Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3127 0 pikir 16 Qantar, 2012 saghat 05:13

Tabyl QÚLIYaS. Sazger shanyraghyna úya salghan qarlyghash

Aspan biyik, asqaq oi, qiyal odan da biyikke shyrqap tap-taza tirlikti ansau adaldyqqa únaghan. Ashkózderdi de kórip, tirligi nemen ayaqtalar dep shydaghan.Pende kónilinde әrtýrli búltaq bar. Bәrine de úshqalaq oimen qaraghan. Pay, kóp­pen tildesetin, qalyng júrtpen jýzde­se­tin kirshiksiz kónilding nesin s­ú­raysyn. Jaratqannyng qúdiretti kýshi­ning sharapaty adal oilygha qanat bitirip erkin úshatyn qústay qalyq­tatady. Kýiki tirlik, aldamshy ómirdi týsinedi. Sonda ózin qa­tygezdikting búghauynan birjola bosaghanday jan-dý­niyeng jaryq sәu­lemen jylynady eken. Pendening ymyrasy bú­zylghan sherli zamanda Or týrmesining tap-tar bólmesinde úly aqyn Taras Shevchenko otyr­sa, sol bólme búryshyna qar­ly­ghash úya salyp balapanyn ósirse, sony kózi kórgender anyz etse qalay týsiner edin. Kiyeli qús adaldyqty mekendeydi dersin. Endeshe, týndey týnergen, qaruyn kezenip jan alugha aqshiyp bezergen qanypezderge son­ghy tilegin aitqan Ahmet Baytúrsynov: «Ýiimdi oi­ran­da­dyndar, jazghandarym joyy­lyp, qaghaz, qalam jyrtylyp sha­shyldy... Bayqauymsha, úghynatyn týrlering joq, qarugha jýgingen aqylgha jýginbeydi. Ar-namysty oilau niyeti bilinbeydi. Endi ózime qanday jaza búiyrsan­dar ­da kóterem, kespek bolsandar basym dayyn. Al, beykýnә qús - qarly­ghash­tardyng jazyghy joq. Adamzattyng aq niyetinin, erkindikting kiyesi ol qústar. Úyasyn búzyp óltirmender...tiyis­pender, - degenin ekining biri bile bermes.

Aspan biyik, asqaq oi, qiyal odan da biyikke shyrqap tap-taza tirlikti ansau adaldyqqa únaghan. Ashkózderdi de kórip, tirligi nemen ayaqtalar dep shydaghan.Pende kónilinde әrtýrli búltaq bar. Bәrine de úshqalaq oimen qaraghan. Pay, kóp­pen tildesetin, qalyng júrtpen jýzde­se­tin kirshiksiz kónilding nesin s­ú­raysyn. Jaratqannyng qúdiretti kýshi­ning sharapaty adal oilygha qanat bitirip erkin úshatyn qústay qalyq­tatady. Kýiki tirlik, aldamshy ómirdi týsinedi. Sonda ózin qa­tygezdikting búghauynan birjola bosaghanday jan-dý­niyeng jaryq sәu­lemen jylynady eken. Pendening ymyrasy bú­zylghan sherli zamanda Or týrmesining tap-tar bólmesinde úly aqyn Taras Shevchenko otyr­sa, sol bólme búryshyna qar­ly­ghash úya salyp balapanyn ósirse, sony kózi kórgender anyz etse qalay týsiner edin. Kiyeli qús adaldyqty mekendeydi dersin. Endeshe, týndey týnergen, qaruyn kezenip jan alugha aqshiyp bezergen qanypezderge son­ghy tilegin aitqan Ahmet Baytúrsynov: «Ýiimdi oi­ran­da­dyndar, jazghandarym joyy­lyp, qaghaz, qalam jyrtylyp sha­shyldy... Bayqauymsha, úghynatyn týrlering joq, qarugha jýgingen aqylgha jýginbeydi. Ar-namysty oilau niyeti bilinbeydi. Endi ózime qanday jaza búiyrsan­dar ­da kóterem, kespek bolsandar basym dayyn. Al, beykýnә qús - qarly­ghash­tardyng jazyghy joq. Adamzattyng aq niyetinin, erkindikting kiyesi ol qústar. Úyasyn búzyp óltirmender...tiyis­pender, - degenin ekining biri bile bermes. Oisyz ospadarlar qúlaghyna ile bermes. Adamzatqa jaqsylyq tilegen aq kónil, adal niyet bәribir kirlemeydi. Neni býkpelep aitqysy keldi dep týsinbey otyrghan shygharsyzdar. Sәl sabyr etiniz. Qazaq әdebiyeti men óne­rine ólsheusiz enbek sinirgenderding biri Iliya Jaqanovtyng ýiine kireberiste osylaysha ózimmen-ózim kýbirlep oigha qaluymnyng syry bar. Syrtqy esik ashyq, baspaldaqpen attay bergende kózine joghaltqanyndy tapqan­day quandyratyn qarlyghashtyng úyasy týsedi. Janyng tolqidy. Jýz jasqa taqaghanda Jiyembet jyraudyng jany ýzilgen boyda shanyraghynan úshyp ketken aq súnqar qúsynyng kiyesin myna qarlyghashtar bile me eken dep tolqisyn. Qily zamannan bergi zil kóterem qayghy, qasiretke moyymay, tar kezende talyqsysa da úly­lyq­tardyng óshpes oiyn jetkizetinderding biregeyi Jaqanovtyng bosaghasynyng búryshyna úyasyn salghan qústyng kiyesin bireu týsiner, keybiri týsinbes. Sóitip, jaqsylyq sәulesi tógilip tú­ra­tynday oimen bissimildә dep Iliya­nyng tabaldyryghyn attaysyn. Aman-saulyq súrasu qashannan týzu. Iliya­nyng júmsaq kýlkisi bar. Ezu tart­qanda betining әjimderi terendey týsedi. Ol talay jyldardyng qúpiya jәne qúdiretti syrlaryn halqyma jetkizsem degen armanyn bayqatady. Qarlyghash úya salghan shanyraqta jyn-shaytan bolmaytynyn týsinip, múnday otbasy myndardyn, milliondardyng birinde ghana kezdeser deysin. Óitkeni, adam óz qolymen ózine qastandyq jasaghaly qanshama jyldar ótip jatyr. «Tabighattyng bermesin tartyp alamyz!» degen úran nebir jaqsy­lyq­tardyng týbine jetti. Dýrildegender qabaghynan qar jauyp, kirpiginen múz qatyp baytaq dalada aldy-artyndy kes-kestep, jaqsylyqtyng tilekshisi aq tamaq qarlyghashtardyng da túqy­myn qúrtty. Ruh jýdedi. Ayaqty atta­ghanynmen, tiri ekenindi sezingeninmen týnek oilargha túnshyqtyq.

- Búdan elu-alpys jyl búryn ózenning jary deysing be, jataghan ýiler deysing be, әiteuir, qarlyghash­tar alansyz meken etip úyasynda jý­retin edi. Búl kýnde sol qústardyng ýni qúlaghymnan ketpeydi. Shyrt úiqyda jatqanda qarlyghashtarymnyng dybysyn estip jana әuen, jana sazdy qaghaz betine týsirem. Jan dýniyem silkinedi, - deydi әr sózin bappen jetkizetin Iliya. - Almatydaghy sayabaghym­da týrli qústar meken etetin edi. Bir kýni Petr degen kórshim kókónisti qústar shúqyp tastaydy. Atyp tas­talyq, desin. Denem suyp ketti de betine qarap, qústyng da yryzdyghy bar, tiri jany bar, ony qalay óltiresin, dedim.

Iliyanyng sezimi eshqashan da janyldyrmaydy. Aytpaqshy, qúla­ger­ding aldynan talay qarlyghashtar erkeley ótken de shyghar. Iliya Aqan taghdyryn, qúlager qaqyndaghy talay shyndyqtyng betin ashty. Sayasattyng salqynymen búrmalanghan tústaryn qaytadan janghyrtty.

Aytpaqshy, oblysta IY.Tasmagham­be­tov әkim bolyp túrghanda bir top әdebiyet, óner adamdaryna pәter berip, qarjylay kó­mek kórsetip jaqsylyghyn jarqyratty. Sol tústa osy pәterge jýgin kirgizip jatqanda qos qarlyghash esikting kirmesindegi elektr shamynyng ýstine úya sala bas­taydy. Jәne úyasynyng búzylmauyn «aqylmen» oilastyrghan syqyldy. Óitkeni, úya qoraptan eki-ýsh eli biyik túr. Eger elektr shamy kýiip ketse qo­rap qozghalady, qorapqa taqalyp túrsa úya búzylady. Ghalamaty úya qúrylysyndaghy saz balshyq ii qanghan, myqty boluy ýshin әrbir qalanghan týiirshik ara­synda shópting qiqymy bar. Naghyz sheberlik. Úya taza bolsa balapan­da­ry aman ósedi. Qazaqtyng arsha besigi syqyldy.

- Keyde syrtqy temir esik ja­bylyp qalyp, úyasyna kiruge keshikkende qos qarlyghash tereze aldynda shiqyldap úshyp jýredi. Qarlyghash qyzym jalma-jan esikti ashyp kirgizip alady, - dedi Iliya dastarqandaghy kesege qúIly shayyn auzyna apara berip. - Keyde ýide eshkim bolmasa esik aldyna ózim shyghyp qarlyghashtyng keluin kýtip alam. Úyasyna qonaqtaytyn uaqytyn da bilemin. Ýy kiyesi, el kiyesi, jaqsylyqtardyng tilekshisi osy bir tiytimdey qúsqa qarap ómirdegi kórgen qiyndyghyndy, bastan ótkergen nebir sәtsizdikti esten shygharasyn. Odan song ózindi-ózing jigerlendirip qúlshy­na týsesin. Talytyndy shiratasyn. «Edil-Jayyq» әnim osynday ýlken jigerlenuden tughan shyghar.

Erte, erte, ertede deysin. Bir patsha jaugershilikte jenilis tauyp, jan­úshyra qashady. Sony kórip qal­ghan satqyn qanisher qalyng qoldyng basshysyna anau tóbening tasasyna baryp jasyryn dep jol bastaydy. Osy kezde Allanyng әmirimen tóbe qaq jarylyp patshanyng atymen kiruin qamtamasyz etedi. Sosyn qarlyghash­qa, órmekshige әmir beredi, ýngir auzy­na órmekshi toryn toqyp tastaydy, qarlyghash úyasyn salyp, balapanyn ósirip qoyady. Qúzghyn top ýngirge jetip keledi. Satqyngha patsha qayda, tap­pasang basyng alynady, dep qyly­shyn qynabynan suyrady. Satqyn osy tóbede dep mingirley beredi. Jau­dyng basshysy ou, myna ýngirge adam kirer me? Kórip túrsyndar, órmekshi toryn toqyghan, qarlyghash qús úya salghan. Satqynnyng basyn shabyndar, - deydi. Sodan bastap adamzat sana­syna «Qarlyghashtyng úyasyn búzba, órmekshining toryn búzba» - degen úlaghatty sóz qalghan.

- Múnday oqigha Qarlyghash biyding basynda da bolghan ghoy, dep Iliya sózin bastar edi. - Jaugershilikting mәn-maghynasy әldi el әlsiz elding mal-mýlkin kýshpen tonap alu, әielin kýn, úlyn qúl etu bolghan. Sonday bir jaugershilikte Qarlyghash biyding elin oirandap ketken. Kenet qolbas­shy­synyng kózine aq boz ýy ishinde­ qannen qapersizdey qúran kitabyn oqyp otyrghan jalghyz adam týsedi. Jauyz top qylyshtaryn jalandatyp ishke enedi. Oghan by nazaryn da salmaydy. Jaudyng qolbasshysy kimsing - dep әzireyildey aqyrady. By saspastan súq sausaghyn shoshaytyp shanyraqty menzeydi. Jaudyng qantalaghan kózine balapanyn basyp jatqan qos qarlyghash kórinedi. Sodan qanisherding basshysy qangha malynghan qylyshyn qynabyna salyp: «Búl qazaqtyng kiyeli ýii eken. Mynany óltirip ýiin ór­te­seng ózimiz qarghysqa tap bolyp, hal­qy­myzdy qyryp alamyz», - dep shy­ghyp ketedi. Sodan ol halyq auzynda qatasyz ýkim shygharyp, búltaryssyz biylik etetin Qarlyghash by atanypty.

Demek, últtyq tarihymyzda talay qúndyqty jinap, terip halqyna qaytaryp jatqan Iliya shanyraghyn­daghy qarlyghashtyng úyasynyng qasiyeti terende.

Iliyamen hosh aitysyp, esikten shygharda qarlyghashtyng úyasyna qimay qaraysyn. Erten-aq, bizding Iliya Jaqanov:

- Qarlyghashym kelding be, jetpis besinshi kóktemimdi bilding be? - deytindey oigha qalasyn. Q­a­zaqtyng kiyeli aq tamaq qarlyghash­taryna amandyq tileymiz.

«Egemen Qazaqstan», Sәrsenbi, 28 Jeltoqsan, 2011 ATYRAU.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1492
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3262
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5584