Esim soyy Tәuelsizdik shejiresine engen asa kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri Imanghaly Tasmaghambetov «Qazaq әdebiyeti» ýshin arnayy keng kólemdi súhbat beripti. Súhbat barysynda Imanghaly Núrghaliyúly últ Ruhy men ruhaniyat dýniyesinen bastap, әrip auystyru men til mәselesine qatysty oilaryn irkpey ortagha salghan.  

«Ruh» sózi – Mәngilikting sinoniymi

–  Elimiz Tәuelsizdik alghannan keyingi 30 jylgha juyq uaqytta joghary memlekettik qyzmetter atqara jýrip, ýnemi el nazarynda boldynyz... Kýtpegen jerden zeynet demalysyna shyghyp ketkeninizge de bir jylgha juyqtapty. Qúpiya bolmasa, qazir nemen shúghyldanyp jýrsiz?

–  Qúpiya emes. El qatarly ómir sýrip jatyrmyz. Mynau aityp kelmegen indet bastalghaly ýiden alystamaugha tyrysamyn. Onyng da búryn asa mәn bermegen qyzyghy kóp eken. Eng bastysy – shygharmashylyq oigha, búryn qol tie bermeytin sýiikti isine uaqyt jetedi.

Jana óziniz aittynyz, kóp jyl elding qyzmetinde jýrdik. Jatsaq- túrsaq oiymyz júmysta, boyymyz ýiden alysta boldyq. Áriyne, oghan ókinip otyrghan joqpyn. Óitkeni, erazamat ýshin el-jerining iygiligine qyzmet etuden artyq baqyt joq. Osy jolda azdy-kóp elge paydamyz tiyip, enbegimiz elenip jatsa, ol da bolsa osy aqjýrek júrtymyzdyng arqasy...

Zeynet demalysy dep otyrsyz ghoy... Men ýshin búl «kýtpegen syi» boldy dep aitpaymyn. Jeti ret ólshep, bir ret kesken keleli sheshimim. Óz qalauym.

Ashyghyn aitqanda, búl ómirde «qúlaqsyz sandyq» sekildi tiyimsiz bolugha arlanamyn. Sol ýshin de, qaynaghan isting jolyna emes, lauazym- qyzmetting qolyna qarap otyratyndardyng qatarynan emespin.

–  Elimizdegi Jastar Úiymynyng jetekshiliginen bastap, Premier-Ministrlikke deyingi jәne odan keyingi atqarghan әkimshilik-sayasi, әleumettik-ekonomikalyq, ruhani-aghartushylyq salalardaghy qayratkerlik qyzmetterinizden jalpy qauym jaqsy habardar ekenine kýmәnim joq. Áytse de, el-júrt Sizden, últ mәdeniyeti men ruhaniyatynyng janashyry retinde, osy tónirektegi pikirlerinizdi kóbirek estigisi keletinin bilemin. Jalpy qazaq últy ýshin býl taqyryptardyng ózektiligi nede?

– Últ mәdeniyeti men ruhaniyaty turaly tandy tangha úryp aita beruge bolady. Talay alasapyran zamandy, tar jol, tayghaq keshudi bastan ótkergen elmiz. Últ retinde joyylyp ketuding aldynda qalghan sәtter qanshama boldy. Biraq, halqymyzdy osy zúlmat pen nәubetterden aman alyp qalyp otyrghan bir dýnie bar. Ol – últtyng jady. Jana óziniz aityp otyrghan últtyq ruhaniyat ta, ruh ta, mәdeniyet te, til de, din de, tipti iman, ar-úyat mәselesi de barlyghy osynyng ishinde. Bizding ata-babalarymyz ýshin «Ruh» sózi óte qasterli úghym. Mәngilikting sinoniymi. Sondyqtan osy últtyng Jadyn mәngilik qylyp saqtau keshegi ata-babalardan býgingi úrpaq bizge amanat.

Ókinishke oray, býgingi jahandanu tolqyny keyingi úrpaqtyng boyyndaghy Últ jadyn qatty shayqap jatyr. Búl – ýlken qasiret. Sondyqtan biz dәl býgingi kýnde  últtyq sanamyzdy, әsirese jas buynnyng sanasyn auyq-auyq silkip túruymyz kerek. Sizding súraghynyzdaghy qazaq últy ýshin búl taqyryptardyng ózektiligi nede degenning jauaby – osy.

– Óziniz bas bolyp, monghol jerinen tasqa tanbalanghan Kýltegin jazba eskertkishining kóshirmesin jasatyp, elimizge alyp kelgende, atajúrtqa babalar ruhy qayta kóship kelgendey әserde bolghan edik. Ýlken Odaqtan sayasi-ekonomikalyq derbestik alghannan keyingi, elimizding ruhany serpiluine osy bir oqigha sebepker boldy desek artyq aitqandyq emes. Búl oqighanyng qazaq halqynyng tarihyndaghy alatyn orny qanday?

– «Tozghan el tarihyn jaspen jazady, ozghan el tarihyn taspen jazady. Jaspen jazghan – qanjilik, taspen jazghan mәngilik» degen bar. Adamzat tarihynda talay elding shejiresi tasqa jazylghan nemese taspen órilgen belgiler arqyly saqtalyp, tarih atty úly kitaptyng múraghatyna qattalyp jatyr. Múnyng ózi – tútas  órkeniyetting ólshemi. Mysyrdyng Piramidalary nemese Qytaydyng Úly Qorghanyna qaranyz... Eshkimge eshteneni dәleldeuding qajeti joq.

Jazu men syzu, múraghat jii siyaqty әdeti bolmaghan qay halyq bolsyn, keshegisin býginimen sabaqtastyra almay, púshayman kýige týsedi. Sondyqtan Kýlteginning kelui, osynday jazba eskertkishting syryn ashu –  bizding últtyq tarihymyzdy  jana beleske kóterdi. Bilge qaghannyn, Tonykók babanyn, Kýltegin batyrdyng esimderi tól tarihymyzgha endi.

Eng bastysy – «qazaqta tamyr joq, óz memleketi bolmaghan» degenderding auzyna qúm qúiyldy.

Qazir әrip tandaytyn emes, ilim-bilim quatyn zaman

– Týrki mәdeniyetining zertteushisi retinde, Sizge taghy bir súraq: keybir ghalymdar týrkilik jazba әdebiyetining týp tamyryn, osy ata-babalarymyzdyng tasqa qashalghan kóne týrki jazularynan beri qaray taratyp jýr. Endeshe, jazba mәdeniyetimizding tarihy-kirilisa men latyn jazuynyng payda bolghan kezeninen de erterek dәuirlerden, yaghni, olardan 5-6 ghasyr búrynyraq bastalady desek, qatelespeymiz ghoy?

– Oghan kýmәniniz bolmasyn. Búl siz ben bizding býgin ashyp otyrghan janalyghymyz emes. Osydan 80 jyl búryn әlem moyyndaghan tarihshy-týrkolog Lev Nikolaevich Gumiylevting dәlәldep ketken aishyqty aqiqaty.

Ókinishke oray, etnogenez mәselesinde biz keyingi uaqytta birshama shekteulerge boy aldyryp jýrmiz. IYә, últtyq jazba әdebiyetimiz Úly Abaydyng atymen, últtyq memlekettigimizding negizi Qazaq handyghynyng qúryluymen tikeley baylanysty... Oghan dau joq.

Biraq, onyng aldyndaghy 3000 jylghy tarihty qayda qoyamyz?!

Biz nege atty qolgha ýiretip, dóngelekti oilap tapqan kóne dәuirding kóshpendi júrtynan bas tartuymyz kerek?!

Nege sonau Edil patshadan bastalghan órkeniyetter kóshi men keshegi Shynghyshannyng әlemdi biylegen kýshine talaspauymyz kerek?!

Nege Ál-Faraby zamanynda ghúlamalar jinaghan kitaphanalar men keshegi Úly Mogholdar saldyrghan mәngilik ghimarattarmen janaspauymyz kerek?!

Búnyng barlyghy tórtkýl dýniyege taraghan týrkige ortaq qazyna. Al týrki júrtynyng týp atasy – myna otyrghan siz ben bizding babamyz.

Ana tilimizdi alayyq... Ol keshegi Kýlteginning tasyna VIII ghasyrda basylghan runikalyq jazbadan bastalghan joq qoy. Qanshama myng jyldar boyy qalyptasyp, qanymyzgha sindi.

Sondyqtan da, búl mәselede jýielilik kerek. Tarihshy-ghalymdarymyz ghana emes, tútas qoghamnyng ortaq kózqarasyn qalyptastyru shart.

Al endi, latyn jazuy dep jatyrsyz... Óz basym әlipbiydi auystyra bergenge kýmәnmen qaraymyn. Qazir әrip tandaytyn emes, ilim-bilim quatyn zaman. Árip auystyramyz dep jýrgende osyghan deyin jighan-tergen barymyzdan aiyrylyp qaluymyz mýmkin. «Abay joly» men «Qan men terdi», «Alasapyran» men «Darabozdy» oqy almaytyn kýige týspesek deymin.

Taghy da qaytalap aitayyn, әripte túrghan eshtene joq. Oi-óris kerek, bilim qymbat. Órkeniyetting kóshinen qalmauymyz kerek.

– «Kýlteginning oraluy» – týpki tarihymyz ben týrkilik mәdeniyetimizdi jana qyrynan zerdeleuge týrtki boldy. Elbasy tapsyrmasymen 2004 jyly «Mәdeny múra» baghdarlamasy qabyldandy. Osy iygilikti isting basy-qasynda taghy da óziniz jýrdiniz. Ýsh kezenge bólinip, 7 jyl boyy jýzege asyrylghan búl baghdarlamanyng negizgi ereksheligi nede edi? Nәtiyjesinde qanday sharualar tyndyrdyq?

– Ár halyqtyng damu joly – búl ózinshe bir erekshelik. Qay memleket bolsyn tarihi, mәdeny qúndylyghyn zerdelep, jaryqqa shygharugha mýddeli.

Kenester Odaghy kezinde tarihymyzdy zertteu mýmkin bolmady. Ony óziniz de jaqsy bilesiz. Sondyqtan ata-babamyzdyng bay múrasyn zertteude ghalymdarymyzdyng negizgi enbekteri egemendikten keyin ghana kórine bastady.

Sondyqtan, Elbasynyng tapsyrmasyn ala sala, biz eng aldymen tanymdyq dýniyelerdi kóteremiz, osy arqyly әlemge últtyq ruhaniyatymyzdyng baylyghyn pash etemiz, úrpaqty osy qúndylyqtarmen qúndaqtaymyz degen maqsat qoydyq. Arhaikagha úrynu emes, әr rudyng «keremetin» dәriptep, әr auylgha bir-bir batyrdyng eskertkishin qong emes... Tasqa týskenin hatqa, hatqa basylghanyn últtyq sanagha sinirip, eshkim jaulay da, daulay da almaytyn últtyng shynayy ruhany beynesin bekitu edi.

Nәtiyjesi kóz aldarynyzda. Baghdarlamany qabyldaghannan keyingi bir ghana 2004 jyly 51 tarihy jәne mәdeny eskertkishting restavrasiyasy ayaqtalyp, 39 qalashyq pen qorghandargha arheologiyalyq zertteuler jýrgizildi. 218 nysan tarihiy-mәdeny eskertkishterding memlekettik tizimine endi. Últtyq mәdeniyet ýshin asa manyzdy 30 sәulettik jәne arheologiyalyq manyzy bar iri zertteuler jýrgizildi. Qytay, Týrkiya, Mongholiya, Resey, Ózbekstan, Armeniya, tipti, Qúrama Shtattar jәne Batys Europa elderine de ghylymy zertteu ekspedisiyalary úiymdastyryldy. Olardyng qorytyndysy boyynsha shamamen bes myng qoljazbanyng kóshirmesi elge jetip, tom-tom kitaptar basyldy.

Eng bastysy – búl baghdarlama elge búryn sondy bolmaghan ruhany serpilis әkeldi.

«Árbir últ – óz bolmysynyng avtory»

– «Mәdeny múranyn» zandy jalghasynday bolyp, 2017-18 jyldary, halyqtyng «últtyq, tarihy sanasyn janghyrtudy kózdeytin», «Ruhany janghyru» jәne «Úly dalanyng jeti qyry» atty Elbasynyng baghdarlamalyq maqalalary jaryq kórdi... Búl baghdarlamalarda kórsetilgen basty baghyttar is jýzine asyp, mejeli múrattargha jetkende, qazaq qoghamynda qanday ózgerister ornyghady dep oilaysyz?..

– Eki baghdarlamanyng da týp maqsaty – últtyng ruhaniyatyn qayta janghyrtu. Tól mәdeniyetin úmytqan elding bolashaghy joq. Al últtyng bolashaghy – jas buynda.

Jahandanu zamanynyng býgingi tasqynynda biz úrpaqty qalay tәrbiyeleymiz – ertengi dýnie – keruennen alar enshimiz de soghan baylanysty bolady. Aqseleu Seydimbek aghamyzsha aitqanda: «Árbir últ – óz bolmysynyng avtory». Últtyng sapasyn kóterip, sanasyn janalap otyru kerek. Sonda ghana bәsekege qabiletti últ qalyptasady. Mynau dýniye-doda esebin údayy týgendep, esesin jibermeytin elmen ghana sanasady.

Jogharyda atalghan Elbasynyng eki maqalasy da últymyzdyng ruhany qúndylyqtaryn últ sanasynda janghyrta otyryp, býgingi zaman talabyna say qasiyetterdi mengeruge shaqyrady.

Sóz joq, baghdarlamanyng týpki maqsaty men iydeyasy óte manyzdy. Ásirese býgingi kýnning uaqyt synaghynda. Mәsele onyng sapaly oryndaluynda bolmaq.

Biraq, jaqsy oidy, jýieli jospardy dúrys týsinbegendikten be, kóp jerlerde búl baghyttaghy isting barysy súiylyp ketti. Key aimaqtarda nauqanshylyqqa salynyp, «Ruhany Janghyru» degen úlaghatty sóz jalang úrangha ainaldy. Ony moyyndauymyz kerek.

– Jalpy, qazirgi әlemde bizding qazaq eli siyaqty, jahandyq órkeniyettegi óz ornyn, tarihy tamyrlary men ruhany bastaularyn sharq úra izdep jýrgen, naqty baghdarlamalyq is-josparlar qúryp, mol qarjy bólip, joghaltqanyn týgendep jýrgen halyq bar ma? Álde, ózge júrt arghy-bergi tarihyn әldeqashan «qattap» qoyyp pa edi?..

– Týbin izdep, ruhaniyatyn týgendeu – tek tekti elge ghana búiyratyn is.

Al endi, arghy-bergi tarihyn shashau shygharmay qattap, ala jazday jattap alghan eldi óz basym kórgen joqpyn. Ras, tas pen hatqa týsken tariyhqa eshkimning kýmәni joq. Onday elder әlemde jeterlik.

Dese de, jogharyda әdeyi atap óttim, adamzattyng tarihynan әrkimning talasy bar. Bir ghana mysal, myna túrghan soltýstiktegi kórshimizding IX ghasyrdan bastap, býginge deyingi jazba tarihy 15 federaldyq, 47 ónirlik arhivterde saqtalyp túr. Al endi, qaysysyn ashyp qarasang da, mindetti týrde, kóshpendi babalarymyzdyng izi jatyr. 70 myng bet kóne qoljazbalardy qúraytyn «Kirgiyz-kaysaskie dela» atty 122 qordyng ózi nege túrady?.. Oghan bauyrlas tatar, bashqúrt, noghaygha qatysty qorlardy, keshegi әigili «Orynbor ekspedisiyasyn» úiymdastyrghan Vasiliy Tatiyshevting jeke arhivyn qosynyz...

Men búl jerde Qytay men Vatikannyng arhivyndaghy jәdigerlerdi qozghap otyrghan joqpyn. Búnday mysaldar óte kәp. Sondyqtan da, kezinde saqtay almaghan mirasty әlem aralap izdep, talasyp jýrip tauyp, keleshek úrpaqtyng iygiligine beru býgingi kýnning paryzy dep bilemin. Bile bilgenge, búl – bolashaq eldigimizding mәselesi.

Búl rette, jahandyq órkeniyettegi ornymyzdy ótkennen emes, býginnen izdegen dúrys dep sanaymyn.

– Jogharyda atalghan baghdarlamalardy jýzege asyru barysy kólemi jaghynan alghanda kónil kónshitedi. Al, olardyng tiyimdiligin zerttep jýrgen bireu bar ma? Álde, búl – qarjyny qazir qúiyp, «sanadaghy ózgeristerdi» jýzdegen jyl boyy kýtetin jaghday ma?

– «Qansha ómir sýrseng sonsha bilim jina» deydi. Jeke adamnyng ósip damuyna qoyylatyn talap búl.

Al tútas qoghamdyq sananyng janghyruyna birdi-ekili baghdarlamany qamtyghan tórt-bes jyldyng auqymy jete me?! Áriyne, joq.

Sondyqtan búl býgin bastap, erteng nәtiyjesin kórsete qoyatyn dýnie emes. Shydam kerek. Ynta-jiger qajet. Eng bastysy – memlekettik qoldau qajet. Biylikting jol kórseter qoly kerek. Óitkeni, adamdy qalyptastyratyn qogham bolsa, qoghamdy tәrbiyeleytin – biylik.

Jasyryn emes, halyqtyng múrasy, últtyng tili degen úghymdargha shekeden qaraytyn, salt-dәstýrdi eskining qaldyghyna balaytyndar biylikte az emes. Sondyqtan sanadaghy ózgerister solardy rayynan qaytarudan bastalsa, eng basty jetistik osy bolar edi.

– Tәuelsizdik alghanymyzgha 30 jyl, al, «Kýlteginnin» Otanyna oralyp, mәdeni, ruhany múralarymyzdy týgendey bastaghanymyzgha berisi - 20 jyldyng jýzi boldy. Bylaysha qaraghanda, bir úrpaq auysugha jete-qabyl uaqyt! Sizdinshe, býgingi «qoghamdyq sanada» ózgeris nyshany bayqala ma? Ásirese, bolashaqtyng iyesi – jastargha qarata aitqanda: oy baqqandardyng ýles salmaghy, toy baqqandarmen, tym qúryghanda, tenesti me?

– Medisinada aurumen kýresuding eng tiyimdi joldarynyng biri – vaksina. Denege qúi arqyly keselding betin qaytarady. Adamnyng saulyghyn saqtaydy. Býgingi jahandanudyng últtyq úghymgha jat týrli qúbylysynan kezinde keyingi buyn jastardyng bolmysyn qorghaytyn vaksina – ol osy ruhany qúndylyqtarymyz. Áriyne, býgingi jastardyng kóbining kózi ashyq, kókiregi oyau. Qazirgi sifrlyq dәuirding buyny ýshin jan-jaqty bilimdi bolmaudyng ózi mýmkin emes.

Aynalyp kelgende bәri ózimizge tireledi. Kýltegin eskertkishining kóshirmesi kelgeli 20 jyldyng jýzi boldy. Búl Kenes kezinde bizding buyn ýshin arman ghana bolatyn. Onyng bar ekenin bilgenderden bilmeytinder kóp edi. Arman aqiqatqa ainaldy. Biraq sony jastarymyz qanshalyqty jýrekten ótkize týsinip jatyr?!

Últtyq qúndylyq pen ruhaniyat mәselesinde syrtynan baqylap syn aitu –  tasada túryp tas atumen teng әreket. Sondyqtan osyny, tarihymyz tasqa bәdizdelgen múramyzdy bala sanasyna jastayynan siniru – әrbir otbasy  tәrbiyesining ajyramas bóligine ainalsa iygi.

Álihan Bókeyhannyng «Últqa qyzmet etu bilimnen emes, minezden» degen úly sózi últtyq úrangha ainaluy kerek.

Apam úryssa da, maqaldatyp úrysushy edi

– «Ákege qarap, úl óser, sheshege qarap qyz óser» – deydi dana qazaq. Áriyne, búl – aksioma. Degenmen, úldan «batyr» jasaymyz dep, er bala tәrbiyesindegi Ananyng ornyn tómendetip alghan joqpyz ba? Abaydyng úly túlgha bolyp qalyptasuyndaghy әjesi Zere men anasy Úljannyng róli turaly zanghar jazushymyz Múqtar Áuezov jerine jetkize jazyp ketti. Áriden izdemey-aq, bertinge deyin, el arasynda «Ábishting anasy», «Imanghalidyng anasy» jәne basqa da analardyng qayratker balalaryna bergen ónegesi turaly aitylyp kelgen anyzdar әli esimizde. Jalpy býgingi úrpaq tәrbiyesinde «aksentter» dúrys qoyylyp jýr me?

El qúrmetteytin tanymal túlgha bolyp qalyptasuynyzgha Sizding Ananyz qanday yqpal etti?

– Elding berekesi – sol eldi jetelegen túlghalargha emes, eng aldymen, osynday túlghalardy tәrbiyelegen Analargha baylanysty.

Sóz joq, kim ýshin de Ana – eng qasiyetti, eng kiyeli esim. Úlyq әri úlaghatty úghym. Odan asqan qúdyret joq. Bolmaydy da. Sondyqtan da, onyng qadirin birauyz sózben aityp jetkizu mýmkin emes.

Bir ghana aitarym – Apam ózining ghasyrgha juyq ghúmyrynda taghdyrdyng qiyndyghy men qyzyghyn qatar keship, mәndi de maghynaly ómir sýrdi. Boyyndaghy bar iygi qasiyetin tәrbiyege salyp, úrpaghyna tәlim, últyna ósiyet etti. Aqyryna deyin Allagha qúlshylyq etip, qúran-dúghasynan údayy el men jerding berekesin, halqynyng merekesin tilep ótti.

Anamyzdyng erekshe bir әdeti eske týsip otyr. Áriyne, jas bolghan song balalyq bolady, qay bir iste shalalyq bolady. Osyndayda Apam keyistik tanytyp, keypin ózgertse de, shaypaulyqqa salynyp, sózining kórkin býldirgen emes. Úrysyp otyrsa da, maqal-mәteldetip úrysushy edi. Onyng sanagha әseri tipti erekshe bolady eken.

Áli esimde, oqu bitirip, elge keldim. Jaspyz, jiger-jalynymyz janyp túr. Jastardyng júmysyna aralasyp, kóp úzamay Atyrau qalalyq Komsomol úiymynyng tóraghalyghyna saylandym. Janalyqty alyp-úshyp birinshi Apama jetkizdim. Sonda aitqany: «E-e, balam-au, qyzmeting elenip, kóterilgenin  jaqsy. Biraq, búryn әke-sheshening abyroyyn aghayynnyng aldynda arqalap jýrsen, endi aghayynnyng ar-úyatyn býkil aimaqqa apara jatyrsyn. «Qanday tәrbie kórgen» degizbe. Amanatyna berik bol». Qanday jauapkershilikting jýgin arqalap túrghanymdy sonda týsindim. Anamyzdyng búl sózi qay qyzmette bolsam da bir sәtke de esimnen shyqqan emes. Býgingi jetken azdy-kópti jetistigimiz bolsa, eng aldymen Anamyzdyng aq sýtine jaryghan, tektiliginen daryghan qasiyetining jemisi dep bilemin.

Biylik qay tilde sóilese – halyq ta sol tilde sóileydi

– Ár jyldary: Ýkimetti basqardynyz. Eki megapoliste Ákim, eki ret Ministr boldynyz. Qanday joghary lauazymda jýrseniz de, qazaq tilin «qyzmettik tilge» ainaldyrugha tyrystynyz. Jәne ol op-onay jýzege asyp jatty. Sizding payymdauynyzsha, elimizding qoghamdyq-sayasy ómirinde qazaq tilin-memlekettik til retinde, qazirgiden de belsendirek paydalanugha qarsy, «qasaqana» jasalyp otyrghan kedergiler bar ma?

– Qazaq tili ózining auyzsha jәne jazbasha birizdiligi bar әlemdegi joghary damyghan 600 tilding qatarynda, memlekettik til mәrtebesine ie 200 tilding qatarynda eken. Kez-kelgen tilding әleueti onyng sózdik qory baylyghymen ólshenedi. Qazaq tili týrki tilderining ishinde óte bay til. Búl qazaq tili – ghylym men tehnologiyanyng  tili emes deytinderge jauap.

Degenmen, adamzat tarihynda talay halyqtyng tili joyylyp ketkenin bilemiz. Onyng basty sebebi – qoldanystan shyghuy.

Ókinishti-aq, biraq til mәselesi biz ýshin ózining ózektiligin әli joyghan joq. Tәuelsizdigine 30 jyl bolghan el ýshin búl óte úyat.

2001 jyly osy Tәuelsizdikting 10 jyldyghyn atap ótetin bolyp, memlekettik komissiyanyng tóraghasy boldym. Sol kezde 5 oblysty tandap túryp, hat jazdym. Barlyghyna bir ghana – «is-qaghazdy tolyghymen qazaq tiline kóshirinder» degen talap qoydym. Odan beri 20 jyl uaqyt ótti. Biluimshe, Qyzylorda men Ontýstik Qazaqstannan basqasynda nәtiyje joq.

Mәsele is-qaghazda ghana emes. Jana aityp óttim, janashyrlyq eng birinshi biylikten bastau alu kerek. Mәsele sonda. Biylik qay tilde sóilese – halyq ta sol tilde sóileydi.

Jasampaz jastardy joghaltu –  últtyq tragediya

– Sizge filosof-ghalym retinde bir súraq qoyghym kelip otyr. Qazaqtyng tili, dini, salt-dәstýrleri, dýniyetanymy  jalpy mәdeniyeti men ruhany múralaryn nasihattauda kitap pen kinonyng manyzy joghary. Býginde jyl sayyn otandyq naryqqa ondaghan kino, jýzdegen kitaptar shygharylyp jatady. Búl ýderiske tyiym sala almaytynymyz ózinen ózi týsinikti. Olardyng mazmúny men kórkemdik qúndylyghyna nazar audaryp, qúnttap jatqan eshkim joq. Jastar jaghy әriyne, «jenildeuin» tandaydy. Bara-bara últtyng da salmaghyn «jenildetip» almaymyz ba? Atalghan salalardy «qatan» memlekettik «qamqorlyqqa» alu qajet dep sanamaysyz ba? Meninshe, halyqtyng ruhany «saulyghy» – memlekettik qauipsizdikting birden-bir kepili emes pe!?

– Jalpy óz basym oy men shygharmashylyq erkindigine qol súghudy qúptamaymyn. Biraq, mәselening ekinshi jaghy da bar. Erkindikting jóni osy eken dep shekten shyqpau kerek. Áriyne, әdebiyetting de, kino janrynyng da býgingi damuy mýldem bólek. «Ónerge әrkimnin-aq bar talasy» dep, búryndary úly daryndar men tuma talanttar ghana jýretin salagha býginde әrkim-әrkim azu basyp, tis batyryp jýr. Jón-aq. Biraq bir anyqtaytyn dýnie bar. Búrynghylardyng maqsaty –  shygharmashylyqta kórkemdik qúndylyqty basty nysan qyldy. Býgingilerding denining maqsaty tek bireu ghana: payda tabu. Súraghynyzda dúrys aittynyz, kitap pen kinoda últtyng tútas mәdeniyeti men ruhaniyaty kórinis tabady. Sebebi búl janrlar kez-kelgen qoghamdaghy iydeologiyany qalyptastyratyn birden bir qúral! Al iydeologiyanyng bastauynda qashanda memleket túruy kerek.

Qoghamdaghy mәdeni-iydeologiyalyq ahual –  kýle qarap, jýre tyndaytyn dýnie emes. Sondyqtan memleket búl salagha basa mәn berip, óz qamqorlyghy men qadaghalauyna aluy kerek. Shygharmashylyq erkindik dep anayy da túrpayy dýniyelerding ekrangha shyghyp ketuine men de qarsymyn. Biz eng aldymen úrpaqtyng boyyndaghy últtyq talghamnyng otbasynan bastau alar tәrbiyesimen ainalysuymyz kerek. Últtyq talgham qalyptasqanda últtyq bolmysqa jat dýniyelerding barlyghy da ózdiginen shetke ysyryla beredi.

– Siz Kenestik zamanda «Komsomol» dep atalyp, bertinde, «Jastar úiymy» bolyp ózgergen «Ýlken Mektepten» tәlim aldynyz. Bertin kele, óziniz de milliondaghan jastar men jetkinshekterge jetekshilik ettiniz. Salystyrmaly týrde aita alasyz ba: Sizding búdan 30 jyl búrynghy zamandastarynyzdyng boyynda qanday qasiyetter basymyraq edi? Býgingi ini-qaryndastarynyzdyng minez-qúlqynan qanday izgilikter izdeysiz?

– Jastar qay zamannyng da qozghaushy kýshi. Áriyne әr zaman jastarynyng ózindik armany, dýniyege degen derbes talghamy bolady. Biraq barshagha ortaq bir aqiqat bar – qay zaman, qay uaqyt bolsa da jastar әdiletsizdikke qarsy. Tipti «qylyshynan qan tamghan» Kenestik kezende de әdilet súrap alangha shyqqan kim? Jastar. Ot pen oqqa birinshi bolyp keudelerin tosatyn osy jastar.

Jana aityp kettim, әr zamannyng óz ereksheligi bar. Óz basym «búrynghy jastar ghajap edi, keremet edi, qazirgi jastar onday emes...» degenge týbegeyli qarsymyn. Býgingi jastardyng zamany –  búl sheksiz mýmkindikterdin, túnghiyq ilim-bilim men ozyq oi-óristing uaqyty. Eng bastysy, qazirgi jastar – tәuelsiz memlekette dýniyege kelgen azamattar. Aldy 30-gha kelip qalghan, sanasy azat azamattar.

Ózimning de ósip kele jatqan nemerelerim bar, olardyng dos-jarany, ainalasy bar... Bayqaghanym, olardyng arasynda mansap quu, ataq-dәrejege jetuden búryn, óz isine berilgendik, qarapayymdylyq, kreativti bolu degen qasiyetter qatty baghalanady. Jana tehnologiyalardyng arqasynda jastar meylinshe ashyq әri tolerantty bolyp qalyptasuda. Onyng jarqyn mysalyn zamanauy mәdeny formattarda, jana óner týrlerining jappay taraluynan da kórip jýrmiz.

Biraq, búl jastardyng ómiri tek jarqyn jaghynan kórinis beredi degen sóz emes. Ókinishke oray, Qazaqstan 15-29 jas aralyghyndaghy jastar arasynda suisid boyynsha alghashqy ýshtikke kiredi. Búl elimiz ýshin óte úyatty kórsetkish. Óitkeni, jasampaz әri shygharmashyl jastardy joghaltu –  últtyq tragediya. Basqasha aita almaysyn...

Onyng sebebin óz basym qayta qúru kezenindegi úrpaqtyng sanasyndaghy tónkeris pen jana liyberaldy jastar kózqarasyndaghy aiyrmashylyqtan kóremin. 90-shy jyldardyng barlyq auyrtpalyghyna óziniz de kuә boldynyz. Onday kýizelisti kórmegen úrpaqtyng stresske qarsy túrugha osaldyghy bayqalady. Sol qayta qúrudyng bel ortasynda jýrip «ala sómke» arqalaghan ata-analaryn kóp jaghdayda týsinbey jatady.

Sóz joq, qazirgi jastardyng kópshiligi ghylymgha qyzyghady. Biraq osy salagha ómirin arnap, kәsiby týrde ainalysugha dayyn emes. Óitkeni, jalaqysy az, qoghamdyq prestiyji tómen. Búl jastardyng problemasy emes, tútas memleketting problemasy.

Ash qaryn týbinde bir toyady, biraq onyng ruhany qazynasy bolmasa, jýreginde «el» dep soqqan bazynasy bolmasa, bos keude adam qalyptasady. Bizding qaupimiz sonda. Jiyrmasynda erlik jasamaghan, otyzynda orda búzbaydy, qyryqynda qamal almaydy. Mine, biz osyny týsine almay kelemiz. Sondyqtan bizding maqsat jastardy búrynghy men keyingi dep ekige bólu emes, eng bastysy olardyng degenine senu, qajet jerde aqyl-kenes beru.

Ana әlemdi qolymen terbetse, Dimash әnimen terbetti

– Sizdi keyingi jyldary tuma talant, әlemdi moyyndatqan birtuar әnshi Dimash balamyzdyng janynan (tek qana Resey aumaghynda ghana emes) jii kórip jýrdik. Búl –  talantqa taghzym etuding bir kórinisi me, әlde tórtkýl dýniyege tanylghan jas daryn әli qamqorlyqqa zәru degendi bildire me? Jalpy, bizding elimizde talanttary «túnshyghyp» jatqan (tek qana әnshilik emes, jalpy óner, ghylym, t.b. salalardaghy) bolashaq «Dimashtardy» izdep tabugha «eshkimnin» qúlqy joq, nemese olardy anyqtaytyn jýie joq siyaqty kórinedi maghan.!? Áriyne, búl baghytta resmy týrde «atqarylyp jatqan» júmys kóp, biraq, olardyng arasynda «Dimashtargha» oryn joq... Álde, men qatelesip otyrmyn ba?

– Bir nәrse anyq – Dimash eshkimning qamqorlyghyna zәru emes. Jiyrmadan endi asqan shaghynda ónerine milliardtardy tabyndyrghan jan – shyn mәninde mandayynan perishte sýigen jan. Últyna ruh berip, halqynyng janyn emdegen әnshi. Arghy-bergi zamanda qazaqty osynday biyikke kótergen kim bar? Ana әlemdi qolymen terbetse, Dimash әnimen terbetti. Mine, kózinen jas aqqansha qolpashtaghan sol әlemge qarap otyryp, osyny týsinesin.

Áriyne, aqqan búlaqtyng kózin ashyp, arnasyn tazalap túru azamattyq ardyng isi. Jalpy qay kezde de tuma talanttardy qolpashtap, qamqor bolugha emes, qolymyzdan kelgenshe qoldaugha tyrysayyq. Sóz joq, jaziraly jerimiz talanttargha kende emes.

Qajymúqandy tughan jer әli-aq talay paluandy dýniyege әkeledi, Birjandy erkeletken el, talay sal-serini kóteredi. Mәselening bәri ózimizde.

Sondyqtan da, Dimash Qúdaybergen, Dәneli Tóleshova, Erjan Maqsym siyaqty balausa talanttarymyzdy qoldaugha әr qazaq asyghuy tiyis.

– Býgingi әngimeni tym auyrlatyp aldyq-au deymin, IYmeke... Songhy jaghyn jenildetudi úsynghym kelip otyr. Siz Orta Aziya halyqtarynyng qoldanbaly ónerining ýlgilerin jinap jýredi dep estiymiz. «Kolleksiyanyzda» qansha zattar men búiymdar bar? Eng qúndylary qaysysy?

– Jәdigerde qún bolushy ma edi? Baghasyn sarysaqal tarihtyng ózi berip qoyghan dýniyeler ghoy búl...

Úzyn-sany 1500 әshekey búiym jinaghan ekenmin. Shynyn aitsam, eshbirin baghalatyp kórmeppin. Bar maqsatym – keng dalamyzda shashyraghan erekshe ónerding ónegesin ashu, keyingi úrpaqqa miras etu boldy. Ol turaly kitap ta jazdym.

Búl rasynda da, sonau Saq babalarymyzdan beri ýzilmey kele jatqan erekshe óner. Olay deytinim,  2 myng jylda semiotikasy (belgi, oi, tanba) men zergerlik tehnikasy asa ózgermegen sheberlik bolsa, ol osy Orta Aziyada ghana bar dýniye.

Osydan 14-15 jyl búryn bolu kerek, Almatynyng әkimi bop túrghan kezim... Reseylik milliarder Viktor Vekselibergke úsynys jasadym. Ol ózi әigili zerger Karl Faberjening qolynan shyqqan «pashalyq júmyrtqalar» deydi ghoy, osynday búiymdardyng ýlken kolleksiyasyn satyp alghan azamat. Mine, osy kolleksiyanyng Almatydaghy kórmesin úiymdastyrayyq dedim. Birden kelise ketti. Biraq, kórmeni basqa jerde emes, Ortalyq memlekettik muzeyde, onyng ishinde «Saq dәuiri» zalynda ótkizeyik dep sheshtik. Ondaghy oiym – әlemge jarnamasy ozghan «Faberjeni» kóruge kelgen el, qasynda túrghan 2 myng jyl búryn iynemen iyip, asa zor kirpiyazdyqpen týiip jasalghan Saq altynyn salystyrsyn... Ashyghyn aitu kerek, almatylyqtardyng ózi osynday qazynanyng qasynda túrghanyn bireui bilse, bireui bilmeydi.

Sondyqtan  mening jighan-tergen kolleksiyam, eng aldymen, osy eldiki. Ýiden izdep әure bolmanyz, bәri Últtyq muzeyde túr.

–  Ómirde dostarynyz kóp pe?

– Búl ómirde syilastyqta min joq bolsa, dostyqta qún joq. Shýkir, dostarym kóp. Jәy dos emes, 40 jyl qyrghyn bolsa da, qasynnan tabylatyn qandykóilek jan dostarym barshylyq.

Súhbattasqan Núrtileu Imanghaliyúly

(«Qazaq әdebiyeti» gazeti, №44 (3730); 6 qarasha 2020 jyl)

Abai.kz