Senbi, 16 Qantar 2021
Alang 2448 24 pikir 23 Qarasha, 2020 saghat 11:47

Latynnyng әuresi

Diakritika men opostrop degen sәtsiz jobalardyng jalghasy retinde akut jýiesi o basta qazaq әlipbiyin pernetaqtadaghy bar tanbagha syidyru ýshin alynghan edi. Endi bir dybysqa bir tanba prinsiypin ústanyp, pernetaqtadaghy bar tanbamen shekteluden ketken son, akuttyng qyzmeti jay tóbe týrtu bop qaldy. Al onday qyzmetke kez kelgen noqat tanbalar jarap túr. Sondyqtan orfotoptyng mýshelerining ózi (Z. Bazarbaeva) ótken jylghy resmy jiynda endi qaraugha, talqylaugha jatpaydy dep, akut jobasyn kýresinge tastady. Oghan bәrimiz qol shapalaqtadyq. Orfotoptyng mýsheleri týzu jolgha týseyin degen eken dep quandyq. Mynau sol kýresinge ketken Akut núsqa:

Orfotop osy jobagha o bastan belsene kirisip biraz uaqyt jetektep jýrdi. Qansha júrtty jinap 5 degen baghagha diktanttar jazghyzdy. Búdan asqan joba boluy mýmkin emes degen saualnamalar aldy. Kóshedegi mandayshalar akut jazularmen ilindi. Emle erejelerin jazyp «Egemenge» de jariyalady. Qansha resurs bosqa dalagha shashyldy. Endi ony tastay salyp jana joba jasaugha kirisip ketti. Al latyn boyynsha osydan ýsh jyl búrynghy júmysymyz sol

bastalghan jerinde qozghalyssyz әli túr.Búghan kim kinәli desek, orfotoptyng basyndaghy kósemder (N. Uәli, A.Fazyljan, Q. Kýderinova) kinәli der edim men. Múny men aitpasam, erteng tarih aitady ghoy bәribir. Olay emes deytinder bolsa, shyqsyn el aldyna, talqylayyq.

Preziydent Q.Toqaev: «Álipbiydi latyn qarpine kóshiru turaly tarihy sheshimning qabyldanghanyna eki jylgha juyqtady. Biraq qarpimizde әli de olqylyqtar bar. Til mamandary jana әlipbiydi jetildiru kerek. Mәdeniyet jәne sport ministri A.Rayymqúlovagha tiyisti tapsyrma berdim. Aldymyzda auqymdy júmys túr» degen edi, orfotop qayta kiyligip, mynaday jetildirilgen degen jobany úsynyp otyr. Búl joly elge jariyalamay joghary jaqqa tyghyp apardy. Búlardyng auzy kýimeydi eken... Aldyndaghy ýsh jobany (diakritika, opostrop, akut) bekitilgennen keyin de el qabyldamay tastaghan joq pa? Býgin eshkimge kórsetpey, ghalymdarmen keng otyryp kenespey, sheneunikterdi aldap bәri «ókey» dep bekittirdik-aq deyik, erteng aldyndaghy negizi joq jobalar siyaqty qayta kýresinge ketedi ghoy. Bayansyz, negizsiz nәrsening orny sol jer ekendigin nege týsinbeydi búlar. Qayran qalam!

Búl keshegi akut jobasymen EGIZ. Tek bireuinde bir noqat (akut), ekinshisinde eki noqat (umlaut). Kózshalymgha auyr bolmas ýshin, yaghny tez ajyratu ýshin jәne qol ýzbey jyldam jazu ýshin birdey tanbalardy noqat qoyyp ajyratu qolaysyz.

Egiz qyzdy (AA) birdey kiyindirip qoysan, olardy birining A birining Á ekenin tek tóbesindegi shәpkisi arqyly ghana ajyrata alamyz. (Q. Vanov)

Pernetaqtadaghy 26 tanbagha syimaghan son, jat element kirgizip, tóbesin týrt, astyn syz, әripting boyyna ózgeris engiz, bәribir jasandy tanba bolyp esepteledi. Olar ýshin bәribir qosymsha baghdarlama jasalady. Jetildirilgen jobanyng basty kemshiligi, birinshiden, onda búrynghyday 31 tanba bar. Búl dúrys emes. Búrynghy kirillde 42 tanba. Aqyryndap-aqyryndap, birte-birte jobadan jobagha qaray azayyp 11 jat tanba óz ýiirine ketti. Ýsheui qalyp qoydy (F, V, H (H)). Qazaq tilining jýiesi ýshin búlar virus, bóten. Til jýiesi, tilding ishki zandary búlardy kerek qylyp otyrghan joq. Bizde jiyrma segiz-aq dybys bar. Ony kezinde A. Baytúrsynúly anyqtap ketken. Biz tól әlipbiydi sol tól dybystargha negizdep týzuimiz kerek. Al qimay jýrgen tynbalarynyz bolsa, ol pernetaqtada túr. Ony eshkim alyp tastay almaydy, paydalana beriniz. Al tilding jýiesine jat element kirgizip, ony qoldan búzugha endi eshkimge jol beruge bolmaydy.

Biz osy latyn qarpine ne ýshin ótip jatyrmyz? Qazaq tilin әlemdik dengeyge shygharamyz, týrkilermen jaqyndasamyz,tehnologiyany lezde iygeremiz, aghylshyn tilin tez ýirenemiz desek, bәri bos sóz. Eng basty maqsatymyz – Aqymet Baytúrsynúlyn ótken ghasyrdyng otyzynshy jyly qamaghannan keyin ózining últtyq damuynan adasyp, sayasat siltegen jalghan jolgha týsip ketken til ghylymyn últtyq arnasyna qayta búru. Odan basqasynyng bәri jәy gәp.

QR Preziydenti qazaq әlipbiyin latyn grafikasyna kóshiru mәselesi boyynsha 2020 jyly 9 qarashada kenes ótkizdi. Búl joly da Q. Toqaev «Asyghystyq býkil mәdeniyetimizge jәne tarihy bolmysymyzgha ziyan keltirui mýmkin. Mәsele – kirillisadan latyn әlipbiyine audaruda emes, búl qazaq tilining auqymdy reformasy» - depti. Búryn da asa danyshpandyqtan til mamandary jana әlipbiydi jetildiru kerek degen edi. Búl joly da әlipby jobasy ghalymdarmen birge tolyq zerdelenui kerek depti. Nege tyndamaysyzdar! Bir ghana top ghylymy qauymnyng pikirin elemey, «metodom prob y oshibok» elding miyn qashanghy ashyta bermek?

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

24 pikir