Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3231 0 pikir 13 Qantar, 2012 saghat 05:18

Ómirjan Ábdihalyqúly. Saudabaevtyng saudasy bitti!

HH ghasyrdyng basy. Jeldibay Jyndybaev:

«Mening komandirovkagha shyqqanym jalghyz búl emes, talay tyghyz nauqandardy  dýrildetip oryndap shyqqan kókenmin, naqa bolmay bara jatsa, mәseleni qabyrghasynan qoyyp jiberuden de tayynbaymyz».(Beyimbet Mayliyn. «Jeldibay Jyndybaev», әngime)

HHI ghasyrdyng basy. Qanat Saudabaev:

«Davay, davay» (http://old.abai.kz/content/sausagyn-bezegen-saudabaevty-orazalin-ornyna-koidy. «Sausaghyn bezegen Saudabaevty Orazalin ornyna qoydy»)

Sosyn taghy da bylay degeni bar:

HH ghasyrdyng basy. Jeldibay Jyndybaev:

«Mening komandirovkagha shyqqanym jalghyz búl emes, talay tyghyz nauqandardy  dýrildetip oryndap shyqqan kókenmin, naqa bolmay bara jatsa, mәseleni qabyrghasynan qoyyp jiberuden de tayynbaymyz».(Beyimbet Mayliyn. «Jeldibay Jyndybaev», әngime)

HHI ghasyrdyng basy. Qanat Saudabaev:

«Davay, davay» (http://old.abai.kz/content/sausagyn-bezegen-saudabaevty-orazalin-ornyna-koidy. «Sausaghyn bezegen Saudabaevty Orazalin ornyna qoydy»)

Sosyn taghy da bylay degeni bar:

«Men osy ruhany salasynda 68 jyldan beri qolymnan kelgenshe enbek jasap kelemin. Osy kóp qazir qazaqtyng tiline, qazaq halqyna jylaushylardyn, jylaushylardan kem enbek jasaghan joqpyn, jasamaymyn da. Sizder osy iya, bir dauys estilmegen kezde biz búl mәselelermen shúghyldanghan adambyz. Mini Ábekeng otyr, Quanysh Súltanovich otyr osy jerde, ekeui de agham, mening әriptesterim. Býgin osy qaybir jigitter asyra siltegende mening denim dýrshigedi. Sonda solar Núrsúltan Nazarbaevtan kóp jasady ma osy qazaq halqyna. Sizder keshe biz qay jerde bolghanymyzdy osynday jigitter nege úmytady. Nege búny, iya, saudagha salady, sayasy saudagha. Biz keshe, keshe ghana tәuelsizdik aldynda myna siz zaveduyshiy, i-i-i iya, mәdeniyet bólmening mengerushisi, otyratynbyz, sanap otyratynbyz qazaq nómirin qansha qosamyz konsertke, qansha, iya, qazaqsha sóiletu bolady. Sonyng kezinde biz jas jigittermiz, aghalarymyzgha renjy túghynbyz. Osylar-aq bәrin tarazygha salyp qúrtatyn boldy dep. Sol kezde men sizderge aitayyn, 86-shy jyly sol biraz aghayyndar óshiretke túrghan qol qoyamyz dep - osy qazaqtyng jastary mynau últtyq nege ketip qaldy dep. «Pravdagha» biz hat jazamyz, SK-gha hat jazamyz, sol jerde óshiretke túrghan, oibay meni úmytyp ketpender, meninde qolymdy qoyyp hatqa, aty-jónimdi jazyndar degen. Solardyng birazdary qazir, iya, sol tәuelsizdik alghannan keyin, iya, oibay biz janashyr bop shyqtyq. Men osynday әdiletsizdikke qarsymyn. Qúdaygha shýkir, osynday qiyn kezende, qazaq halqynyng osynday perzenti bolghan Núrsltan Naharbaevtay. 38 prosent qazaq edi biz tәuelsizdik alghanda. Qayda bolar edik osy, iya, osynday pikirge biz qosylsaq. Kim osy jauapkershilikke aitar edi. Áy men qazir, mynau, memlekettik hatshy retinde emes, osy qazaqtyng bir úly retinde aityp otyrmyn búl mәseleni. Poetomu әr sózding baghasy bolu kerek, әr sózge jauapty boluymyz kerek, jigitter». (http://old.abai.kz/content/kanat-saudabaev-men-zhylaushylardan-kem-enbek-zhasagan-zhokpyn )

«Tovarish Jyndybaev, búl serieznyy nauqan, múnyng politicheskiy znacheniyesi bar. Tak chto men senemin, búl nauqandy provaliyt» etpessiz».

Ótken ghasyrdyng basyndaghy belsendi Jeldibaydyng qyzu sayasy nauqan kezindegi qyzmeti osylay bastalghan.

Álbette, arada bir ghasyr ótti demeseniz, bizding keyipkerimiz Qanat Bekmyrzaúlynyng sayasat sahnasynda jýrgen úzaq jyldardan beri kózge týsip, Qazaqstandy bylay qoyyp, dýniyening nazaryna shalynghan uaqyty da qyzu sayasy nauqangha - Qazaqstannyng OBSE-ge tóraghalyq etken jylymen sәikes kelmesi bar ma. Biylik Qanat myrzagha: «Tovarish Saudabaev, búl serieznyy nauqan, múnyng politicheskiy znacheniyesi bar. Tak chto men senemin, búl nauqandy provaliyt» etpessiz» degenin Saudabaev myrzanyng úiymgha tóraghalyq etken jylghy suyt jýrisinen, terlik terletip dýniyeni sharlap, ala úshaqpen alqara kók aspanda ary-beri úshqanynan-aq, angharghanbyz. Qashanghy úsha bersin, qazir jerge týsti.

Biylik baryn shashyp, baylyghyn kórsetip, ótkizgen OBSE-ge tóraghalyq etken jyly «politicheskiy znacheniyesi» bar sharuanyng eki tizgin bir shylbyryn Saudabaevtyng qolyna beker senip tapsyrghan joq. Óitkeni, onyng «talay tyghyz nauqandardy da dýrildetip oryndap shyqqan kóke» ekenin tipti bolmay bara jatsa, «mәseleni qabyrghasynan qoyyp jiberuden de tayynbaytynyn» bildi.

Ras, tayynbaydy. Ony kórdik. Kórdik te kózimizdi júmyp, auzymyzdy ashtyq. OBSE-ning Qazaqstandaghy shouyn dýrkiretip ótkizip, memlekettik hatshy - syrtqy ister ministri degen eki birdey jogharghy lauazymdy qyzmetti qosa atqardy. Atqaratyn jóni bar, talay jyl elshi bolyp, el kezip jyraqta jýrgen Saudabaev sayasatsyrap qalghan edi. «Politicheskiy znacheniyesi» bar júmysty «provaliyt» etpedi. Sodan da bolsa kerek, Saudabaevtyng aq degeni - alghys, qara degeni - qarghys bolyp shygha keldi. Bú kisining búlay bolatyny - búrynnan bergi bas iydeolog retinde ter tógip jýrgen «qyzmeti» de  shelekke otyrghyzghan gýldey tamyr jaya almasa da, gýldengen týr tanytyp túr edi: «Álem dinderin biriktiru», «Kópúltty, kópdindi, kópvektorly sayasat ústanatyn Qazaqstan», «Qazaq tili men qazaq mәselesin sheshude asyqpau» bas iydeologtyng «iygi bastamalary» osylay jalghasy beredi. Basynda bәri Bәiterektey әdemi әri «...endeshe, meni súramay-aq qoy. Men -  Saudabaevpyn. «Tovarysh Saudabaev» deseng osy elding balasyna sheyin biledi», degendey kez boldy. Áriyne, halyq búl is pen ony qiystyryp jýrgen jandy kórdi de Biaghannyn, Beyimbet Maylinning sózimen keltirsek: «Shal ýndemedi. «Tolyp jatqan jyndynyng biri eken» dep ishinen oilady da, atyn shaujaylap, tepektep jýre berdi...».

Sóitip, nauqandy nauqangha soghyp, «elim» dep  jýrip: «El birligi doktrinasyn» da dýniyege әkeldi. Saudabaevtyng «súnghyla oiyna» sýngy almaghan búqara onyng әdemi qiyalynan tughan dýniyesin byt-shyt qyldy. Osydan keyin-aq, Saudabaevtyng qyzyp túrghan saudasynan sәn de, mәn de kete bastady. Ile-shala  balaghyna jarmasyp bir eli qalmay, elestey bolyp alghan «memlekettik til» mәselesi taghy shyqty. Sodan bas iydeolog jasaghan «jasampaz» sayasy jobalar jelge úsha bastady. Kópdindilik kesirli bolyp shyghyp, aidyn, kýnning amanynda saqaldylar satyrlatyp memleketpen atysyp, «kópdindiliktin» kýlin kókke úshyrdy. «Halyqtary dostyghy» dese qabyrghasy qayysyp, qayghy berip, qayghy alatyn Qanat myrzanyng «kópúltty» sayasy dýniyesining de kóbesi sógile berdi. Qúr atynan basqanyng bәri qúmgha ainaldy. Qazaqtardyng qarqyny jyl sanap artyp kele jatqanynan memlekettik hatshy qorqyp, qauip qylatyn edi. Aqyry, onysy rasqa shyqty. Astananyng shyny ýileri siyaqty syrty súlu әri ýreyli kórinetin iydeolog Saudabaevtyng túrghyzghan Bәiteregi byt-shyt boldy. «Politicheskiy znacheniyesi» bar nauqandar men memlekettik iri isterding tútqasyn ústap, «Búqabay aitsyn, Búqabay sóilesin» degen syqyldy, bas bolyp jýrgen shaqtar alystap barady Bekmyrzanyng úlynan. Sebebi, Saudabaevtyng saudasy bitti. Qazir kóp kózine týspey, kólenkede otyr. Jana talaptar, jana úrandar, jana buyn bas kóterip jatyr. Búlqynyp jatyr. Saudabaevtyng saudasyna sengen bastyghy da, syrlastary da syrt ainala bastady. Eki arany eski tanystyq, kónil qimastyq qana jalghap túr. Ol da bir kýni ýziler...

R.S.

Ótken jyly-au deymin, sirk ónerimen ainalysatyn bir jas jigit «Dat» gazetine bergen súhbatynda «Qazaqstanda sirk óneri qarausyz qaldy. Mýmkindik bolsa, shetelge ketemin», degenin oqyp edim. Ras eken. Reseylik sirkting ay sayyn Almatygha gastrolmen kelip jatqanyn jarnamadan kýnde kóremin. Jas jigitting sózining shynynda da jany bar. Qazaqstannyng sirk ónerining barsha maytalmandary, bas ónerpazy, sayqymazaqtarymen (kloun) birge býtin bir elding sayasy sahnasynda jýrse, eldegi shyn sirk óneri qarausyz qalmaghanda qaytedi. Biraq, ónerin damytyp, júrtqa pash etu ýshin jas jigit shetelge ketse, týsinemiz. Al, Saudabaev jat júrtqa qaray jylystasa ne deymiz?

Aytpaqshy, qazaq tilindegi ashyq vikiypediyada Qanat Saudabaevtyng diny kózqarasy degen tústa mynaday sóilem túr: «Qúday - eshkim kórmeytin, estimeytin, bilmeytin kezderde adamgha jamanshylyq isteuge jol bermeytin úly Kýsh». Solay bolghanyna hәm bolatynyna sengizim keledi, hatshy myrza.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1496
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3267
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5625