ENG SIYREK KEZDESETIN BATYLDYQ -
OY BATYLDYGhY
ANATOL FRANS

ENG SIYREK KEZDESETIN BATYLDYQ -
OY BATYLDYGhY
ANATOL FRANS

OLJAS AGhA: «AQYN JÁNE GhALYM ÚGhYMDARYNYNG ARA JIGI KEShE GhANA AJYRATYLGhANYN NEGE ÚMYTA BEREMIZ» DEGEN EDI-AU. BÁLKIM, «AZIYa» KITABYMEN QAZAQ RUHYN BÝKILÁLEMDIK TEKTILIK DENGEYINE KÓTERUGE QAYMYQPAY ALGhASh RET BARGhAN AGhA IShKI QUATYNYN, OY ARNASYNYNG QAYNARY KEShE GhANA ÓZARA ENShI BÓLISKEN OSY TEL EKI ÚGhYMDA JATQAN BOLAR. AQYN GhALYM BOLUGhA TIYIS. ASTRONOMIYaLYQ ZERTTEULER MEN MATEMATIKALYQ FORMULALARDAN QOLY QALT ETKENDE ShYP-ShYMYR RUBAYLARDY QOLJAZBASYNYNG JIYEGINE QINALMAY JAZA SALATYN ORTA GhASYRLYQ GhALYMDARMEN ÝZENGI QAGhYSTYRUGhA JIYRMASYNShY GhASYR AQYNYNYNG ÓRESI JETE QOYaR MA EKEN?!
LATYN PIIYTI DE, SANSKRIT KAVII DE TOLYQQANDY AQYN ÚGhYMYNYNG TYLSYMDYQ KÝSh-QUATQA IE EKENDIGINE AYGhAQTAMA BEREDI. BALALYQ ShAGhYNDA ÓZING DE QOY BAGhYP JÝRIP, QÚDYQ BASYNDA QALGhYP KETKENDE TÝSINDE QYZYR BABA AYaN BERIP, TANDAYYNA ALLANYNG ÓZI TÝKIRGEN AQYNDAR JAYLY ÁNGIMELERDI SAQALYNA DEYIN SANALYLYQ NÚRY TÚNGhAN QARIYaLARDAN AZ ESTIMEGENSIN-DI. SENI ÓLENGE, ÓNERGE QÚMAR QYLGhAN DA OSY AQIQATQA BERGISIZ AQYN JANDY ANYZDAR BOLATYN.
SEN ÁDEBIYETTE KOLUMBIYaLYQ GABRIEL GARSIA MARKESTING MAKONDASY, AMERIKANDYQ FOLKNERDING IOKNAPATFASY BAR EKENDIGIN BILESIN. ÁDEBIYET TARIHYNYNG BASY DEGENDE ÝNDINING «MAHABHARATASY», GREKTING «ILIADASY» BIRINShI AUYZGhA ALYNATYNDYGhYN BAYQAYSYN. RUHANY OY ÁLEMINING BASTAUYNA ÝNILSEN, YaHUDY PAYGhAMBARLARYNYNG OY MARJANDARY JALTYRAP, KÓZ QARYQTYRADY. SEN ÁLEMDEGI RUHANY QOZGhALYSTARDY BAQYLAY OTYRYP, ÁDEBIYETTEGI, OY ÁLEMINDEGI BAQTYNG TEK ADAM GhANA EMES, ELDERDI DE TANDAP KÓShIP OTYRATYNDYGhYN ANLAYSYN.
TÓRTINShI ÓLShEM, ALTYNShY SEZIM, BASQA BIR KENISTIK QIYRLARYNDA QIYaLYNMEN QANGhYP JÝRIP, SENING QAZAQ OIYNYNG BASYNA DA BAQ QONGhAN UAQYT ARALYGhYN TAPQYNG KELEDI.
SEN ÁLDEBIR GhYLYMY KITAPTAN OTYRARDA JÝRGIZILGEN QAZBA JÚMYSTARY KEZINDE EKI TANDYRDYNG TABYLGhANDYGhY TURALY DEREK OQISYN. ONYNG BIRI, GERALDIKALYQ OI-ÓRNEKTERMEN BEZENDIRILGEN BOLYP ShYGhADY. ORTA GhASYRLYQ ATA-BABALARYMYZ TANDYRGhA NELIKTEN OSYNShALYQTY TABYNA QARADY EKEN DEGEN OY KÓNILINDE ÚYaLAGhAN SENING ENDI BIRDE «MYNG BIR TÝNDI» AQTARYSTYRYP OTYRYP, ÁLDEBIR ERTEGIDEN TANDYRGhA BAYLANYSTY TAGhY BIR QYZYQTY DEREKKE KÓZING TÝSIP KETEDI. ShAMASY, ÓZDERINEN ÓZGE HALYQTARDY TAGhY DEP KEMSITIP, KÓKIREGIN KERGEN EJELGI RIMDIKTERDING DERTI KEZINDE KERBEZ ARABTARDY DA BIR ShARPYP ÓTKEN BOLSA KEREK. TÝRKI TAYPALARYMEN JÝRGIZILGEN JAUGERShILIK JORYQTARY BAYaNDALATYN «SOGhYS TAQQA TALASUDAN ShYGhYP EDI» ATTY ERTEGIDE TANDYRGhA, ÚNGhA TABYNATYN HALYQ TURALY AYTYLADY. («MYNG BIR TÝN», 4-TOM, 354-BET). OI: BÁLKIM OSY TANDYRGhA TABYNGhAN HALYQPEN TEGIMIZ, TÝBIMIZ BIR ShYGhAR.
ESINE AUYL, AUYL ShETINDEGI QYZYL ShATYRLY ÝI, ÝY AULASYNYNG BIR BÚRYShYNDA MOMAQAN GhANA ORYN TEPKEN TANDYR JIYI-JII ORALADY. SEN KELESI SÁT ÓZING ÝShIN TANQALARLYQ AShYLYMNYNG KUÁSI BOLASYN. BÚL AShYLYMGhA SEBEPShI ÁR JÚMADA JETI NAN PISIRIP, KÓRShILERGE TARATYP JÝRETIN ANANG BOLADY. «BÝGIN TÝSIME ATAM KIRDI. OL KISI TÓRGE ShYGhYP, ÝNSIZ ÚZAQ OTYRDY. SONSONG ÝNDEMEGEN QALPY IYGhYNA ShAPANYN ILDI DE ShYGhYP KETTI. ShAMASY, ÁLDENEGE KÓNILI TOLMAY JÝRGEN SYNDY. BÚL BEKER BOLMASA KEREK. JETI NAN QÚDAYY TARATQANYM JÓN BOLAR». ANANG BÚL SEKILDI ÁNGIMELERDI JIYI-JII AYTATYN-DY. SODAN SON, QAMYR AShYTYLYP, TANDYR BASYNDA QOZGhALYS BASTALATYN. KELESI BIR SÁTTE ShY BORBAY, QARA SIRAQ SEN BOYYNAN JYLUY ÁLI TARQAMAGhAN TANDYR NANDY BAUYRYNA QYSYP, KÓRShI ÝIGE JÝGIRIP BARA JATATYNSYN.
MÚSYLMAN DINI ARUAQQA TABYNUGhA, YRYM-JORALGhYLARGhA TYIYM SALADY. SONDA MYNAU ARUAQTARDYNG KÓNILIN AULAP, MEDETIN SÚRAYTYN DINBÚZAR ÁREKET QAY YQYLYM ZAMANNAN QALDY EKEN? SEN ARUAQ SYILAP, TÁNIRGE TABYNGhAN BABALARYNNYNG OSY BIR JANQIYaRLYQ ÁREKETIN TALAY TÝNDER TÝSINE ALMAY BAS QATYRASYN.
BÁLKIM, BAR QÚPIYa TANDYRDYNG QÚRYLYMYNDA JATQAN BOLAR? ÓITKENI, KÓShPELILER UAQYT ÓLShEMINDE EMES, KENISTIK KÓK JAYLAUYNDA ÓMIR SÝRGEN HALYQ. MÚNDAY HALYQ ÓZ TÝISINGENIN, KÓNILINE TOQYGhANYN, DÝNIYETANYMYN KÓRKEMDEP, SURETTEP BERUGE BEYIM.
ENDIGI JERDE SENING SANANDA TANDYR SÓZI QALYQTAYDY. SEN OSY SÓZDI EJIKTEP, BUYN-BUYNGhA BÓLIP TALAY MÁRTE QAYTALAYSYN. TAN... TAN... TAN... TAN-ShAN. BÚL ÓZING AUYLDAN KELIP, ETEGINDE ARMAN QUYP JÝRGEN ALYP ALATAUDYNG QYTAYShA ATAUY. ZENGIR TAULARY, ASPAN TAULARY, TÁNIR TAULARY. SENING PANG ALATAUYNNYNG QYTAYShA ATAUY OSYNDAY ÚLY MAGhYNALARDY BILDIREDI. TAN-ZENGIR, TAN-ASPAN, TAN-TÁNIR. SENING ESINE JOLBARYSTYNG JOTASYNDAY MANGhAZ JAYYLYP JATQAN TAUYNNYNG ENG ÚShAR ShYNY QAZAQShA HAN TÁNIRI DEP ATALATYNY TÝSEDI. HAN TÁNIRI HÁM TANDYR. ÁLDEBIR IShKI BAYLANYS JATQANDYGhY ANYQ.
SEN TANDYR SÓZINING BIRINShI BUYNY KÓK, ZENGIR, ASPAN MAGhYNALARYN BILDIRETINDIGINE SENIMDISIN. AL EKINShI - DYR BUYNY ShE? SENING QIYaLYNG BIR MEZGILDE DAMYL TAPPAY DYR BUYNYNYNG SÝRLEUIMEN JÝGIRE JÓNELEDI. SOL JÝGIRGEN QALPY ÓZING OTAN ALDYNDAGhY ÁSKERY BORYShYNDY ÓTEGEN MAJARSTANDAGhY DER ShAHARYNA BARYP QAYTADY. QIYaLYNG OSYLAY DYRYLDAP JÝRGENDE, ESINE ORYS HALQY JERDING JOGhARGhY ShYMDY QABATYN DERN DEP ATAYTYNY ORALGhAN. BÚL ENDI ASPAN EMES, JER. SEN DYR BUYNYNYNG QÚPIYa KILTIN ENDIGI JERDE QOLYNA BERIK ÚSTAGhANYNDY ANLAYSYN. AShYQ MÚHITTA SAL ÝSTINDE ALTY KÝN ADASYP, JETINShI KÝNI KÓZ ÚShYNDAGhY ARALDY KÓRGENDE «JER, JER!» DEP AYQAYLAGhAN TENIZShINING QUANYShTAN AQYLYNAN ADASA JAZDAGhAN TYLSYM HALI SENING BASYNDY DA ShARPYP ÓTEDI. OLJAS AGhANYNG ShUMER-TÝRKI SÓZDIGINDE OSY DYR SÓZINING TÝPKI MAGhYNASY JERDI BILDIRETINDIGIN AYGhAQTAYTYN JETI-SEGIZ BALAMASY BAR EKENDIGI ENDIGI JERDE SENING AShYQ MÚHIT ARANYNAN TIRShILIK ARALYNA QAYTA QADAM BASQANYNDY AYGhAQTAY TÝSEDI. SEN QÚTQARYLDYN. JER! JER!
TAN-DYR - KÓK-JER. AQYNDYQ QIYaLYNG TANDYR SÓZINING TÝP TÓRKINI JERDEN NE TOPYRAQTAN, BÁLKIM BALShYQTAN JASALGhAN TÁNIRI, JER TÁNIRISI DEGEN MAGhYNANY BILDIREDI DEP AYQAYLAYDY. SEN QUANYShTYSYN. ÁYTSE DE QUANYShYNG ÚZAQQA SOZYLMAYDY. SEN TANDYR TANUDA ÁLI DE OSAL TÚSTYNG BAR EKENDIGIN BAYQAYSYN. BÚL OSAL TÚS TANDYR NEGE JER TÁNIRISI BOLUY KEREK DEGEN SÚRAQQA BARYP TIRELEDI.
BÁLKIM, BÚL SÚRAQTYNG JAUABY TANDYRDYNG QÚRYLYSYNDA JATQAN BOLAR. BÚNDAY OIDY SÓZ ARASYNDA SENING ÓZING DE AYTQAN SIYaQTY EDING GhOY. KELESI SÁT KÓZ ALDYNA TANDYR BEYNESI ORALADY. TÚGhYR ÝSTINE ORNATYLGhAN TANDYRDYNG KÓMEYINEN ÁLDEBIR ÝN «MEN MÚNDAMYN, MÚNDA ÝNIL» DEYDI. BÁLKIM, BÚL TYLSYM SYRDY TÝISIKPEN TÝISINU GhALAMATY BOLAR. SEN TANDYR KÓMEYINE ÝNILESIN. ORTADA QYP-QYZYL ShOQ. AYNALA KÝN KESKINDI NAN DÓNGELEKTERI. QYP-QYZYL ShOQ SANA QÚLAGhYNA «MEN BASTAPQY TIRShILIK IYESIMIN, MEN KÝNMIN, MEN ABSOLUTPIN, AL MYNA DÓNGELEK KESKINDI QAMYRLAR MENI AYNALA QOZGhALYP BARA JATQAN JÚLDYZDAR, JETI NAN DEGENING KÝN JÝIESINDEGI JETI PLANETA, ENDI TÝSINDING BE QÚPIYaMDY?» DEP SYBYRLAYDY.
MARQÚMDY SONGhY SAPARYNA DAYYNDAU, JERLEU RÁSIMINING KÓShPELILER ÓMIRINDE QANShALYQTY DÝNIYETANYMDYQ TAGhYLYMY, QÚNDYLYGhY BOLGhANDYGhY OLJAS AGhANYNG «AZIYa» KITABYNDA KEREMET DEREKTERMEN ÓRNEKTELIP BAYaNDALGhAN. ONDA DA TIRShILIK IYESI ADAM KEUDESINE JÚLDYZ SIPATYNDAGhY ÁShEKEYLER, ASYL TASTAR ShAShYLATYNDYGhY AYTYLATYN-DY. KÓShPELILER KOSMOGONIYaLYQ DÝNIYETANYMNYNG KIShKENTAY KÓRINISI, AFORIZMDIK NAQTYLYQQA IE TANDYRDYNG DA OSYNDAY QÚNDYLYQTARDYNG BIRI EKENDIGINE SEN SENIMDISIN. DEMEK, JETI NAN MEN JETI PLANETANYN, JETI PLANETA MEN TÁNIRININ, TÁNIRI MEN ANAU BIR ZAMANDA ÓMIR SÝRGEN ATA-BABALARYMYZDYNG RUHANY JAN DÝNIYESINDE, DÝNIYETANYMYNDA QANDAY BOLMASYN BAYLANYS BOLGhANDYGhYN TERENINE TÝIGEN TANDYR DA ÁLEMNING JETI KEREMETINING QATARYNAN, QATARYNAN EMES, QAQ TÓRINEN BARYP ORYN ALATYN MÁNGILIK ÓNER TUYNDYSY. BÝKIL GhALAMNYNG KESKININ JER TÁNIRISI TANDYRDYNG ShAGhYN OBRAZYNA SYIGhYZYP, ÓZINING BARShA DÝNIYETANYMYN BOLAShAQ ÚRPAQTARYNA QÚPIYaLAP MÚRA QYLGhAN BABALAR TAGhYLYMYNA ÝNSIZ BAS IYESIN. ENDIGI JERDE SENING QAGhBANG TANDYR BOLADY. ÓITKENI SEN KÓKTE TÁNIRGE, JERDE TANDYRGhA TABYNGhAN HALYQTYNG ÚRPAGhYSYN. ÓNERDING OSYNDAY ÝZDIK ÝLGISIN JASAGhAN SONAU BIR BELGISIZ UAQYT QAZAQTYNG NEMESE ONYNG NEGIZIN QALAGhAN BAGhZY HALYQTYNG TALAYYNA ADAMZAT DAMUYNDA RUHANY KÓShBASTAUShYNYNG MÁRTEBESI BÚIYRGhAN KEZENG RETINDE MÁNGILIK IYIRIMDE QALA BERMEK.
1996 JYL.
(JALGhASY BAR)
«ABAY-AQPARAT»