Jeksenbi, 24 Qazan 2021
Janalyqtar 5281 0 pikir 1 Aqpan, 2012 saghat 11:58

Mәmbet Qoygeldiyev: «HH ghasyrda qazaq әdebiyetine ýlken qiyanat jasaldy»

Maghjan Bekenúlynyng «Alqa. Tabaldyryq» atty 1924 jyly jazylghan enbegi  «Tabaldyryq. Manfiyfest» degen atpen tarihshy ghalym Mәmbet Qoygeldiyevting múraghat materialdarymen tolyqtyrylghan núsqasy jeke kitap bolyp jaryq kórdi. Tómende Maghjan Júmabaev enbegining ghylymiy-kópshilikke jol tartuyna oray ótkizilgen baspasóz mәslihaty kezinde tarihshy Mәmbet Qoygeldiyevting aitqan sózderin berip otyrmyz. (M.Qoygeldiyev sózining tolyq núsqasyn tómendegi audiodan tynday alasyzdar)
«Abay-aqparat»
Mәmbet Qoygeldiyev:
-Soveti ókimeti ornyqqannan keyin kórkem әdebiyetting negizinde sosialistik realizm jatuy kerek degen konsepsiya ómirge keldi. Bizding elde osy ústanymdy qolday jazushylar payda boldy. 1925 jyly Qazaq proletariat jazushylar assosasiyasyn qúru turaly sheshim qabyldandy. 1926 jyly ol úiym ómirge keldi. Soghan baylanysty bizding jazushylar ózderining kórkem shygharmalaryn sosialistik realizm negizinde jaza bastady.

Maghjan Bekenúlynyng «Alqa. Tabaldyryq» atty 1924 jyly jazylghan enbegi  «Tabaldyryq. Manfiyfest» degen atpen tarihshy ghalym Mәmbet Qoygeldiyevting múraghat materialdarymen tolyqtyrylghan núsqasy jeke kitap bolyp jaryq kórdi. Tómende Maghjan Júmabaev enbegining ghylymiy-kópshilikke jol tartuyna oray ótkizilgen baspasóz mәslihaty kezinde tarihshy Mәmbet Qoygeldiyevting aitqan sózderin berip otyrmyz. (M.Qoygeldiyev sózining tolyq núsqasyn tómendegi audiodan tynday alasyzdar)
«Abay-aqparat»
Mәmbet Qoygeldiyev:
-Soveti ókimeti ornyqqannan keyin kórkem әdebiyetting negizinde sosialistik realizm jatuy kerek degen konsepsiya ómirge keldi. Bizding elde osy ústanymdy qolday jazushylar payda boldy. 1925 jyly Qazaq proletariat jazushylar assosasiyasyn qúru turaly sheshim qabyldandy. 1926 jyly ol úiym ómirge keldi. Soghan baylanysty bizding jazushylar ózderining kórkem shygharmalaryn sosialistik realizm negizinde jaza bastady.
Osy kezde Maghjan Júmabaev Mәskeudegi әdebiyet institutynda oqyp jýrgen edi. Ol jaqqa 1923 jyly baryp, 1926 jyly elge oraldy.  Ári әdebiyet institutynda oqyghan túnghysh qazaqta - Maghjan Júmabaev. 1924 jyldyng songhy, qarasha, jeltoqsan ailaryn osy «Tabaldyryq» enbegi jazylghan. Maghjan 1925 jyldyng basynda sol kezde jurnalistika institutynda oqityn eki kómekshisi - Amanghaly Segizbaev, Sәrsembin ekeuining kómegimen «Tabaldyryqtyn» arab grafikasymen  jazylghan birneshe ondaghan kóshirmesin jasaghan.  Sosyn Qazaqstandaghy ózine jaqyn, pikirles adamdargha poshta arqyly taratqan. Smaghúl Sәduaqasov «Tabaldyryqty» baspasózge jariyalghysy kelgen. Alayda, zamannyng teperishi men kedergisinen búl enbek baspa betin kórmey qalghan. Sóitip, «Tabaldyryq» qoljazba kýiinde qalyp qoyghan.
Tәuelsizdik alghannan keyin «Tabaldyryqtyn» kirilisagha týsken núsqasyn Dihan Qamzabekúly jәne Túrsyn Júrtbay jariyalady. Búl kisiler menen búryn jariyalaghan. Degenmende, jogharydaghy azamattar jariya etse de búl enbek kólenkede qalyp qoydy. Oqyrmannyn, ghalymdardyng iygiligine ainalghan joq. Ony ashyq aituymyz kerek. Sol ýshin biz búl enbekti bólek dayarladyq. Kitap birneshe bólimnen túrady. Birinshi, mening zertteu maqalam. Ekinshi, «Tabaldyryqtyn» kirilisagha týsken núsqasy, ýshinshi, arab grafikasynda jazylghan týpnúsqasy. Tórtinshi, «Tabaldyryqqa» baylanysty jýrgizilgen tergeu materialdary.
Mynau kitaptyng aty «Tabaldyryq. Maniyfest» dep atalady. Maghjan Júmabaev enbegining atyn «Alqa. Tabaldyryq» dep qoyghan. Maniyfest degen sóz joq. Al, OGPU-dyng tergeushileri búl enbekti «Platforma Magjana Jumabaeva» dep ataghan. Sózdikten qaradym. Búl fransuz sózi. «Platforma - belgili bir sayasy úiymnyn, qoghamdyq úiymnyn, toptyng әreket baghdarlamasy, talaby» degendi bildiredi. Al, OGPU tergeushiler Maghjannyng platformasyn bolishevikting platformagha, sosialistik realizmge qarsy qoigha tyrysqan.
HH ghasyrdyng basynda býkil evropada aqyn-jazushylar maniyfest arqyly ózderining ústanymdaryn bildirgen. Mysaly, Reseyde Gorikiy, Fransiyada - Romen Rollan,Jan Pol Sartr, Italiyada - Mariyetti, Gramshy osylay jalghasyp kete beredi. Mine, sonday maniyfest jazghan birden bir qazaq jazushysy - Maghjan Júmabaev.
HH ghasyrda qazaq kórkem әdebiyetine ýlken qiyanat jasaldy. Maghjan siyaqty klassikter men olardyng shygharmalary sosialistik realizm klassikterining kólenkesinde qaldy. Maghjannyng ornyn  sosialistik realizm klassikteri aldy. Mysalgha, Sәbit Múqanovty aitayyn. Onyng «Ómir mektebinde», «Eseng jyldarynda» jaqsy bilemin. Eger mәselening betine tura qarap aitatyn bolsaq, Sәbit Múqanovtyng búl eki romany últtyq ústanymdaghy qazaq ziyalylaryna jasalghan qiyanattyng belgisi bolyp esepteledi. Jәne Sәken Seyfullin de bar. Búlar qazaq әdebiyetinde tar shenberdegi sosialistik realizmning irgetasyn qalady, sonyng damuyna jaghday tughyzdy, jol ashty.
Osyghan baylanysty qazirgi mektep oqulyqtarynda ýlken qatelik bar. Sol kemshilikterdi joyyp, basymdyqtardy dúrys qoyymyz kerek.

«Abay-aqparat»


Magjan Alqa by Omirzhan Abdihalyh
;hl=ru_RU&rel=0" name="movie" />;hl=ru_RU&rel=0">

0 pikir