Beysenbi, 28 Qarasha 2024
Janalyqtar 2311 0 pikir 13 Qantar, 2012 saghat 13:20

Dәuren Quat. Qantardyng 15-inen keyin...

Qantardyng 15-inen keyin, әriyne, 16-sy. Ázil ýshin aityp otyrghan joqpyz, rasynda solay emes pe? Sonday-aq, 15-inen keyin Mәjilis saylauynyng nәtiyjesi turaly alghashqy aqparattar da taray bastaydy. 16 qantardyng biz ýshin negizgi mәni de osynda. 16 qantarda Janaózen oqighasyna da ay tolady.

Qantardyng 15-inen keyin, әriyne, 16-sy. Ázil ýshin aityp otyrghan joqpyz, rasynda solay emes pe? Sonday-aq, 15-inen keyin Mәjilis saylauynyng nәtiyjesi turaly alghashqy aqparattar da taray bastaydy. 16 qantardyng biz ýshin negizgi mәni de osynda. 16 qantarda Janaózen oqighasyna da ay tolady.

Sayasat taqyrybynda sayraytyn Aqsaraydyng «búlbúly» Ertisbaevtyng emeurinindegi sózge sýiensek, saylauda «Núr Otan» әdettegidey bas bәigeni jenip alatyn kórinedi. 2007 jyly parlamentting bir partiyaly boluyn jaqtap, jaghy talghansha jalpyldap sóilegen Ertisbaev endi eki partiyaly zang shygharushy organnyng jaghyna shyghyp qoyypty. Ertisbaev en taqqan ekinshi partiya - «Aq jol» partiyasy bolyp otyr. Yaghni, «Núr Otannan» artylghan Mәjilistegi oryntaqtar «aqjoldyqtargha» tiymek. Solay bolaryna osy joldardyng avtory da kýmәndanbaydy. Tipti «Azat» JSDP mýshelerining birli-jarymy da Mәjilisten tóbe kórsetui mýmkin. Sebebi, OSK ýitip-býitip qolaysyz ýmitker, «Otan» partiyasynyng qatarynda jýrip parlamentke barghan, odan tәrte teuip shyghyp ketken Bolat Ábilovty alastady. Qanday da bir ymyragha kelip, yryqqa kónui qiyn «qyz» - Gýljan Erghaliyevany da eptep ýmitkerlerding esebinen aiyrdy. Endeshe, «asa mәrtebeli demokratiya aghzamnyn» qúrmeti ýshin «Azattan» aitqangha iylige alatyn bireuding Mәjiliske ótui yqtimal. Preziydent әkimshiligi men «Núr Otan» myrzalyq tanytsa, «patriottar» men «kommunistrdin» de sayasy partiyalardyng «sәnin» keltirip, zang shygharushy organnan tabyluy ghajap emes. Búnyng bәri әzirge boljam ghana. Ertisbaev ekeumizding boljamymyz desek te bolady. Boljamnyng dúrys-búrystyghyn 15-inen ertengi kýn әigileytin bolady. Nege deseniz, bizding qogham Ertisbaevtardyng «ertegisine» elitpeytin erekshe minez tauyp keledi. Sondyqtan, naqty birdene dey qoy qazir onay sharua emes. Áytkenmen de, eki ret Jogharghy Kenesin, eki ret Mәjilisin merziminen búryn taratyp jibergen el biyligining qúzyrynda qol qusyryp ómir sýrip otyrghanymyzdy eskersek, besinshi shaqyrylymdaghy Mәjilisting berekeli is tyndyryp, belgilengen mejesine jeter-jetpesine kýmәn bildiremiz. Al búl boljamgha jatpaydy. Búl - kózimiz kórip, kónilimiz ainyghan jayttardyng jiyntyghy. Mine, aldymyzda saylaualdy nauqangha qatysqan sayasy partiyalardyng baghdarlamalary jatyr. Tanys baghdarlamalar. «Núr Otandiki» «Núr Otannyn» núrsyz kezinde jasalghan baghdarlamalar. Tek jyldary, sipyrlary  auysqan. 2017 jylgha qaray Qazaqstan qarqyndy damyp ketedi eken. Sol qarqyndy damugha dayyn boluymyz kerek eken. «Núr O»-nyng baghdarlamasyndaghy «núrly» jol osy ghana. Onyng ózi «2012 jyldyng jeltoqsany - aqyrzaman» degenge sayatyn sәuegeylerding sәuesi siyaqty qorqynysh shaqyrady. Sebebi, tórtinshi Mәjilisimiz de, Preziydent Nazarbaevtyng týsindiruinshe, el ekonomikasynyng qarqyndy damyp ketuine baylanysty merziminen búryn taraghan edi ghoy.

- Elimizde industralizasiyalau isi qarqyn aldy. Keyingi eki jylda júmys jasap bastaghan 350 kәsiporyn ekonomikamyzgha qazirding ózinde yqpal etude. Jәne búl ózi býtin elimiz ben әrbir azamatymyz ýshin ýlken sharua bolghaly túr. Deputattar «osynau iygilikti iygeru ýshin parlamentke jana zandar qabyldaytyn jana adamdar qajet» dedi. Men búnday talapty keri qaytara almadym, - degen-di Nazarbaev RIAN agenttigining tilshisine bergen shaghyn súhbatynda.

2017 jylgha jetpey mәjilisshilermiz әdettegidey tegeurindi talap bildirip «oybay, bizdi tarat!» dese, «tilalghysh» Preziydent taghy da solardyng yghyna jyghyluy yqtimal.

«Patriottar» atanghanymen parqy «núrotandyq» Ghany Qasymovtyng partiyasy da búrynghysyn qaytalaghan. «Patriottar partiyasynyn baghdarlamasynda preziydenttik strategiyalyq baghyttyng basymdyqtary anyq bayqalady. Patriottar túghyrnamasynyng kóptegen erejeleri jalpylama mәlimdemeler men partiyanyng jalpy adamzattyq qúndylyqtargha degen adaldyghy turaly payymdaulardan qúralghan» dep jazady portalymyzdyng avtory Azamat Qyryqbaev «Sayasy partiyalardyng saylaualdy baghdarlamalaryna sholu» atty maqalasynda (http://old.abai.kz/content/azamat-kyrykbaev-sayasi-partiyalardyn-sailaualdy-bagdarlamalaryna-sholu). Bizding búghan alyp-qosarymyz kem.

JSDP kәsiporyndardyng bәrin memleket menshigine qaytaru kerek deydi. Dúrys. Jón-aq. Alayda mýlikti memeleket menshigine qaytaru qanshalyqty mýmkin? Ol jaghyna «azattyqtar» asa bas qatyra qoymapty. Áyteuir, kópke únau kerek, eldi eleng etkizu kerek.

«Aqjoldyqtar» últ patriottarymen birneshe ret kezdesip, memorandumdargha qol qoyghanymen últ tilegin, últ ansaryn baghdarlamalaryna engizbepti. Mine, bizding aitpaghymyz da, bar partiyanyng baghdarlamasynan izdegenimiz de - osy: últ tilegi, últ ansary. Últtyq mәseleler. Últ aldynda beti qyzarmaytyn partiyalarymyz, biraq, «úyalmaghan әnshi boladynyn» kerin keltirip úlyp әn salyp jýr. Anekdot tyndanyz:

Otaghasy mektepte oqityn úlynyng kýndeligin tekserip otyr deydi. Qarasa, kýndelik toly eki. Matematika - eki, dene tәrbiyesi - eki, geografiya - eki, týgel  eki, tek әn sabaghynan ghana bes. Sonda kýiip ketken әkesi balasyna:

- Áy, jarym es, sabaqtyng bәri eki, nesine jetisip әn salyp jýrsin?! - degen eken.

Sol kisi aitqanday, baldyr-batpaq baghdarlamalaryna qaramay, partiyalarymyz sorghalatyp әn saluda. Ghany Qasymov, Jambyl Ahmetbekov jurnalisterding saualyna әndetip jauap berse, Darigha Nazarbaeva barlyq arnalardy mahabbat pen sýiispenshilikti dәripteytin operalyq әnge qoyylghan beynebayanymen jaulap aldy.

Al elimizde jana jyldyng alghashqy aptasynda-aq 6 mynnan asa sәby dýniyege keldi. Respublikalyq densaulyq saqtaudy damytu ortalyghynyng baspasóz qyzmeti taratqan aqparatqa sýiensek, búl kórsetkish ótken jylghy osy kezben salystyrghanda 10 payyzgha artyq kórinedi. Shildehana Ontýstik Qazaqstan, Qostanay jәne Almaty oblystaryndaghy otbasylardyng týnligin jelpintip jatyr. Yaghni, sәbiyler atalghan ónirlerde kóbirek dýniyege kelgenge úqsaydy. Sharanalardyng «әni» qazaqtyng shanyraghynda shyrqalyp jatqanyn jәne ishimiz sezedi. Nege deseniz, Ontýstik Qazaqstan men Almaty oblysyndaghy basym últ - jer men el iyesi qazaq últy. Qostanay da tarap ketken Torghay men  tarihy otanyna oralyp qonystanghan aghayyndardyng esebinen qazaqylanyp qaldy. Demek, Qostanayda  qonys toylary shildehana, besiktoylargha úlasuda dep bek senimmen aita alamyz.

Songhy 3-4 jylda Qazaqstandaghy tabighy ósim jyl sayyn 300 myngha artyp otyrghan kórinedi. Tәuba! Jaman emes. Osy alghan betten toqtamay, qúrsaq kóteruge qabiletti kelinshekter tolghatyp, besik terbete berse, 2020 jylgha qaray Qazaqstan halqy 20 mlndy alqymdaydy deytin boljamdar bar. 2009 jylghy halyq sanaghy boyynsha 16 mln.-nan asyp, óz jerinde basym últqa ainalghan (65 payyz) qazaq endi bir eki-ýsh jylda memleket ishindegi salmaghyn bayqata týsetin bolady. Qazaqtyng kóbengi әleumettik mәselelerding de kóbengine әkelip soghatynan eskertip ótkenimiz abzal. Óitkeni, býgingi qazaq jartylay qalalyq últqa ainaldy. Al qalalarda qazaq mektepterining qarasy az. Balabaqsha jetispeydi. Auruhana, emhana azdyq etude. Baspana qymbat. Jer satylyp ketken. Tepse temir ýzetin jastar tabysty enbek resurstarynan shetqaqpay kórude. Júmysshy kýshin, mamandardy qayta dayarlaytyn kәsiptik-tehnikalyq kolledjder men uchiliysheler joqtyng qasy. Tize bersek, mәsele kóp.

Endeshe, biylik partiyasy, biylikting biyligindegi ózge de partiyalar «2017 jyly Qazaqstannyng kýsh-quaty artyp, qabyndap ketedi» dep qaydaghy ótirikti soqpay, qarasy molayyp kele jatqan qazaq sharuasymen ainalysuy qajet. Basym últ bar tarapta da basymdyq tanytady. Biylik aldymen osyny eskerui kerek.

Qazaqstan parlamenti óz tarihynda eki myngha juyq zang qabyldapty. Ol zandardyng arasynda memlekettik, últtyq mazmúny tereng zandardyng bar ekendigin joqqa shygharu qate. Ásirese, Tәuelsizdik turaly deklarasiyany, kórshi eldermen shekarany delimitasiyalau turaly maqúldanghan qújattardy, t.b. bәrinen joghary qoyamyz. Áytkenmen de, ózderi «qaltaly parlament», «superqaltaly parlament» ataghan zang shygharushy organgha qarjylyq toptardyng lobbisteri súghynyp, mýddelerge mýltiksiz qyzmet etetin zandar  kóbeygen son  júrttyng parlament pen «qalaulylargha» qúrmeti mýldem kemip ketti. Qazirgi qazaq halqy qoghamgha, qoghamdyq sanagha silkinis әkeletin pәrmendi zandardyng qabyldanuyn kýtedi. Ol - memlekettik til turaly zan. Ol -  tarihy atauyn tasqa bastyryp qoyyp jatqan jer suymyzdyn, eldi mekenderimizding otarshyldyqqa ketken esesin qaytaratyn onomastika turaly zan. Ol - orystildi BAQ-tyng baylyghyn eseleuden tanbaytyn Jarnama turaly zan. Ol - Imperiyalyq otarlau sayasatynyng zardabyn jong turaly zan. Ol...

Osy aradan toqtayyq. Endigisin oily oqyrman qossyn. Týiin retinde aitarymyz: últtyng damyp, jana sapagha ótuine yqpal tudyratyn zandardy qabylday almasa, besinshi Mәjilisti Elbasy emes, elding ózi júdyryqtay júmylyp baryp merziminen búryn taratyp jiberedi.

IYә, bәri de qantardyng 15-inen keyin bastalady. Ýkimet basshysy auysady. Ýkimet mýshelerining qúramy janarady. Ákimderding arasynda da auys-týiisting bolatyny dausyz. Qúlybaevtyng «qúryq saldyrmay» shyghuyna qaraghanda «Samúryq-qazyna» әl-auqat qorynyng tarauy  mýmkin. Batystaghy oppozisiyanyng qatary jana «túlghalarmen» tolyghyp qaluy da kәdik. Basqa da bas qatyratyn jayttardyng kýn tәrtibine  shygha kelui ghajap emes. Mysaly, 16 qantarda ay tolatyn Janaózen oqighasyn kim kýtip jýrdi deysiz?.. Qysqasy, 15 qantar kýni saylau ótedi, alayda, sayasat salqyndap, sabasyna týsedi deuge batylymyz jetpey otyr.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1561
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3365
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6372