Jer betin mekendeytin barsha adamzat balasy senimmen ómir keshedi. Yaghny on segiz myng ghalamdy jaratqan jaratushysyna senimi kәmil. Áriyne, әr adam, әr últ Qúdayyn ózindik jolmen tanidy. Biraq sol adam balasynyng toptasyp ghúmyr keshui ýshin qúrghan memleket atty ortaq ýiden kóp jaghdayda din ajyratylyp jatady. Desek te, keyingi kezdegi radikaldy, diny ekstremistik toptardyng biylikke talasu jolyndaghy jabayy әreketterine qarasaq, zayyrlylyq memleket túraqtylyghy ýshin taptyrmas qúral ekenin angharamyz. Sonymen qatar zayyrly memleket qúru degenimiz - týbegeyli ateistik qoghamdy qalyptastyru degen sóz emes ekenin әlemdik tәjiriybe kórsetip otyr. Mysaly, ashyq qogham, naryqtyq ekonomikany jaqtaytyn liyberalizm iydeyasy hristian dinining protestanttyq aghymynyng negizinde tәjiriybege engizilgeni belgili. Úlybritaniyanyng memlekettik әnúranynyng mәtini Qúdaygha jalbarynudan túrady. Osy orayda zayyrly memleket bolsaq ta, «Din sayasaty memlekettik iydeologiyanyng qúramdas bóligi ekenin moyyndaytyn uaqyt jetken joq pa»? degen saualdy oi-kókpardyng tarazysyna tartyp kórgen edik.

Múhametjan TAZABEKOV, «Asyl-arna» islamy aghartushylyq telearnasynyng diyrektory:

Jer betin mekendeytin barsha adamzat balasy senimmen ómir keshedi. Yaghny on segiz myng ghalamdy jaratqan jaratushysyna senimi kәmil. Áriyne, әr adam, әr últ Qúdayyn ózindik jolmen tanidy. Biraq sol adam balasynyng toptasyp ghúmyr keshui ýshin qúrghan memleket atty ortaq ýiden kóp jaghdayda din ajyratylyp jatady. Desek te, keyingi kezdegi radikaldy, diny ekstremistik toptardyng biylikke talasu jolyndaghy jabayy әreketterine qarasaq, zayyrlylyq memleket túraqtylyghy ýshin taptyrmas qúral ekenin angharamyz. Sonymen qatar zayyrly memleket qúru degenimiz - týbegeyli ateistik qoghamdy qalyptastyru degen sóz emes ekenin әlemdik tәjiriybe kórsetip otyr. Mysaly, ashyq qogham, naryqtyq ekonomikany jaqtaytyn liyberalizm iydeyasy hristian dinining protestanttyq aghymynyng negizinde tәjiriybege engizilgeni belgili. Úlybritaniyanyng memlekettik әnúranynyng mәtini Qúdaygha jalbarynudan túrady. Osy orayda zayyrly memleket bolsaq ta, «Din sayasaty memlekettik iydeologiyanyng qúramdas bóligi ekenin moyyndaytyn uaqyt jetken joq pa»? degen saualdy oi-kókpardyng tarazysyna tartyp kórgen edik.

Múhametjan TAZABEKOV, «Asyl-arna» islamy aghartushylyq telearnasynyng diyrektory:

IYә
- Konstitusiyamyz boyynsha Qazaqstan zayyrly memleket bolsa da, osy elimizdi mekendep otyrghan halyqtyng basym kópshiligi yqylym zamannan beri islam dinin berik ústanyp kele jatyr. Qylyshynan qan tamghan kenestik zamannyng ózinde ateistik kózqaras qoghamdy jaylasa da, ata-әjelerimiz dinnen ajyraghan joq. Dindi memleketten ajyratu mýmkin shyghar, alayda qoghamnan dinnen alastatu mýmkin emes. Mening oiymsha, dindi memlekettik sayasatpen biriktirmey-aq, osy dinning keng taraluyna mýmkindikter jasalsa iygi bolar edi. Dinning nasihatyna kónil bóletin uaqyt jetti dep oilaymyn.

Sebebi jer betinde dinsiz, nanym-senimsiz ghúmyr keshetin pende bolmaydy. Sondyqtan bolashaghy senimge baylanghan adamdardan qúralghan qoghamda iydeologiyanyng qúramdas bóligi ekenin moyyndaytyn uaqyt pisip-jetildi. Barshagha belgili, kenestik iydeologiya ruhaniyatymyzdy qiratyp ketti. Bizde orny ýnireyip qalghan tústar jeterlik. Mysalgha aitar bolsaq, dinge bólinushilik, dindi dúrys týsinbeushilikter oryn alyp jatady. Mine, osynday mәselelerdi retteu ýshin halyq arasynda aghartushylyq júmystar jýrgizilip otyru shart. Osyghan memleket jaghday jasap otyruy kerek dep oilaymyn. Álemdegi ekonomikasy damyghan, sayasy jýiesi jetilgen degen Batys elderi ózderin qansha zayyrly memleket dep jariyalaghanymen de, olar dinnen mýlde alshaq emes. Mysaly, men jaqynda Parijde, Londonda bolyp keldim. Sol saparymda memleketke yqpaldy azamattarmen de kezdesuler úiymdastyrdyq. Sonda bayqaghanym, diny jaghynan alghanda jaghdayy eng tómen әri kýrdeli postkenestik elder ekenin anghardym. Islam dinimiz týsken kezde osy dindi memlekettik basqaru isine aralastyru kerek degen tapsyrmamen týsken joq. Jalpy, Qazaqstan zayyrly memleket bolsa da, elimizdi shetelderde músylman memleketi retinde qaraydy. Kez kelgen jaghdaygha tózimdilikpen, sabyrmen qaraytyn islamy kózqaras elimizding jýrgizip otyrghan sayasatynan da anyq angharylady.

Rustam ALPYSBAEV, shyghystanushy:

Joq
- 70 jyl boyy dinsiz qoghamda ómir sýrgen bizding elimizde dәl qazir din sayasatyn memleket iydeologiyanyng qúramdas bóligi retinde moyyndaytyn uaqyt әli jetken joq. Sebebi jastardyng arasynda dindi tolyqtay tanyp, zerttegender joqtyng qasy. Qoghamdaghy azamattardyng dinnen sauattary bolghanymen, terenine ýnilu ýrdisi keyingi jyldary ghana dúrys jolgha qoyylyp keledi. Mysaly, Mysyr elinde din memlekettik iydeologiyamen bite qaynasqan. Óitkeni búl elde din men ghylym bir qatarda. Sonymen qatar mysyrlyqtar baghzydan beri ózderining ómir sýru saltyn dinmen baylanystyryp keledi.

Kez kelgen nәrsege tereng boylamay jatyp, basymdyq beruge bolmas. Bizding qoghamda islam dinining ózi dúrys týsindirilmegen. Sondyqtan da bolar, qazirgi qazaq jastary islamnyng birneshe salasy boyynsha bólinip, ózara qyrghiy-qabaqtyq tanytuda. Búl memleketting bolashaghy ýshin óte qauipti dep oilaymyn. Sonday-aq týrli mysyqtileuli sektalardyng da memlekettik iydeologiyagha yqpal etuge tyrysyp jýrgeni belgili. Sayasatqa aralasugha qúmar radikaldy, lankestik toptar da bar. Sondyqtan qoghamdaghy diny sauattylyqtyng dengeyin kótermeyinshe, memlekettik iydeologiyanyng qúramdas bóligi retinde qarau asyghystyq bolady. Din sayasatyn memlekettik iydeologiyagha ainaldyrmaq bolghanda Livan elinde ýlken qaqtyghystar oryn alghan bolatyn. Búl elde tipti azamattyq soghystyng oty tútanghanyn tarihtan bilemiz. Olar búl mәseleni qauipti bolsa da konsensus negizinde sheshuge mәjbýr boldy. Mәselen, Livan memleketining basshysy hristian dinining bir aghymy maranitter qatarynan bolsa, ýkimet basshylary sunnit bolyp keledi. Parlamentterining tóraghasy shiit boluy shart. Zang shygharushy organdaghy oryndar yqpaldy diny toptargha ýlestirilip berilgen. Búl túraqsyzdyqtyng aldyn alu bolghanmen, óz kezeginde jikke, toptargha bólinuge әkep soqty. Jaqynda sunnitterden kandidat bolmay qalyp, sayasy daghdarys oryn aldy. Múnday jaghdaylar oryn alghan qoghamda memleket basshylaryna halyqtyng mýddesin qorghaytyn sheshimder qabyldau qiyngha soghady. Sebebi lobbizm órship túr. Mysaly, qazirgi uaqytta túraqsyzdyq mekenine ainalyp otyrghan aimaqtardaghy kóptegen qaqtyghystar osy dinnen shyghyp otyrghany belgili. Al qazir әlemning kez kelgen memleketinde, tipti keybir otbasynyng ishinde de әrtýrli dinge senushiler bar. Olardy búl kózqarastary ýshin eshkim de jazalay almaydy. Óitkeni qay dindi ústanamyn dese de, әr adamnyng óz erkinde. Sondyqtan belgili bir dinge basymdyq berip, memlekettik iydeologiya retinde jýzege asyratyn bolsaq, qoghamdy bóle-jaru bastalady. Sondyqtan din sayasaty memlekettik iydeologiyanyng qúramdas bóligi ekenin moyyndaytyn uaqyt jetken joq degen pikirimde qalamyn.

Beytarap pikir

Bórihan NÚRMÚHAMMEDOV, «Aq jol» partiyasy tóraghasynyng orynbasary:

- Jalpy, búl mәseleni moyyndaytyn uaqyt jetti me, joq pa, ony qoghamnyng ózi tarazylay jatar. Biraq diny sayasatty memlekettik iydeologiyagha ainaldyrugha kýsh saludyng qajeti joq. Óitkeni onyng qoghamgha әkeletin qauipti jaqtary da bar. Memleket pen qoghamnyng arasynda da aitarlyqtay aiyrmashylyqtar bar. Qoghamdy dinnen ajyratu mýmkin emes, al memleket dinnen ajyratylady. Biz - zayyrly memleketpiz. Búl turaly elimizding bas zany Konstitusiyamyzda da jazylghan. Býgingi tanda dinge qatysty problemalar óte kóp. Alayda búl mәselelerdi qoghamnyng ózi retteui kerek dep oilaymyn. Mysaly, Batys elderining basshylary ózderining halyqqa arnaghan joldaularynyng sonyn «Qúdayymyz bizdi saqtasyn!» degen sózdermen ayaqtaydy. Biraq memlekettik qúrylymdarda dinning róli aitarlyqtay kýshti emes. Mine, bizge negizinen osynday jýieni qalyptastyru qajet.

Ázirlegen Jarqyn TÝSIPBEKÚLY

«Alash ainasy» gazeti 30 mausym 2009 jyl