Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4910 0 pikir 25 Qantar, 2012 saghat 04:49

Ardaq Núrghazyúly. Shenberding syrtyndaghy ara

Ózge әngime, povesterimen salystyrghanda Oralhan Bókeyding «Ataukeresinin» orny bólek. Sebebi, búl jazushynyng túraqsyzdanghan dýniyege alghash betteui edi. Jazushy búl joly da bayaghy әdetine basyp Altay taqyrybyn ortagha alyp shyqqanymen, ózi ayaq basyp túrghan dýniyege keshegisinen basqasha qaraugha tiyis bolghan. Qoghamtanushylar býginde «adamzat qoghamy birneshe myng jyl boyy ógiz ayanmen jyljyp kelip, nege XVII ghasyrdan bastap birden úshqan qústay damydy?» degen súraqqa jauap izdeude. Búl súraqqa býginde týrli jauap bar. Sonyng biri  - XVII ghasyrdan bastap Europa elderi kapitalizmge ayaq basty nemese tauar aiyrbasymen shyndap ainalysa bastady. Býkil qogham osy aiyrbasty ózek etip qaytadan jasaqtaldy. Sonyng nәtiyjesinde qogham býgingidey kýn sayyn ózgergen damu jolyna týsti. Qoghamtanu men әdebiyettanu salasynda biraz zertteushiler «modernizm» (janaru) degen ataudy  XIX ghasyrdyng orta túsynan bastap payda bolghan shygharmalargha teligenimen, onyng týpki qaynaryn  jogharydaghy týbirli ózgeris kezenine aparyp tireydi. Búl tanym boyynsha dýniyeni ózgertken - jýieli jýrgen tauar aiyrbasy. Endi bir túrghydan kelsek, kapitalizm degen kýnbe-kýn ózgeru, janaryp otyru, eskimen kýn sayyn qoshtasu, t.b.  Jiyp kelgende, túraqsyzdyq.  Mine, osy sebepti, XVII ghasyrdan bastap qogham bardy saqtau men janarudyng ainymas әri asa qatal tartysyna týsti deuimizge bolady. Búl tartysta dәl býginge deyin kapitalizm jenip keledi.

Ózge әngime, povesterimen salystyrghanda Oralhan Bókeyding «Ataukeresinin» orny bólek. Sebebi, búl jazushynyng túraqsyzdanghan dýniyege alghash betteui edi. Jazushy búl joly da bayaghy әdetine basyp Altay taqyrybyn ortagha alyp shyqqanymen, ózi ayaq basyp túrghan dýniyege keshegisinen basqasha qaraugha tiyis bolghan. Qoghamtanushylar býginde «adamzat qoghamy birneshe myng jyl boyy ógiz ayanmen jyljyp kelip, nege XVII ghasyrdan bastap birden úshqan qústay damydy?» degen súraqqa jauap izdeude. Búl súraqqa býginde týrli jauap bar. Sonyng biri  - XVII ghasyrdan bastap Europa elderi kapitalizmge ayaq basty nemese tauar aiyrbasymen shyndap ainalysa bastady. Býkil qogham osy aiyrbasty ózek etip qaytadan jasaqtaldy. Sonyng nәtiyjesinde qogham býgingidey kýn sayyn ózgergen damu jolyna týsti. Qoghamtanu men әdebiyettanu salasynda biraz zertteushiler «modernizm» (janaru) degen ataudy  XIX ghasyrdyng orta túsynan bastap payda bolghan shygharmalargha teligenimen, onyng týpki qaynaryn  jogharydaghy týbirli ózgeris kezenine aparyp tireydi. Búl tanym boyynsha dýniyeni ózgertken - jýieli jýrgen tauar aiyrbasy. Endi bir túrghydan kelsek, kapitalizm degen kýnbe-kýn ózgeru, janaryp otyru, eskimen kýn sayyn qoshtasu, t.b.  Jiyp kelgende, túraqsyzdyq.  Mine, osy sebepti, XVII ghasyrdan bastap qogham bardy saqtau men janarudyng ainymas әri asa qatal tartysyna týsti deuimizge bolady. Búl tartysta dәl býginge deyin kapitalizm jenip keledi. Dýnie ýzdiksiz ózgeru ýstinde. Kapitalistik qatynas adam balasynyng tabighatyndaghy búryn kózge týse bermegen jana harakterding betin ashty. Búl degening adam balasynyng bolmysy keshegisinen kýrdelene týskenin anghartady. Búnday ózgeris óner adamyn әste beyjay qaldyrmaydy. Sonyng ishinde jazushy da bar.

Alayda, әr kezende osy ózgeruge qarsy túrushy kýshter boldy.  Sonyng songhy bizge tanys bir formasy - keshegi Kenes qoghamy. Oralhan Bókey býginde kelmeske ketken, kapitalizmge týbirli qarsy túrghan sol qoghamda jәne onyng shanyraghy shayqala bastaghan túsynda jasady. Jazushynyn  «Ataukere» povesine deyingi shygharmalarynyng barlyghynda derlik kenes qoghamynyng shalghay bir týkpirindegi auyl, sondaghy adamdardyng kýndelikti tynys-tirshiligi bayandalady. Ol ortada basty jetekshi kýsh bar desek, ol - túraqtylyq. Túraqtylyqtyng tasasynda tәrtip túr. Tәrtip degenimiz -erkinnen tys әldebireulerding erki boyynsha qoldan jasalghan jýiening kesip-pishuimen ómir sýru. Sodan da onda uaqyt degening túryp qalghanday seziledi. Sol túryp qalghan dýniyedegi shaghyn sahnada adamdar tartysqa týsedi, mahabbat jyryn shertedi, kektesedi, kýledi, jylaydy, oilanyp-tolghanady, jiyp kelgende, ómir sýredi. Ótken ghasyrdyng 80-jyldarynyng ortasynan bastap osy qoldan jasalghan shaghyn sahnadaghy ómirding berekesi kete bastady. Biylikting úshar basynda otyrghan adamdar sahnanyng shymyldyghyn týsiruge bekidi. Onda da qay bir jetiskendikten deymisiz, úzaqqa sozylghan týsting sony ýreyli elesterge boy aldyrghanday, qogham moralidyq, ekonomikalyq kýrdeli qayshylyqtardyng batpaghyna myqtap batqannan keyin, solay istemey bolmaytyn edi. Al temir tormen bekitilgen shekaranyng arghy jaghynda ómir basqashalau bolatyn. Anyqtap aitugha tiyisti týiin, onda qoghamnyng ózi ýlken sahna edi. Ondaghy qongshy rejisserding bolmysy әldeqayda kýrdeli bolatyn. Soghan qaramastan eki dýnie bir birimen kirpik ilmey andysqan jau ghana emes, kýni-týni tynbay alysqan bәsekeles te boldy. Beynelep aitar bolsaq, kapitalizm úly múhittaghy aghysqa úqsasa, sosializmdi anda-sanda jolyghyp qalatyn iyirim deuge bolady.

1992 jyly bir top qazaq jazushylary (ishinde Oralhan Bókey de bar) Qorghas shekara ótkeli arqyly Qytaydyng Qúlja qalasyna saparlap barghan. Sondaghy kezdesude oqyrmandardyng biri jazushydan «Sh.Aytmatovtyng shygharmalary turaly  ne aitasyz?» dep súraydy. Sonda Oralhan Bókey «Sh.Aytmatov - asa bayqaghysh, tamyrshyl jazushy» dep jauap bergen eken. Jalpy kenes qoghamynda joly bolghan jazushylardyng deni tamyrdy dәp basatyn erekshelikke ie edi desek, artyq aitqandyq bola qoymas. Olar qoghamnyng tamyr soghysyn jiti baqylap, әr shygharmasynda soghan layyq jauap qaytaryp otyrghan. Aytalyq, Sh.Aytmatov «Aq kemesin» әr kezende ýsh týrli ayaqtalatyn etip ýsh týrli jazdy. «Borandy beketin» aragha jyldar salyp «Shynghyshannyng aq búlty» dep jana taraularmen tolyqtyrdy. Búl uaqyttyng tamyryn dәl basyp, sayasattyng auylyn dәl belgiley alatyn adamnyng ghana qolynan keletin sharua.

Oralhan Bókey «Ataukereni» jazudy qolgha alghan tústa dýnie ózgere bastaghan edi. Qoldan jasalghan, kishkene sahnadan ýlken sahnagha sekiru bastalyp ketken bolatyn. Jazushynyng aldynan sonda bir súraqtyng shyqqany anyq. Ol neni, qaysy sahnany jazu mәselesi. Óitkeni, jazushy sanasyndaghy uaqyt әuelgi sahnany ýlkeytip jibergen edi. Arydan kele jatqan orys әdebiyeti prozasynyng mektebinen shyqqan Oralhan Bókey túrghysynan aitqanda búl súraqqa túshymdy jauap beru onaygha soqpaytyny belgili. Orys әdebiyetinde proza Lev Tolstoy men F.Dostoevskiy  shygharmashylyghy bolyp eki arnagha jiktelgen. Kenes qoghamy kezinde Lev Tolstoy úlyqtaldy da, F.Dostoevskiy әdeyi tasada qaldyryldy. Uaqyt óte kele kenes әdebiyetining prozasy tolyqtay derlik  Lev Tolstoy mektebining týlekterining qolyna ótti. Qoghamdy moralidyq túrghydan baghalaudy, tekserip-tekteudi basty ústanym etetin búl mektep basynda Lev Tolstoydyng din turaly týsinigin óz ishine alghan dýniyetanymdy ózek etse, kenes qoghamy kezinde oghan «sosialistik morali» delingen sayasy jana sapadaghy adam turaly týsinikke taban tireu qosyldy. Búnday prozada jazushynyng dýniyetanymy negizgi orynda túrady. Jazushy ózi oy qozghap, kesip-piship, baghalap, qortyndysyn da ózi shygharady. Endi bir túrghydan aitqanda, jazushy men qogham bir dýniye. Kóp jaghdayda jazushynyng shynayy «meni» qoghamdyq «meninin» kólenkesinde qalady. Búghan  Lev Tolstoy jaqsy mysal. «Soghys jәne beybitshilik», «Anna Karenina», «Arylu» romandarynda jýzdegen keyipker bar. Sol jýzdegen keyipkerdi jazushy suday sapyryp, tauday qopara otyryp ózi jazyp otyrghan dәuirding ýlken keskinin jasaghan. Búl jaghynan jazushynyng talanty men darynyna aitar sóz joq. Alayda, jazushynyng osy keng qúshaghynan tys ózge ómir joq pa? Álbette, bar. Onyng bir úshyghy sol Lev Tolstoy dәuirining ózinde-aq bayqalghan bolatyn. Aytalyq, F.Dostoevskiy mýlde basqa dýniyeni jazdy. Ásilinde moraldyq qúndylyq asa kýrdeli, qatparly adam bolmysynda shaghyn ghana aumaqty ústaydy. Odan tys telegey-teniz dýnie jatyr. Moralidyq qúndylyqty basty nysana etip ústaghan jazushylardyng deni shygharmashylyghynyng songhy izdenis kezeninde barlyghy derlik dinge nemese «tәubege keluge» baryp sayatyn jolgha týsedi. Odan ary negizinen jol joq. Lev Tolstoydyng sonynda «Aryludy»  jazuynyng sebebi de osynda. Búl erekshelik kenes әdebiyetinde de aina-qatesiz qaytalanady. Partiyanyng sayasatyn betke ústaghan jazushylardy aitpaghannyng ózinde, әdebiyetke óz ústanymymen keldi degen jazushylardyng ózi de shyrqap shyqqanda adamgershilik pen qaskóilikti shabystyryp kelip, moralidyq tazalyqty algha tartumen tynyp jatady. Búl jazushynyng dýniyetanymy men estetikalyq talghamy aqyr sonynda onyng mәtinge bolghan tanymyn belgileytinin kórsetedi. Sodan da kenes jazushylarynyng deni mәtinning jalandyghynan kedeylik kórgeni belgili.

Jogharydaghy súraq qatal bolghanymen, jazushy bәribir oghan jauap beruge tiyis edi. Óitkeni, onsyz algha jyljy almaysyn. Oralhan Bókeyding jogharydaghy súraqqa qaytarghan jauabyn biz «Ataukereden» taba alamyz. Povesti bylay bastalghan.

Ol Bek - Alqagha jylyna bir ret mindetti týrde qatynaytyn. Tughan auyl, el-júrtyn emeshegi ýzilip saghynghandyqtan emes (qay bir eki tuyp, bir qalghany bar), jyl boyy taban et, manday terding qúnyn shygharyp, úshy-qiyry tausylmas sharuanyng shalghayyn qayyru ýshin, etektegi elge - Ýlken jerge asyghatyn. Al sharua, basqany qaydam, Erik ýshin qayta ainalyp ornyna kele berer kýn men týn sekildi mәngilik qozghalystaghy, mәngilik ainalymdaghy dýbirli dýniye, tausylmas qazyna...

Osylaysha biz Oralhan Bókeyding búryn-sondy kezdespegen su jana keyipkerine jolyghamyz. Onyng aty Erik (oylanarlyq esim). Jogharydaghy mәtinnen shygharmanyng jalpy auanyn da bayqaugha bolady. Jana shygharmasynda jazushy aqsha tabu ýshin jantalasyp ómir sýretin (múnda aqsha qúmarlyq dýniyeqorlyq bolyp kórinis bergen), sol jolda eshteneden ayanyp qalmay, barlyq qúndylyq bitkendi aiyrbastaugha bar, aiyrbastap ta jibergen jana zaman adamynyng obrazyn jasaghan. Kenes adamy әste búlay ómir sýrmese kerek edi. Erikting boyynan alayaq saudagerding barlyq belgisin tabuyna bolady: ol aqshany janynan artyq sýiedi, ómirdegi birden-bir qúndylyq sol dep týsinedi, jaqyn adamdarynyng ózine aqshanyng túrghysynan qaraydy. Jazushy osy keyipkeri arqyly kele jatqan jana qogham men adam turaly oy tolghaghysy kelgen siyaqty. Erikti shaghyn sahnadan ýlken sahnagha sekirgen kenes adamynyng jiyntyq kórinisi deuge әbden negiz bar. Jogharydaghy mәtin jazushynyng prozada dәstýrge taban tireytinin de anghartady. Bayaghy Lev Tolstoydyng sóz alysyn múnda da kezdestiresin. Júrttyng esinde bolsa, «Anna Karenina» romany bastalghan jerde bir sóilem bar. Ol «Barlyq baqytty otbasynyng baqyty birdey, al baqytsyz otbasylardyng qasireti әr týrli bolady» degenge jaqyndaytyn sóilem. Belgili túrghydan aitqanda, orys jazushysy dәl osy sózding mazmúnyn tolyq týsindiru ýshin kólemi kereqarys roman jazghan. (Lev Tolstoydyn  «Men «Aryludy» romannyng songhy tarauyndaghy dinge qatysty oilarymdy tolyq týsindiru ýshin jazdym» degen sózin eske alayyqshy.) Shygharmadaghy osy sóilemge romannyng keyingi oqighasy tolyq syiyp túr. Búl erekshelik «Ataukerege» de jat emes. Jogharydaghy povesting bastala salghandaghy bir abzasynan biz shygharmanyng keyingi betalysyn anyq anghara qoyamyz. Erikting kim ekeni týsinikti bolady. Endigisi tek oqighamen tanysu barysy ghana. Jogharyda atalghan eki jazushy da ózi jazghaly otyrghan dýniyeni tolyq tanyp-bilip, qortyndysyn da shygharyp alghan ústanymmen shygharmashylyqqa otyrghan. Ayta keterlik bir jaghday, «Ataukereni» Oralhan Bókeyding «Aryluy» dep qaraghan jón. Alayda, búl joly Oralhan Bókey erterektegi kenes jazushylary siyaqty (aytalyq, Astafievting «Balyq patshasy» romanyndaghy siyaqty) shiyelenisken oqighanyng songhy sharyqtau túsynda jaghymsyz keyipkerin tyghyryqqa tirelgende tәubesine keltirip tynbaydy, qayta qosymsha bir keyipker jasap, sony tәubege keltiredi. Shygharmada Erik pen Taghan bir adamnyng (jazushynyng desek te bolatynday) eki kelbeti siyaqty ról oinaydy.  Búl ústanymdy da týsinuimizge bolady. Erik siyaqty adamdardyng tәubege kelu arqyly ózgerip ketpeytini, tipti, olardyng aldaghy kýnderde kóbeymese, azaymaytynyn anghartqan uaqyt әldeqashan jetken bolatyn. Shygharmada erekshe este qalatyn bir sóilem bar, ol - Taghannyng «Nege biz osy?...» deytin monology. Jazushy da, oqyrman da osy sóilemge ózgeshe ýmit artady. Jazushy osy sóilem arqyly ózi angharghan, alayda odan ary arshyp jazugha  mýmkindigi joq ólkege qiyal órbitedi, al, oqyrman, «Ataukereni» oqyghan әrbir jan ózining dýniyetanymy, estetikalyq talghamy, ómir keshui, bolmysy arqyly onymen ýndesedi.

Osydan keyin Taghannyng «Nege biz osy?...» degen sózining arjaghynda ne túr degen zandy súraq tuady. Meninshe, onda Oralhan Bókeyding jazu mәnerine - mәtinge syimaghan basqa әlem túr. Aytalyq, Oralhan Bókey ýshin (oqyrman ýshin de) janadan tóbe kórsete bastaghan qogham әsilinde túraqsyz, syryn ishine býkken, júmbaghy kóp, tyng dýniye. Sol tyn, túraqsyz dýnie turaly aldymen ýnile oilanyp, odan song baryp qortyndy shygharugha tiyissin. Tipti «qortyndy shygharu» degenning ózi oilanarlyq, artyq nәrse. Myqtaghanda óz týsinigindi ghana aitasyng desek, dúrys bolatyn shyghar. Onyng ornyna әste ózinde qalyptasyp qalghan kózqarasty tanbauyng tiyis. Al, Lev Tolstoydyng ýlgisine salyp ózine shenber syzghan ekensin, oghan kirmey qalghan әlemge endi sening әmiring jýrmeydi. Sodan da «Nege biz osy?...» degennen keyin, Oralhan Bókey eriksiz atynyng basyn tartugha tura kelgen.

Álem әdebiyetinde Lev Tolstoydyng ýlgisinen basqasha shygharma jeterlik. Solardyng biri - AQSh jazushysy H.Melvillening «Moby Diyk» romany. Búl roman múhittyng arghy jaghyndaghy elge kapitalizm myqtap ornygha bastaghan  XIX ghasyrdyng orta túsynda jazylghan. Halyq kele jatqan zamannyng sirә ne ekenin, qanday kesapaty, qanday artyqshylyghy baryn әli bilip jetpegen tús. Soghan qaramastan, jazushy janadan kele jatqan qoghamdyq týzimmin jan-jaqty mýmkindikte qarastyrady. Bastysy, adam bolmysynyng ózgerisi arqyly baghamdaydy. Romanda alyp múhittyng әmirshisi  siyaqty syrly da qatygez, dýley aq kiyt, sol kitting kózin qúrtudy ómirining bar maqsat-múraty qylghan, odan basqa tirshilikti mýlde tәrk etken keme kapitany jәne basqa da obrazdar somdalghan. Synshylar búl obrazdardy sol dәuirdegi adam men qoghamnyng jalpy tynys-tirshiligin týsinudegi tabylmas mәtin retinde qarastyrady. Aq kit múhittaghy dýley kýsh, tenizshiler ýshin aitqanda bas tarta da, jaltara da almaytyn bolmys. Ol «jaqsy» ne «jaman» dep moralidyq baghalaugha da kelmeydi. Beyne erkinnen tys kelgen kapitalizm siyaqty. Búnday bas saughalay almaytyn qauipke qarsy adam balasy ne istey alady? H.Melvillen, mine, osy súraqqa jauap izdeydi. Tónip kele jatqan dýnie obiektiyvi bolmys bolsa da, ony qarsy túrar jau sanap, qanday bodau bergenine qaramastan qarsy shyghatyn keme kapitany siyaqty adamdar bolady. Endi bireuler aq kitti qúdaydyng qahary dep qarap dinge moyynsúnady. Al, kitt tauday et bolady, «ony ústap bayityn boldyq» dep jýrgen adam qanshama. Jazushy aq kit obrazy arqyly zaman týrtip oyatqan adamnyng aluan týrli tabighatyn ashady. Adam arqyly sol zamannyng kelbetin kórsetedi. Búl jerde janadan kele jatqan kapitalizmdi aq kit pen kapitannyng qatynasyna telip otyrghan biz - oqyrman, әste jazushy emes. Jazushy sol dәuirding óz jandýniyesine úiyghan әserin jazghan. Zaman men orta әser etpese, jazushyda onday obrazdar tumaytyny belgili. Al bizder sol obrazdan zaman turaly auqymdy týsinikke ie bolamyz, adam turaly tolghanyp, tirshilikting arydaghy bolmysyna ýnilemiz. Búghan salystyrghanda «Ataukeredegi» «qauipti budan aralar» qarapayym. Olar Erikting jan dýniyesining kórinisi siyaqty ortagha shyghady. Shygharmadaghy keyipkerlerdi moralidyq jaqtan «jaqsy» nemese «jaman» dep bóluge oraylastyrylghan moralidyq-sayasy ólshem siyaqty seziledi. Odan terendep barsaq, jazushynyng jana tóbe kórsete bastaghan qoghamdy bir jaqty teristeu oiyn bayqaymyz. Búl - «Ataukerenin» tarihy shektemeligi. Mýmkin, torda úzaq qamalghan qús úzap úsha almaydy degen osy bolar.

«Ataukerenin» sony Erikting sonagha ainalyp ózenning ar jaghyndaghy ózi qúmartqan qyzyl jaulyqty qyzgha úshyp baryp, iyghyna qonyp, aqyrynda sonyng qaghyp qalghan qamshysynyng úshynda ólumen ayaqtalady. Jazushy aqyry keyipkerin óltirip tynady. Al, maghan sonagha emes, aragha ainalghan Erikter ainalamda úshyp jýrgendey elesteydi.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5535