Júma, 22 Qantar 2021
Janalyqtar 1674 0 pikir 27 Qazan, 2020 saghat 18:45

Demografiyalyq ósim: Týrkistan oblysy birinshi orynda túr

Statistika komiytetining 2020 jylghy 28 qazandaghy aqparatyna sýiensek, elimizdegi halyq sany qazirgi tanda 18 785,5 myng adamdy qúrady. Atap aitqanda, múnyng 58,5 payyzy nemes on bir milliongha juyghy qala túrady eken. Al Respublika aumaghyndaghy әr týrli auyldarda túratyn qazaqstandyqtardyng jalpy sany segiz milliongha juyqtaghan eken. Búl degeniniz eldegi auyldaghy aghayyn eldegi jalpy jan sanynyng 41,5 payyzyn qúraydy degen sóz.

2020 jyldyng 1 aqpanymen salystyrghanda Qazaqstan halqynyng jalpy sany 132 myng adamgha kóbeygen. Osy kórsetkishting ózi Qazaqstan halqynyng jyldan-jylgha túraqty týrde ósip kele jatqanyn dәledeydi dep esepteymiz. Týsiniktirek etip aitqanda, elimizde keyingi birqansha jyl kóleminde halyq sany túraqty týrde 1,3-1,5 payyz mólsherinde kóbeyip keledi.

Biz jogharyda ataghan toghyz ay kóleminde elimiz kóleminde eng kóp ósim tirkelgen ónir Týrkistan oblysy sanalady. Naqtyraq aitqan, 2020 jyldyng birinshi qyrkýiegindegi kórsetkish boyynsha, Týrkistan oblysy halqynyng jalpy sany 2 036 029 adam boldy. Múnyng ishinde 412 819 adam qalaly jerde túrady, olar jalpy ónir túrghyndarynyng 20,3 payyzyn qúraydy. Al auyldy jerlerde túratyn halyq sany sәl kópteu, olar jalpy ónir túrghyndarynyng 79,7 payyzyn qúraydy, jalpy sany 1 623 210 adam. Búny ótken jylghy osy uaqytpen salystyrsaq, ónirdegi halyq sanynyn  27 185 adamgha artqanyn bayqaymyz. Basqasha aitqanda, aimaqtaghy halyq sany 1,4 payyzgha artty degen sóz.

Endi osy sandy mәlimetterdi tarqatyp týsindire keteyik, Týrkistan oblysynda 2020 jyldyng alghashqy segiz aiynda (qantar-tamyzda) ónir halyqynyng tabighy ósimi 29 026 adamdy qúrap otyr. Búl byltyrghy jylghy tiyisti merzimmen salystyrghanda 0,4 payyzgha kóbeydi. Búny san boyynsha aitqanda ósim mólsheri 114 adamdy qúrap otyr.

Taghy bir erekshelep aita keterligi, tútas Respublika boyynsha Týrkistan oblysy tuu kórsetkishi boyynsha da, tabighy ósim kórsetkishi boyynsha da birinshi orynda túr. Biylyghy jyldyng alghashqy segiz aiynda Týrkistan oblysynyng tuu kórsetkishi boyynsha respublikadaghy ýlesi 14 payyzdy ústady. Búl degeniniz 38 404 adamdy qúraydy. Eger taghy da ótken jylghy tiyisti kezenmen (2019 jylghy qantar-tamyz) salystyrsaq ýsh myngha juyq ósimdi bayqaymyz. Ótken jyly atalghan uaqytta 35 981 bala dýniyege kelgen bolatyn. Eger múny ishkerley tarqatyp aitar bolsaq, byltyghy jyldyng qantar-tamyz ailarynda tura myng qyz bala, bir myng toqsan jeti úl bala dýniyege kelgen. Ayta keterligi, búl ónirde úl balalardyng qyz balalargha qaraghanda sәl kóp tuylatyn dәstýri saqtalyp keledi.

Taghy bir aita keterligi, biylghy jyldyng ekinshi toqsanynda Týrkistan oblysyndaghy qyzmetkerlerding jalaqy mólsheri ortasha eseppen shamaman 168 301 tengeni qúrap otyr. Osynyng ózi demografiyasy túraqty týrde ósip kele jatqan ónir ýshin óte tamasha kórinis. Túraqty tabys pen joghary sapadaghy kýnkóris dengeyi atalghan ónirdegi tuu kórsetkishi men tabighy ósip kórsetkishining tútas el boyynsha birinshi oryngha shyghuyna basty әser etkeni sózsiz.

Demografiya – memleketting basty baylyghy. Álemdigi әr elding eng basty baylyqtarynyng biri osy halyq sany. Halyq sany túraqty týrde ósetin, tuu kórsetkishi joghary, tabighy ósimi de óte joghary el damuy túraqyt el sanalady. Sapaly demografiya kez-kelgen elding basty tiregi. Demografisy joghary elding bolashaghy da jaryq bolaray sózsiz. Bәrimiz biletindey, Túnghysh Preziydent, Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng «Qazaqstan-2050» memlekettik strategiyasynda elding demografiyalyq ahualyna basa mәn bergen bolatyn.

Túraqty damu jolyna týsken elimiz endigi kezekte demografiya mәselesin myqtap qolgha alary sózsiz. Sol ýshin de týrli әleumettik kómekti kóbeytip, әsirese ana men balany qoldau sayasatyn jetildirip keledi. Sonyng arqasynda el halqynyng ósimi túraqty týrde saqtalyp otyr. Týrli atauly әleumettik kómekter, sapy bilim beru, baspanamen qamtamasyz etu, júmyspen qamtu sekildi iygi sharalardyng demografiyalyq ósimdi qamtamasyz etetini anyq.

Abai.kz

0 pikir