Júma, 29 Qarasha 2024
Dep jatyr 7633 28 pikir 30 Qazan, 2020 saghat 12:03

Týrkiya Qazaqstanmen әskery odaq qúra ma?

Týrkiyalyq sayasattanushy, professor Kurshad Zorludyng aituynsha, Týrkiya Ázerbayjan, Qyrghyzstan, Qazaqstan, Týrkmenstan jәne Ózbekstan elderimen birlesip «Túran әskerin» qúrugha niyet bildirip otyr. Búl turaly ol Turkiye gazetine bergen súhbatynda aitty.

- Búl týrki әlemining kýn tәrtibinde túrghan súraqtarynyng biri. Qarabaq qaqtyghysyndaghy Týrkiya men Ázerbayjannyng әriptestigi búl mәselege óz ýlesin qosty.

Túran әskerin qúrudyng manyzy zor, dәl qazirgi uaqytta ol qyzbalyqtay kórinui mýmkin. Biraq onyng nәtiyjesi úzaq merzimge josparlanghan. Biz Týrik kenesining ayasynda әskery әleuet pen tehnikalyq әriptestikti arttyru maqsatynda naqty qadamdar jasauymyz kerek. Mentalidy qúrylym men halyqaralyq balans tiyisti dengeyge jetpey múnday jobalardy jariyalau asyghystyq bolar edi. Ol onyng ýrdisine kedergi keltiredi, - deydi Kurshad Zorlu.

Ayta keteyik, osy aptanyng basynda Qazaqstan Qorghanys ministri Núrlan Ermekbaev týrik әriptesi Hulusy Akarmen kezdesken bolatyn. Kezdesu barysynda ónirlik qauipsizdik, әskery jәne әskeriy-tehnikalyq yntymaqtastyq, sonyng ishinde kadrlar dayarlau jәne әskery bilim beru, jauyngerlik dayarlyq, oqu-jattyghulargha qatysu mәseleleri talqylandy. Qazaqstandyq tarap Týrkiyamen kóp jaqty strategiyalyq qatynastardy nyghaytugha ýlken mәn beretinin atap ótti.

2018 jyldyng qyrkýieginde Qazaqstannyng eks-preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Ankaragha resmy sapary barysynda birqatar manyzdy ekijaqty qújattargha, sonyng ishinde әskery yntymaqtastyq turaly kelisimge qol qoyyldy.

Týrik Qaruly Kýshteri men Bas shtaby alghashqylardyng biri bolyp Qazaqstannyng Qaruly Kýshterine olardyng qalyptasuy men damuynyng bastapqy kezeninde jan-jaqty qoldau kórsetken.

Týrik Respublikasy 1990-shy jәne 2000-shy jyldardyng basynda úiymdastyru tehnikasyn, kartografiyalyq jabdyqtardy, baylanys qúraldaryn, jýrip ótu mýmkindigi joghary avtomobiliderdi qosa alghanda, qazaqstandyq Qaruly Kýshter ýshin óteusiz negizde әskery jabdyq jetkizip bergen. Búdan әri taraptar kópmaqsatty jenil bronidalghan avtomobiliderdi, optikalyq-elektrondyq qúraldardy jetkizu jәne birlesip óndiru jolymen ózara tiyimdi ózara is-qimylgha kóshti.

Áskery bilim beru shenberinde Týrkiyanyng әskery uchiliyshelerinde kursanttardy oqytu jýrgiziledi, sonday-aq Qazaqstan Qaruly Kýshterining әskery qyzmetshilerin týrli oqu ortalyqtarynda dayarlau jýzege asyrylady. Osylaysha, 2020 jylgha qazaqstandyq taraptyng ótinishi boyynsha «kiyberqauipsizdik» mamandyghy boyynsha oqytu ýshin kvotalar bólindi.

Óz kezeginde, ótken jyly Qazaqstan Qorghanys ministrligi alghash ret týrik әskery qyzmetshilerin Últtyq qorghanys uniyversiytetining bazasynda oqytudy úiymdastyrdy. Kelissózder barysynda osy baghyttaghy yntymaqtastyqty jalghastyru turaly yntymaqtastyqqa sheshim qabyldandy.

Qazaqstandyq әskery qyzmetshilerding Týrkiya aumaghynda qysqy kezende tómen temperaturalar kezinde ótkiziletin «Efes» kópúltty oqu-jattyghuyna jәne «Kysh» oqu-jattyghuyna qatysuy jauyngerlik dayarlyq dengeyin arttyrugha, sonday-aq әrtýrli jaghdaylarda jauyngerlik is-qimyldar daghdylaryn pysyqtaugha mýmkindik beredi.

Abai.kz

28 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1580
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3390
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6592