Beysenbi, 7 Qarasha 2024
Áleumet 7244 3 pikir 2 Qarasha, 2020 saghat 11:46

Zeynetaqy qorynda qansha qarjy bar?

Últtyq bankting sózine sensek, 2020 jyldyng 1 qazanynda derbes zeynetaqy esepshotyndaghy salymnyng ósimi 10,8 mln-nan asyp, osy aralyqta jinaqtau qoryndaghy barsha qarjy 12,2 trln-nan asa tengeni qúrap otyr.  

Endi salymshylardyng esepshotyndaghy qarjyny jas ereksheligine oray saralaytyn bolsaq: 31-40 jastaghylar – 3,8 trln tenge, 41-50 jastaghylar – 3,7 trln tenge, 51-60 jastaghylar – 3,03 trln tenge, 21-30 jastaghylar – 1,1 trln tenge jәne 61-70 jastaghylar – 544,5 mlrd tenge. Eng az qarjy jinaghandar 20 jasqa deyingiler (11,6 mlrd tenge), 71-80 jastaghylar (4 mlrd juyq tenge) jәne 81 jastan jogharghylar (618,8 mln tenge) bolyp tabylady.

Qay aimaq túrghyndary az, qaysy kóp salym jasaghanyn tómendegi Infografikadan kóre alasyzdar. 

Amal ne, tek 30-60 arasyndaghylardyng 721 myny ghana óz jinaq aqshasyn merziminen búryn ala alady. Qalghandary infiliyasiya jem bolyp, qashan 63-ke tolghanda óz salymshysynyng qolyna tiyetini ókinishti. Ókinishtisi, qazirgi ómir zany sonday. 

Ýy alam degenderge aqshasyn audarugha rúqsat etuin kelesi saylanghan deputattardyng enshisine qaldyramyz. Qazirgi parlament shyndyghyn aitsaq, óz saylaushylaryn osy mәselege baylanysty laqtyryp ketip otyr. Al, qazannyng qúlaghyn ústaghandar qorda aqshasy bar salymshylardy bolshaghy bar biznes-jobalargha qatystyrmay otyrghandyghyn nemen týsindiremiz. Eng soraqysy salymshy men jinaqtaushy qor arasyndaghy әriptestik baylanystyng tetigi bolmauy da oilantady. Salymshylar tarapynan kónilin alandatyn saual kóp, biraq jauap joq. Kezinde qazaq tilindegi baspa jәne beyneónimderine jinaqtaushy qordaghy aqshany salyp payda kózine ainaldyru mәselesin Abai.kz arqyly kótergen bolatynbyz. Búl jaghynan kelsek, orys tildi biylik qúlaghy sanyrau.

Halyqtyng manday terimen tapqan nәpaqasy topan aqshagha ainalyp ketpeuin aityp dabyl qaghudyng aldy-arty bir maqalamen bitpeydi. Jinaqtaushy qordyng óz salymshysyna qazirgidey qyp-qyzyl ziyan emes, tek taza payda әkeluin birjola sheship alatyn kez tudy. 

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1097
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 1941
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 1921