Abay ainasy – ruhany kemeldenu

Hakim men ghalym týp tórkininde bir sóz, ekeuining de maqsaty – ómir zandylyqtaryn, aqiqattardy ashyp, tanu. Alayda tanu joldary bólek. Hakimder ómirdi ruhany ghylym-bilim arqyly tanysa, ghalymdar materialdyq túrghyda, yaghny ózderining sezim mýsheleri arqyly tanidy.

Ghalymdar kóbinese túrpayy materialdyq әlemning zandylyqtaryn ashady, alayda ol zandylyqtardy Qúday taghalanyng jasaghanyna mәn bermeydi. Olardyng tújyrymdary Týpki Sebeppen baylanyspaghandyqtan, tabighat zandylyqtaryn tolyq týsinuge mýmkindik bermeydi. Materialdyq әlem birtútas zerttelmey, onyng әrbir bólshegi jeke zertteluine baylanysty ghylymnyng týrli salalaryndaghy jetistikterkóbinese ózara kelisimin taba almaydy. Tipti olardyng nәtiyjesi qorshaghan ortagha, tabighatqa ziyan keltirip te jatady. 

Materialdyq әlemdi zertteu barysynda keybir Nilis Bor, m:Plank, E.Vigner, Eynshteyn tәrizdi әigili ghalymdar bir Jaratushynyng baryna kózderi jetip, imandylyq jolyna týsken. Tabighattyng týpki syryn tanyp-bilude ghalymdardyng izdenis baghyty tómennen joghary qaray nemese qarapayymnan kýrdelige qaray induktivtik әdis deuge bolady. Biraq búl jolmen býkil bolmysty tanyp bilu mýmkin emes ekenin Abay bylay dep bildiredi: (Zaty týgil, hikmetine eshbir hakim aqyl eristire almaydy. Alla taghala – ólsheusiz, bizding aqylymyz – ólsheuli».

Hakimder Absoluttik Aqiqatty ghalymdartәrizdi tómennen joghary qaray emes, kerisinshe jogharydan tómen qaray, yaghny deduktivtik әdispen tanidy. Búl óte tiyimdi әdis bolghandyqtan, olardyng bilimi tolyq. Olar turaly Abay bylay deydi: «Árbir ghalym – hakim emes, әrbir hakim – ghalym».

«Ghalymdarynyng naqliyasy birlәn músylman iman taqlidy qylady. Hakimderding ghaqliyaty birlәn jetse iman yakiniy bolady», - degen Abay sózine ýnileyik. Erip iman qylu – ústaz sonynan shәkirt bolyp eru. Búl arada ainalamyzdaghy Qúday taghala hikmeterin ghalymdar ashqan zandylyqtararqyly tanu, bilu degen maghynada aitylyp otyr. Ghalymdar zertteuleri boyynsha, tabighattyng keremet ýilesimdi zandylyqtaryn bilgennen keyin adam da búl zandylyqtardyng týpki sebebin oilaydy. Sóitip býkil ruhany jәne materialdyq bolmystyng zandylyqtaryn tanugha, shyn (naghyz) imangha jol ashylady. Shyn iman – bolmys zandylyqtaryn Alla isi dep moyynday otyryp tanu. Búl – ómirdi imandylyq jolmen ruhany bilim arqyly tanu degen sóz. Abay óz iliminde hakimderge adamzat ústazdary retinde óte joghary bagha beredi.

Sonymen hakimder – býkil adamzatqa ruhany ústaz, al hakimdik ilim – Qúdaygha qúlshylyq joly, barshagha ortaq ruhany qazyna bolyp tabylady.

Abaydyng ózi «tolyq adam» satysyndaghy «hakim» dengeyinde boldy dep jýrmiz. Endeshe soghan dәlel retinde Abaydyng keybir ruhany qasiyetterin kórsete ketelik.

Abay óz ishki dýniyesin elu jasynda, 1895 jyly jazghan «Lay sugha may bitpes qoy ótkenge» óleninde ashady. Búl fәny ómirdi lay sumen salystyra otyryp, ony qansha sapyrsa da alaqtap týk tapaghanyn aita kelip, kónilining sharyqtap shartaraptan bir tiyanaq taba almaghanyn bildiredi. Ári qaray:

Kýni-týni oiymda bir-aq Tәniri,

Ózine qúmar qylghan onyng ómiri.

Haliyqqa mahlúq aqyly jete almaydy,

Oymen bilgen nәrsening bәri - dәhri, - 

dep kýni-týni Tәniri oiynan shyqpaytynyn bildiredi, sonymen birge Ony ózine múnday qúmar qylghan Tәnirining Óz ómiri ekenin aitady. Abaydyng Tәnirge qúmarlyghy – Onyng shapaghaty ekenin bilemiz. Sóitip Abay ózining Tәnirmen baylanysyn bildirip, Oghan tolyq tәueldi ekenin jәne boysúnghanyn kórsetedi. Búl, sóz joq, hakimdik dengeydi bildiredi. Ári qaray oishyl Tәnir turaly qansha oilaghanmen Haliyqqa (Jaratushygha) mahlúq (búl arada adam) aqyly jete almaytynyn aitady. Alla – sheksiz, al adam balasy – shekteuli. Sondyqtan oimen bilgen nәrsening bәri dәhri (kýdikti) ekenin bildiredi. Adamnyng aqyly, sezimderi materialdy, al Tәniri bolsa – taza Ruh. Ekeuining qasiyeti – eki basqa, sondyqtan ruhty materialdy sezimmen bilu mýmkin emes. Aqyn búl ómirde barlyghyn sheship, oigha qondyrghanymen taza Ruhty bile almaytynyng bylay dep tolyqtyra týsedi:

Ózgeni aqyl oigha qondyrady,

Bile almay bir Tәniri boldyrady.

Talyp úiyqtap, kózindi ashysymen,

Talpynyp taghy da oilap zor qylady.

Kónilge shek, shýbәli oy almaymyn,

Sonda da ony oilamay qoya almaymyn.

Aqyldyng jetpegeni arman emes,

Qúmarsyz qúr mýlguge toya almaymyn.

(«Lay sugha may bitpes qoyótkenge», 1895 j.)

Aqyn osylay ózining Tәnirge degen ghashyqtyghyn ashady. Búl –onyng ishki syry. Osylay Abay eluge kelgen kezinde Tәnirge degen mahabbatqa ie bolghanyn kóruge bolady. Ol oilaumen Ony bile almay boldyryp, talyp úiyqtap, qaytadan kózin ashsa, oiy taghy da talpynyp Tәnirge úmtylatynyn aitady. Búl – óte joghary ruhany dengey. Kónilge shek qoyyp, ony Tәnirge әdeyilep baghyttamaytynyn, sonda da Ony oilamay qoya almaytynyn aitady. Búl – Alla taghalagha degen mahabbat belgisi. Ol aqyldyng Tәnirge jetpegeni arman emes, biraq Oghan qúmarsyz qúr mýlgip oilaugha toya almaymyn dep ózining Allagha degen ghashyqtyq qúmarlyghyn pash etedi. Sóitip Abaydyng osy óleninen Tәnirge degen sýiispenshilikke jetkenin aiqyn kóruge bolady. Ol Tәnir turaly oilamay bir sәt te ómir sýre almaydy. Mine osylardyng barlyghy Abaydyng hakimdik sipattaryn kórsetedi.

Begimhan Kerimhanúly

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi 

Abai.kz