Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2912 0 pikir 14 Qantar, 2012 saghat 07:18

Sayyn Bólek. «Oralmandar kinәli... al, Qúlybaev preziydent bolady»

Preziydent Nazarbaevtyng sayasy ister jónindegi kenesshisi Ermúhamet Ertisbaev Timur Qúlybaevtyng bolashaghyna qatysty boljamyn taghy da jalpaq júrtqa jariya etude. Búl joly ol Timur Asqarúly alatyn aldaghy biyik asu turasynda Londondaghy Chatem Haus úiymynda, Batys sayasatkerleri men sarapshylarynyng ortasynda otyryp aitty. Ertisbaevtyng Chatem Hausta ne dep eskenin halyqaralyq «Azattyq» radiosynyng tilishilerinen bildik. Aldymen atalghan úiym mýshelerimen sayasy kenesshimizding kezdesuine toqtalayyq.

«Chatem Haust úimy osy joly kezdesu barysyndaghy әngimeni jurnalisterding qúlaghyna tiygizudi qúp kóripti» dep jazady  http://www.azattyq.org saytynyng qazaq redaksiyasy. Radio tilshisi Ertisbaevtyng ózimen súhbattaspasa da London uniyversiytetine qarasty Shyghystanu jәne afrikatanu mektebining dosenti Bavna Davemen tildesip qalghan kórinedi. Dave hanym «Azattyqtyn» tilshisine Ertisbaevtyng Chatem Haustke kelgenin, Mәjilis saylauynan keyin Janaózen oqighasyna toqtalghanyn aityp beripti. Dave hanymnyng sózine qaraghanda, Ertisbaev oqighagha oralamandardy aiypty sanaghan eldegi pikirin Batysqa barghan saparynda aina qatesiz qaytalaghangha úqsaydy.

Preziydent Nazarbaevtyng sayasy ister jónindegi kenesshisi Ermúhamet Ertisbaev Timur Qúlybaevtyng bolashaghyna qatysty boljamyn taghy da jalpaq júrtqa jariya etude. Búl joly ol Timur Asqarúly alatyn aldaghy biyik asu turasynda Londondaghy Chatem Haus úiymynda, Batys sayasatkerleri men sarapshylarynyng ortasynda otyryp aitty. Ertisbaevtyng Chatem Hausta ne dep eskenin halyqaralyq «Azattyq» radiosynyng tilishilerinen bildik. Aldymen atalghan úiym mýshelerimen sayasy kenesshimizding kezdesuine toqtalayyq.

«Chatem Haust úimy osy joly kezdesu barysyndaghy әngimeni jurnalisterding qúlaghyna tiygizudi qúp kóripti» dep jazady  http://www.azattyq.org saytynyng qazaq redaksiyasy. Radio tilshisi Ertisbaevtyng ózimen súhbattaspasa da London uniyversiytetine qarasty Shyghystanu jәne afrikatanu mektebining dosenti Bavna Davemen tildesip qalghan kórinedi. Dave hanym «Azattyqtyn» tilshisine Ertisbaevtyng Chatem Haustke kelgenin, Mәjilis saylauynan keyin Janaózen oqighasyna toqtalghanyn aityp beripti. Dave hanymnyng sózine qaraghanda, Ertisbaev oqighagha oralamandardy aiypty sanaghan eldegi pikirin Batysqa barghan saparynda aina qatesiz qaytalaghangha úqsaydy.

- Ertisbaev myrzanyng saraptamasynda Janaózendegi mәseleler qate kóshi-qon prosesining sharyqtau shegi ekendigi aityldy. Sosyn ol Janaózen halqynyng sany songhy 15-20 jylda Ózbekstan men Týrkimenstannan kelgen migranttardyng sebebinen eki esege juyq ósip ketkenine basa nazar audardy. Atap aitpasa da onyng «migranttar» dep oralmandardy menzep otyrghany әbden týsinikti edi, - deydi Bavna Dave (http://www.azattyq.org/content/kazakhstan_yertisbaev_in_chatham_house/24450857.html) .

Enbek migranttary men oralmandardy shatastyryp shatqayaqtaghan Ertisbaev sózining sonynda Janaózen oqighasyna tikeley qatysy bar adam Qúlybaevtyng aldaghy (?) preziydent saylauyna ýmitker retinde qatysugha mýmkindigi zor dep salypty.

Qaytemiz, sayasat mәselesindegi bas kenesshimizding siqy - osy. Ol ýshin jaldamaly júmysshy - gastarbayter de, Atajúrtyn ansap oralghan qazaq ta bir. «Eki qoyyng bir tiyn». Ekeuining arasy jer men kóktey ekeninin úryp túrghan Ertisbaev joq. «Oralman»  degenning uaqytsha mәrtebe ekendigin, Qazaqstan azamattyghyn alaghan song qandasyng ózing qatarly memleketting tolyq qanda mýshesi bolyp tabylatynan eskeretin Ertisbaev emes búl. Bardy, balpyldap sóiledi. Sonymen isti tyndyrdym degen oimen Astanagha qaytty.

Jә, delik. Áytkenmende osy Ertisbaev Qúlybaevty nege qayta-qayta «Elbasynyng múrageri», «preziydentikten ýmitker» dep aita beredi. Eske týsireyik. Ótken kýzde Nazarbaev  densaulyghyn teksertip, sәl-pәl syrqattanyp Batysta emdelip keldi. Sol kezde Ermúhmet Ertisbaev Timur Asqarúly turaly әlgindey әngimeni bastay jónelgen edi. Artynan onysy el nazaryn Nazarbaevtyng densaulyghynan basqagha búrudyng әreketi bolghanyn ózi aityp qoydy. «Múrager jayyndaghy boljamyna júrt ilanyp qaldy ma?» dep Nazarbaev kýldi» degen sóz baspasózde  basqa emes, bas kenesshining auzynan tarady. Endi mine, taghy da sol múragerlik pen ýmitkerlik turaly әngime. Ángimening iyesi de sol bayaghy kisimiz. Bar pәleden qútqaratyn Qúlybaev jónindegi әngime bolghanymen tap qazir onyng esh qisyny joq emes pe? Qúlybaevty qúryqtap әkelip quyp tyqsang da kýn tәrtibinde túrghan bas taqyrypty ózgerte almaysyn. Ol - Janaózen. Janaózenge qatysty isting aq-qarasy. Endeshe, Ertisbaevtyng «ertegisin» qay qisyngha syidyrsaq jón bolar eken. Mәsele mynada ma dep oilaymyz. Ol ýshin 2007 jylghy merziminen búryn taraghan Mәjilis pen sol kezdegi saylaudy eske týsirgen dúrys. Jadymyzdaghyny janghyrtyp alu ýshin myna bir resmy aqparatty úsynamyz: «Ýshinshi shaqyrylghan Qazaqstan Respublikasy Parlamentining Mәjilisin taratu jәne Qazaqstan Respublikasy Parlamenti Mәjilisi deputattarynyng kezekten tys saylauyn taghayyndau turaly»  Qazaqstan Preziydenti Jarlyghynyng qabyldauyna baylanysty 2007 jylghy 20 mausymda ýshinshi saylanghan Qazaqstan Respublikasy Parlamentining Mәjilisi óz qyzmetin ayaqtady».

Ýshinshi shaqyrylghan Mәjilis Konstitusiyagha engen ózgerister men tolyqtyrulargha baylanysty deputat Núrbah Rýstemov jasaghan mәlimdemeden keyin tarap ketken edi. Al, Konstitusiyada túnghysh preziydentting mәrtebesi men ókilettiligi kýsheye týsken bolatyn. Artynan angharghanymyzday Ata Zangha engen ózgeris Rahat Áliyevting Batysqa ketip, at kekilin kesiserining aldynda biylikke asa qajet bolghan kórinedi. Áliyev pen Áblyazovtyng aqparattyq shabuylynan Elbasyn Konstitusiyadan kezekti ret oryn alghan ózegister men tolyqtyrular qorghap túr. Bizde túnghysh perziydent retinde Nazarbaevtyng airyqsha mәrtebesi zanmen ghana emes, Konstitusiyamen de qorghalady. Zana da, Konstitusiya da, el ishining momyndyghy men birligi de Elbasymyzdyng erkin qimyldauyna kepildik berip keledi. Áytkenmende, Nazarbaev biyligine qarsy әreketter әl-әzirge tiyla qoymaytyn siyaqty. Endigi shabuyl «múrager әm ýmitker» - Qúlybaevtyng tarapynan jasaluy yqtimal. Qúlybaev Timur Asqarúly - Qazaqstandaghy eng bay adam. «Forbs» jurnaly onyng jeke qorynda 5 mlrd dollardan  astam qarjysy baryn bilip qoydy. Eldegi qarjyly toptar men memlekettik lauazymdy qyzmettegiler de Asqarúlynyng ainalasyna toptasyp ýlgergen. Shetel investorlaryna da әbden tanymal túlgha. Sonysymen de ol qauipti bәsekeles. Sondyqtan, Janaózen oqighasy osynday aryndap túrghan azamatty auyzdyqtau ýshin keremet ilik bolyp tabylady. Ýlken kýieu Áliyevting salghan әlegine tózimdilik tanytyp sonynda shart ketken Nazarbaev ortanshy kýieuge qatysty da shalt qimyldauy mýmkin.  Sonyng alghy sharty retinde merziminen búryn taraghan tórtinshi Mәjilis pen  Ertisbaevtyng boljamdary dep bilemiz. El ishi tomagha túiyq, tompiyp alyp bayy berudi ghana oilaytyn Qúlybaevty emes, sayasy ambisiyasy pisip-jetilgen Qúlybaevty tany týsui kerek. Onyng preziydentke yqpal etetin jan-jaqty qúrylymdyq kýshke ie bolghanyn da halyq bilui qajet. Sonday Qúlybaevty yghystyrudyng alghashqy әdisi onyng bolashaghyna boljam jasap otyrugha sayatyn syqyldy. Áytpese, sayasy kenesshi bekerege sayramaydy ghoy. Áne, ol ishi kýiip jýrgen júrttyng jarasyna túz sepkendey etip taghy da: «Janaózen oqighasyna oralmandar kinәli... al, Qúlybaev preziydent bolady» dedi. Nege? Ne ýshin?

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3265
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5602