Jeksenbi, 17 Qantar 2021
Súhbat 2206 41 pikir 28 Qazan, 2020 saghat 13:07

Abay úlaghaty jәne býgingi latyn әlipbii

Abay – rasynda da, jer әlemge tanymal túlgha, onyng san qyrly múrasy Qazaqstan halqy ýshin adamgershilikting baghdaryna ainaluy tiyis. Búl postulat Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Abaydyng ruhany ósiyeti» atty maqalasynda aitylghan.

Abay túlghasy nesimen tartymdy? Onyng iliminen biz siyaqty HHI ghasyr  adamdary ne ala alady? Búl jayynda QR Halyq jazushysy, Qazaqstannyng Enbek Eri, YuNESKO ayasyndaghy Halyqaralyq mәdeniyetterdi jaqyndastyru ortalyghynyng diyrektory Oljas Sýleymenov «Kazahstanskaya pravda» gәzetine bergen súhbatynda aitypty.

- Oljas Omarúly, Abaydyng túlghasy turaly sóz bolghan bir súhbatynyzda siz orys aqyny Apollon Grigorievting sózin ózimizge beyimdep, «Abay – bizding bolmysymyz» degen bolatynsyz. Óziniz biletindey, Grigoriev aqyndardy ómirdegi «úly shyndyqtar men úly qúpiyalarynyng habarshysy» dep sanaydy, sonday-aq ol Pushkinde orys halqynyng býkil bolmysy, ereksheligi kórinis tapqan degen bolatyn. Ejelgi grekter Gomerding ólenderinen ózderin, nemister Iogann Gete shygharmalarynan  ózderin, fransuzdar Viktor Gugo shygharmalarynan ózderin tanyghany siyaqty kez kelgen orys Pushkinning keyipkerlerinen ózin kóredi. Al Abaygha keletin bolsaq, qazaqtar úly aqyn shygharmalarynan ózderin angharady dep aitugha bolady. Mineki, siz aitqanday: halyqtyng qanday ekenin olardyng aqyndarynan-aq biluge bolady eken...

- Búl shynymen de solay. Eng bastysy, Abaydy aspandatyp, úly qúdiretting beynesine kótermey, jandy, shynayy Abay әlemine, onyng shynayy ilimderi men sabaqtaryna terendeuge tyrysu kerek. Birinshiden, Abaydyng ózi de, onyng әkesi Qúnanbay da, onyng balalary da qazirgi tilmen aitqanda, memlekettik sheneunikter bolghanyn úmytpau kerek. Olar óte sauatty bolghan. Mәselen, orys tilinen basqa Abay europa tilderinde oqyghan, parsy, arab, týrik jәne týrki-shaghatay tilderining әdebiyetin jetik bilgen. Ol arab jәne iran halyqtarynyng tarihyn, slavyandardyng tarihyn jaqsy bilgen. Qazaq halqynyng tarihy osy uaqytqa deyin ghylymy zertteu taqyrybyna ainalmaghanyna da ol qatty uayymdaghan.

- Aytpaqshy, Abay búl mәseleni oilap qana qoymaghan, ol ýshin naqty qadamdar jasaghan, ózining shәkirtterin osy qiyn iske tartqan.

- Naqtyraq aitqanda, bir ghana shәkirtin. Abay ainalasyna zer sala qarap, býkil jastyng ishinen ghylymy júmysqa degen beyimi bar jas Shәkәrimdi tandap alady. Ol tipti, geologiya men matematika salalaryndaghy keybir jetistikteri men bilimi ýshin Resey imperatorlyq geografiyalyq qoghamyna qabyldanghan... Jas Shәkәrim el aldynda (kuәgerler jazyp ketken) Abaygha «Sizding ósiyetinizdi oryndaymyn!» dep uaghda bergen eken. Búl óte qiyn kezender bolatyn. Býkil imperiya men dalaly jerlerdi qozghalystar órti sharpyp jatty; Abaydyng bir úly, sodan keyin ekinshisi ómirden ozdy, sóitip, kóp úzamay Abaydyng ózi de kóz júmdy...

Biraq Shәkәrim bergen sertin oryndady. Osy qiyn-qystau kezende ol jolyn tauyp, arab elderi men Týrkiyagha sapar shegedi, Stambúl, Mekke jәne Medina kitaphanalarynda izdenedi, sol jerden kóptegen ghylymy әdebiyetter men kitaptar satyp alyp Semeyge jiberedi.

Sodan eline oralyp, Shynghys taularynda ózin jeke kabiynetin jabdyqtaydy da, kýndelikti kýibeng tirshilikten qashyqtap, jan-tәnimen shygharmashylyq júmysqa beriledi. Onashada, osynshama ter tógip istegen qyzmeti 10 jyldan astam uaqytqa sozylady! Nәtiyjesinde 1911 jyly Orynborda týrkiler men qazaq halqynyng tarihy turaly «Týrik, qyrghyz-qazaq jәne handar shejiresi» atty belgili kitaby jaryq kóredi.

- Biraq songhy jýz jyldan astam uaqyt ishinde týrkiler men qazaq halqynyng tarihyna әli de songhy nýkte qoyylmaghanyn aita ketu kerek. Osy uaqytqa deyin belgisiz tústary tym kóp.

- Biz әli kýnge deyin qazaqtar men týrki halyqtarynyng shynayy tarihyn jazghan joqpyz. Bizde әldeqayda kóp mýmkindik boldy. Bizding týrkologtarymyz ejelgi týrkiler VIII ghasyrda aspannan týsti de, birden óz tilinde tastargha ýlken mәtinderdi qashap jaza bastady dep senedi.

Al men týrki tilderi men halyqtarynyng tarihy Shumer men Vavilonnan әldeqayda ejelgi tarih ekenine senemin. Múny adamzattyng ejelgi jazulary men mәdeniyetterin paleografiyalyq taldau faktileri kórsetip otyr. Jaqynda biz osy taqyrypta halyqaralyq konferensiya ótkizdik, oghan amerikandyq, ispandyq, týrik, resey, ukrain ghalymdary qatysty. Abaydyng ósiyetin birlesip oryndau ýshin osy arnada josparly jәne jýieli zertteuler jýrgizu ýshin ghylymy top qúramyz dep kelistik. Men osy taqyrypta birneshe kitap jazdym – «Az y Ya», «Yazyk pisima», «Turky v doistoriiy», «Kod slova» jәne t.b.

- Basqasha aitqanda, sizdi әrdayym sóz arheologiyasy qyzyqtyrghan ghoy? Shejireshi Nestor ózining «Ótken jyldar әngimesinde» «Orys jeri qaydan payda boldy, Kiyevte birinshi bolyp patshalyq qúrghan kim, Orys jeri qalay payda boldy?» dep súraghan eken... Qazaq halqynyng tarihyna qatysty sizdi de osy súraqtar mazalaydy ghoy sonda?

- IYә, halqymyz aitqanday, «iynemen qúdyq qazyp jýrmin»... Naqtyraq jәne qarapayym sózben aitqanda, әlemning barlyq til mamandary bir ghasyrdan astam uaqyt boyy ústanghan eng negizgi ghylymy postulattardy joqqa shygharugha bel budym. Búl postulat mynaday: tanba baylauly emes, kezdeysoq jәne týsiniksiz. Grafikalyq tanba turaly emes, dereksiz, oilap tabylghan úghym turaly aityp túrmyn. Ótken ghasyrdaghy Parij akademiyasy ghalymdargha tipti, tanbanyn, onyng ishinde jazbasha, yaghny iyerogliyf, әripting payda boluy  turaly oilaugha tyiym salghan eken. Men vizualdy tanbalarmen júmys isteymin jәne olardyng bildiretin maghynasyn, maqsatty, semantikany sol tanbalarmen baylanystyramyn. Búl da sózdi qayta qalpyna keltiruge jatady, biraq kóbine, paleografiyalyq túrghydan.

- Til bilimi salasynyng beldi mamany retinde til salasyndaghy reformalarymyzgha syrt kóz retinde pikirinizdi bildirseniz.

- Syrt kóz degendi jaqsy aittynyz. Jalpy, mening oiymsha, elimizdegi barlyq kәsiby tilshiler shette jýr. Reformanyng basynda sheneunik-ministrler men týrli komiytet tóraghalary, ózderi «joba boyynsha» qúryp alghan jәne birden «últtyqqa» ainalyp ketken ortalyqtar, qomaqty memlekettik qarajatty qyzygha iygerip jatqan kóptegen komissiyalar men júmys toptarynyng mýsheleri túr.

Óziniz oilap qaranyzshy, nebәri bir-eki jyldyng ishinde bir til ýshin qalay birneshe әlipby oilap tabugha bolady, onyng ýstine olar bir-birine mýldem úqsamaydy! Sózding dybystardyng jýiesi bir, qarapayym jәne aiqyn zandary men qaghidalary bar qazaq tili emes pe?! Týrki tilderinde, atap aitqanda, qazaq tilinde osy zandar qatal jәne matematikalyq túrghydan ýilesip qatyp túr. Olardy óz qalauynyz boyynsha ózgertuge nemese auystyrugha bolmaydy. Álipbiyde osy zandar eskerilui jәne onyng tek bir ghana núsqasy boluy kerek. Qaytalap aitamyn: tilding ózine tәn jýiesine negizdeluin eskeru kerek...

- Biraq týrki tilderine arnalghan latyn әlipbii bar emes pe? 

- Iya, ol Álipby 30 jyl búryn oilap tabylghan! Álemning barlyq týrki elderining til mamandary týrki tilderining ereksheligi – olardyng bir-birine tanghajayyp leksikalyq jaqyndyghynda ekenin nazargha ala otyryp, dybystaluy men maghynasy jaghynan birdey sózderdi birdey jazamyz dep sheshim qabyldady. Yaghni, birdey әriptermen jazatyn bolghan. Mysaly, «at» – «loshadi», «al» – «brati», «on» – «desyati», «qúlaq» – «uho», «san» – «chislo», «sat» – «prodavati», «ay» – «luna» jәne t.b. sózder jýzden astam týrki tilderi men dialektilerinde birdey aitylady. Olardy birdey etip jazghan qisyndy emes pe? Biraq bizding sheneunikter búghan qarsy! Týrkitanushylar KSRO ydyraghannan keyin birden barlyq týrki tilderi ýshin latyn grafikasyndaghy birynghay ortaq әlipby oilap tapty. 1991 jyly Qazaqstan KSRO-dan shyqqangha deyin oghan týrki elderining basym kópshiligindegi til bilimi instituttarynyng diyrektorlary men ghalymdary qol qoyghan. Biraq qazirgi әlipby qúrastyrushylar búl júmysty elemeydi, jeke, avtorlyq úsynystaryn japa-tarmaghay úsynugha tyrysuda. Qazaqstan ghalymdarynyng osy ortaq әlipbiydi elemeui – tosyn jaghday!

- Latyn әlipbiyin iygergenimizdi ótken tarihymyz aighaqtaydy. Revolusiyadan keyin kóp úzamay, Lunacharskiyding úsynysy boyynsha ghoy deymin, búl әlipby Qazaqstangha engizilgen. Bolishevikter tóte jazudy dinmen, Qúranmen baylanysty degen kózqaraspen sol zamandaghy kitaptar basyp shygharylghan tóte jazudy joyyp, latyn grafikasyn engizudi úighardy.

Sol kezde kommunister әlemdik revolusiyanyng alghashqy jenisine shynayy sendi, búl olardyng senimi boyynsha, «әrtýrli elder men kontiynentterdegi júmysshylardyng qarym-qatynasyna arnalghan dýniyejýzilik tildin» qúryluyna әkelui kerek edi. Kiril jazuy búl maqsatqa jaramady, óitkeni ol jaghymsyz patsha rejiymimen baylanysty boldy. Bolishevikter «revolusiya әlipbiyi» dep ataghan latyn jazuy boldy.

- Óitkeni Marks pen Engelis osy jazudy paydalanghan…

- Dúrys aitasyz. Sonymen qatar, býkil orys tilin latyndandyru iydeyasy әzirlengen. Qúdaygha shýkir, búghan jetken joq, óitkeni sol kezding ózinde «әlipby ózgergen kezde halyqtyng kóp bóligi belgili bir uaqyt sauatsyz bolady» degen týsinik payda boldy, óitkeni adamdar qaytadan oqugha mәjbýr bolady. Kóp úzamay kiril әlipbii Qazaqstangha da oraldy. Yaghni, barlyq osy «tildik oiyndarda» birinshi kezekte sayasat túr. Al Siz búl jayynda ne oilaysyz?

- Bilesiz be, HH ghasyrda týrki halyqtary orys jәne әlemdik әdebiyet pen ghylymdy kirill әlipbiyining kómegimen tanydy. HHI ghasyrda da biz odan qol ýze almaymyz, әitpese prosess ýziledi. Kirillisa qazaq bilingvizmining qúraly boldy. Latyn әlipbiyin ony paydalanatyn shet tilderimen birge mengeru kerek. Áytpese beker, ony keninen týsindirmey-aq qoyayyn.

Ózimizge ýirenshikti kirill әlipbiyinen bas tartugha bolmaydy. Onyng ýstine, tarihy túrghydan onyng týp-tamyry ejelgi týrkilik runa jazularynan bastau alghan. Men búl turaly jazghanmyn. Múny professor Altay Amanjolov ta dәleldedi. Eger latyn әlipbiyin mengeru (búl mindetti) kerek bolsa, bәrin bir jýiege týsiru kerek. Jәne bauyrlas týrki respublikalarymen ýilesimdi boluy kerek.

Bizde latyndy birneshe aida ghana jappay mengeru prosesi birneshe jylgha jalghasyp keledi. Eger osy baghytta jalghastyra beretin bolsaq, búdan eshtene shyqpaytyny men ýshin anyq bolyp túr.

Osy isting basy-qasynda jýrgender búl mәseleni tipti mýldem týsinbeydi desem maghan renjimeytin shyghar degen oidamyn. Olar tek tapsyrma men mindetterdi oryndaugha daghdylanghan. «Dúrys әri uaqytynda» oryndaydy. Bәlkim, tegin de emes shyghar. Mening oiymsha, búl olargha únay bastaghan siyaqty. Olargha neghúrlym únaghan sayyn qogham ony qabyldamay jatyr. Jogharydan úsynylghan әlipby núsqalaryn talqylau osynyng bәrin aiqyn kórsetti...

- Rasynda da, óte kýrdeli әri kópshilikti tolghandyratyn til mәselesi boyynsha nege resmy boljamynyzdy jasamasqa? Óitkeni qazaq jazuy ong jaqtaghylargha da, sol jaqtaghylargha da, qazaqtargha da, orys tildilerge de qatysty emes pe?! Dәrejeleri әrtýrli sheneunikter «estiytin qúlaghy bar memleket» qúryp jatyrmyz dep ilandyrady ghoy bizdi, sondyqtan elimizding azamattary әlemning barlyq týrki tilderine arnalghan birynghay latyn әlipbiyining bayaghydan bar ekenin bilui tiyis qoy. Aytpaqshy, ol әlipby qanday?

- Ol óte qarapayym:

Onda barlyq týrki tilderinde kezdesetin 34 dybysqa arnalghan 34 tanbasy bar. Ol bireulerge únasa, bireulerge únamauy mýmkin. Biraq mәsele múnda emes! Eng bastysy – búl qazirgi zamandaghy 20-dan asa týrki elderi tilshi ghalymdarynyng shoghyrlanghan әri qújattalghan pikiri. Ár halyq osy әlipbiyden tilde qansha dybys bolsa, sonsha tanba ala alady. Azyraq alugha bolady, biraq búl sannan asyp ketuge bolmaydy.

Mysaly, týrikter osy tizimdegi әripting nebәri 29-yn paydalanady. Bizge 28 tanbadan artyq alugha bolmaydy, óitkeni qazaq tilinde odan artyq dybys joq. Ádette, dybysqa qaraghanda әripti azyraq paydalanady. Mәselen, Ahmet Baytúrsynovtyng qazaq tili әlipbiyinde nebәri 24 әrip bolatyn. Onyng mәni mynada – osy әlipbiydi qoldanatyn bolsaq, bir-birimizdi týsinise alamyz, әlemning barlyq týrki tilderindegi әdebiyetti erkin oqy alamyz. Onyng ziyany joq. Al paydasy – kól-kósir. Ayta keteyin, Á ә jazyluyn әzirbayjandyqtar men tatarlar ózderine «súrap alghan». Olarda búl dybys jii júmsalady, mysaly, «memleket» nemese «әdebiyet» degen sózderining barlyq buynynda qoldanylady. Biz olardy qazaqsha jazdyq. Al olarda búl «mәmlәkәt» jәne «әdәbiyәt» dep jazylar edi. Osy halyq ókilderining týsindirui boyynsha, umlauttyng әsirese eki nýkte jazuy kezinde sharshatatyn kórinedi... Basqa halyqtar dәstýrli umlautty paydalana beruine bolady.

Al biylikke resmy jýginuge qatysty aitarym, bir-eki kýn búryn memleket basshysyna osynday resmy hat joldadym. Qasym-Jomart Kemelúly qajetti sharalar qabyldaydy dep senemin. Búl mәseledegi onyng parasatty әri aqylgha salynghan sheshimderi maghan qatty únaydy. Qoryta aitarym, әlipbiydi ózgertu boyynsha óz pikirimde qalamyn. Al latyn әlemge shyghu ýshin, bolashaqta bizding olardan ýirenuimizge kómektesedi. Al biz ózimiz ómir sýrip jatqan ortamyzben jәne mәdeny tarihymyzben baylanysty ýzbeui ýshin jas úrpaghymyz kiril әlipiyin de, latyn әlipbiyin de bilui jәne paydalanuy qajet degen oidamyn.

Abai.kz

41 pikir