AQSh Senatynda Qytaydaghy Úighyr jәne ózge de týrki tekti músylmandardyng qúqyghy taptaluyn genosid dep moyyndau mәselesi boyynsha rezolusiya qaraugha úsynyldy. Qújatty Tehas shtatynan saylanghan respublikalyq Djon Kornin jәne Niu-Djersy shtatynan demokrat Robert Menendez úsynghan.

Ádette, eki partiya mýsheleri de qoldaytyn, yaghny bipartizan qújat eki apta ishinde Senat tarapynan maqúldanady. Eger solay bolsa, rezolusiya Qytay ýkimetin 1948 jyly Birikken Últtar úiymynda bekitilgen genosid ýshin jazalau konvensiyasy boyynsha jauapty etedi. Búl óz kezeginde býkil әlemning Qytaydyng Shynjandaghy әreketine jauap beruin mindetteydi. Biraq dәl osy rezolusiya osyghan deyin de Birikken Últtar Úiymynda kóterildi. Degenmen, ol kezde rezolusiyany qoldaushylardan Qytay ýkimetin jaqtaushy elder sany kóp boldy. Qytaygha ekonomikalyq túrghydan tәueldi, odan investisiya nemese kredit alyp otyrghan damushy elder «búl Qytaydyng ishki sayasaty. Oghan eshkimning aralasugha qúqyghy joq» dep mәlimdedi.

AQSh Kongresinde nemese atqarushy biyliginde Qytaydaghy músylmandar mәselesi songhy birneshe jyldan beri kóterilip keledi. Birqatar Qytay sheneunikterine sanksiyalar da jariyalandy. Odan aitarlyqtay Qytay zәbir kórgen joq. Sebebi Qytay syrtqy ekonomikagha búrynghyday tәueldi emes. Kerisinshe, kóptegen elder Qytaydyng tauaryna tәueldi. Ásirese, býgingi ekonomikalyq resessiya qarsanynda Qytaygha tәueldi elderding qatary taghy da artqan.

Qazir AQSh-ta júmyssyzdar sany kóp, pandemiya ekonomikanyng qayta qalpyna kelu barysyna kedergi keltirip otyr. Resessiya kele jatyr. Kongress halyqqa kómek retinde taghy da aqsha bóludi qarastyryp jatqanda, býkil amerikalyqtargha manyzdy preziydent saylauy jaqyndaghanda osy rezolusiyanyng úsynyluy qisynsyz. Oghan bir ghana sebep boluy mýmkin. Ótken aptada Qytay ekonomikasynyng ýshinshi toqsandaghy (shilde-qyrkýiek) kórsetkishteri jariyalandy. Derekke oray, Qytay ekonomikasy 5 payyzdyq jyldamdyqpen qarqyn alghan. Ishki naryq ta quattalghan. Múnday qarqynmen Qytay ekonomikasy 2020 jyldaghy әlemdik ekonomikalyq ósimning 30 payyzyn qúraytyny anyq. Dәl osynday ekonomikalyq dominanttylyqty tek ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyingi jyly AQSh kórsete alghan.

Sonymen qatar, Qytay eksportty kóbeytip, importty pandemiyagha deyingi kezendegi dengeyden asyrmay otyr. Búl da ózge elder ekonomikasynyng jyldam óspeuine alyp keledi. Dәl osy Qytay ekonomikasynyng qarqyndy ósimi AQSh Kongresining jogharyda aitylghan qújatty qarauyna týrtki bolyp otyr. Áriyne, Shynjandaghy úighyr jәne ózge de týrki tektes músylmandar qúqyqtarynyng taptaluynyng toqtatugha baghyttalghan әreketterding kóp bolghany jaqsy. Sebebi XXI ghasyrdaghy damyghan órkeniyet zamanynda múnday genosidke jol berilmeui tiyis.

Dese de, dәl osy rezolusiya AQSh pen Qytay arasyndaghy ekonomikalyq gegemoniyada qúral retinde paydalanylmaq.

Joldas Órisbaevtyng jazbasy

Abai.kz