Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 4075 0 pikir 17 Qantar, 2012 saghat 04:26

Nazarbek Qojamseyit, júldyzshy: «2012. Jana evolusiyalyq kezeng bastalady»

Qazaqta kýn rayyn baqqan júldyzshylar, jauyrynshylar bolghan. Al, qazaqtyng «kýn rayy» degeni - aspan deneleri, kosmos. Demek, ata-babalarymyz astrologiya ghylymy zertteytin mәselelerge erte zamandardan den qoysa kerek. Búrynghy úly atalarymyz túrmaq, dalada qiqulap jylqy qayyryp, baptap baq ósirip jýrgen býgingi malshy, dihanshy sharualardyng ózderi-aq qay jyldyng qalay bolghanyn, keler jyldyng qalay bolatyndyghyn aityp bere alady. Búnday keremetke bir senbese, ghylymnyng dogmatikasyna úrynghan saramas oqymysty men dýmshe dindar ghana senbeydi. Biraq, kópshilik senedi. Qazaqtyng qazirgi tanymal júldyzshysy - Nazarbek agha Qojamseyit. Bizding tilshimiz Nazarbek Serәliúlyna jolyghyp, dәstýr boyynsha Úlu jylyna qatysty boljamyn súrap kórdi. Júldyzshy aldymen qazaqsha jyl atauynyng dúrys aityluyna toqtalyp, sodan song 2012-ge qatysty týisigine jetip, týiindegen oilaryn aitty. Júldyzshymyzdyng bildiruine qaraghanda,  qasiyetti kitaptarda bayandalatyn «Altyn zaman» kezeni osy 2012 jyldan ary qaray bastalatyn kórinedi.

Qazaqta kýn rayyn baqqan júldyzshylar, jauyrynshylar bolghan. Al, qazaqtyng «kýn rayy» degeni - aspan deneleri, kosmos. Demek, ata-babalarymyz astrologiya ghylymy zertteytin mәselelerge erte zamandardan den qoysa kerek. Búrynghy úly atalarymyz túrmaq, dalada qiqulap jylqy qayyryp, baptap baq ósirip jýrgen býgingi malshy, dihanshy sharualardyng ózderi-aq qay jyldyng qalay bolghanyn, keler jyldyng qalay bolatyndyghyn aityp bere alady. Búnday keremetke bir senbese, ghylymnyng dogmatikasyna úrynghan saramas oqymysty men dýmshe dindar ghana senbeydi. Biraq, kópshilik senedi. Qazaqtyng qazirgi tanymal júldyzshysy - Nazarbek agha Qojamseyit. Bizding tilshimiz Nazarbek Serәliúlyna jolyghyp, dәstýr boyynsha Úlu jylyna qatysty boljamyn súrap kórdi. Júldyzshy aldymen qazaqsha jyl atauynyng dúrys aityluyna toqtalyp, sodan song 2012-ge qatysty týisigine jetip, týiindegen oilaryn aitty. Júldyzshymyzdyng bildiruine qaraghanda,  qasiyetti kitaptarda bayandalatyn «Altyn zaman» kezeni osy 2012 jyldan ary qaray bastalatyn kórinedi.

- Nazarbek Serәliúly, esigimizden enip kele jatqan Úlu jylyna qatysty qanday boljamdar aitasyz?
- Sóz basynda aitarym, biylghy jyl Úlu jyly bola túra, keybir adamdar qytay kýntizbesine sәikes «aydahar jyly» dep jar saluda. Qazaqsha jyl atyn olay búrmalau dúrys emes. Osy orayda biylghy 2012 jyl aidahar, yaky jylan jyly emes ekenin halyqqa týsindiruimiz kerek. Jyl sanaugha týiening ózi ótpey qalghanda, jylangha eki jyl beru qay sasqanymyz?! Sondyqtan osynday syrttan keletin mәdeny iydeologiyalargha tosqauyl qoiuymyz qajet. Óitkeni jyl sanaudy búrmalau bizding dәstýrimizge, tól mәdeniyetimizge qauip tóndiredi. Jalpy, qazaq ýshin Úlu jyly 21 nauryzda bastalatyny anyq. Elimiz ýshin 2012 jyl jayly bolady degen senimdemin.
-    Úlu jylynyng Qoyan jylynan ereksheligi qanday bolmaq?
-  Qoyanmen  salystyrghanda  Úludyng bir ereksheligi, әrbir aidyng basy jәne ayaghynda kýn suytady. Mysaly, qantardyng ayaghynda jәne aqpannyng basynda temperatura tómendep, qatty suyq bolady. Óziniz habardar bolarsyz, qazir soltýstik ónirlerde boran bolyp jatyr. Ol birde basylyp, birde qayta túryp, qantardyng 5-8-ine deyin jalghasyn tapty.  Endi elimizde qantardyng 22-24-inde jәne aqpannyng 16-18-inde temperatura kýrt tómendeydi. Sonymen qatar, aqpannyng aya¬ghynda, nauryz aiynyng basynda biraz suyq bolady. Sonday-aq sәuirding 24-28-i aralyghynda ontýstik aimaqtarda janbyr jauyp, arty qargha úlasady. Sondyqtan biyl kóktem erte shyghady dep aita almaymyn. Taghy bir aitatyn erekshelik, qystaghy kýn men týnning temperaturasynda aiyrmashylyq kóp bolady. Nege deseniz, búl auada ozonnyng azang-yna baylanysty bolyp otyr. Mәselen, elimizding soltýstik ónirlerinde kýndiz minus 18-20 gradus bolsa, týnde minus 36-38 gradusqa deyin tómendeydi. Al ontýstikte kýndiz 10-12 gradus tómen bolsa, týnde minus 25-27 gradusqa deyin barady.
- Al kóktem, jaz mezgilderinde jauyn-shashyn qay dengeyde boluy mýmkin?
- Búl súraghyna  jauap beru ýshin ótken jylgha azdap sheginis jasaghan jón. Kópshilikke belgili, 2011 jyly elimiz búryn-sondy bolyp kórmegen astyq aldy. Búl - shúghyl kontiynentalidy klimaty bar, qonyrjay beldeude ornalasqan elimiz ýshin kónil quantarlyq jaghday. Álbette, biylda osynday nәtiyjege jetu ýshin keshendi týrde júmys istelui qajet. Mәselen, byltyr Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Serik Bilәlov meni arnayy shaqyryp, eldi jiyp, tasattyq berdi. «Kóp týkirse, kól bolady» degendey, býkil el bolyp «janbyr jau¬sa eken» dep Qúdaydan tiledik. Aqyrynda diqanshynyng enbegi esh ketpey, soltýstik ónirde biday bitik shyqty. «Biyl taghy da egin bitik shyghady» degen ýmit bar. Áriyne, biz aitqanda bәrin yqtimaldyqpen boljaymyz. Sondyqtan biylghy jyly elimizde jauynnyng bolu-bolmauy niyetimizding dúrys-búrystyghyna da baylanysty. Eger mamyr, mausym ailarynda janbyr az jauyp, eginge kerekti ylghal bolmay jatsa, onda arnayy qúdayy tamaqtar, tasattyqtar beru kerek. Aldaghy uaqytta ónir basshylary arnayy shaqyryp jatsa, qúrghaqshylyq bolatyn eldi mekenderde janbyr jaughyzugha bolady. Eng bastysy, niyet dúrys boluy kerek. Búl - ghylymy negizde dәleldengen jayt.
- Songhy jyldary әlemning әr búryshyn¬da zilzala, su tasqyny jәne taghy basqa ta-bighy apattar, lankestik is-әreketter kóbeyip ketti. Sodanda bolar «2012 jyly aqyrzaman ornaydy-mys», «ýshinshi dýniye¬jýzilik soghys bas¬talady» degen alyp-qashpa ýreyli sózder men qorqynyshty boljamdar gulep barady. Úludyng tabighatynan momyn jәndik ekenin eskersek, atalghan boljaulardyng ghylymy dәleli bar ma?
- Negizinen alghanda, eldi selt etkizip, sensasiyalyq habarlardy taratugha qúmar keybir sheteldik aqparat qúraldarynyng songhy kezderi aqyrzaman «jasaghysh» bolyp alghany jasyryn emes. Qazirgi tanda keybir kóripkelder «2012 jyldyng 21 jeltoqsanynda aqyrzaman bolady» dep eldi dýrliktirip jýr. Tipti amerikalyq Gollivud kinoóndirisi týsirgen «2012» atty filimdegi sujetter jәne ejelgi Mayya órkeniyetinde ómir sýrgen taypalardyng jasaghan kýntizbesining 2012 jyly 21 jeltoqsanda ayaqtaluy halyqty ýreylendirip otyr. Alayda atalghan jayttardyng logikalyq qisyny bar ma? Álemdi dýrliktirgen búl boljamdy óz basym sheship kóruge tyrystym. Tarih terenine ketken kóne zamanda Mayya órkeniyeti bolghan. Oqyrmangha úghynyqty boluy ýshin Mayya órkeniyetine qatysty aitylghan jayttardy týsindirip óteyin. Qazir ghalymdar búl órkeniyetke 5200 jyl bolghanyn aituda. Mayya kýntizbesi, rasynda, 2012 jyldyng 21 jeltoqsanymen bitedi. Biraq búl «әlemde aqyrzaman ornaydy» degendi bildirmese kerek. Ejelgi órkeniyetti zerttegen ghalymdardyng aituynsha, mayyalyqtar aqyrzaman turasynda esh nәrse demegen.   Maya órkeniyeti túsynda da jer silkinisteri, kýnning tútyluy bolyp túrghan. Al aqyrzamannyng qashan bolatyny bir Allagha ghana ayan. Sondyqtan halyqtyng kóniline qayau týsirip, jaqsylyqqa degen ýmitin sóndiruge bolmaydy. Osy orayda mening aitarym, biylghy jyl adamzat ýshin jana kezenning bas¬tauy bolatynyna senim mol. Ghalymdardyng aituynsha, 2012 jyldyng 21 jeltoqsanynda planetalardyng úly sherui bolyp, Saturn, Yupiyter, Mars, Kýn, Jer bir syzyq boyyna ornalasady. Basqa jýiedegi planetalar da sap týzep, әlem bir óristen ekinshi bir óriske shyghady. Jana evolusiyalyq kezeng bastalady. 2012 jyly jaqsylyqqa qúshtar, aqjýrek, kenpeyildi azamattardyng asyghy alshysynan týsedi. Kerisinshe, peyili tar, tabighatty lastap, ýnemi jaman nәrse oilap jýretin beybaqtar biylghy jyldyng ýlesinen qúr qaluy mýmkin. Bәlkim, qasiyetti kitaptarda aitylghan «Altyn zaman» kezeni osy 2012 jyldan ary qaray ornaytyn shyghar. Maya kýntizbesining 2012 jyly 21 jeltoqsanda tәmamdaluy әlemde jana ómir sýru standartyn qalyptastyruy yqtimal. Búiyrtsa ony da kóre jatarmyz.
- «Jana evolusiyalyq kezeng bastalady» dep otyrsyz. Osy jóninde tolyqtyryp ótseniz...
- Bir mezet oilanyp kóreyikshi, qazirgi kezde neshe týrli apattar ne sebepten kóbeyip ketti. Men aitar edim, búl әlemdegi halyqtyng jaqsy nәrsege degen senimsizdiginen bolyp otyr. Adamdar qatygezdikke, jaman oilaugha, qiyanatqa boy ýiretip barady. Esh nәrsege jýrekteri auyrmaydy. Imani, adamy qúndylyqtargha selqos qarau beleng aluda. Atam qazaq «qasqyr, qasqyr deme, qasqyr qútyrady» dep aitqan. Álemning týkpir-týk¬pirinde bolyp jatqan apattar, kóbine ruhany qúndylyqtar ayaqqa taptalghan jerlerde boluda. Biz ómirge beyjay qaramauymyz qajet. Bir-birimizge janymyz ashyp, jaqsylyq ja¬saugha qúshtar boluymyz kerek. Qazir әlem ekonomikalyq daghdarystan bólek, ruhany daghdarysty da bastan keshirip otyr. «Jaqsy sóz - jarym yrys». Adamdargha shókimdey bolsa da, jyly sóz qajet. 2012 jyldy «ruhany tazaru jyly» dep atar edim. Sondyqtan Úlu jylynda jaqsylyqqa bastaytyn úly ózgerister kóp bolady dep kәmil senemin.
- Ángimenizge raqmet!
Ángimelesken Súltan Tayghariyn
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3260
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5576