Qazaq tili - azat tilining memlekettik mәrtebe alghanyna, mine, 31 jyl tolypty. Biraq shyn mәninde emes, óitkeni tilimizi әli esikten syghalap, terezeden jәutendep keledi.

Kez kelgen qalagha barynyz, ýylerdin aulalarynda, mektep, joghary oqu oryn dәlizderinde, bankterde, dýkenderde, ýlken sauda oryndarynda, auruhana, emhanalarda, kólikterde, otbasynda eldin 90 payyzy oryssha shýldirleydi desek aratyq emes.

Nelikten? En aldymen bizdin memlekette tәuelsizdik alghanmen otarsyzdanu prosesi jýrgizilgen joq. Biz әli kýnge deyin qúldyq qamytty moynymyzgha artyp kelemiz. Ábden orysqúl boldyq, endi qytayqúl bop baramyz. Sodan son biz namys, ar, úyat degennen júrdaymyz. Odan keyin til turaly zannamalyq aktiler jýrmeydi. Mine, osy ýsh faktor kejegemizdi keri tartyp otyr. 

Osy 31 jyl boyy til turaly qaqsap kelemiz, qaqsap kelemiz. «Ayta aita Altaydy, Jamal apay qartaydy» demekshi, tilimiz turaly nesheme basqosular, konferensiyalar, tipti simpoziumdar ótkizdik, biraq nәtiyje shamaly. Bayaghy jartas sol jartas. Mәselen, Astana shaharynda 33 qazaq  mektebi bar, sonyn kez kelgenine bara qalsanyyz, jetkinshekterimiz dәlizde ózara oryssha  sóylesedi, sony ústazdar nege qadaghalamaydy, ana sumy shәkirtterinin  milaryna nege dúrystap qúymaydy deymin-au!

Aralas mekteptin sany 47, orystiki – 8. Al 47 aralas mektep degen orys mektebi! Óytkeni aralas mektepter jay kózboyaushylyq. Sonda Astanada 55 orys mektebi bar degen sóz. «Qazaq qazaqpen qazaqsha sóylessin». Búl formula da kózboyaushylyq. Múny eshkim de talap etpeydi, júrt ony jýrdim-bardym qabyldaydy. Sodan son kezinde qala kólikterinde ayaldamalardy qazaqsha jariyalay bastap edi, mine 3-4 jyldyn  jýzi boldy, oryssha jariyalaudy qosarlatyp otyr. Mәselen, «Abylay han danghyly» ayaldamasy, týsinikti emes pe, ony nemenesin «prospekt Abylay hana» dep qaytalatady?.. Búl ýrdispen eshqashan qazaq tili jýrmeydi. Anau Kerekude jalghyz Ruza Beysenbaytegi shyryldap til ýshin zarlap keledi, al ony qoldaudyn ornyna әkimshilik sotqa kep sýyreydi. Osy ma olardyn tilge degen janashyrlyghy?.. Al, Almaty, Petropavl, Qostanay qalalaryndaghy til ahualy tipten mýshkil.

Oryssha shýldirlegen shala qazaqtargha eskertu aitsan, ózine tarpa bas salady, ayaq astynan últshyl bop shygha kelesin. Ata-analar ýyde balalarymen oryssha sóylesedi, teledidardyn kóbisi oryssha. Qazaqsha filimder biren-saran. Bayaghyda Saghat Áshimbaevtyn «Qaryz ben paryz» atty qoyylymdary bolushy edi, olar jastargha tәlim-tәrbie beretin, al qazir Qabatovtyn jynoynaq shoularyn kóretin boldyq. Ne jýrekke, ne miygha jyly tiymeytin sayqymazaqtyqpen ainalysatyn shoular. Sondyqtan reseylik telearnalardy barynsha qysqartu kerek, el bolamyz desek. Áytpese jetkinshekterimizdi әbden ulap bitti 30 jyldan astam, ar jaghy 70 jyl boyy da ulady. Sonda tútas 100 jyl boyy bizdi shýldirmektermen ulap keledi eken. Áriyne, búlaysha tilimiz órkendemeydi. Al, barlyq úyymdarda, kәsiporyn, instituttarda is 90 payyz oryssha jýrgiziledi. Búghan da baqylau, talap joq. Sala basshysy qazaqsha jetik, ózi patriot bolmay is algha baspaydy.

En negizi, Konstitusiyadaghy 7-baptyn 2-shi tarmaghyn alyp tastaghan jón. Onda orys tili memlekettik tilmen tendey qoldanylady delingen. Mine, osyny sary orystar men qara orystar aldygha tartyp keledi. Áy, qay memlekette dәl osylay jazylghan. Tek bizdin mojantopay elimizde ghana osylaysha bolyp otyr.

Qysqasy, ana tilimizdi tezirek aldygha qoymasaq, ertengi kýnderi anau chukchalardyn kebin kiyip ketuimiz ghajap emes...

Dýniyede jarlauytty kez jaman,
Sharshatty ghoy kórlәt penen kózqaman.
Qoyasyn bir aqtarayyn adaqtap,
Bershi, agha, sóz maghan.

Ayta-ayta sózderim de sýrindi,
Shyndyq dese ala tayday býlindi.
Tәrk etkendey әlpeshtegen anasyn,
Tәrk etedi tilindi.

Saqta qúday mәnýrtterden-manghyttan,
Tal týsinde tóbene kep sanghytqan.
Ángýdikshe әumeserli batystyq
jarapazan janghyrtqan.

Saqta qúday kórbaqtardan jetesiz,
Ómir-mezet, qas-qaghymda ótesiz.
Serke bar ma, kóregendi kósbasshy,
Qoylaryn da ayaq baspas tekesiz.

Meyli órge órmeleyin, órleyin,
Qayda barsan Qorqyttayyn kór deyin.
Ana tilden bezingender kóbeyip,
Qoghamymyz tartqandayyn ker keyin.

Sanamyzdy sarsytty ghoy sarsytty,
Aramyzdan aluan oy arshytty.
Mensinbeytin tilin menen dinindi
Oligarh degen nar shyqty.

Bilmeymin men qaysy erte, qaysy kesh,
Biylep aldy biyshigesh pen bayshygesh.
Júmyrtqaday shirigen shil simtikter,
Al ózin sen el-júrtyna say tiles.

...Qazaghymnyn qahary bar jauarly,
Tezine qoyar teksizdi, shaghyltpaytyn tauandy.
Qarsy alayyq qarashym,
Arshylayyq alashym, Tan keledi rauandy!

***

Tilim menin,
Ghajayyp tilim menin,
Tilim barda asqaqtap kýlimdedim.
Tilim, tilim – aibarym, aibynym da,
Tilim barda eshbirde sýrinbedim.

Ana tilim aidynym, aibatym da,
Arqasynda qajymas qayratym da.
Tughan tilde sóylesem tebirenem,
Tughan tilde jazylar jay hatym da.

Kýresemin til ýshin, til-maydanym,
Sol kýreste myn qyzyp, myn qaynadym.
Sol kýreste jensem men әruaqtanyp
Tughan jerdin tósinde tyn jayladym.

Kedergi kýsh – mәngýrtter, kózqamandar,
Keje qalyp jarysta ozbaghandar.
Qansha satsan qazaqtyn bar baylyghyn
Jer men Tildi eshqashan qozghamandar.

Tilim, Tilim, ardaghym, aldaspanym, 
sensiz kýngirt arayly tanghy aspanym.
Arnalady  sen ýshin kie tilim
Bar jigerim, bar oiym, bar dastanym!

Baqytjan Tobayaqov,

QR Mәdeniyet salasynyng ýzdigi, Á.Bókeyhan atyndaghy syilyqtyng laureaty

Abai.kz