Jeksenbi, 24 Qantar 2021
Ádebiyet 5355 22 pikir 23 Qazan, 2020 saghat 16:53

«Ata qonys»

Aymýiiz boshalap ketipti...

Múqa qart ony әueli auyl manynan izdestirdi. Say-sala, jyqpyl-jyra kózden tasa qalmady. Joq. Bildey sovhoz diyrektorynyng әkesi siyr qarap, jer kezip jýrgende kórshi-qolandary da qol qusyryp ýilerinde otyra almady. Biri qyrgha, biri oigha shapqylap izdestirgen boldy. Eki kýn ótti. Ýsh kýn ótti. Joq...

Aymýiizding boshalap ketetin әdeti ýy ishine әuelden belgili. Sondyqtan ony jelini biline bastasymen-aq ýy manyna arqandap, baylap ústaytyn. Biyl da solay etken. Shóbi men suyn ýzbey Múqanyng siyrdy esik aldyndaghy ashyq qoragha baqqanyna eki jeti bolyp edi. Ayaq astynan jas әielining tastalqan bolyp ashulanghany. «Qúday-au, osyny qystay baqqanymyz azday-aq, jaz ortasynda búl ne súmdyq? Basyna jastyq, astyna tósek bop. Ýiding manayy kisi jýrgisiz qoqys, sasyq. Áyda, bosat... Boshalamasa, nege qanghyp ketpeydi».

Jay ashulanyp qana qoyghan joq, shapyldap úrsyp jýrip, siyrdy bosatyp, arqanyn jiyp aldy. Múqa shal erise әieline «Bәtir-au, múnyng ne?» dep, bir-eki auyz sóz de aita almady. Bar bolghany qayta-qayta saqalyn sipay berdi. Sonan song qolyna shybyq alyp siyryn tanerteng tabyn bettegen jaqqa qaray aidap saldy.

Sodan qaytyp Aymýiiz qoragha oralghan joq.

Aymýiizding tórt jyl búryn osylay boshalap ketkeni bar. Onda da ondy-soldy shapqylap, aqyry Shashuban degen kórshisi at sabyltyp jýrip Shyraghdannyng arghy betindegi eski júrttan jana tughan búzauymen tauyp әkep bergen. Aymýiizding sol qylyghyn estigender: «Oypyrym-ay, myna januardyng jershil, itjandylyghyn-ay! Tipti kýndik jerge ketkeni nesi»— dep tanyrqasqan.

Múqa shal búl joly da Aymýiizdi sol eski júrtqa tartqan bolar dep,— joramaldady.

Tórtinshi kýn degende shal tory jorghasyna er saldy. Áuelgide erke әielining «derektirding әkesi sandalyp siyr qarap jýr eken-» degen jaqsy ataq deysing be? Myna, manaydaghylardyng bireuin jibermeysing be?» degenine de maldanyp, «taghy da Shashubaydy jibergenim jón be eken»—dep, bir oilap túrdy da, onysynan qayta ainyp, ózi jinala bastady. On jyldan beri at izin salmaghan sonau qiyandaghy ata qonysy Taltoghandy bir kórip qaytugha kónili soqty ma, qalay...

Múqa shaldyng jastyq shaghy osy Taltoghanda ótken. Ákesi Qúraq marqúm «alty atamyz týgel osynda ghúmyr keshken eken, bizding de sýiegimiz osynda qalar. Senderdi bir qúdayymnyng ózi bilsin» deushi edi. Sonda Múqa otyryp «búl jerdi tastap qayda baruymyz mýmkin. Osy kisi ne bilip, ne sezedi»— dep oilaumen bolatyn.

Ákesi dýnie saldy. Onan keyin de qansha uaqyt ótti. Búrq-sarq etip soghys bastaldy. Múqa da kóppen birge maydangha attandy. Sonda ol «әkem marqúm osyny aitqan eken-au. Endi myna alapat maydannan qayta oralu joq shyghar»—dep oilady. Joq, oraldy. Tipti aman-sau keldi.

Ýsh balasy er jetti. Ýsheuin de oqytty. Balalarynyng baghy janyp, birinen song birining qyzmeti ósip jatty. Tipti eki balasy sovhoz diyrektory bolghan kezde shaldyng esi shyghyp ketti. «Astapyralla-a, mynalar kәitedi-әi. Men osylargha ýsheuing birdey diyrektor bol dep pe ekem, Al endeshe... Áy, búlardan әli talay bәle shyghar»...

Shal onashada saqalyn taramdap otyryp, óz-ózinen kýletin. Maqtanyshy keudesine syimaydy. Aragha ýsh-tórt jyl salyp, ýlken úly Erjigit audandyq atqaru komiytetining predsedatelidigine kóterilgende shal tan-tamasha boldy. «Mә-saghan-n... Myna neme qayda barady-әi... Búl myna qarqynymen endi bir bes jylda qayda otyrady deshi... Qoy, men baryp, osymen biraz toqta shyraghym demesem bolmas. Til — súq ta jaman. Búl bala bir kýni qalpaqtay týser»— dep kempirimen aqyldasqan boldy. Áriyne bergi jaqtarymen ghana aitady. Ishteri jek kórmeydi.

Biraq Múqa shal bir kýni Taltoghannan kóshuimiz mýmkin-au degendi oilaghan emes. Tipti júrt jana sovhozgha kettik dep ýdere kóshkende de tyrp etken joq-ty.

Bәlkim solay otyra da berer me edi, kim bilsin, oida joqta kempiri Dәneker aurugha shaldyqty. Tósek tartyp kóp te jatqan joq, bas-ayaghy eki jetide dýnie saldy. Sonan song baryp Múqadan biylik ketti. Ortanshy balasy Beljigit qolyna kóshirip alatyn boldy. Shaldyng kónbeske sharasy joq. Dәnekerding jylyn berip bolghan song «Dәret su jylytyp beretin bir aq jaulyqty tauyp bereyik, әri sheshemizding ornynda, ýige ie bolyp otyrsyn» dep, balalary әiel qarastyrdy. Shal qarsy bolmady. Sóitip jýrip olar osy kýngi jas әieli Torghyndy tauyp- ty. «Nesin aitasyng balalary shetinen dókey. Qolyndy jyly sugha malisyng da otyrasyn. By de ózin, han da ózin» degen song Torghyn da onay kónipti. Biraq «meni alysymen ortalyqqa kóshetin bolsyn. Tau-tasty aralap jýre almaymyn, danghyraghan aq ýide, qalyng kópting ortasynda otyramyn»— dep kórmey bilmey jatyp-aq sәlem aitypty. Shal aitqanyna kóndi. Kóndirip qana qoyghan joq, omyrauynan әtir iyisi búrqyraghan jas kelinshek alpysqa iyek artqan aq samay shaldy ai-shaygha qaratpay ýiirip әketti.

Torghyndy alysymen Múqa kóp úzamay Taltoghannan kóship ketti.

Sodan beri on jyl ótipti. Áuelgide «bauyr basqan ata mekendi qiya almay qayta-qayta baryp túrarmyn dep oilaytyn. Solayyna solay da siyaqty edi. Biraq jana ortagha, ózin qorshaghan u-dugha, qoshamet, qúrmetke de ýirenisti. Kónil toqtyghy kóp nәrseni úmyttyrady eken.

...Múqa shal ata qonysqa qaytyp sogha almady.

Tory jorgha joldy óndirip tastady. Qyzuyn mol jayyp, jazghy kýn de arqan boyy kóterilip qalghan.

Shal jolgha tanerteng kostumining syrtynan barqyt shapanyn kiygen. Yssylay bastady. Biraq sheshingen joq. Shyraghdannan asarda jangha jayly salqyn samal soghyp, Múqanyng boyy sergip qaldy. Tory jorgha da sol qarqynynan tayar emes. «Taudyng etegine týse bere búlaq basyna at shaldyryp, demalyp, ary qaray jýrip ketsem, besin aua Taltoghangha jetip qalarmyn» dep oilady shal. Qazir ol bette elding joq ekenin Múqa jaqsy biledi. Jalghyz siyr fermasy bar edi. Ony da ótken jyly kóshirip әketti. Búl jaydy osy fermagha qojalyq etetip úly Beljigitting auzynan shal anyq estigen. Áriyne jaz jaylap jýrgen birli-jarym ýy bolghan kýnde de, shaldyng at basyn búrar oiy joq. Óitkeni jas әieli jolgha jeterlik etip tamaqtaryn kóneleu qara sumkagha salyp bergen. «Kezdesken ýige assalaumaghalaykom dep, bas súgha berme. Tamaqtarynan úshynyp qalyp jýrersin» dep dayyndaghany taghy bar.

Múqanyng oiy Aymýiizdi tauyp ala sala suyt qaytu. Tap qazirgi oiy, zәuide, Aymýiiz aldynan shygha qalsa, eski júrtqa soqpay-aq qaytyp ketuge de bar. Rasynda ol jan-jaghyna qaraghyshtap, jýrgen jolyn sholyp ta keledi. Áldebir nәrseler qarauytqangha, joldan shyghyp jaqyndap baryp qarasa, jayylyp jýrgen bir ýiir jylqy eken. Qayta búrylyp kelip jolyna týsti. Ázirge tipti siyr atauly kózge týser emes.

Múqa ózi oilaghanday besin aua Taltoghannyng shetine qúlady.

Aldymen qarauytyp bau aghashtary men eski tamdardyng túlghalary, sonan song auyl irgesinen búrandap aghyp jatatyn jinishke ózen kórindi. Auyldyng týstigindegi jusandy betkey... Osy kórinister shaldyng kózine ystyq úshyrady. Sondyqtan bolar ol qaljyrap, jýrisi bәsendey bastaghan atyn tebine berdi...

«O tәniri bәri de ornynda túr» dep kýbirledi. Múqa ishtey, eski júrttan kózin almay kele jatyp. Tory jorgha jinishke ózendi keship ótti. Ózen tayyzdap qalypty. Attyng tolarsaghynan ghana keldi. Biraq aghyp jatyr. «Aghyp jatyr» dep kýbirledi shal saghynysh pen quanysh aralas ýnmen.

Eski tamdardyng ara-arasymen jýrip keledi. Esik, terezelerining orny opyrayyp mýjilip qúlay bastaghan qabyrghalar. Mal, otyn qoralardyng orny. Kópshiligining bútaqtary qurap, syna bastaghan bau aghashtary. Ózge tirshilik belgisi bilinbeydi. Osynyng bәri de tipti bógde kisige súp-suyq bolyp kórinerdey. Osy jerde búryn auyl bolmaghan siyaqty. Biraq bolghan! Aqiqat bolghan-n... Sol auyl, sol tirshilik.

Áne, anau, ózgesining bәri qúlap bir qabyrghasy ghana qalghan marqúm Jetpisbay etikshining tamy. Eki bólmeli tamnyng týkpir bólmesinde, úzyn temir peshting janynda marqúm ýnemi tyq-tyq etkizip etik shegelep nemese bylghary piship otyrushy edi. Búl auylda Jetpisbay tikken etikti kiymey ósken jan joq. Auyl arasyndaghy myna joldarda Jetpisbay tikken etikting aiqysh-úiqysh izderi jatatyn. Mynau Bidaygýl kempirding otyn qorasynyng orny. Júdyryqtay bolyp alyp, eki ayaqtynyng pysyghy edi. Sharshau degeninizdi bilmeytin. Osy qorasyn otyngha elden búryn toltyryp alatyn. Júrt «osy kempirding ókpesi joq shyghar» deushi edi. Ólerinde de ol sozylyp auyrghan joq. Kýz boyy әdetinshe tyrbandap otyn jiimen boldy. Myna qora jusangha, ózen boyynyng kebu aghashtaryna tolyp ketti. Júrt «Yapyr-au, myna kempirding ne bilgeni bar. Myna otyn bir ýidi emes, bir auyldy qystan shygharar» deytin. Bidaygýl júrt sózine eleng etpedi, domalanyp jýrip qorasyn otyngha toltyryp bolghan kýni ayaq astynan auyryp qaldy. Tósek tartyp bir jeti ghana jatty da dýnie saldy. Búl júrt degendi qoysayshy. Ónsheng kórip kel me, әlde dualy auyz balger me? Ne dersing búlardy. Sol qysta auyl týgel Bidaygýl jighan otyndy jaghyp shyqty. Bidaygýlding otyny kóktem shyghyp, jer degdigenshe, jer dýnie kýnning mol shuaghyna malshynghansha bәrine jetip jatty.

Múqa taghy bir búzylghan tamnyng janyna keldi. Nebәri eki bólmeli bastauysh mektep ýiining qabyrghalary... Erjigit, Beljigit, Sayranbekter osy qabyrghalardyng ortasynda oqyp er jetti. Azamat boldy. Olar kýnde tanerteng Jetpisbay tigip bergen bir-bir etikti tepkilep kiyip, sumkalaryn asyp alyp, osy qabyrghalargha qaray jóneletin. Osy qabyrghalargha jetuge asyghatyn. Olardyng kónildi dauystary myna shaghyn eki bólmege syimay dalagha, manaygha týgel estilip jatushy edi.

Endi, mine, shaldyng aldynda melshiygen qabyrghalar ghana túr.

Múqa óz tamynyng janyna da keldi. Ázirge tamnyng bir qabyrghasy ghana qúlapty. Onyng esesine barlyq qabyrghalardyng sylaghy týsip, jikteri yrsiyp, ajyray bastaghan jalanash kesekter mýjilip te bitipti. Endigi jaughan eki-ýsh tógin jauynnan keyin qalghan qabyrghalardyng da gýrs-gýrs qúlaytynyna shýbә joq. Shal dәl esigining aldyna kelip atynan týsti. Atyn shylbyrynan jetektegen kýii tamyn bir ainalyp shyqty. Ol osy ýide tudy. Osy ýide ósti. Tipti osynda qartaydy da. Júrt búl tamdy әuelde Shildebekting tamy deytin. Keyinnen Múqaniki deytin boldy. Endi Erjigit pen Beljigitting nemese kenjesi Sayranbekting tamy atalynuy tiyis edi. Olay bolmady. IYesiz eski júrt qana bolyp qaldy. Shaldyng kónili bosay bastady. Arbighan etsiz kәri sausaqtarymen mýjilgen bosaghany sipay bastady.

Múqa kóp bógelgen joq. Negizgi sharuasy Aymýiizdi tabu ekenin esine alyp, atyna qayta minuge ynghaylandy. Kópten beri atpen úzaq jol jýrip kórmegendikten bolar túla boyy del-sal. Ýzengige de ayaghyn әzer saldy. Jusandy betkeyge shyqqanda shaldyng kónili sergip qaldy. Bala kezinde talay oinaghan, jigit kezinde san ret kókpar tartqan jerlerin jazbay tanyp, jan-jaghyna sýisine qarady. Múrnyna kók jusannyng ashqyltym iyisi keldi. Biyl jusan da bitik shyqqan eken. Kóktemde búl manayda tógin jauyn bolghanyn shal kózimen de, kókiregimen de sezip túr. «Jer ózgermeydi eken ghoy». Shal kýrsinip qoydy. «Tipti sol kýii jatyr. Jer de, jusan da... Bәri de búrynghysha»...

Siyry tabylsa, osy betimen keshtetip bolsa da qaytyp ketpek bolghan shal әbden boldyrghandyqtan jorghasy bojyray bastaghan atyn anda-sanda tebinip qoyyp, jan-jaghyna jiti qarap kele jatty. Joq. Tipti jan-januardan eshtene kózge týser emes. Búl jay shaldyng mandayyn tyrystyrayyn dedi. «Bәri de qanyrap bos qalghan eken» dedi ashuly kýbirlep. «Bos qalmasa nege eshtene kórinbeydi. Álde mening kózim kórmey kele me?

Shal jotalardy kezip úzaq jýrdi. Ózi de sharshady, aty da boldyrdy. Ol endi atynyng basyn qaytadan eski júrtqa búrdy. Bir týnep shyghugha amalsyz moyynsyndy.

Ýiining janyna kelip attan týsti. Atyn taldyng bútaghyna baylady da, bir qolyna qamshysyn, bir qolyna iship-jeytin zattary salynghan qara sumkany ústap, búzylghan oshaqtyng janyndaghy taqyrgha kelip jayghasty. Jerge shapanyn sheship tóseuge oqtalyp túrdy da, sumkasynan gazet alyp jayyp, sonyng ýstine otyrdy. «Ázirge attyng beli suy túrsyn, jatarda erin alghan kezde toqymyn astyma tósermin» dep oilady. Sumkada biraz nәrse bar eken. Jylqynyng sýr eti, bótelkege qúiylghan airan, nan, jua.. Shal ishtey kónildene kýlip qoydy. «Qúday-au, mynanyng bәri maghan bir kýn emes, bir jetining azyghy ghoy». Mayly etti nangha qosa qarbyta jep, airannan simirdi. Qarny ashyp ta qalghan eken, kópten beri sýisine tamaq jegeni boldy.

Qalghan taghamdaryn jiystyryp, qara sumkagha qayta saldy. Ornynan túryp kók jiyekke kóz salyp edi, kýn batyp barady eken. Tamdy ainalyp, ózen jaq bettegi baugha qaray jýrdi. Kýni boyghy jýristi auyrsynyp qalypty. Eki ayaghyn әzer qozghap, ilbip basyp keledi.

Shengelmen qorshalghan keng qoranyng ishi bir kezde samsaghan órik aghashtary bolatyn. Biraq kýtimsizdikten, búl arada Múqannyng ózi bar kezde-aq kóbi salmay, qurap qalghan edi. Shal «endigi ol bau týgelimen joyylyp, otalyp tynghan shyghar» dep oilaytyn. Óitkeni úzynqúlaqtan «Sizding bauda bәlenshe degen siyrshy nemese týgenshe degen qoyshy jaylap otyr eken» degen sózderdi jii estiytin de «solar baudy otyn etip-aq bitirgen bolar dep joramaldaytyn.

Biraq bau sonshalyq qúryp ketpepti. Otyngha quraghandaryn ghana kesipti. Shal baudy asyqpay jýrip aralady. Kóniline, kózine tanys әrbir týp órikke asyqpay nazar saldy. Myna bir taldy Dәneker men ekeui alghash ýilengen jyly otyrghyzyp edi. Jap-jas solqyldaq shybyq bolatyn. Múqa ózen boyynan kesip әkeldi de, Dәnekermen ekeui ketpenmen jerdi shúqyp jiberip jas shybyqty otyrghyzdy. Onshaqty kýnge deyin shybyqta tirshilik belgisi bilinbedi. Dәneker «sen otyrghyzghan shybyq qaydan jayqalyp ketsin», dep sylq-sylq kýledi. Onda Dәneker kisi betine tiktep te qaray almaytyn úyalshaq kelinshek. Múqanyng ózimen de endi-endi ýirenise bastaghan kezi. Sóitip jýrgende shybyqqa jan kirip, әr jerinen býrshikter kórine bastady. Tipti kýzge deyin oqtay bolyp, kisi boyy ósip te ketti. Endi mine sol shybyq qartayypty. Dinining juandyghy bir qúshaq derlik. Baz bir bútaqtary qurap ta qalghan.

Endi bir órik aghashynyng týbine kelgende Múqa taghy da ayaldap qaldy. Kenje úly Sayranbek tuardan bir jyl búryn egilgen edi.

Sol jyly jazda Aqýiikting bauynan qorjynnyng eki basyn toltyra órik әkelip býkil auyldy toyghyzghany bar. Dәneker de órikke qúmar-aq edi. Álde órikke jerik boldy ma-au, nemene. Áyteuir ózine dep alyp qalghan órikti kópke deyin jep jýrdi de, bir kýni Múqagha oramalgha týiilgen bir uys tәshekti berdi. «Múnday dәmdi órikti búryn sondy jegen emen. Dәnegi de túshy eken. Qoragha egeyikshi» dedi. Sol jyly kýzde Múqa qoranyng ortasyn ketpenmen shúqyp bes-alty tәshekti tastay salghan. Kóktemde solardyng bireui ghana qyltiyp ósip shyghypty. Dәneker bekerge maqtamaghan eken. Órigi rasynda da dәmdi boldy. Onyng ýstine salghyshtyghyn aitsanshy. Jyl qúrghatpay salatyn. Tipti ózderi osy jerden kóship ketkenshe órigin jep jýrdi.

«Osy qazir de salmas pa eken» degen oimen Múqa aghash basyna qarap edi, alakeugimmen jóndi eshtene kórine qoymady. Sonan song jaqyndap kelip, aghashtyng bir bútaghynan ústap aqyryn ghana silkip edi, bytyrlap birdeneler jerge týsip jatty.

«O, jaryqtyq, әli de salady eken-au». Múqa týrtinektep jýrip jerge týsken órikterdi tere bastady. Qos uystayyn terip aldy.

Belin buyp jýrgen ýlken oramalyn jerge jayyp jiberip, әlgi órikterin týiip aldy.

Búl kezde tónirekte qon qaranghylyq ornap alghan. Shal endi keri qaytyp, әuelgi jayghasqan oshaq janyndaghy taqyrgha kelip, órik týiilgen oramalyn sumkasynyng janyna qoydy.

Tory jorghanyng erin, jýgenin sypyryp, ózen boyyna arqandap keldi de, toqymdy astyna tósep, erdi basyna jastap, shapanyn jamylyp qisaya ketti. Shal «әbden qaljyradym ghoy, birden úiyqtap ketermin» dep oilady. Biraq úiqysy kelmedi.

Kózi júmylar emes. Jym-jyrt tynyshtyq pen qoi qaranghylyq shaldyng kóniline ýrey әkelgendey. Sәlden song Múqa ornynan qayta túrdy. Eski oshaqqa ot jaghudy oilady. Qaltalaryn sipalap kórip edi, kostumining ong qaltasynan ottyq shyqty. Oshaq manynan kepken bútaqtar da tabyldy. Ot jaqty. Lapyldap janghan otpen tónirek jap-jaryq bolyp ketti. Shaldyng kónili әlgi bir elegzuden arylayyn dedi. Kebu otynnyng laulaghan jalynynan kóz almay otyryp, ol taghy da ótken kýnderin esine aldy.

...Osy oshaqqa Dәneker qansha jyl ot jaqty. Ómir-ay, ótip ketken song kórgen týstey bolyp qala beredi eken-daghy.. Jaz kezinde osy oshaqqa sýt pisirip, sýt suyghansha kýtemin dep keyde osylay otyryp, qalghyp ta ketetin.

Ondayda Múqa «tósegindi de oshaqtyng basyna salyp alsang bolady ghoy» dep әzildeushi edi.

Keyde ekeui qatar, dәl osylay ot jalynynan kóz almay otyryp ótken-ketkendi aityp әngime tiyegin aghytushy edi-au... Biraq onda qazirgidey jym-jyrt kýy әste bolmaushy edi. Siyrlardyng móniregeni, qoradaghy qoylardyng pysqyrghany. Ár tústan itterding ýrgeni, ana ýi, myna ýy jaqtan estiletin kórshilerding dabyry. Áyteuir tirshilikke tәn sol bir dybystar janynda serik bop otyratyn. Qosyla syrlasatyn...

Sayranbek oqu bitirip kelgen jyly kempirimen ekeui osynday bir keshte oshaqty qamalasyp kep otyryp, balalaryn әngime etisti. Erjigiti men Beljigiti eki jerde sovhoz diyrektory bop dýrildep túrghan kez. Tek Múqa men Dәneker ghana emes. Olardy býkil auyl әngime etisetin.

Múqa otyryp: «Bala tumapsyn, ónsheng derektir tuypsyng ghoy. Sayranbek te kóp úzamaytyn shyghar. Derektir bolar» dep әzildedi. Dәneker әueli kenkildep kónildene kýlip aldy. Sonan song «Bәrinde derektir bolsyn dep tudyq ta. Ónsheng derektir tudyng dep eshkim abaqtygha jappas» dedi.

Ekeui qosyla kýldi. Aragha eki jyl salyp, Sayranbek mektep diyrektory bolyp ketti. Sonda Múqang men Dәneker ózderining sol bir әzil-kýlkilerin esterine alyp taghy da kýlisken.

Endi mine sonyng bәrin oilap Múqanyng jalghyz ózi otyr. Dәneker qazir de janynda bolsa, sonyng bәrin de qayta eske alar edi. Kýliser edi. Syrlasar edi... Biraq Dәneker osydan eki shaqyrym jerdegi molada, atasy men enesining janynda jatyr. «Ua, dýniye-ay»— dep Múqa kýrsinip qoydy. «Eski júrtqa kelmegenimde ghoy, osynyng bәri eske týspes edi. Tirshilikting kýibenimen u-duymen ilesip jýre berer edik. Búghan da tәuba. Keldik. Eske aldyq. Erteng aruaqtardyng basyna soghyp dúgha oqyp qaytsam sauap bolar edi».

Oshaqtaghy ottar óshe bastady. Birte-birte әlsirey bastaghan ottyng jalynyna qarap otyryp Múqa da qalghyp ketti.

Qysqa tang tez atty. Ol úiqysynan oyanghanda kýn shyghyp, tónirek ai-jay bolyp qalghan eken. Apyl-ghúpyl kiyinip jinala bastady. Órik týiilgen oramalyn beline bos baylay saldy. Atyn әkelip erttedi. Ózen suyna qoly, betin asyghys juyp keldi de, kesheden qalghan bótelkedegi airandy týregep túryp simirip, bosaghan bótelkeni laqtyryp tastap, atyna minip jýrip ketti.

Búl joly ózen boylay jýrdi. Túla boyy del-sal. Taqymy aldyrmay qalypty. Ózi sharshasa da aty tynayyp qalghan eken. Birden taypalyp ózining kәduilgi jayly jorghasyna saldy. «Sәskege deyin siyrdy tauyp alsam jarar edi-au» dep oilady shal. «Sonda keshke deyin auylgha jetip te qalar edim. Al, tabylmasa qayttim? Qarasan kelgirdi jer jútyp ketken shyghar».

Kesheden bergi ishtegi bulyqqan ashu men yza endi syrtqa tebe bastady.

Ózen boyy da shal kóniline jútang kórindi. Búrynyraqta eki jaghasyna tútasa ósken aghash, qúraqtan kóz túnushy edi. Endi jambastay ósken iyir-iyir bútaqtar әr jerden bir úshyrasady. Kógerisining de sәni shamaly. «El bolmaghan song ózen boyy da azyp bitken eken» dep oilady shal kónili tolmay.

Bәrinen búryn Múqanyng oiynan Aymýiiz keter emes. Qarayghannyng bәrine kónil audarady. Qaysybirine at basyn búryp ta barady. Joq. Tipti әzirge tórt ayaghymen jayylyp jýrgen mal balasyn kóre almady. Ózen boyynan úzap, jotalargha shyghyp ta, alaqanymen mandayyn qalqalap әri-beri qarady kep... Joq...

Quystan shygha keletindey kórinip «Aymýiiz, au-ahu, au-ahu» dep aiqaylap ta kórdi. Bәribir joq. Tau-tasqa janghyryghyp óz dauysy ózine qayta estiledi.

Kýn sәske boldy. Býgin tym ystyq bolatyn týri bar. Álden-aq jer dýniyeni balbyratyp, eritip barady. Shal qatty týtigip ashulana bastady. «Múnday da qanghybas mal bolady eken-au. Au, osynsha jerge sandalyp kelgende altyn búzau tua ma eken? Sirә, altyn búzau tuatyn shyghar, qarasan kelgir. Osydan kózime bir týssinshi. Kórsetermin oghan boshalap ketkenning qanday bolatynyn».

Ári-beriden song shal «sol siyrdyng osynda keluine kýmәnim bar. Ol sirә auyl manynda jýrgen shyghar. Ózimiz qara basyp taba almaghan bolarmyz» dep te oilady. Tipti osy oiyna ózi edәuir ilanyp «Balyqty baugha deyin baryp qaytayyn, onda da bolmasa qaytyp ketermin» degen niyetke oiysty.

Kýn týske tyrmysty. Múqa yssylap, qaraday abyrjyp ta keledi. Kenet ózen boyyna ósken bir top sәmining arasynan әldenening basy qylt ete qalghanday boldy. Múqa atynyng sauyryn qamshylap jedeldete jýrdi. Búzau eken. Basyn kegjiyte qarap biraz túrdy da ýrke búrylyp, әljuaz ayaqtarymen maymanday basyp, qalyng sәmining arasyna kirip ketti. Ar jaghynda man-mang jayylyp Aymýiiz jýr. «Asyqpauyn kórding be?»— dedi Múqa shytynay kýbirlep. «Osynda tórkindep kelgen siyaqty. Jә, men senimen tildesip kóreyin endi».

Tayap kelgenshe búghan Aymýiiz nazar salmady. Búrynghysha man-mang jayylyp jýre berdi. Janyna kele berip, «a, qarasan-n» dep, iyesi qamshysyn kótere aiqaylaghan kezde baryp, basyn jerden júla kóterip Múqagha qarady. Múqa әni-minige qaratpay siyrdy qamshysymen eki-ýsh ret salyp ótti. Qamshynyng izderi bileudey-bileudey bolyp siyrdyng qyr arqasynda qalyp ta qoydy. Siyr mónky jóneldi.

Múqa onysymen de qoymady, quyp jýrip sabady. Sondarynan maymanday basyp jas búzau erip keledi.

Týtegen ashuy basylghan kezde baryp Múqa búrylyp sonyna qarady. Jas búzau biraz jer qalyp ketipti. Áljuaz denesin qisandatyp jortqan bolady. Onymen jýrisi ónetin emes. Oghan shaldyng kóz toqtatyp zer salghany da osy edi. Búzau әli tym jas eken. Buynyn endi-endi tige bastaghanday. Tughanyna býgin ekinshi kýn be eken? Álde ýshinshi? Búzaudyng myna jýrisine qarasa auylgha bir kýn emes, ýsh kýnde әzer jeter. Búl jay Múqannyng taghy da zyghyrdanyn qaynatty. Ne isterin bilmey, әri-sәri oimenen birazgha deyin búzaudyng sonynan kýsh-kýshtep aidaghan boldy.

Mityng jýristen qútyludyng endi bir-aq joly bar edi, ol búzaudy aldyna óngerip alu. Sonda Aymýiiz óz-ózinen erip otyrady.

Ózen boyynan úzap shyqqan song Múqa atynan týsip, búzaudy ústamaq bolyp edi. Adam kórmegen januar Múqadan qisalandap bir qashty deysin. Tipti ústatar emes. Qayta ashugha mingen shal shapanynyng etegine sýrinerdey dalbalaqtay quyp kele jatyp, qolyndaghy qamshymen bir úrghanda búzau omaqasa qúlap edi, Aymýiiz anadaydan mónirep kelip, kiyrelendep qayta túra bastaghan búzauynyng ýstine týsti. Jalap jatyr. Búzau dir-dir etip enesining bauyryna tyghyldy. «Qaray gór ózderining bauyrmalyn, týge» Múqa búzaudy enesining bauyrynan júlyp ala, atyna qaray jaqynday berip edi, oida joqta tory jorgha syr bersin. Tulap, búzaudy manyna da jolatpay qoydy.

«Endi qayttim...» Shaldyng jýzi órttey týtigip ketti. Qalay bolghanda da endi tek qana siyrdy aiday beru boldy. Múqa atyna qayta mindi. Jas búzauyn ertip Aymýiiz aldyna týsti. Jol ónetin emes. Onyng ýstine ystyq kýn shekeden ótip barady. Tanertengi bir simirim airannan keyin nәr tatqan joq. Qara sumkada auzy tyghyndauly ekinshi bótelkesi taghy bolatyn. Sony alu ýshin erining basyna qarap edi. Sumkasy joq. «Qúdanyng qúdireti!» Shal sasqanynan erining basyna bir, jýrip kele jatqan jolyna bir qaray berdi. Beline baylanghan órik týiilgen oramalyn izdep, sausaqtarymen sipalap edi. Onysy aman eken. Iship-jem tamaghynan airyluy shaldy qatty kýizeltip ketti. Atynyng basyn irkip, bir auyq jol ýstinde ýnsiz túrdy. Shamasy top sәmining manynda qalghan boldy. Qayta búrylugha biraz jer úzap ketti. Al jýre bereyin dese nәr tatpaghan kýii auylyna jetu tipti mýmkin emes. Ári-sәri oy shaldy da tipti jýdetip tastady. Aqyry tәuekelge bel buyp nede bolsa algha jyljy bergendi jón kórdi de, ózinen úzap bara jatqan búzauly siyrynyng sonynan erdi.

Jas búzau qaljyray bastady. Ayaqtary shalynysyp búlargha ere alar emes. Múqa qamshymen týrtkilep qattyraq jýrgizgen bolady. Onysy da úzaqqa sozylmaydy. Búzau aqyry birjola jýristen qaldy. Bir kezde symday ayaqtary maymiyp jol jiyegine qúlay ketti.

Múqa qaraday sharshady. Atynan týsken kýii jol jiyeginde ókpesi syryldap jatqan jas búzaugha úzaq qarady. Aymýiiz búzauynyng ýstine týsip óletin týri bar. Emirene ynyrsyp, bas salyp jalap jatyr. Búzaudyng denesinde onyng tili tiymegen jer joq shyghar...

Sәlden song jas búzau qalqiyp qaytadan túrdy. Enesin emip әldengendey boldy. Múqa endi atynan qyl arqandy sheship aldy da búzaudyng moynyna baylamaq boldy. Sharshap túr dese de búzau moynyna Múqanyng kәri sausaqtary tiygende qatty tulady. Tipti bir-eki ret qolynan shyghyp baryp, shal ony qayta ústady. Moynyna tym dóreki arqan baylanghan jas búzau enesine erip, qayta jýre bastady.

Týs aua kýn tipti alaulap ketti. Shaldy shól qysty. Jeter jerde búlaq ta joq. Tamaghy kebersip, tóbesinen kýn shaqyrayghan shaldyng hali tym-aq ayanyshty edi.

Múqa ýshin eng qiyny búzaudyng jýriske jaramaghandyghy boldy. Búzau sәlden son-aq taghy da ayaqtary mayysyp, kiyrelendey bastaghan. Shal endi ony ayamady. Tipti jýre almay qalghan kezinde sýirey jóneldi. Ózin qysqan shól men ashtyq ony tym qatygez etip jibergendey. Ol «myna búzau ólip qalady eken-au?» dep qoryqqan joq. Tipti oilaghysy da kelmedi. Jusan basyp ketken jalghyz ayaq kóne joldyng ýstinde jas búzaudyng denesi syrylday sýiretilip kele jatty.

Búl kóriniske shal shydasa da Aymýiiz shydamady. Ókire mónirep kep búzauynyng asty-ýstine týsti. Múqa taghy amalsyz ayaldady. Dәl qazir jol ezuinde basyn kótere almay jatqan jas búzaudyng ghana emes, Múqanyng da hali mýshkil-tin. Shól shydatpay bara jatqan shal alaqanymen mandayyn qalqalap, jan-jaghyna qaray bastady. Aq saghymnan kózine jóndi eshtene kóriner emes. Degenmen Múqa tuyp ósken ónirin jaqsy boljady. Ana bir qyrqanyng astynda ótken jylgha deyin sýt fermasy bolghan. Áriyne el bola qoymas. Bәri de kóship ketken bolar. Biraq sol jerde búlaq bar. Myna qalpynda múp-múzday sudan bir jútudyng ózi shal ýshin arman edi.

Búzauyn qamshysymen týrtkiley aidap, shal qyrqagha qaray bet týzedi.

Qyrqanyng tóbesine shyqqanda sýt fermasynyng orny kórindi. Úzyn siyr qora, sement astaular... Jeti-segiz tam. Baz birlerining esik-terezesi, shatyry alynyp ýnireyip qalghan. «El qalmaghan eken. Bәri de kóship ketken boldy» dep oilady shal jýdeu kýide. Biraq oida joqta eski astaudyng kólenkesinen búlargha qaray it ýrip shygha keldi. It degen aty ghana. Qasqyr dersin... Kele jatqan ekpininen, arsyldaghan dauysynan Múqa qaraday shoshyndy. Sóitkenshe shetki oqshau tamnyng esigi ashylyp, ishten aq jaulyqty kempir shyqty. Ayqaylap iytin shaqyrdy. «Ýy bar eken. Ya, sharapaty mol, qúday taghala» dep, shal ishtey balasha quandy. Ol endi búzauy men siyryna da qaraghan joq. Atynyng basyn búryp, shetki tamgha qaray jýrdi. Jaqynday bere әlgi kempirdi shyramytqanday boldy. «Saghymmen qatelesip túrghan joqpyn ba» dep kózin uqalap-uqalap qayta qarady. «Sol... Bәtir-au, mynau Shynarkýl ghoy. Ózimizdin Shynarkýl-l... Búl әli osynda eken-au». Tandanu men quanysh aralas kýide Múqa qalt-qúlt etip atynan týsip jatty.

Shynarkýl búghan úzaq qarady. Tanymaghan bolar. Búl atyn qazyqqa baylap bolghansha selt etken joq. Múqa ýige jaqynday bergende baryp shyramytty bilem, kóilegining keng etegine sýrinip qúlarday adymdap qarsy jýrdi. Quanysh oty jyltyraghan shýnirek kózderin Múqadan taydyrar emes.

— Osy sen Múqamysyn? Qúdayym-au, ónim be, týsim be? Shynarkýl shaldyng qolynan ústay aldy.

— Amansyng ba, Shynarkýl?—dedi Múqa sharshau kýide, aqyryn ghana.

Múqanyng sózine Shynarkýl mәn de bergen joq.

— Aqyry kelding be? Meni esine aldyng ba, әiteuir... Bәri de úmytqan shyghar dep jýr edim. Qúdaygha shýkir... Myng hata shýkir! Meni izdep sen keldin.

Ekeui ýige kirdi. Múqa tórge shyqty. Sәl qashyq otyrsa airylyp, adasyp qalatynday Shynarkýl de Múqadan tómen dәl janyna otyrdy.

Múqa osydan tórt-bes jyl búryn Shynarkýlding jalghyz balasynyng traktory audarylyp, sodan qaytys bolghanyn estigen. Endi Shynarkýlge jýzin búra otyryp kónil aitty.

— Qayypbeginnen airylyp qapsyn, Shynarkýl. Qayyrly qaza bolsyn. Qayghyna ortaqpyz.

Shynarkýl úzaq qarady. Janary sulanyp otyr.

— Múqa-au, Qayypbegimdi aityp otyrsyng ghoy, shamasy. Odan basqa ne aitayyn dep edin... Bayqap otyrmyn. Men sorlap qaldym ghoy Múqa-au. Ayrylyp qaldym...

Shaldyng qolynan qatty qysa ústaghan kýii Shynarkýl enirep qoya berdi.— Esitip otyrgham joq sózindi. Eki qúlaghym tas bolyp bitelip qalghan. Mening eng songhy estigen sózim «Qayypbeging endi joq» degen sóz. Búl dýnie maghan odan ózge eshtene esittirmey qoydy. Til qatpaydy. Jym-jyrt. Joq-q. Mening ózim estimey qoydym. Búl dýniyening u-duyn odan әri tyndaghym kelmedi. Ne dep tyndaymyn. Neme kerek ol u-du? Bәribir ol u-dudyng ishinde Qayypbegimning ýni joq qoy. Kýlkisi joq qoy. Ayaghynyng tyqyry da estilmeydi. Meni sanyrau qylghan qúdaygha myng da bir raqmet.

Kókiregi sherge tolyp-aq qalghan eken. Shynarkýl armansyz-aq anyrady.

* * *

Shynarkýlding kýieui Qaulen Múqamen ekeui týidey qúrdas edi. Bala kezden tatu ósken dostar bolatyn. Ekeui de qatar ýilendi. Qatar balaly boldy. Tirshilik syilaghan baqyttyng bal dәmin qatar soryp kele jatqan-dy. Kenet soghys degen pәle bastaldy. Soghysqa da ekeui qatar attanyp, әuelde bir maydanda bolyp edi. Keyinirek bólinip ketti.

Soghys biterden bir jyl búryn Múqa iyghynan jaralanyp elge qaytty. Jaz ortasy bolatyn. Audan ortalyghynan poezdan týse sala, kólik kýtip jatugha shyday almay auylyna jayau tartyp ketti. Jondaghy bidaygha oraq týsip jatyr degendi estigen son, jolay sonda soqty. Sóitse Dәneker men Shynarkýl oraqta jýr eken. Ekeui jarysa jýgirip, aldynan shyqty. Dәnekerding quanyshynda shek joq. Kýieuining moynynan tas qyp qúshaqtap alghan. Jiberer emes. Shynarkýl saq-saq kýlip túryp «әi, biz de qúshaqtayyqshy, túrshy bylay» dese de bolar emes. Ólerdey saghynyp kalypty. Sol joly da Shynarkýl Múqanyng keudesine basyn sýiep «Bizding Qaulendi qayda tastap kettin? Kimge tastap kettin, Múqa-au» dep egilip edi. Ózi ghana emes, býkil júrtty jylatqan. Ol Qaulendi saryla kýtti. Soghys bitip maydangha ketkender oralghan song da Shynarkýl ýmitin ýzgen joq. Esikting tyqyrynan da, itting beyuaqytta ýrgen dauysynan da ýmit etti. Hat tasushynyng jolyn tosty. Joq. Qaulen kelmey qaldy. Tipti habarsyz ketti.

Soghystan keyingi jyldary da Taltoghanda birge otyrdy. Shynarkýl kópshil, aqjarqyn edi. Ony býkil auyl syilaytyn. Ásirese Dәnekermen ekeui syrlas, tatu boldy. Ýide de, týzde de kóbine tizilip birge jýretúghyn. Birine-biri kómektese salatyn, birine-biri әzildey qoyatyn. Birinde joghy ekinshisinde bolatyn.

Beynet-qorlyghy da júrttan erek edi. Shynarkýl kolhozdyng júmysyn da әkesining júmysynan beter atqaratyn. Ýnemi ekpindi bolyp jýrushi edi.

Sóitip jýrip Qaulennen qalghan jalghyz úly Qayypbekti ósirdi. El qataryna qosty. Dәneker óletinnen biraz búryn Qayypbek osy sýt fermasyna traktorshy bolyp ornalasty da, búlar birjola kóship ketti. Sonan song Múqa Shynarkýldi Dәnekerding óliminde ghana kórdi. Qatar ósken qimas zamandasyn joqtap kóz jasyn kól etkenderding biri osy Shynarkýl edi. Qayghy-qasiretti ózgelerden kóp kórgendikten be, әlde tabighat solay jaratqan ba, әiteuir Shynarkýlding dauysy óte zarly bolatyn. Kózine jas almaytyn múz jýrekterding ózin ebil-debil etip jiberushi edi.

Múqa Taltoghannan kóshkennen keyin Shynarkýldi kórgen joq. Kórmek týgili ol turaly kóp estimeytin de edi. Óitkeni endigi jerde búlar aralasatyn jandardyng toby ózgerip ketti. Ónsheng tórt qúbylasy say, kónili jay jandarmen dәmdes boldy. Ótkenning bәri úmytyla bastady. Múqa úmytayyn degen joq-au. Ózgeler úmyttyryp jiberdi.

Endi mine aragha on eki jyl salyp, Shynarkýlmen qayta úshyrasyp otyr.

* *

Shynarkýl úzaq jylady. Jylay otyryp, kónilindegi qapasyn týgel aitty. Qaldyrghan joq. Múqa basu aityp júbatqan boldy. Júbata otyryp ózi de kózine jas aldy.

Sәlden song Shynarkýl jaulyghynyng úshymen kózin sýrtip, ornynan túrdy. Áueli qúman men shylapshyn әkelip, Múqanyng qolyna su qúiyp qolyna sýlgi ústatty. Dastarqan jaydy.

Endi Múqa sheshine bastady. Basyndaghy bórkin alyp irgege qoydy. Shapanyn da sheshpek bolyp, belindegi oramalyn ala bergende arasyna týiilgen órikter sau etip kórpeshening ýstine tógilgeni. Birazy ezilip qalypty. «Kórpesheni býldirdim-au»,— dep Múqa órikterdi jinay bergende janyna Shynarkýl jetip keldi.

Qúdayym-au, mynau sizding ýiding bauynyng órigi emes pe? Alda, jaryqtyq-ay... Áli salyp túr eken-au, ә?.. O, sadaghang keteyin dәn... jemis... Tabighattyng rizyghy sen ólmeydi ekensing ghoy. Qúdayym-au, әli azbapty. Árqaysysy balanyng júdyryghynday... Sap-sary. Sary altyn dersin.

Shynarkýl órikting bireuin auzyna saldy.— Dәmi de sol kýii. Bal tatidy. Múqa-au, jep kórding be ózin? Biraq sen toyghanynsha jep qaytqan shygharsyn. Áy, qúmarynnan bir shyqtyn-au...

Shynarkýl órikti quana, toymas qúmarlyqpen shaynady. Jýzi jaynap, qayghy ornap alghan kózderi de bir sәt núrlanyp ketkendey boldy.

Múqa da bir órikti alyp, dastarqannyng shetine sýrtip jatyr edi, Shynarkýl:

— Órikti sýrtkeni nesi. Órikte kir bolmaydy. Bayaghyda biz Dәneker ekeumiz ýnemi osylay, dәmi ketip qalady dep jumay jeytinbiz,— dedi.

Múqa órikti auzyna salyp edi. Anau aitqan dәmi bayqalghan joq. Auzy su tatyp ketkendey boldy. Biraq Shynarkýlge syr bergen joq.

— Dәmdi eken,— dey saldy.

— Bayaghyda kelinshek kýnimiz esinde me Múqa. Dәneker ekeumiz taldyng kólenkesinde kýni boyy tapjylmastan tәshek shaghyp otyrushy edik qoy. Sonda Qaulen ekeuing bizge «senderdi tәshek shaghyp otyrsyn dep alghanymyz joq»—dep úrsatynsyndar. Biraq sol úrysqandaryng bizge ainalghannan beter bolushy edi. Biz ashulanudyng ornyna syqylyqtap kýletinbiz. Shirkin-ay, sol kezde qanday baqytty edik biz... Kónildi jýretinbiz. Uayym-qayghy degenning ne ekenin bilmeushi edik. Búl ómir solay ózgermeytin shattyq, shadyman kýlki dep qana oiladyq-au. Alda, zaman-ay...

Shynarkýl shyn kónilimen eljirey sóilep otyr. Auzyna salghan órigin de birden júta salmay «dәmin tandayyma sinirip qalayyn» degen kisishe úzaq talghap baryp, aqyry tamsana, talmap jútty. Jútty da taghy bir órikti auzyna salyp jatyp:

— Múqa-au, qalghanyn týiip al. Balalaryna aparyp ber. Týgel auyz tiysin. Kelinshek alghanyndy estigenmin.

Qútty bolsyn! Odan da bala sýiip otyrghan kórinesin. Iya, týiin alyp, aparyp ber, ata qonystarynyng órigi ghoy,— dedi. Ózi ishki bólmesine kirip, basqa ústalmaghan aq mata әkelip berdi. Qalghan órik kóp te emes bolatyn. Sondyqtan shaldyng kónilinde «Múny auylgha nesin aparamyn» degen oy da boldy. Biraq Shynarkýlding mynaday yqylasynan keyin olay deu mýmkin emes edi.

Shynarkýl bergen aq matagha Múqa qalghan órikti týiip alyp, shapanynyng qaltasyna salyp qoydy.

Sәlden song shay keldi. Ábden shól qysqan Múqa shaydy terlep-tepship úzaq ishti. Dastarqangha qoyylghan siyr mayy men júmsaq taba nannan da biraz jedi. Shóli qanyp, ishine de el qonghan song kónili sergy bastady. Shynarkýlden ony-múny súrap әngime úzartqysy keldi de, estimeytindigin oilap qana ýnsiz otyrdy.

Onyng esesine әngimeni Shynarkýlding ózi aitty.

Jalghyz ýy qaldym, Múqa-au. Ótken jyly sening Beljigiting býkil auyldy kóshirip әketti. Myna jaqta eki qyrdyng astynda kórshi sovhozdyng uchaskesi bar. Egin egedi. Sonda baryp túram. Qant-shaydy da sonan әkelemin.

Múqa bas iyzep maqúldaghan boldy.

Qayypbekting jylyn bergen song kelin tórkinine ketip qalghan. Qayteyin, toqta deuge shara bolmady ghoy mende. Qayypbekten bala kótermedi. Kótergende osy bosaghada qalyp ta qoyar ma edi kim bilsin. Mandayyma jazylghany osy shyghar. Ne deyin? Jylap-syqtap qala berdim. Tastap ketting eken dep qarghaghanym joq. Aq batamdy berdim. «Alghash attaghan bosaghang ghoy, qúlynym, úmytpay jýr» dedim. Ol da jylap qoshtasty. Qaytsin. Ol da keteyin dep ketti me, búl bosaghada ol qyzyghatyn eshtene qalmady ghoy. Barsyn. Betinen jarylqasyn. Qúday endigi jolyn ongharsyn.

Ol kesedegi shayyn bir úrttap qoyyp, әngimesin jalghay týsti.

— Sóitip bir auyldy kýzetip Alypsoq ekeumiz ghana qaldyq. Alypsoghymdy әlginde kórding ghoy. It emes ol. Meni tastap qanghyryp ketse ne der edim? Ne deushi edim, anyrap qala berer edim de... Baqytsyz basym ne kórmey jýr. Kóner edim de bәrine... Joq. Ol tastap ketpes. Qúday biledi, tastap ketpeydi. Men ólgen kýni qyrqanyng basyna shyghyp alyp, úlyp otyratyn shyghar. Kórersinder ol sóitedi. Kónilim sezedi...

Múqa dastarqannyng shetin bir býktep, bir jazyp otyryp Shynarkýldi ýnsiz tyndady.

Shay ishilip bolghan son, Múqa tysqa shyqty. Kýn enkeyip qalghan eken. Aptap basylyp, salqyn týse bastapty.

Býgin demalyp, erteng ertemen shyghyp ketesing ghoy. Kólenkege tósek salyp qoyamyn, tynyq,— dedi Shynarkýl bosaghan samauryndy kóterip bara jatyp.

Múqa kelisken ray tanytty. Aymýiiz de búzauymen ýy janyndaghy eski qoranyng kólenkesinde túr eken. Búzauy solpyldatyp emip jatyr. Enesi ózine onasha tiyip rahattanyp-aq qalypty. Janyna kelgen Múqany da elegen joq. Emshekten bas alar emes. Aymýiiz ghana búrylyp, Múqagha qarap aldy. Anadaydan sóilep, sәlden song Shynarkýl de keldi.

Jaryqtyq bayaghy Aqsiyrdyng túqymy ghoy. Qanday sýtti edi, shirkin. Bir saughanda, Dәneker shelekti ýige shilpildetip әkeletin.

Shynarkýl Aymýiizding sauyrynan, arqasynan sipady.

Dәneker Aymýiizdi saua aldy ma ózi? Aytpaqshy biz Dәnekerding qyrqyna barghanymyzda búl birinshi búzauyn tuyp túr edi ghoy. Alda, januar-ay... Emshegine Dәneker qol tiygizip te ýlgire almady-au. Aymýiizim de Aqsiyrdan kem bolmaydy, qayta odan da sýtti bolar deushi edi.

Shynarkýlding alaqany terisine júp-júmsaq tiygen bolar, Aymýiiz búrylyp, oghan úzaq qarady. Tyrp etip qozghalghan joq. Bir kezde Shynarkýlding kózi búzaugha týsti.

— Oi, tәltiygen әukeshim. Qaray gór ózin bas alar emes. Mynau qaytedi-әi, enesining emshegin júlyp jey me?—dep, oghan qol tiygize berip edi, búzau basyn júlyp alyp, asaulyq kórsete keyin sheginip ketti.

Múqa-au, myna búzaudyng moyyny qiylyp kete jazdapty ghoy. Qúdayym-au, jana tughan búzaugha da kisi osynsha zәbir kórseter me? Moynyna qyl arqan salghanyng ne? Alda januarym-ay. Beykýnә-tentegim-ay. Endi qayttim? Oibay-au, óltire jazdapsyng ghoy. Endi bolmasa ólipti ghoy.

Shynarkýlding jan dauysy shyghyp, sanyraugha sóilegendey shanqyldap jýr. Qoy, men búghan noqta tigip bereyin. Ata qonysynan noqta taghyp qaytsyn. Múqanyng myna isine narazylyq bildire, kýiip-pise sóiley jýrip, Shynarkýl ýige qaray ketti.

Múqa atyn jaylady. Boy sergitip olay-búlay jýrgen boldy.

Ýige keldi de esik aldyndaghy taldyng kólenkesine salyp qoyghan kórpeshenin ýstine jantaydy. Eki kýnge sozylghan jýris qaljyratyp-aq tastaghan eken, jastyqqa basy tiyisimen-aq kózi ilindi.

Shal kólenke әbden úzarghan kezde baryp oyandy. Kәdәuilgi әdetimen keshke qaray taudyng auasy salqyndap, teristikten samal túrypty. Múqa jastyqtan basyn kóterdi. Edәuir tynayyp qalypty. Shynarkýlding de tamaghy әzir bolyp qalghan eken.

Qol juyp, ekeui asqa otyrdy. Ortagha qoyylghan ýlken tabaq bir kisi emes, birneshe kisige arnalghanday. Etti kól-kósir etip salypty.

— Mal soyym kerek edi, Múqa. Az ghana túyaqty әlginde aitqan kórshi auyldyng malyna qosyp jiberip edim. Qapelimde ayaghym jetpey otyr. Saghan soymaghanda kimge soyamyn. Men ýshin ózinnen artyq qonaq joq. Qúdayym-au, ailap, jyldap tostym emes pe jolyndy... Kýderimdi ýzgen emespin. Jaqsylyq, jamanshylyqty bir kórgen zamandas qoy, neghypty, men ólgenshe bir soghar dep jýr edim. Qúdaygha shýkir, aqyry soqtyn. Múqa tamaq al. Jas kezderinde Qaulen ekeuine bir tabaq et júq ta bolmaushy edi ghoy. Sender toymay qalsandar biz Dәneker ekeumiz ishtey jýdep qalushy edik. Áriyne tapshylyqqa, joqshylyqqa nalitynbyz. Qúdaygha shýkir, qazir it basyna irkit tógilgen zaman ghoy. Al, Múqa... Sol jas kezindegidey jeshi bir... Sóitshi. Men Qaulenimdi esime alayyn. Ózinmen qatar otyr, tabaqtas bolyp otyr dep esepteyin.

Rasynda Múqa ashyghyp-aq qalghan edi. Sondyqtan etti ózinshe qarbytyp jegen boldy. Bәribir, jetpiske kelgen shaldyng tamaq alghany qaysybir mardushy edi. Tauyspaq týgili ekeui jabylyp tabaqty ortalay da alghan joq.

Etten keyin ekeui otyryp shay ishti. Sonan song Shynarkýl esik aldyndaghy sórege Múqagha tósek salyp berdi.

Tónirek qon qaranghylyq qúshaghynda mýlgip túr. Tósekke jatqany bolmasa, Múqa úiyqtamady. Keshegi ýreyding júrnaghy da joq.

Aspannyng shynyrau týbin tesip shyqqan júldyzdar da, shyryldap úshyp úyalaryna kelip qonaqtaghan qústar da, qaranghylyqtan kólbendep túlghalary qarauytqan iyesiz tamdar da, bәri de Múqa ýshin býgin kónilge medeu, es tútar jandy beynelerge ainalyp ketkendey.

Shynarkýl ýige bir kirip, bir shyghyp tynym tappay jýr. Su әkeldi. Ydys-ayaghyn juyp bolyp, ýy manyna su septi, sypyrdy. Bәri de bayaghy jas kezindegi әdetteri. Kóz týser jerge qyl juytpaytyn. Qashanda múntazday bop, jýrgen jerin de taza ústaushy edi.

Bir kezde Shynarkýl Múqa jatqan sórening shetine kelip otyrdy.

— Úiyqtap qaldyng ba, Múqa?

Múqa әli oyau jatqanyn bildirip, bir qozghalyp qoydy.

Tughan jerding auasy janyna em-dәridey bolghan shyghar? Rahattanyp jatqan bolarsyn? Sender jaqta kýn ystyqtau bolady ghoy. Shybyn-shirkey de kóp deydi.

Shynarkýlding aityp otyrghany ras. Kýndizgi shybynyn bylay qoyghanda keshkisin ynyldap shygha keletin masasyn aitsanshy.

Múqa ýnsiz ishtey tynyp qaldy. Talay jyl birge otasqan qosaghymen ata-anasynyng basyna baryp, qúran oqudy oilauyn oilady-au, biraq bara almay ketti. Sonysyna ózi qazir qatty qysyldy. Áyteuir qoy qaranghylyq bolyp, úyattan qyp-qyzyl bolyp jerge qaraghan jýzin Shynarkýlge kórsetken joq. Qúday da keyde qaraspaytyn jerde qarasady-au... Shynarkýlding sanyraulyghy da Múqanyng paydasyna sheshildi. Shaldyng jauap beruin kýtpey-aq ol sózin qayta bastap ketti.

Ótken jyly kóktemde bireuler: nesin aitasyn, derektir keletin bopty dedi. Beljigiting osy sovhozgha derektir ekenin bilemin ghoy. Qúdaylyghymdy aitayyn, jýregim jarylarday qatty quandym. Qayypbek pen ekeui týidey qúrdas edi ghoy. «Aynalayyn, Qayypbekting ornyna keleyin degen eken. Qaytsin, asyr sap oinap-kýlip ósken bir jyldyng tólderi ghoy»—dep oiladym. Soyatyn mal aldyrdym. Bala kezinde bizding Qayypbekpen ekeui otqa kómgen kýlshege kóp talasushy edi. Sony esine salayynshy dep Beljigitke arnap kýlshe de pisirip qoydym.

Bir kezde bir top adam «derektir keldi, kep qaldy»— dep ýiding túsynan topyrlasyp ótti. Men de syrtqa shyghyp, moynymdy sozyp qarap edim, siyr qoranyng janynda mәshiynesinen týsip jatyr eken. Tanydym. Balalarynnyng bәri de ózine tartqan keudeli, boyshang bolyp ósti ghoy. Jazbay tanydym. Mәshiynesinen týse sap bizding ýige qaray jýrgendey boldy. Men asyghys ýige kirip kettim. Dәneker Beljigitin Beljan deushi edi. Beljandy óz ýiimning bosaghasynan kýteyin; tel ósip edi, tebisip ósip edi, omyrauyna Qayypbekjanymnyng iyisi sindi me eken, iyiskeyin, keudeme armansyz basayyn dedim. Kýttim. Ári kýttim, beri kýttim. Joq. Kelmegen song tysqa qayta shyqtym. Shyqsam әlgindegi topyrlap ótkender qaytyp barady eken. Dauystap «Beljan qayda?» dep edim, bireui «Beljany kim? Diyrektor ma, ol ketip qaldy» degeni. Keudeme múz qatqanday boldy. Ýige qaytyp әzer kirdim. Múnan ótken azap, qorlyq bolmaydy eken, Múqa. Al kep jyla... Múqa-au, men beybaq qalaysha jylamaymyn endi, ózing aitshy...

Sóitsem ol maghan kónil aitugha emes, fermany kóshiruge, sóitip myna meni jalghyz tastap ketuge kelgen eken.

Múqa múnday qysylmas. Sasqanynan kórpesin bir iyghyna jamylyp týregep otyrdy. Shynarkýl ishindegi bar qapasyn aqtaryp jatqanda kónilindegi kók múzyn el-sel etip eritip jatqanda shalqayyp jatuyn ersi kórdi.

— Osynda alghash kóship kelgen jyldary ózderindi qatty ógeysip izdep jýrdim. El ishi emes pe, birte-birte ýirenistik. Qayypbegim kelinshek aldy. Álimizding jetkeninshe toy jasadyq. El-júrt oinap-kýlip, jaqsy tilekterin aitty. Endi oilap qarasam: jalpaq jalghandaghy kórgen oimaqtay baqytym sol bir kýnder eken. Ol da bir az ghana dәuren bopty. Men jýregim jarylarday quanyp jýrdim. Biraq ishtey shýkirshilik etkenmin. Búl qúdaygha toyymsyzdyghymnan jazghan jerim joq...

Qayypbegimnen airylyp, qabyrgham qayysqan shaqta nege ekenin bilmeymin ózderindi qayta izdedim. Ishtey Dәnekerdi oiladym. Seni oiladym. Búl Múqa nege kelmey jatyr dep alandaumen boldym. Yapyrmay, esitpedi me eken? Nege esitpeydi? Búl júrttyng bәri mening qayghymdy әngime etpeytin, kórdik-bildik demeytin qaskói, qatygez bolyp ketkende de, anyraghan dauysym aryldap soqqan jelmen ilesip jetpedi me? Sәuirding aq jauyny bop mening kóz jasym terezenning әinegin qaqpady ma? Jetkende shyghar-au...

Qaqqan da shyghar-au...

Sonda qalaysha selt etpeding sen? Nege kele salmadyn, Múqa... Nege? Bir kýndik jer ghoy. Qúdayym-au, tipti balannyng mәshiynesimen sýt pisirim ghana uaqyt emes pe? Men beybaqty bir júbatyp kete salsang ghoy. Jaraydy, mening qayghymdy da bylay qoyayyq. Júmyr basty bir pende óldi, ketti...

Osy biz bir-birimizdi qalaysha úmytyp kettik? Nege ghana ózgerdik? Bayaghy eljiregen jýregimiz qayda? Bir-birimizsiz túra almaytyn kónilimiz qayda? Múqa-au, biz olardy qayda kómip kettik? Qalay ghana joghaltyp aldyq?

Múqa ýnsiz otyr. Otyrghany qúrysyn, jerding oimaqtay tesigi bolsa kirip-aq keter edi. Sol tesikti taba almay shermende.

Shynarkýlding az ghana ýnsizdigi Múqa ýshin jylgha sozylghanday. Ol nede bolsa Shynarkýlding kelesi sózin tezirek bastauyn taghatsyz kýtip otyrdy.

Dәneker bolsa keler me edi, kelmes pe edi? Qúday biledi keler edi. Meni býitip zaryqtyrmay anyrap әldeqashan jeter edi-au. Joq. Ol aramyzdan tek ketpegen eken, Múqa. Bizding bәrimizge ortaq kiyeli qasiyetti ózimen birge ala ketipti. Búrynghylar osynday bir jandar bolady deushi edi ghoy. Solardyng biri Dәneker shyghar. Aqiqat sol. Sony da sol Dәneker bolmasa qaytsin...

Shynarkýl taghy da ýnsiz qaldy. «Armansyz anyrady-au» dep oilady Múqa ishtey. «Anyrady-au... Kóz jasynda jýzinnen qyryq tarau jol salyp sel bolyp aqty-au... Qayda ketip jatyr sonyng bәri? Kól bolatynday boldy ghoy. Sonyng bәri myna sәkining ýstinen qúlay aghyp qara jerge sinip jatyr ma? Jútyp jatyr ma? Sóitip jatsa qara jer de sening kóz jasyna jerik eken, Shynarkýl»...

Múqanyng kózinen de jas monshaqtay tógildi.

Jaraydy, endi dem al. Tanerteng erte túrasyng ghoy,— dedi Shynarkýl Múqagha búrylyp. Ony-múny aityp basyndy qatyrdym bilem. Sen bolghan song aityp otyrmyn. Áyteuir keudemdegi tútasqan sher men armandy bireuge aituym kerek qoy. Qúdaygha shýkir, aityp tyndym. Endi úiyqtay ghoy, Múqa.

Múqa amalsyz qisaydy. Qazir myna dýnie jap-jaryq bolsa Shynarkýlding betine tura qaray almas halde edi. Týn bolghanyna shýkirshilik etti.

Shynarkýl enkeyip kep kórpesin dúrystap jauyp, jan-jaghyn qymtap jatqanda kónili bosap, eljirep ketti. Kóz aldyna ózining Dәnekeri elestedi.

* * *

Múqa torghaylardyng shyrylynan oyandy. Tang atyp qalghan eken. Shynarkýl әldeqashan-aq túrghan sekildi. Shay qaynap qalypty. Asygha kiyinip, juyndy.

Shynarkýl sәkining ýstine dastarqanyn jayyp, samauyr әkeldi.

— Aymýiizdi saudym. Uyzyn iship kór,— dep, Shynarkýl tabaq tolyq uyzdy ortagha qoydy.

Uyz súiylyp qalghan eken. Sonysyna qarap shal «Aymýiizding tughanyna býgin ýshinshi kýn eken» dep oilady. Biraq til ýiirerdey dәmdi. Múqa biraz ishken song tabaqtaghy uyzdy Shynarkýlge qaray ysyryp qoydy.

Jýruge jinaldy. Shynarkýl ýiden shapanyn, qamshysyn, aq shýberekke týiilgen keshegi órigin alyp shyqty.

Ekeui qatar jýrip, qora jaqqa qaray bettedi. Múqa atyna er saldy. Shynarkýl tikken noqtasyn búzaugha kiygizbek bolyp, ony ústau ýshin úmtylyp edi, búzau enesining bauyryna tyghyldy. Biraq odan әri qashqaqtaghan joq. Shynarkýl noqtasyn kiygizip jatqanda denesi dir-dir etip, tanaday kózderin Shynarkýlden aiyrmady.

Múqa atyna mindi. Aymýiiz man-mang basyp algha týsti. Úzap shyqqansha Shynarkýl búzaudy ózi jetelep jýrdi. Auyl syrtyndaghy qyrqanyng ýstine shyqqan song baryp búzaudy qoya berdi. Ol Múqamen qol alysyp qoshtasty.

Esen bol, Múqa. Qayta ainalyp kelesing be, kelmeysing be? Esen bol... Meni súraghandar bolsa Shynarkýl jalghyz otyr eken deme. Ata qonysty qiya almay jýr eken de. Solay de, Múqa.

Shynarkýl búl joly qaysarlyq tanytty. Jylaghan joq. Dauysy ghana dirildep, tolqyp shyqty.

Qosh bol, Shynarkýl,— dedi Múqa da dauysy qaltyrap. Odan ózge taghy birdeneler aitugha batyly da jetpegendey.

Múqa atyn tebinip jýrip ketti. Biraz úzaghan song baryp, búrylyp qarap edi. Qyr basynda Shynarkýl әli túr eken. Búlardan kóz alar emes. Tughan jerding qonyr samalymen aq jaulyghy jelbireydi.

Keshegidey auylgha pәlen uaqytta jetemin dep Múqa mólsherlegen joq. Tipti, sol auylgha jetuge asyqpaytyn sekildi. Eki-ýsh qadam alda Aymýiiz ketip barady. Noqtasynyng bauyn sýiretken jas búzau búl joly enesinen qalysar emes.

Olar da asyqpaydy...

Múqa aldaghy kýnderin emes, ótkendi oilap keledi. Esine jastyq shaghy týsti. Keshegi ózi bolghan eski júrty Taltoghan... Sosyn Shynarkýl.

«Kýzge qaray Taltoghangha bir soghyp órikterdi suaryp qaytsam» dep oilady shal. «Jemis qoy. Kógerip túra bersin. Elsiz mekenning endigi tirshiligi ghoy. Ólmesin. Shynarkýldi de balalaryma aityp qysqa qaray kóshirip almasam bolmas. Qalayda kóshiremin... Men ýshin endigi paryz osy bolar...»

Múqa sәskede Shyraghdannyng etegindegi keshegi ózi soghyp ótken búlaqqa qúlady. Osy jerde atynan týsti. Búlaqtan ózi de, maldary da su ishti. Shal tipti asyqqan joq. Atynyng jýgenin sypyryp búlaq manyndaghy qúraqqa jiberdi. Jas búzau enesining shabyna bas qoydy. Ol ekeuine keshegi kórsetken zәbiri esine týskende shal óz-ózinen qysyldy. Ásirese búzaudy shylbyrmen sýiretkeni esine týskende, ony tipti ayap ketti. «Qúday-au, qalaysha batylym jetti. Netken meyirimsiz edim. Osy bolmasa ghoy búl ónirge soqpauym da mýmkin edi. IYә, birjola úmytar ma edim. Osy ghoy meni jetelep kelgen...

Oy, sotqar tentek»...

Shal ornynan empendey týregelip enesin emip bolyp, kýnge qarap kerilip túrghan jas búzaudyng arqasynan sipamaq boldy. Búzau enesine qaray búryldy. Biraq qashqan joq. Shaldyng arbighan sausaqtary denesine tiygende basyn kekjiytip túra qaldy. Kózinde shoshynudyng belgisi joq. Tanyrqau men menmensu ghana bar.

«Múnyng órkókiregin qaray gór, әi. Oi, tentek. Ózinen basqa maqúlyq joqtay». Shal búzaudyng moynynan, noqtalyghynan sipady.

Jas búzau qúlaghyn qayshylap edireyip túr.

Taudan asarda Múqa atyna mingen joq. Bir qolymen atynyng shylbyryn, bir qolymen búzaudyng noqta jibinen ústay jýrdi. Qiyagha endi tyrmysa bergende kýn kózin búlt basty. Shal búghan quanyp qaldy. «Kýn ystyqta taudyng basyna shyghu qanday qiyn bolar edi.

Ásirese, myna jas búzaudy aitsayshy. Ókpesinen ne qalmaqshy. Búl da qúdaydyng qarasqany shyghar...»

Rasynda da órge qaray jýru jas búzaugha onaygha soqpady. Sәlden son-aq qisalandap jýristen qaldy. Búzauyna alandaymyn dep Aymýiizding de jýrisi ónbey qoydy. Sondyqtan Múqa azdap demalyp aludy jón kórdi. Búl jýris shaldyng ózine de onaygha soghar emes. Kópten jayau jýristi kórmegendikten túla boyy tership, entigip kele jatqan. Shapanyn sheship atynyng ýstine saldy da, ózi jol jiyegindegi tas ýstine otyryp biraz demin aldy.

Sәlden song ornynan túrdy. Búzau da biraz әldengen siyaqty. Sóitse de ol enesining bauyrynan shyghar emes. Aymýiiz de úzyn tilimen jalap-júqtap jatyr. Enesining meyirimine eltigendey jas búzau basyn tómen salyp qimylsyz túr. «Netken balajan, qyzghanshaq edi» dep oilady Múqa siyrdan kóz almay otyryp.

Búlar taghy da ilgeri jyljydy. Tau basyna shyghu onaygha soqqan joq. Mityndap úzaq jýrdi. Qayta-qayta demalumen boldy. Ózining ókpesi saryldap jýrip, Múqa әlsiregen qoldarymen jas búzaudy әlsin-әlsin demep te qoyady.

Aspandy basqan búlt birte-birte qonglana týsti. Sәlden song jauyn tamshylay bastady. Shal endi «nóser jauyn bolyp ketpese etti. Jaqyn jerde panalaytyn da eshtene joq» dep uayym jedi. Biraq shaldyng tilegi bola qoymady. Sәlden son-aq jauyn satyrlap qúiyp berdi. Jauyn bolghanda qanday... Sap-salqyn. Ár tamshysy denene dýrs-dýrs tiyedi. Jas búzau býrisip enesining bauyryna tyghyla týsti. Sóitse daghy búlar algha jyljumen boldy. Ári-beriden song shal atyn ózinshe jiberip tek qana jas búzaumen bolyp ketti. Bir qolymen noqta jibinen ústap, bir qolymen demep órge qaray tyrmysyp-aq keledi. Jol boyymen tómen qaray aqqan jauyn suy da jýristi auyrlatty. Bir ret búzaudyng ayaghy tayyp ketip, omaqasa qúlap týskeni. Ony ústaymyn dep Múqanyng ózi de jauynnyng lay suyna bir aunap túrdy.

Óstip jýrip búlar tau basyna da tayandy. Jauyn tipti ýdep ketti. Kәdimgi aghyl-tegil nóser... Shelektep qúiyp jatqanday. Jas búzau tipti býrisip barady. Aymýiizdi de ayap ketti. «Keshe ghana bosandy ghoy. Auyryp qalmasa etti» dep oilady. Al jas búzaudy tipti ólip qalmaghay edi dep qoryqty.

Jalma-jan erinde kele jatqan shapanyn alyp Aymýiizding ýstine japty. Sonan song búzaudyng janyna keldi. «Sen әli kishkentaysyn. Tenteksin. Mine saghan osy da jetip jatyr» dep, shal sóiley jýrip kostumin sheship alyp, búzaudyng ýstine japty. Kostumning eki jeni salaqtap jerge tiyip kele jatyr. Múqanyng ózi jauyn suyna әbden malshyndy. Qaltyrap jauray da bastady. Osy sәtte onyng esine Torghyn týsti. Ol Múqanyng myna isin kórse ghoy, eki ayaghyn bir etikke tyghar edi. Kostumdi ýstinen sypyryp alyp bәlkim jas búzaudy ólgenshe úrar edi.

Tau basyna shyqqan song Múqa búzauyn, atyn jetelep, biyik jartastyng yghyna kelip túrdy. Jauyn әli qúiyp túr. Tónirekten eshtene kóriner emes. Shal mynanday jauynda jol jýrip te bereke tappasyn jaqsy bildi. Nede bolsa ol jauynnyng tolastauyn kýtti. Ábden qaljyraghan jannyng olay etpeske de múrshasy joq-tyn.

Aqyry jauyn da basyldy. Kýnning kózi shyghyp, tónirek ai-jay boldy. Sol jauynnyng belgisi bolyp әr jerde kólkigen su men shóp basynda jyltyldap shyq qana qalypty. Múqa siyrgha japqan shapany men búzaudyng ýstindegi kostumin alyp tastyng betine jayyp qoydy. Ózi kóilegin sheship alyp, syghyp, qayta kiydi.

Kýn kózi shyghysymen-aq shaldyng denesi jylyna bastady. Búzaudyng da boyy sergigendey. Silkinip, jusan basyn shalghan enesine erip olay-búlay jýre bastady.

Shal әlginde mityndap, ózderi jýrip kelgen qiyadaghy jolgha kóz saldy. Tómen qaray qúldyrap aqqan jauyn sularymen jarqyrap kórinedi.

Dәl osy jolmen osydan on jyl búryn kóshkeni esine týsti. Onda Múqanyng kónili eresen quanyshta edi. Janynda jana qosylghan jas kelinshegi basyna qúndyz bórik kiyip, jenil mashinanyng kabinasynda otyrghan. Eki jýk, eki jenil mashinamen kóship dәl osy Shyraghdannan asyp edi-au.

Ózgeler sonda Múqagha qyzygha qarady. Tamsana әngime etisti. Múnday baqytty kósh odan búryn bolmaghan da edi. Sonda Múqa shal jenil mashinasynyng terezesinen jan-jaghyna tandana qarap otyryp «Júrtta esik-terezelerim qalyp ketipti-au. Jaraydy, bireudi jiberip aldyrarmyn» dep oilaghan.

Endi oilap qarasa sol joly eski júrtta esik-terezesi ghana qalmapty. Esik-tereze degen ne, tәiiri... Joq. Qalghan dýniyede esep joq eken... Ne qaldyrghanyn ózi de sezbepti. Sezse búl shal joghyn izdep sodan beri búl jaqqa myng san ret soqpas pa edi... Múqa ata qonysta ne qaldyrghanyn kesheli-býgin ghana bildi...

Shaldyng kónili tolqyp ketti. Qiya joldan әri qaray Taltoghangha, Shynarkýl otyrghan qoynaugha kóz salyp edi, búldyrap kórinbedi. Álde olardyng kóringisi kelmedi me eken? Bayaghyda kórinushi edi ghoy. Dәl osy Shyraghdannyng ýstinen Taltoghandy, qarayghan әrbir ýidi, búrandap aqqan ózendi, óz ýiining kók jasyl bauyn, bәri-bәrin de kórushi edi ghoy.

Shaldyng kózine jas irkildi. Ol ómirinde dәl osylay toryqqan emes. Toryghamyn dep oilaghan da joq-ty.

Shaldyng oiyn Aymýiizding móniregen dauysy bólip ketti. Onyng dauysy Múqagha tym múnly kýide estildi. Ózi, mýiizi kýnmen jarqyrap eski júrtqa qarap túr eken.

— Mónire... Aymýiiz mónire... Nemene, sen de ótkendi, keudene jamaghan kýnәndi oilap túrsyng ba? Joq. Sening kýnәng joq, Aymýiiz. Sen tazasyn. Sen búl júrtty esh uaqytta da úmytqan joqsyn. Taghy da bir tólindi sen ózing ósken jerden ayaqtandyryp qayttyn...

Aymýiiz taghy da móniredi.

Shal ayaqtaryn sýirete basyp siyrdyng janyna bardy.

— Jeter endi. Nemene, qimay túrsyng ba? Aman bolsang kelersing taghy da. Men tiri jýrgende kelip qal. Kele ber. Jaraydy. Kónilimdi bosatpashy, Aymýiiz. Qúiqa tamyrymdy shymyrlatpashy.

Múqa siyrdyng samayynan, arqasynan sipap túryp onyng kózinen jas kórdi. Bәlkim ol әlginde ghana basylghan jauynnyng tamshylary shyghar. Shal «Aymýiiz jylap túr eken» dep oilady.

Siyr ýshinshi ret tipti úzaq móniredi.

— Doghar endi.

Shal qamshy ústaghan ong qolyn qalay kótergenin de andamay qaldy. Biraq úrghan joq. Qamshy ústaghan qolyn kilt qayta týsirdi.

Qolym synsyn, Aymýiiz. Seni úrmaq boldym-au. Qolymdy shynymen-aq kóterdim-au. Tanerteng ghana uyzyndy ishtim. Alpys eki tamyryndy iyip, qualap shyghar nәrinmen sen bizdi on jyl asyrap kelesin. On jyl. Al men seni úrmaqpyn! Bizder qanday opasyzbyz. Aymýiiz keshire gór... Bizdi qúdaytaghala dýniyedegi eng myqty, sonymen birge eng osal maqúlyq etip jaratypty.

Qolym synsyn deymin-au. Kim syndyrady mening qolymdy. Ónsheng derektirding әkesining qolyn syndyryp búl júrt óle almay jýr me. Kórge týskende saghan kótergen ong qolym aldymen shirisin, Aymýiiz. Jeter endi... Sen de tym qatal ekensin. Ýshinshi ret nesine móniredin? Nege? Kisini ayasang etti...

Shal jas búzaugha qarady. Ol da alghash jambasy jerge tiygen ónirden kóz alar emes.

— Nemene, sen de qarap túrsyng ba? Bәlkim keler jolyndy barlap túrghan shygharsyn? Taba almaspyn dep qinalma. Tabarsyn. Jelining jer syzyp, tau men tasty janghyrta mónirep, sen de Shyraghdannan asyp baryp sol ónirge búzaularsyn. Búzauyndy ertip alyp, ózen boylap, eski júrtty kezip jýrersin. Biraq artynnan at sabyltyp seni izdep barar jan bolar ma eken? Jas búzauynnyng basyna noqta kiygizip jiberer jan qalar ma eken? Áy, qaydam... Sening qasireting sol bolar, búzauyndy ertip, jer kezip әri jýrersin, beri jýrersing sonan song taghy da tau-tasty kýnirente mónirep jelining jer syzyp keri qaytarsyn. Sonda osy bir kýnindi kózine jas parlap túryp esine alarsyn-au.

Shaldyng betin jas juyp ketti.

* * *

Múqa ýiine sol kýni keshkisin jetti. Jas әieli kórshilerimen birge ýy syrtynan kýtip aldy. Ánsheyinde mezgilimen qyrynyp, múntazday kiyinip, qarttyghyn jasyra, boyyn da tik ústap jýretin Múqany búl joly kisi tanyghysyz edi. Shaly jaqynday bere-aq Torghyn janynda túrghandargha sóiley bastady.

— Qúday-au myna shal óluge ainalypty ghoy. Qarandarshy.

Ánsheyinde qauqyldasyp ýy manynan shyqpaytyndar siyr qaraugha kelgende jym boldy. Búghyp-búghyp jatyp aldy.

Bir-eki kórshi Múqany at ýstinen demep týsirip almaq bolyp, tayay berip edi, shal «ózim-aq» degen isharat bildirdi. Ábden qaljyraghan denesi bylq-sylq etip attan ózi týsti. Beli býgilgen. Betindegi әjimderi de kóbeyip, terendep ketken. Ol jetpiske kelgen shalgha býgin ghana úqsap ketken edi. Bir qolynda atynyng shylbyry, bir qolynda jas búzaudyng noqta jibi, janadan syrlanghan ýlken jasyl qaqpadan aulagha ózi kirdi.

— Ayttym ghoy, barmay-aq qoy dep. Osy siyr búzauymen qosa qanghyp ketkende itting kónili qalar ma edi. Ózindi izdemegen adam joq. Ýlken balang eki ret, kishi balang ýsh ret kelip ketti. Izdetip jenil mashina jibergen. Kezdesken joq pa?

— Joq.

Ózgelerge senbegendey shal atyn ózi baylap, siyr men búzaudy aulanyng tór jaghyna qaray ótkizip saldy. Asfalit jolgha túyaghy tyq-tyq tiygen jas búzau osy joly eki kýn joldas bolghan óz iyesine bógde ortany jatyrqaghanday jautanday qarady.

Shal ýige kirdi.

— Kórshi audannan bir syily kisi ýlken balamen qosa bizdi de qonaqqa shaqyrghan eken. Ózing bolmaghan song keyinge qaldyrdyq, — dedi Torghyn shaldyng osy keshiguin jaratpaghan pishinde.

Múqa ýn-týnsiz birden týkpir bólmege ótip ketti. Sheshine bastady. Kostumin sheship Torghyngha ústata bergende, ol yrshyp týsti.

— Oibay-au, myna kostum ne bolghan? Su ma, balshyq pa? Nemene? Múnyng qúny sol búzauly siyrynnyng qúnyna para-par ekenin bilesing be? Eki jýz somgha aldyrghanmyn. Eki jýz som...

Shal oghan jauap qatqan joq. Kenet oiyna әldene týskendey әlginde ghana sheshken shapanynyng qaltalaryn qaray bastady. Ong jaq qaltasynan Shynarkýl aq matagha týiip bergen órik shyqty. Birazy ezilip, syrtyna shyghyp ketipti.

— Álgi balalar qayda jýr?—dedi shal Torghyngha jadau ýnmen.

— Nemene, balalaryng taudyng jabayy órigine qarap otyr ma edi? Órik kerek pe saghan? Anda eki jәshigi túr. Keshe ýlken bala әkep tastaghan.

Torghyn shal úsynghan týyli matany qaghyp jibergende týiin sheshilip ketip, órikter shashylyp qaldy.

Torghyn ayaghyn doldana basyp, syrtqa bettedi. Qarap ketpedi, әlgi shashylghan órikting birazyn ezip ketti. Múqa aman qalghan ýsh órikti әr jerden terip aldy. Janynda túrghan kreslo, oryndyqtargha bas úrmay edenge molda soqynyp otyra berip, әlgi órikting bireuin auzyna saldy.

Búl joly juyp ta, sýrtip te jegen joq. Tipti olay etu oiyna da kelmedi. «Ras, shang dәmi bar eken»— dep oilady shal órikti úzaq shaynap otyryp. «Biraq mening keudemdegi kirden әldeqayda taza ghoy. Shang deymin-au, qaydaghy shan. Jelmen úshyp kelip qonghan tughan jerding topyraghy emes pe? Ol topyraqty em dәridey týiip әkep, myna men kýnige bir jalap túrsam kim sóket der edi.

Dәmi qanday desenshi... Yapyrmay, qalaysha andamaghanmyn. Aytpaqshy men tandayymnyng dәm aiyrudan qalghanyn nege oilamaghanmyn. Alda pendeshilik-ay. Kinәni ózimnen izdemeppin-au. Bolmasa myna órikting dәmi búrynghysha, bәz-bayaghysha ghoy.

Keshe su tatyp túr dep oiladym-au... Ras, su dәmi de bar. Su tatysa she... Ózimizding Taltoghannyng suynyng dәmi  emes pe? Sol sudyng bir shәinegin әkep, em dәridey etip, kýnine bir úrttap túrsam kim sóket der edi».

Shal órikting ekinshisin auzyna saldy. Tap bir qolynan bireu júlyp әketetindey asyghys saldy da, sýisine jey bastady.

Ýshinshisi alaqanynda qaldy. Ata qonystan ilesip kelgen sary altynday  sary órik...

Múqa ony jeuge de qimady.

Abai.kz

22 pikir