Senbi, 23 Qarasha 2024
Ángime 4565 4 pikir 16 Qarasha, 2020 saghat 12:13

Kónil ketigi...

Keshe kóp qabatty ýiding aulasyna qar mol týsti. Al onyng aldynda týnimen janbyr jauyp, múz qatyp, asfalit kók tayghanaq bolyp jatqan. Týnimen japalaqtap jaughan qar kók múzdy jauyp, ýiding kireberisterine de ýiilip qaldy. Búl biraz adamgha qolaysyzdyq tudyrdy. Kireberisten alansyz shyqqan keybir túrghyndar múzgha   әli qatyp ýlgirmegen úlpa qardy jaybaraqat basyp qalghanda ayaqtary tayyp, onbay jyghylyp ta jatty.

Sonan, әlbette, túrghyndar shu shyghardy: PIK tóraghasy qayda qarap otyr, nege keshe múzgha túz seuip, qúm shashpady dep. Qar bolsa kýrelmey jatyr. Artynsha zәulim ýiding aulasyndaghy qardy ýsh-tórt júmysshy aqyryn kýrep, kireberister aldyna qúm shashyp jýrgendey týr kórsetti. Olardyng salghyrt júmysyna bir otaghasy qarap túrghan. Ana ortanghy kireberisting aldyndaghy alanqaydyng qary səl kýrelgende múzy kórindi. Onday tústargha qar kýreushilerding biri qúm sepkendey bolady. Alayda osynyng bərin baqylap túrghan əlgi orta boyly otaghasyna búl is barysy jaqpady. Ol qúm sepkendey bolyp jýrgen júmysshygha jaqyn kelip, dýrse qoya berdi.

- Nege qardy dúrystap kýremeysinder? Ana jerge mol etip qúm sep! Adam ayaghy tayyp, jyghylyp jatyr ghoy. Əytpese jogharygha shaghymdanam! - dedi ashu shaqyryp. Júmysshy oghan alayyp bir qarady da, kýregi men qúm salynghan shelegin kóterip ketip qaldy. Otaghasynyng qaharly jýzi de, aibarly sózi de oghan týk əser etpedi. Kókiregin yza kernegen otaghasy kók múzdyng ýstine shashylghan on shaqty qúm týiirine bir qarap, jaybaraqat ketip bara jatqan júmysshygha bir qarap  kýbirlep qala berdi. Sol kezde onyng janyna kelgen kórshisi Ybyray:

- Ay qúrdas, jasyng kelse de, isting qayyryn tabudy bilmeydi ekensin, - dedi. Ashuyn əli de basa almay túrghan otaghasy endi Ybyraygha búryla:

- E ol ne, sonshama men bilmeytindey? - dep sýzile qarady. 

- Ony qazir bilesin. Men əueli ana júmysshylarmen sóilesip keleyin, sosyn kóresin, - dep, sharualaryn týgel rettep bolghanday jiylyp túrghan aula sypyrushylargha ketti. Onyng olarmen ne turaly sóileskenin otaghasy, əriyne, estigen joq. Biraq jymyn qaqqan eki júmysshy biri – qúm toly shelegin, biri – kýregi men sypyrghyshyn kóterip, lezde dedektep jetip keldi. Otaghasyna jyly qarap: "Qalaysyz, agha!" dep alyp, kireberis aldyna molynan qúm shashyp, ony sypyrghyshpen jayyp, trotuardyng qaryn kýrep, onyng ýstine de qúm seuip, əp-sətte sharuany retke keltirdi. Sosyn Ybyraygha: "Jaqsy, agha!" dep, ózge kireberister aldyna nazar salmay ketip qaldy. Kónil ashuy sayabyrsyghan otaghasy səl ýnsizdikten keyin kórshisine: 

- Al Ybyray, əlgilerge ne dedin?! - dep tanyrqay súrady. Otaghasyna kýlimsirey qaraghan Ybyray: 

- Ne deyin, týk degenim joq. Tek kónil ketigin taptym, - dedi. Búl jauap otaghasyna únamady.  Ózin mazaqtap túrghanday kórindi.

- Əy Ybyray, júmbaqtamay ashyq aitshy! Ne dedin?

- Eshtene degenim joq, tek aqsha berdim. Búl janaghy kemis ketikting ornyn toltyrghan «tetigim» boldy.

Múny estigen otaghasynyng kóz sharasy ýlkeyip sala berdi. Ybyraydyng aitqanyn tolyq týsinbese de «aqsha berdim» degen sózi ersi kórindi.

- Sen ne, para berding be?! Myna júmysty istetu ýshin aqsha berding be?! Múnyng qalay?

- Týk qalayy joq. Əne qara, basqa kireberisterding aldy qardan dúrys arshylghan da joq, qúm da jóndi sebilgen joq. Al senin, yaghny bizding kireberis túrghyndarynyng búl mәselesi sheshimin tapty. Bəri adam qamyn oilaghandyq.

- Oibay-au, olargha osy júmys ýshin arnayy aqy tólenedi ghoy! Sen para berip, jaman ýirettin. Múnyng naghyz masqara is emes pe?!

- Joq, a! Búl – qayyrymdy isting amaly. Oghan da jaqsy, bizge de jaqsy. Jəne múny para demeydi. Adamnyng kónilin tabu, yqylasyn oyatu, eng bastysy peyili men niyetin ondaudyng kemistigi ornyn toltyru deydi. Biz adambyz ghoy, al adam bir-birine bolsyn degen  peyilmen qarau kerek. Ol alghan aqysyna say is tyndyrady, al bizge isting qalauymyzsha sheshimin tapqany kerek. Ol ýshin men oghan kedergi bolatyn ketikting súranysyn berdim. Júmys ta jýrip qoya berdi. Mine, bizding jýie osylay qúralghan, tek onyng ketigin biz óz amalymyzben toltyryp jýrmiz.  Al kelesi joly sen aitpay-aq olar búl jerdi kelistire tazalaydy. Andardy da ýiretsen, sol isinen janylmaydy ghoy. Jemi bolsa boldy. Búl  qoghamnyng kishkene ghana shynayy kórinisi. Al qalghan salalardaghy jaghday múnan da zor.  Sondyqtan qoghamnyng aghysynan qalmay, jýiening jolynan shyqpay kemis ketikting tetigin de taba bil, qúrdas! - degen Ybyray bir jymiyp aldy da jýrip ketti. Kimdiki dúrys, kimdiki búrys?

Aleksandr Tasbolatov

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1475
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3249
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5454