«Qazaq bir auyz sózge toqtaghan, aqsaqaldyng aldyn kespegen halyq» dep jatamyz. «Hannyng sózin qara da aitady, biraq auzynyng duasy joq». Búl endi alghashqy aitqan sózimizding anyqtauyshy ispetti. Otyz tisten shyqqan sózding qanday bastan jariya bolghanyna asa mәn beretin bolmysymyz osy tústan maghúlym. Shalkiyiz aitady:

«Tebingining astynan

Ala balta suyryp,

Tepsinisip kelgende

Teng atanyng úly edin,

Dәrejendi artyq etse, Tәniri etti».

Óitsek, ataly sóz aitar auyzdyng Qúday jaratqan ózgeshe bolmys-bitimi bar eken. «Men isimdi Haqqa tapsyrghan» hakimdik bolmasa «kýibendesken kóp jamannan» biyik túrar jaratylys kerek eken. Ol jaratylys - «Sóz týzeldi, tyndaushym, sen de týzel» bolmaq-dýr. Biraq «sózim bar da, kózim joq» qalpy qartayyp baramyz... Bayaghynyng jay adamyn qoyyp, batyrlarynyng ózi óz ornyn bilip, qalanar ketigin adaspay tabar qasiyetin atalarymyz aityp otyrushy edi...

«Qazaq bir auyz sózge toqtaghan, aqsaqaldyng aldyn kespegen halyq» dep jatamyz. «Hannyng sózin qara da aitady, biraq auzynyng duasy joq». Búl endi alghashqy aitqan sózimizding anyqtauyshy ispetti. Otyz tisten shyqqan sózding qanday bastan jariya bolghanyna asa mәn beretin bolmysymyz osy tústan maghúlym. Shalkiyiz aitady:

«Tebingining astynan

Ala balta suyryp,

Tepsinisip kelgende

Teng atanyng úly edin,

Dәrejendi artyq etse, Tәniri etti».

Óitsek, ataly sóz aitar auyzdyng Qúday jaratqan ózgeshe bolmys-bitimi bar eken. «Men isimdi Haqqa tapsyrghan» hakimdik bolmasa «kýibendesken kóp jamannan» biyik túrar jaratylys kerek eken. Ol jaratylys - «Sóz týzeldi, tyndaushym, sen de týzel» bolmaq-dýr. Biraq «sózim bar da, kózim joq» qalpy qartayyp baramyz... Bayaghynyng jay adamyn qoyyp, batyrlarynyng ózi óz ornyn bilip, qalanar ketigin adaspay tabar qasiyetin atalarymyz aityp otyrushy edi...

Jonghar shapqynshylary qazaq dalasyn jaulap, ata qonysymyzgha kóz alartqan qiyn kýnder jadymyzgha jazylghan. Bir joly basym kýshpen kelgen jonghar әskerine qarsy attanghan Abylay basqarghan qazaq qoly qatty shayqasady. San jenilip, san sheginip, ilgerileuding birinde qazaq qoly shaylyghyp, qasha soghysady. Aldy jónkile qashqan sarbazdardyng artyn soghysqa bastap kiru qiyngha soghady. Onyng ýstine neshe kýndik sayystan sarbazdardy qoyyp, túlparlar da búrlyghady. Sharshap, shaldyqsa da jonghardyng qalyng әskerinen qaytpay Abylay han tolarsaqtan qan keship, úrys dalasynan sheginbeydi. Osyny bayqaghan Jәnibek batyr (ol kezde Jәnibekting batyr ataghy shyghyp, asa tanyla qoymaghan kezi eken) bir býiirden úshyrtyp kelip, Abylaydyng aldyn kes-kestep túra qalyp:

- Aldiyar taqsyr! Atynyz boldyrghan eken, mening atyma minip, sarbazdardyng aldyn toqtatynyz. Áytpese, qughan dúshpan qútqarmaydy. Jalghyz soghysyp jau alghan jandy atam qazaqtan kórgen emespin, - deydi. Bala jigitting sózin jón sanaghanymen, at auystyrudy namys kórgen Abylay:

- Túlparyng shalymdy kórinedi, mening atymnan sen baryp toqtat, - deydi.

- Taqsyr-ay, - deydi onyng qataryna kelgen bala jigit, - men sen bola almaymyn, aqyratyn aibatym, kópke jýretin salauatym joq. Jaudyng aldyn bógep, soghysugha qayratym ghana bar! Múqym qazaqqa sózi jýretin qasiyet sizde ghana bar ghoy, taqsyr!

Jas jigitke jalt búrylghan Abylay onyng sózine ilansa da, namysyn jibermey, jaumen jalghyz alysugha taghy da dayyndalyp:

- Jas ekensing shyraghym, jau basym, jazym bolarsyn, - dey bergende ashuyna mingen Jәnibek batyr qylyshyn suyryp alyp:

- Basyndy qalmaqqa kestirip, qanjyghasyna baylatqansha, ózim kesip әketeyin, - dep tap beredi. Kózinen ot úshqyndap, sózinen erlikting ekpini esip túrghan jas jigitten jasqanghanyn, әlde jau jaghadan alghanda janjaldasyp jatudy jaysyz kórgenin nemese «qashqan qoldy toqtat» degen kenesin oryndy sanaghanyn kim bilsin әiteuir, Abylay túlparyn Jәnibekke berip, bala jigitting kók dónenin minip, shegingen qoldyng aldyn tosugha qamdanady. Keyin Jәnibek batyrgha yrza bolghan han Abylay batyrgha ong tizesinen oryn beripti...

Osy bir әngime eske týsken sayyn «dәrejesin artyq etse, Tәniri etken» túlghanyng qasiyetin anyq barlaytyn búrynghynyng adamdary-ay deysin. Sәl oray bolsa efirden bolmasa halyq kóp jinalghan jerde «últshyl», «halyq batyry» bolyp kóringisi keletin býgingining beypilauyzdaryna ne deysin? Halyq keyde bala, keyde ana sekildi. Balany әlpeshtep, anany ardaqtaytyn danalyq búiyrghan «jan kórinbes kózine». Maqsat, múrattan góri, qulyq-súmdyq saughan zamanda et jaqynynnyng imanyn paydalanyp, shirengenine de jol tabasyn. Úldyng minezi úsaqtalyp, úlylyq orgha jyghylghan sәtte býkil júraghatqa kesel ainalyp, kesir iyekteytinin esten shygharyp aldyq. Aqsaqaldyqtan adyra qalghan tas jetim taghdyrymyzgha nalyp, әrkimdi kinәli sanaugha әues bóten jynystyng boyymyzgha sine bastaghan bógdeligi - últymyzdyng tragediyasy. Shirkin, Abylaylar, Jәnibekter... Bir student aityp edi: «Bizding uniyversiytette pәlenbay degen ghalym bar. «Últym» dep kýnirenedi-au, shirkin! Saghattap sóilegen sózi Jýsipbek Aymauytovtyng bir sóilemindey әser etpeydi», - dep. Nege solay eken? Auzynyng duasy qashqan degen osy shyghar. Auylgha syily, aghayyngha qúrmeti zor kisilikti adamnyng renishten tughan sózining ózi bir әuletting sýiegine tanba bolyp ketetin qazaq bolatynbyz...

Bayaghyda әjem jaryqtyq Qytayda bastalghan «Mәdeniyet zor tónkerisinde» syn-tezine alynyp, kýnde tergeledi eken. Tergeytin ózimizding qazekender, «kýni tughan qu kedeyler». Atpal azamattary týrmege ketip, auyr enbekke jegilgen әjemiz tau arasyndaghy auyldy solqyldatyp túrghan «myqtynyn» tuysynyng qorasyn tazalaydy eken. Bir kýni sol jazghannyng sary iyti joghalyp ketip, qos atty jetekke alyp tónirekti sharlap ketedi. Sol kýni әkemning aghasy týrmeden bosap, audan ortalyghyna keledi. Auylgha jetuge kólik joq, әjemiz keshki jinalysta ana «myqtydan» (aty Qaly eken) kólik súraydy. Ot alyp qopagha týsken Qaly әjemizge dýrse qoya beredi. «Bóltirikting týrmeden bosaghanyna menen sýiinshi súrap túrsyng ba! Týrmede shirui kerek edi, qayta bosapty ghoy. Oghan jiberetin atymyz joq, ýkimetting sharuasy aqsap qalady. Keletin neme bolsa keler ózi birdene ghyp». Búl sózden keyin әjemizding ashuy oyanyp, aitaryn irikpepti. «Ey, Qali! Ne kókip túrsyn! Dýniyeni ústasang mendey-aq ústarsyn. Uyzynda jarymaghan teksiz! IYting joghalsa da qos atpen dýniyeni sharlatasyn. Qara basty adamgha jany ashymaytyn sendeylerge zaual! Adamdy qúrt-qúmyrsqa ghúrly kórmeytin tas jýrek! Sary itting auyly...». Dýiim elding aldynda kәrin tókken keyuananyng búl sózi Qalidyng jynyn qaghyp alghanday sýmireytipti... Keyin solaqay sayasattyng úitqyp soqqan borany da basyldy. Qaqysh әjemiz marqúm boldy. Qaly jazghannyng sýiegine týsken tanbany bәribir uaqyt jeli óshire almady. Enkeygen kәri, enbektegen balagha sheyin kýni býgin Qaly әuletin «sary itting auyly» atap ketti...

P.S

Seksen altynshy jylghy «Jeltoqsan oqighasynan» keyin әlem nazarynda qazaq - Kenesting qabyrghasyn qaqyratqan, erliktin, erkindikting eli retinde tanylyp edi. Aragha attay jelgen 25 jyldy salyp taghy bir dong aibatymyzgha tórtkýl dýniyening nazaryn búrdyq. «Janaózendegi» qyrghyngha, adamgershilikti mansúqtap, Abyl men Qabyldyng tragediyasyn topyraghymyzda tútatqan jendettik pighylgha ózge júrt ýnsiz qalmaghan shyghar...

«Abay-aqparat»