Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3368 0 pikir 30 Qantar, 2012 saghat 06:03

Dos Kóshim. «Jeltoqsan», «Shanyraq», Janaózen – ózgerissiz qalghan qogham

«KEYBIR JAGhDAYLARDA QARU-JARAQ ...LAYYQSYZ QOLDANYLGhAN» DEYDI BAS PROKUROR, sonyng saldarynan 17 adam ghana layyqsyz qaza tapqan....

Moyyndauymyz kerek, bizding qogham sol qalpynda qaldy. Ol - «Tәuelsiz Qazaqstan» degen sóz tirkesinen ne jana memlekettik qúrylymdardan emes, sol memleketting jauapty adamdarynyng resmy sózderinen anyq kórinedi eken. Ótkendegi Qazaqstannyng Bas prokurory A.Dauylbaevtyng Janaózen qandy qyrghynyna baylanysty sózi bәrimizdi de osynday oigha jetelegeni anyq. (http://old.abai.kz/content/bas-prokuratura-zhanaozen-okigasyna-bailanysty-zhana-melimdeme  ) Bas prokurordyng sóz saptasy «Jeltoqsan» kóterilisi men «Shanyraq» shayqasyndaghy memlekettik aiyptaushylardyng sózderin tolyq qaytalady. Áriyne, derekter mýldem basqa, biraq derekterdi beru joly, jazyqsyzdargha kinәni ýiip-tógip, jazyqtylardy aqtap alugha tyrysuy sol qalpynda qalghan. Mýmkin, 1986, 2007 jәne 2011 jyldary osy sózderdi aitqan, jazghan adamdar bir oqu ornynan shyqqan bolar...

«KEYBIR JAGhDAYLARDA QARU-JARAQ ...LAYYQSYZ QOLDANYLGhAN» DEYDI BAS PROKUROR, sonyng saldarynan 17 adam ghana layyqsyz qaza tapqan....

Moyyndauymyz kerek, bizding qogham sol qalpynda qaldy. Ol - «Tәuelsiz Qazaqstan» degen sóz tirkesinen ne jana memlekettik qúrylymdardan emes, sol memleketting jauapty adamdarynyng resmy sózderinen anyq kórinedi eken. Ótkendegi Qazaqstannyng Bas prokurory A.Dauylbaevtyng Janaózen qandy qyrghynyna baylanysty sózi bәrimizdi de osynday oigha jetelegeni anyq. (http://old.abai.kz/content/bas-prokuratura-zhanaozen-okigasyna-bailanysty-zhana-melimdeme  ) Bas prokurordyng sóz saptasy «Jeltoqsan» kóterilisi men «Shanyraq» shayqasyndaghy memlekettik aiyptaushylardyng sózderin tolyq qaytalady. Áriyne, derekter mýldem basqa, biraq derekterdi beru joly, jazyqsyzdargha kinәni ýiip-tógip, jazyqtylardy aqtap alugha tyrysuy sol qalpynda qalghan. Mýmkin, 1986, 2007 jәne 2011 jyldary osy sózderdi aitqan, jazghan adamdar bir oqu ornynan shyqqan bolar...
Úmytpasam, 17-nshi jeltoqsan kýngi jariyalanghan resmy mәlimette 50 ghimarat (obekt) qiratyldy, órteldi delingen bolatyn. Al sol kýnnen bastap Janaózenge arnayy jasaqtar engizilip, tynyshtyq ornaghany da habarlanghan. Endi 25 qantarda taghy da Janaózenning teng jartysy qirap qalghangha úqsaydy. Búl jerde ne Bas Prokuror ereuilshilderding búzaqylyghyna taghy bir boyaudy qanyghyraq jaghugha tyrysqan nemese 17 jeltoqsannan keyin ishteri pysqan tәrtip saqshylary qarap otyrmay 75 ghimaratty talqandap tastaghan.
Bas Prokuror taghy bir sózinde  «Olar atys qaruyn jәne suyq qarudy, tas, tayaq jәne janghysh qospasy bar bótelkelerdi qoldanghan toptyng shabuylyna tap boldy» degendi aitty. Al, 17-si kýngi resmy mәlimdemede «atys qaruy» turaly bir auyz sóz bolghan joq. Áriyne, erteninen bastap ýilerdi tintu kezinde qaru-jaraqtar tabyla bastaghanyn keshegi sózderding basy dep  biluimiz qajet. Memleketting jauapty adamdarynyng kelesi bir resmy mәlimdemesinde «jazyqsyz qúrbandardyng basym kópshiligi ereuilshi búzaqylardyng qoldanghan qarularynan»  qaza tapty degen sóz tirkesi oryn alsa - óz basym tang qalmaymyn. Mýmkin, búl sózderding naqty dәleli (qoldaryna avtomat, pistolet, myltyq ústaghan ereuilshi toptyng ókilderi) sot ýstinde sol kýngi týsirilgen beynetaspadan kórsetiler...
Bas  Prokurordyng aituynsha «Oryn alghan jaghdayda polisiya jasaghy birneshe ret aldyn ala eskertip oq atqannan keyin tәrtipsizdikterding belsendi qatysushylaryna tabelidik qaru qoldanghan». Eger telearnalardan sol qandy oqighanyng jәne adamdardyng qaza boluynyng naqty deregi kórsetilmese, búl sózderge eshkim de kónil bólmes dep oilaymyn. Biraq  qashyp bara jatqan qarusyz adamdargha pistoletti shirene kózdep, jelkelerinen atyp jatqan tәrtip saqshylaryn barsha qazaq kórgenen son, búl joldar - qarapayym jala bolyp tabylady.
Ókinishke qaray, «Qazirgi kezge jappay tәrtipsizdikterding 6 (alty) úiymdastyrushysy - Saqtaghanov, Jarylghasinov, Irmuhanov, Dosmaghambetov, Utkilov jәne Tuletaevalardyn» ishinen merekelik sharany ereuil jasalyp jatqan (ereuil - adam qúqyghy men erkindigining ishine kiretin, konstitusiyalyq zanda kórsetilgen qúqyq bolyp tabylady. Eger onday bolmaghan jaghdayda, olar alanda jeti ay emes, jeti saghat ta otyra almaydy) alanda ótkizuge tyrysqan, demek jappay tәrtipsizdikti úiymdastyrushynyng әkesi bolyp tabylatyn atqarushy biylikting ókilderining bir de biri joq! Arandatushylardy kórsetpey, arandatylghan adamdardy búzaqy etip shygharu - Bas Prokurorgha abyroy әpermeytin tәsil. Tәrtipsizdikting eng basty sebebi de - alangha mereke ótkizu jәne sol merekege qarsy shyqqandardy búzaqy etip kórsetu emes pe?
Bas Prokuror «Atap aitqanda, olar jappay tәrtipsizdikterge aldyn-ala dayyndalghandaryn, osy maqsatta jastar tobyn tartqanyn, olar janghysh qúrammen bótelkelerdi әzirlep, qolda bar zattarmen qarulanghanyn kórsetti» dep óz ózine qarsy shyghyp otyr. Eger ereuilshiler  «aldyn-ala dayyndalsa», «qolda bar zattarmen» qarulanyp ne jyndary bar. «Aldyn ala qarulanghan» degen sóz tirkesi «Shanyraq» shayqasyna qatysqan azamattardy sottaghan sot prosesinde de da jii aityldy, alayda, «eger onyn  dayyndalghanyn bilsender, der kezinde nege toqtatpadyndar» degen súraqtan keyin ghana aiyptaushylardyng auyzdary jabylghany esimde.
Meninshe, osy mәlimdemedegi Prokurordyng auzynan shyqqan eng ynghaysyz sóilem - «Tergeu polisiya qyzmetkerleri beybit túrghyndar men ózderining ómiri men densaulyghyna shynayy qauip-qater tónu jaghdayynda negizinen zandy әreket etkenin kórsetti» degen tújyrym boldy. Búl jerde de beynetaspagha jýginetin bolarmyz. Eger beybit túrghyndardyng shashynan júlyp, pyshaqtap, shoqparmen úryp jatqan ereuilshilderding naqty qimyldaryn beynetaspadan kórsete almasa, Bas Prokurordyng (eger namysy bolsa) ózine ózi qol júmsaudan basqa amaly qalmaydy dep bilemin. Jappay tәrtipsizdik bolghan jaghdayda ishki ister organdary men últtyq qauipsizdik komiytetining bir emes birneshe  suretke týsirip, beynetaspagha jazatyn toptary bolatyny belgili («gruppa fiksasiiy»). Sondyqtan Bas Prokurordyng keshegi aitqan әrbir sózi búltartpaytyn dәleldi qajet etedi.
Sóz bәrine de shydaydy degen anyqtama bar. Sondyqtan da bolar, Bas Prokuror myrza ADAMDARDY ATYP ÓLTIRDI degen sózding ornyna «qarudy qúqyqqa qarsy qoldanghan» degen (Sonyng saldarynan olar óz ókilettikterin asyra paydalanyp, qarudy qúqyqqa qayshy qoldanghan, ol adam ólimderi men jaraqattaryna әkep soqqan) qazaq týsinbeytin jana sóz tirkesin paydalanghan.
Shetpedegi  jaghdayda Bas Prokuror búzaqylar tәrtip saqshylarynyng ómirine qauip tóndirdi dep aitugha  auzy barmaghan boluy kerek: «Birneshe qayta aldyn ala eskertu atulardan keyin polisiya qyzmetkerleri qaru qoldanugha mәjbýr boldy. 11 adam jaralanyp, 1 qaza boldy». dep qysqa qayyrypty...
Men, shynyn aitu kerek,  osy mәlimdemeden bir ghana mәseleni bilgim kelip edi. Ol - halyqqa oq atugha kimning búiryq bergeni. Mening kýtken súraghym jauapsyz qaldy. Aytpaqshy, «Shanyraq» shayqasynda otqa oranyp qaza tapqan bozdaq Beysenovtyng ólimine kinәli dep tanylghan 4 jigit sottaldy. Demek 17 adamnyng qazasynan keyin kem degende 68 adam (polisiya, atqarushy organnyng ókilderi) týrmening tórinen oryn alady dep ýmitteneyik.
P.S.

Búl maqalany Qazaqstan Respublikasynyng Bas Prokuroryna qarsy jazylghan pikir dep qalmanyzdar. Onyng ornynda kim de bolsa dәl osy sózderdi qaytalaytyny dausyz. Búl - biylikting mәlimdemesi.

Dos Kóshim,
«Últ taghdyry» qozghalysynyng tóraghasy
«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5532