Sion sózi ivrit tilinen shyqqan IYerusalimdegi bir tóbeshik, qyrdyng atauy, Evrey halqynyng senimi boyynsha Sion tauynda Dәuit payghambardyng memlekettik biylik jәne ýkimet ýii ornalasqan. Búl jayly A.M. Prohorovtyn: «Bolishoy ensiklopedicheskiy slovari» atty enbeginde «Sion - holm v IYerusaliyme, gde, soglasno Biblii, byla reziydensiya sarya Davida, a takje hram» - delingen, [1.250b].

B.z.b HI ghasyrda Dәuit patsha qyryq jyl Iudeyany biylep, kýsh-quaty artqan memleket qúrghan bolatyn. Osy sebepti iudeyler Dәuitting zamanyndaghyday kýsh-quaty artqan biylikti armandap, Dәuitting biylik qúrghan Sinon tauyn siyanister sayasy úrangha ailandyrghan. Sonday-aq, búl sóz Iudeyanyng tәuelsizdik jolynda bas kóterip, Iudeya Respublikasyn qúrghan Siyanizm tobynyng ataluyna negiz boldy. 

Sionizm aghymy iudaizmnen shyqqan eng ýlken qozghaushy sayasy әri destruktivti diny úiymy bolyp qalyptasty. Qazirgi uaqytta jalghasyp kele jatqan qauipti, yqpaldy әri eng bay diny aghym bolyp esepteledi. Búl aghym turaly Devid Duk ózining «Evreyskiy vopros glazamy amerikansa» atty enbeginde «Siyanizm destruktivti diny aghymdardy iske qosushy, aghymdargha dýniyejýzilik sayasat arqyly jәrdemshi, ateistikti damytyp, adamdardy ruhaniyattan, dinnen alshaqtatudy qúpiya týrde negizge aldy dep bayandaydy.

Búl toptyng qúryluynyng basty sebebi: Osman imperiyasynan Hannana aumaghyn ajyratyp alyp tәuelsiz Iudey memleketin qúru jәne Osman imperiyasyn ydyratu boldy. Sionisterding maqsaty – iudeylerdi ózderining tarihy otanyna shoghyrlandyru hәm býkil әlemdegi iudeylerdi bir ortalyqtan basqaru1. Sionister úiymy 1897 jyly Bazeli kongressinde qúrylghan, sol jiynnan keyin Sionister әlemge taryday shashylghan iudey halqyn Hannanagha (IYerusalimge) jinap, b.z.b 2500  jyldary aiyrylghan tәuelsizdigimen qosa Hannana aimaghyn qaytaryp aludy armandaydy.

Iudeylerding eng alghash Hannan jerine (Palistinagha) Efrat ózeninen ótip qonystanghan әulet Almalifter Siriin-Akat memleketin qúrady, olardyng tekteri smittikterge jatty. Evrey sózining maghynasy da ózenning ar jaghynan kelgender. Búl mәsele jayynda professor Qalmahan Erjan ózining «Salystyrmaly dinder tarihy» atty enbeginde ««Evrey» degen sóz, ghalymdardyng payymdauynsha, «ózenning arghy betinen kelgender» nemese «kezbeler» degennen shyqqan. Evreyler men arabtar bir úrpaqtan taraytyn nәsildes halyqtar» dep kórsetedi[3.60b]. 

Iudeylerdi shamamen b.z.b 1300 jyly Faraon qúldyqqa alady, osy qúldyqtan b.z.b 1403 jyly Músa payghambar alty jýz myng iudeydi qúldyqtan bosatyp otandaryna qaytarugha tyrysady, biraq Dәuit patshanyng túsyndaghyday memleket qúra almady.

B.z.b 721 jyly Assiriyalyqtar iudeylerdi jantýrshigerlik qúldyqqa salady, b.z.b 588 jyly Vavilondyqtar Assiriyany jenip, on myng iudeydi qúldyqqa alyp, IYerusalimdegi hramdardy qiratady. B.z.b 539 jyly parsylardyng Ahemenidter әuletinen shyqqan Kir patsha iudeylerdi otarlap ústasa,  odan keyin II Dariy, Aleksandr Makedonskiy, b.z.b 63 jyly Rim imperiyasy jәne Vizantiyanyng ezgisinde bolyp, barlyq qatygezdikti, qinaudy, mensinbeushilikti bastan ótkizdi. Iudeylerding osy uaqyt ishinde tilderi men mәdeniyetteri, diny jazbalary birshama ózgeriske úshyrap, joghalypta jatty. B.z 66-70 jyldary Rimge qarsy eki kóterlis jasaghan, tarihta búl kóterlis «Úly kóterilis» dep atalghan. B.z 132-136 jyly Bar-Kahva kóterilisining sony iudeyler tәuelsizdik armanynan tolyq airyldy, 1 million adam óldi.

638 jyldan bastap iudeyler Islam Halifatynyn, Mәmlýkter  jәne Osman imperiyasynyng otarynda kezen-kezenimen boldy. Tarihshylardyng aituynsha iudeyler qúldyq dәuirlerinde tek halifalyq kezende jәne Osmandyq biylik kezinde beybit ómir sýrip jauapty mamandyqtardyng basyn ústady.  

Iudeylerler Islam halifatynda eng baqytty kýnderin sýrgen. Tarihy enbekterde iudeyler halifattyng manyzdy әri jauapty qyzmetterin atqarghan. Múhammed (s.a.u) da óz uaqytynda, memlekette qatar ómir sýrgen iudeylerdi qúrmettegen jәne iudey ghalymdaryna til ýiretuge balalardy oqytqan. Omar halifanyng túsynda eng alghashqy zeynetaqy iudeylerden bastalghan-dy. Islam dinin ústanghandar iudeylermen dýnie tirshiliginde barlyq jaghynan qúrmet bildiruleri kerek boldy[2. 67b]. Palistinadaghy arabtar men iudeyler HII ghasyr tatu-tәtti ómir sýrip, Halyqaralyq Siyanizm toby payda bolghannan keyin ghana Teodor Gerslgha (1860-1904) ergen Siyanister tarapynan arazdyq pen terrorizm tuyndaghan. 

Nemis siyanizmining kóshbasshysy Naum Golidmannyng (1895-1982) aituynsha: «Siyanizm bastapqyda ekige bólingen 1-shi top: nadan әri Iudeya tarihyn bilmeytin Teodor Gerslidyng ústanymy, iudeyler Qúdaydyng tandauly halqy sol ýshin býkil әlem olargha bas iui qajet jәne Palistina jeri tolyghymen Iudeyagha ainaluy kerek degen ústanymda boldy. Búl ústanym keyinnen terrorlyq әreketke úlasty, terrorlyq әreketti Menahem Begin jýrgizdi.  2-shi top: Ahad Gam iudey jazushysy: Iudeya memleketin qúru bizderge mýldem keregi joq, bizge ruhany әri moralidyq ortalyq retinde Irusalim qajet. Biz qúpiya ruhaniyatty saqtau arqyly býkil әlemge ýlgi bolu arqyly Qúdaydyng tandauly halqy ekenimizdi dәleldeymiz» - degen úrandy ústanghan. 

Osman imperiyanyng túsynda Evropa iudeylerining basshysy Teodor Gersli bastaghan sionistik úiymy býkil әlem iudeylerinen jәne iudey bankirlerden týrli jolmen qomaqty qarjy jinady, qarjynyng kóp bóligin Rotshilidtter әuletinen alyp 1909 jyly Osman súltany II Abdul Hamidten Hannan jerin satyp alugha nemese Osman imperiyasynyng syrtqy qaryzdaryn óteu arqyly qol jetkizgileri kelgen. Osman súltanymen Stambúldaghy  «Júldyzdy úlyq» sarayynda kezdesip úsynysyn aitady. Olarmen birneshe mәrte kezdesken Abdul Hamid Teodor Gerslidy ylghy qúrmettep, marapattap jýrgenine qaramastan betin qaytarady. Kezdesu nәtiyjesiz ayaqtalady, sionister sol nәtiyjesiz otyrystan keyin, qaytken kýnde de 100 jyldyng ishinde tәuelsiz Iudey memleketin qúramyz dep uaghdalasady. Teodor Gersli tәuilsizdik jolynda «Evreyskoe Gosudarstvo», «Pisimo Rotshilidu» atty enbekter jazghan bolatyn. 

Memleket qúru ýshin eng birinshi kedergi Osman imperiyasy boldy, sondyqtan imperiyany syrttay jәne ishtey qúrtyp, Iudeyany imperiya qúryghynan bosatu. Ekinshi mәsele myndaghan jyldar boyy qúldyqta, qinauda jýrgen Qúdaydyng tandauly qúldarynyng (Iudeylerding týsinigi, ózderin basqa últtan joghary sanauy) óshin adamzattan alu bolghan. Sionister ózderin maqtap bizge Qúdaydan týsken ýkim 613 bolsa, Iudey emes últtargha auyzdan-auyzgha taraghan, qaghaz betine týspegen 7 ýkim bar. Búl ýkimder topan sudan aman qalghan Núh payghambardyng iudey emes barlyq úrpaghyna arnalghan, olar:

• Pútqa tabynugha tyiym salu;
• Qúdaygha til tiygizuge tyiym salu;
• Úrlyqqa tyiym salu;
• Azghyndyqqa tyiym salu;
• Hayuandargha qatigezdik jasaugha tyiym salu;
• Sottyng әdiletti boluyna, adamnyng sot aldynda teng qúqyghy barlyghyn qadaghalau;

«Eger evrey emesterge tek jeti Zang ghana mindetti bolsa, al evreyler ýshin olardyng sany – 613», -delingen [4.6tom 384-385 b].

Sionisterden búrynyraq Ukrainada Habbat Lubavich atty iudeylik eng bay, eng qauipti terroristik sekta qúrylghan bolatyn. Búl sektanyng negizgi maqsaty әlemdik derjavalardyng biyligin iygeru, biyleushilerding ózi Habbattyqtardyng kenesinsiz әlemdik sayasy shahmatynda jýris jýre almaytyn dәrejege jetkizu. Osy toptar arandatuymen Orys-Týrik shayqasy, Birinshi Dýniyejýzilik soghystardy úiymdastyrugha sebepterding biri boldy, Islam әlemining indetine ainalghan Uhabizmdi dýniyege әkeldi. Osylaysha imperiyany qúlatty. Sonymen qatar kommunizmning men ateizmning negizin qalady degen tújyrymdardy Devid Duk ózining «Evreyskiy vopros glazamy amerikansa» atty enbeginde úsynady.

1948 jyly BÚÚ-nyng kómegimen Britaniyanyng uaqytsha qol astynda boldy. Osman imperiyasyn qúlatqan song endigi mәsele iudey halqynyng san ghasyrlar boyy tartqan azabynyng óshin adamzattan alu túrdy, Sionister ony bylaysha iske asyrdy әlemdi azdyru, adamdardy adam qatarynan ketirip muzykagha, kinogha, fudbol machtary men jekpe-jek úrystaryn tamashalap, internet oiyndargha qyzyqtyryp, qyztekelikke, lezbiyandyqqa teledidar arqyly jәne ghalamdyq muzykalyq bayqaular arqyly ýiretu sanalaryn ulaugha baghyttaldy, adam azghyndyqqa baghyttalyp dýniyeqúmarlyqqa negizdelse Qúdaydy oilaudan, ar-úyattan, tәrbiyeden alshaqtaydy. Sondyqtan sionisterding naqty qadamdary men óshteri osylaysha boldy. Sionosterding búl әreketterin Ashkenazdar men ortodoksaldy dindi ústanushy ravinder mýldem qoldamaghan [5.25b]. 

Alghashqy qadam: Adamdardy Qúdaygha degen senimnen qyldyru, sengenderdi barynsha kemsitip aqparattyq qúraldar arqyly kýlkige ainaldyrady. Al denesin elge jarnamalaghandardy, esirtki qabyldaghandardy, ishimdikke salynghandardy keremet ýlgi retinde qarastyryp, jas úrpaqqa teledidardyng eng tanymal arnalary arqyly jarnamalap, psihologiyalyq shabuyldardy úiymdastyrudy qarjylandyrady. Adamdy jastayynan ózderine ýiir etu ýshin myqty kino kompaniyalardy óz qauymdastyqtaryna basqartty.

Adamdardy qatigezdikke, jauyzdyqqa ýiretetin búl kompaniyalar ziyansyz kórinedi, biraq olardyng júmystary, sәbiyding alghashqy kórgen multfilminen bastalady, alghashqyda balalargha jauyzdyqty ýiretedi. Basynda ziyansyz kóringenmen balanyng sanasyna januarlargha degen qatygezdikti oyatady. Ekinshiden: Jas óspirimderge arnalghan filmder, komediyalar daghy oqyghan sauatty studentterdi esuas etip kórsetu arqyly bilim ýirenudi mazaqqa ailandyrady, sportpen ainalysatyn myqty jigitterdi aqymaq etip kórsetedi. Al araq, esirtki qabyldaghan adamdy qarapayym dúrys sóileytin, dúrys oilaytyn azamat retinde kórsetu. Kompiuterlik oiyndarda profanizasiya qasiyetti kitaptardy ayaq asty etu, adam óltiru, januarlardy qyru, jaqsylyqtan basqasynyng barlyghyn jasau arqyly oiynnyng kelesi dәrejesine kóteriluin keltirgen. Qoryta aitar bolsaq: Búl әr últtyng bolashaghyna balta shabu, jastaryn azghyndatu. Jaman isterge tosqauyl bolu әr adamnyng paryzy. Al, jastarymyzdyng psihikas, patriottyq sezimi men imany búzylsa bolashaqqa óte qauipti is. Árkim destruktivti aghymdardyng sipattaryn biluge haqy bar.

Paydalanghan әdebiyetter

• A.M. Prohorov, «Bolishoy ensiklopedicheskiy slovari», Norint 2004 j.

• Q. Qúrmanbaev, «Islamdaghy adam qúqyghy», - Almaty: Núr-Mýbarak, 2019. -204 b.

• Q. Erjan, «Salystyrmaly dinder tarihy», -Almaty: «Núr-Mýbarak» baspasy, 2017. -288 b.

• Balalargha arnalghan ensiklapediya. 6-tom, - «Álemdik dinder»  M., 1996. 
• M. Syddyq Gýmish, «Aghylshyn tynshysynyng moyyndaulary jәne aghylshyndardyng Islamgha dúshpandyghy», - Almaty 2011. -148b.

Mamyrbaev Didar Jetpisúly, 

gumanitarlyq ghylymdarynyng magistri, Abay atyndaghy qazaq últtyq pedagogikalyq uniyversiyteti, oqytushy

Orazghaliyev Aqyljan Arqashúly

Filasofiya ghylymdarynyng doktoranty, Núr-Mýbarak Egiypet islam mәdeniyeti Uniyversiyteti, oqytushy 

Abai.kz