ÓRESI BIYIK, ÓRKENIYETI JOGhARY BASQA HALYQTARDYNG JEBIREY «TÁURATYNA» TARIHY DEREKTER KÓZI RETINDE DEN QOYYP, ÓZ ÓTKEN-KETKENIMEN BAYLANYSTYRA ZERTTEY BASTAGhANYNA DA BIRNEShE GhASYR UAQYT BOLDY. TEK TÝRKI TEKTESTER GhANA ÝNSIZ. OLAR «TÁURATQA» BAR BOLGhANY, ANYZDAR MEN ÁFSANALAR JINAGhY SANATYNDA GhANA QARAYTYN SEKILDI. NEMESE DINI BÓLEK KÁPIRDING SYIYNATYN KITABY RAUAYYNDA. BIZDINShE, OSY TÝSINIKTERDING EKEUI DE DÚRYS EMES. EGER ÝNILE QARAY QALSAQ, «TÁURATTA» DA TÝRKI QAUYMYNYNG KÓNE DÁUIRLER TÚNGhIYGhYN-DAGhY BOLMYS-TIRShILIGINEN SYR ShERTETIN PARAQTAR JETKILIKTI. BIZ BÝGIN HAL-QADERIMIZ JETKENShE SOLARDYNG BIRNEShEUIN SÓZ QYLMAQ NIYETTEMIZ.

BIRINShI PARAQ.
QYZYL TENIZ BEN QAMYSTY SU

ÓRESI BIYIK, ÓRKENIYETI JOGhARY BASQA HALYQTARDYNG JEBIREY «TÁURATYNA» TARIHY DEREKTER KÓZI RETINDE DEN QOYYP, ÓZ ÓTKEN-KETKENIMEN BAYLANYSTYRA ZERTTEY BASTAGhANYNA DA BIRNEShE GhASYR UAQYT BOLDY. TEK TÝRKI TEKTESTER GhANA ÝNSIZ. OLAR «TÁURATQA» BAR BOLGhANY, ANYZDAR MEN ÁFSANALAR JINAGhY SANATYNDA GhANA QARAYTYN SEKILDI. NEMESE DINI BÓLEK KÁPIRDING SYIYNATYN KITABY RAUAYYNDA. BIZDINShE, OSY TÝSINIKTERDING EKEUI DE DÚRYS EMES. EGER ÝNILE QARAY QALSAQ, «TÁURATTA» DA TÝRKI QAUYMYNYNG KÓNE DÁUIRLER TÚNGhIYGhYN-DAGhY BOLMYS-TIRShILIGINEN SYR ShERTETIN PARAQTAR JETKILIKTI. BIZ BÝGIN HAL-QADERIMIZ JETKENShE SOLARDYNG BIRNEShEUIN SÓZ QYLMAQ NIYETTEMIZ.

BIRINShI PARAQ.
QYZYL TENIZ BEN QAMYSTY SU
KEZ KELGEN DINY KITAPTAR ISPETTI «TÁURAT» TA GhAJAYYP JAYTTARGhA TOLY. ADAM ATA MEN HAUA ANANYNG JARATYLUY JAYLY ÁNGIME,KEYIN ISLAMDA DAMYTYLGhAN JÝSIP PEN ZYLIHA SEKILDI GhAShYQTAR HIKAYaSY, TOPAN SU ÁFSANASY, ADAMNYNG QIYaLYN ShARTARAPQA QOZGhAYTYN OQIGhALAR LEGI OSYLAY KETE BARADY. ÁSIRESE, BIZDINShE «TÁURATTAGhY» GhAJAYYPTAR INJUI - JEBIREY JÚRTY MÚSA PAYGhAMBARDYNG BASTAUYMEN MYSYR PERGhAUYNYNYNG EZGISINEN QAShYP, QYZYL TENIZDEN ÓTKEN KEZDE BOLGhAN OQIGhA SIYaQTY. IYÁ, DÁL SOL QÚDAYDYNG KEREMETIMEN ÓTKEL BERMES ALYP TENIZDING QAQ AYYRYLGhAN SÁTI TURALY ÁYGILI BAYaN. BÚL OQIGhA JAYYNDA «TÁURATTA» BYLAY DEP BAYaNDALADY: «MÚSA BOLSA QOLDARYN TENIZGE QARATA JAYYP JIBERIP, JARATQAN IE BOLSA ShYGhYS JELIMEN TENIZDI TÝNI BOYY QUUMEN BOLDY, TENIZDI QÚRGhAQQA AYNALDYRDY; SU KERI ShEGINDI. IZRAIL BALALARY BOLSA QÚRGhAQ ARQYLY TENIZ ORTASYNAN ÓTE BASTADY; SU BOLSA OLARDYNG ONG JAGhYNAN DA, SOL JAGhYNAN DA BIYIK QABYRGhA SEKILDI BOLYP TÓNIP TÚRDY» («TÁURAT». ShYGhU KITABY. 14:21) MINE, OSY QÚRGhAQ JERMEN QAShQYNDARDYNG SONYN ALA QUGhYNShY PERGhAUYN ÁSKERLERI DE ÚMTYLA BERGENDE, EKI BÓLINIP TÚRGhAN TENIZ QAYTA QOSYLYP, OLARDY JERMEN-JEKSEN QYLGhAN.
ShYNYNDA DA ADAM SENGISIZ GhAJAYYP OQIGhA. EGER SEBEBIN BILMESENIZ, BIR TÁNIRDING KEREMETI DEP MOYYNDAUDAN BASQA ESh LAJYNYZ QALMAYDY. RAS, ÁLDEKIM BÚL JOLDARDY JEBIREY BALALARYNA TÁN ASQAQ AQYNDYQ ShABYTTYNG JEMISI DEY SALARY DA ANYQ. BIR-AQ AUYZ SÓZ. SOSYN EShQANDAY GhAJAYYP BOLGhAN JOQ DEP NÝKTE QOYGhA DA BOLADY. BIRAQ SOLAY MA?
BÝGINGI GhYLYM «TÁURATTAGhY» OSY OQIGhAGhA JAUAP TABUGhA JAN-JAQTY TALPYNUDA. OL JEBIREY QAUYMY JÁNE MYSYR ÁSKERIMEN QYZYL TENIZDE BOLGhAN OQIGhANY OGhAN JÁNE ODAN KEYIN BOLGhAN OQIGhALAR TIZBEGIMEN BAYLANYSTYRA OTYRYP ZERDELEYDI. JAUAPTARY DA JOQ EMES.
EGER «TÁURATTYN» BETTERINE ÝNILER BOLSAQ, BÚL KEZDERI JER BETINDE ÁR TÝRLI ÝREYLI OQIGhALARDYNG BOLGhANYN ANGhARAR EDIK. YaGhNI, JER-ANA TÓSINDE ÁLDEBIR GhALAMAT TABIGhI, BÁLKIM, BÝKILÁLEMDIK APAT BOLDY DEUGE BOLADY. JÁNE OL BIRQANShA UAQYTQA SOZYLGhAN. QAZIRGI GhYLYM MÚNDAY APAT SEBEBIN ÁLDEBIR BELGISIZ KOMETANYNG JERGE TYM JAQYN QAShYQTYQTAN ÓTUI, ONYNG JER-ANA ÓRISINE QATTY ÁSERI, OSY ÁSERDEN BOLGhAN JER QOYNAUYNDA JÁNE ONYNG BETINDE JÝRIP ÓTKEN TABIGhY BÝLINShILIKTER ARQYLY TÝSINDIREDI. MINE, OSY TABIGhY BÝLINShILIKTERDING BIRI BOSQYN JEBIREY HALQYNYNG QYZYL TENIZDEN ÓTER TÚSYNA TÚSPA-TÚS KELIP QALUY ÁBDEN MÝMKIN. ÓITKENI, JER-ANA ÓZ ÓRISINDE BAYYZ TABA ALMAY TENSELGENDE TENIZDERDING DE ARY-BERI LYQSY KÓShUI ÁBDEN KÁDIK QOY. DEMEK, TENIZDING TABANY QANDAY DA BIR UAQYTQA BOLMASYN QÚRGhAP QALADY DEGEN SÓZ. OSY QÚRGhAQTAN JEBIREY QAUYMY ÓTE ShYGhYP, QAYTA QÚLAGhAN TENIZDING ARANYNA MYSYR ÁSKERI JÚTYLUY, MÚNY ENDI TAGhDYR TÁLKEGINING ISI DEUIMIZ KEREUK. OSY BIR BASQA HALYQTAR ÝShIN NAGhYZ TAJAL TRAGEDIYaSYNYNG ÓZI BOLGhAN OQIGhA, KERISINShE, JEBIREY JÚRTYNYNG RUHYN KÓTERIP KETTI. OLARDYNG SANASYNDA BIZ TÁNIRINING ÓZINING TANDAUY TÝSKEN HALYQPYZ DEGEN SENIM QALYPTASTY. KEShEGI QÚL HALYQ ÁP-SÁTTE ÚLY HALYQQA AYNALYP ShYGhA KELDI. BIREUGE BAQ, BIREUGE QASIRET DEGEN OSY DA.
DEGENMEN BIZDING «TÁURATTAGhY» BÚL OQIGhA TURALY ÁNGIME QYLUDAGhY MAQSATYMYZ - JEBIREYDING ShYNAYY ShEJIRESIN ShEKU EMES, OSY OQIGhANYNG BABA TÝRKI TARIHYNA QANShALYQTY QATYSY BARLYGhYNA ZER SALU.
JOGhARYDAGhY OQIGhA BOLGhAN KEZDERI QYZYL TENIZ QAZIRGIDEY EMES, YaM-SUF (G.V.SINILO. «DREVNIE LIYTERATURY BLIJNEGO VOSTOKA Y MIR TANAHA», MINSK, 1998, 219-BET) DEP ATALATYN. BÝGINGI QAZAQ TILINE BÚL ATAUDY QAMYSTY SU NEMESE QAMYSTY TENIZ DEP AUDARUGhA BOLADY. EGER QAZAQTARDYNG ÁLI KÝNGE TENIZ NE KÓLDI ÝLKEN SU DEP ATAY SALATYNYN ESKERSEK, OSY ATAUDAN TÝRKILIK SAMALDYNG LEBI ESIP TÚRGhANDAY. «YaM» ÁLDE «KAM» SÓZINEN QAMYS ATAUYN ShYGhARYP ALU JÁNE QIYN EMES. ARADA JATQAN BIRNEShE MYNJYLDYQTY ESKERSEK, QAMYSTYNG O BASTA BIR BUYNDY SÓZ RETINDE TEK «QAM» BOLYP DYBYSTALGhAN BOLUY ShYNDYQTAN TYM ALYS KETE QOYMAYDY. AL «SUF»-TYNG KÁDUILGI SU EKENDIGINE ESh DAU JOQ. ARYGhA BARMAY-AQ QOYaYYQ, KÓRShI ÓZBEK AGhAYYNDA «SU»-YNYZ «SUV» DELINEDI.
IYÁ, TENIZ ATAUYNA BAYLANYSTY BAYLAMYMYZDY AYTARYNA AYTYP ALDYQ, ENDI ONY QANDAY DA BIR DEREKTERMEN BOLSYN NAQTYLAY ALAMYZ BA? ENDI OSY BAGhYTTA ÁREKETTENIP KÓREYIK.
KÓNE MYSYR TARIHYNDA EGIYPETTI BIZDING DÁUIRIMIZGE DEYINGI II MYNJYLDYQTYNG AR JAQ, BER JAGhYNDA BIRNEShE GhASYR BIYLEGEN AMU-GIKSOS DEGEN BELGISIZ HALYQ TURALY AYTYLADY. BIZDINShE, OSY AMU-GIKSOSTAR QAYSYBIR BATYS TARIHShYLARY JAZYP JÝRGENDEY ARAB NE JEBIREYLERDING ARGhY ATA-BABALARY EMES, PROTOTÝRKI, YaGhNY BABA TÝRKILER BOLUY KEREK.
«GIKSOSTAR QAYDAN KELDI? BÚL SAUALGhA GhALYMDARDYNG JAUABY ÁRQILY. KEYBIREULERI GIKSOSTARDY MITTANIYaNYNG ARIY TEKTES HALYQTARYNA JATQYZSA, ENDI BIREULERI OLARDY SKIFTER (SAQTAR) DEP ESEPTEDI». (IY.VELIKOVSKIY, «EDIP JÁNE EHNATON», DONDAGhY ROSTOV, 1996, 78-BET). MINE, OSY JOLDARDYNG ÓZI-AQ BIZDING ÓZ JORAMALYMYZDA JALGhYZ EMES EKENIMIZDI ANGhARTADY. AL ENDI BÚL TÓNIREKTE «TÁURAT» NE DER EKEN, SOGhAN TOQTALAYYQ. ONDA, BAQTAShYLARDY TÓBESINE KÓTERGEN AMOS PAYGhAMBARDYNG KITABYNDA MYNANDAY DEREK BAR: «GIKSOSTAR PATShASYNYNG ESIMI KIAN PLANETA ATAUY: «KIIN... SIZDING QÚDAYYNYZDYNG JÚLDYZY» (AMOS 5;26). KÝN. IYÁ, KÁDIMGI BABA TÝRKILER TÁNIRI DEP TABYNGhAN ALAULY KÝN. TÝRKI PERGhAUYNYNYNG ESIMI DE KÝN, TÁNIRINING JÚLDYZY DA KÝN. OSYNYNG ÓZI-AQ SAQ-TÝRKILERDING B.D.D. II-I MYNJYLDYQTARDA-AQ MYSYRGhA BIYLIK JÝRGIZGENIN ANGhARTPAY MA?
IYÁ, ATAQTY QYPShAQ BEYBARYS MYSYRDY BIYLEGEN ALGhAShQY TÝRKI EMES. ONYNG OGhAN DEYIN DE JÝZDEGEN JYLDAR BÚRYN MYSYRDY BIYLEGEN KÝN DEGEN QÚDIRETTI BABASY DÝNIYENI DÝRLIKTIRIP ÓTKEN.
TÝRKI JÝRGEN JERDE JER-SU ATAUY DA TÝRKILIK BOLMAQ. OLAY BOLSA, QYZYL TENIZDING BIR KEZGI ATAUY «QAM-SU», YaKY «QAMYSTY SU» NEMESE «QAMYSTY TENIZ» ATALGhAN DEGEN MÚNDAY JORAMALDY DA NAZARDAN ShYGhARYP TASTAY SALUGhA ESh BOLMAYTYN ShYGhAR.

EKINShI PARAQ.
BÝLIKShI PERGhAUYN MEN MÚSA PAYGhAMBAR
DIN TARIHY BIR QÚDAYGhA SIYNUDY (MONOTEIZM) ALGhASh MEMLEKETTIK DENGEYDE ENGIZBEK BOLGhAN JANKEShTI REFORMATOR RETINDE MYSYR PERGhAUYNY IÝ AMENHOTEPTI ATAYDY. OL HALYQTY AMON-YPIYTERDING ORNYNA ATON-KÝNGE TABYNUGhA ShAQYRDY, OGhAN ARNAP MADAQ ÓLENDER JAZDY.
IMMANUIL VELIKOVSKIY «EDIP JÁNE EHNATON» KITABYNDA OSY MYSYRLYQ PERGhAUYN MEN GREK MIFOLOGIYaSYNDAGhY EDIP TURALY ÁFSANANY BAYLANYSTYRUGhA TYRYSADY. AVTORDYNG PIKIRINShE, GREK ANYZYNDAGhY EDIPTING PROTOTIYPI - EShQANDAY DA GREK PATShAZADASY EMES, KEYIN EHNATON ESIMIN ALGhAN DÁL OSY MYSYR PERGhAUYNYNYNG NAQ ÓZI. GhALYM EDIP JÚMBAGhYN ShEShETIN SFINKSTING GREK TOPYRAGhYNA ESh QATYSY JOQTYGhYN, KERISINShE, ONYNG MYSYR PIRAMIDALARYMEN TIKELEY BAYLANYSYN AYTA KELE, MYSYR JAZBALARYNA OY JÝGIRTE OTYRYP, EDIP PEN EHNATON TAGhDYRYNYNG ÚQSASTYGhYNA KÓPTEGEN DÁLEL-DÁYEKTER KELTIREDI. QYSQAShA TOQTALA KETSEK, BÚL DÁLEL-DÁYEKTER MYNADAY:
1. ÁKESI III AMONHOTEP OTBASYMEN BEDERLENGEN SURETTERDE BALA EHNATONNYNG BEYNESI BIRDE-BIR RET KEZDESPEYDI. DEMEK, EGER SARAY SURETShILERINING TEK NAQTY JAYTTY SALATYNYN ESKERSEK, JAS KEZINDE BOLAShAQ PERGhAUYN SARAYDA BOLMAGhAN BOLYP ShYGhADY. ShAMASY, ÁKESINING KÁRINE ÚShYRAGhAN OL JAT JERDE TÁRBIYELENSE KEREK. GhALYM JAT JER RETINDE BÝGINGI IRAN TERRITORIYaSYNDA BOLGhAN ARIYLER MEMLEKETI MITTANIYaNY ATAYDY. OSYGhAN ÚQSAS HALDI GREK ANYZYNDAGhY EDIP TE BASYNAN KEShIREDI.
2. EGER BALA ÁKESINING QAHARYNA ÚShYRAGhAN BOLSA, ONYNG QANDAY DA BIR SEBEBI BOLUGhA TIYIS. MYSALY, ÁKE MEN BALANYNG ARASYN «EDIP PATShA» MIYFINDEGIDEY KÓRIPKELDING BOLJAMY UShYQTYRUY MÝMKIN. QYSQASY, «BALANYZ ÓZINIZDI ÓLTIRIP, TAGhYNYZDY TARTYP ALADY, KEYIN ÓZ ANASYMEN TÓSEKTES BOLYP KÝNÁGhA BATADY» DEGEN SARYNDAGhY KÓRIPKELDIK BALANYNG TAGhDYRYN QYRShYNYNAN QIYP JIBERUI MÝMKIN-DI. OSYNDAY KÓRIPKELDIK GREK ANYZYNDA DA BAR. KÓRIPKEL RETINDE ABYZ TIYRESIY SÓZ ALADY.
3. ÁRIYNE, PERGhAUYN ÁKE QÚLAQ ASATYN KÓRIPKELDIKTI TEK AMON GhIBADATHANASYNYNG BEDELDI ABYZY GhANA JASAY ALADY. AL BÚL BALANYNG JÝREGINDE AMON ABYZY GhANA EMES, AMON SENIMINE DEGEN DE QARSYLYQTYNG ORYN ALUYNA SEBEPShI BOLMAQ. KEYIN TAQQA OTYRGhAN EHNATONNYNG AMON ABYZDARYN QUDALAP, ATON-KÝNGE TABYNUDY ENGIZBEK BOLGhANYNYNG PSIHOLOGIYaLYQ SEBEBI OSYNDAY. AL GREK ANYZYNDA KÓNE KULTTING SIMVOLY ISPETTES SFINKS JASYRGhAN JÚMBAGhY ShEShILGENNEN KEYIN BIYIKTEN QÚLAP ÓLEDI. EHNATON BOLSA TAQQA OTYRGhASYN AMON GhIBADATHANALARYN QIRATQAN.
4. ÁKE MEN BALA ARASYNDAGhY ÓKPELESU DE AYaQSYZ QALGhAN JOQ. TAQQA OTYRA SALYSYMEN EHNATON ÁKESINING ESIMIN BARLYQ ESKERTKISh JAZBALARDAN ÓShIRTKIZIP TASTAUGhA BÚIRYQ BEREDI. AL BÚL KÓNE MYSYRLYQTYNG ÚGhYMYNDA MARQÚMNYNG RUHYN QOSA ÓLTIRU BOLYP TABYLADY. OSYNDAY OQIGhA GREK ANYZYNDA DA BAR. QAYTA ORALGhAN EDIP ÓZ ÁKESIN ANSYZDA ÓLTIRIP QOYaDY.
5. EDIP ESIMI GREKShEDEN «ISINGEN AYaQ» DEP AUDARYLADY. BÝGINGE JETKEN EHNATON SURETTERINEN DE ONYNG AYaGhY QALYPTAGhYDAY EMES, BIRShAMA ISIK EKENIN ANGhARAMYZ.
6. EGER EHNATONNYNG QYZDAY ALGhAN QOSAGhY NEFERTITY ALGhASh ÝILENGENDE JÝKTI BOLYP, BALA KÓTERUGE TYM BALGhYN EKENIN ESKERSEK, SURETTERDEGI EHNATONNYNG ÝLKEN QYZYN ONYNG ÓZ ShEShESINEN SÝIGEN NÁRESTESI DEUGE BOLADY. ÓITKENI, ÓZINE JASY JAGhYNAN JETE QABYL SÁBIYDI NEFERTITIYDING DÝNIYEGE KELTIRUI ESh MÝMKIN EMES. GREK ANYZYNDA DA OSYNDAY OQIGhA, ANA MEN BALANYNG JAQYNDASUY ETEK ALADY.
QYSQASY, VELIKOVSKIYDI ÓZ BOLJAMYN, YaGhNY EDIP PEN EHNATONNYNG BIR ADAM EKENIN QISYNDY DÁLELDEY ALGhAN DEYMIZ. ÁYTSE DE, BIZDING NAZAR AUDARGhYMYZ KELETINI - EDIP PEN EHNATON TAGhDYRYNDAGhY BÚL ÚQSASTYQTAR EMES, EHNATONNYNG KÝNGE TABYNU KULTIN EGIYPETKE ARIYLER ELI - MITTANIYaDAN ÁKELUI. ARIYLERDING KIShI AZIYa, ÝNDISTAN MEN EUROPAGhA QAZAQ DALASYNAN AUGhANYN ESKERSEK, BABA TÝRKILER TABYNGhAN KÝN TÁNIRI MEN MYSYR PERGhAUYNY DÁRIPTEGEN ATON - KÝN QÚDAYY ARASYNDA QANDAY DA BIR BAYLANYS BAR EKENIN ANGhARGhANDAYMYZ. AL QAYSYBIR BASTAUHAT KÓZDERI MÚSA PAYGhAMBARDY OSY EHNATON PATShANYNG SARAYYNDA TÁRBIYELENGEN TAZA MYSYRLYQ EDI DEGEN DEREKTERDI ALGhA TARTADY. TIPTI JEBIREYLERDI TUGhAN JERINE QAYTA BASTAP ShYQQAN MÚSA PAYGhAMBARDY REFORMASY ISKE ASPAY TAGhYNAN TAYDYRYLGhAN, JERGILIKTI ABYZDAR TARAPYNAN QUDALAUGhA ÚShYRAGhAN EHNATON PERGhAUYNNYNG ÓZI EDI DEGEN DE ÁNGIME BAR (N.V.SINILO, «DREVNIE LIYTERATURY BLIJNEGO VOSTOKA Y MIR TANAHA», MINSK, 1998, 216-BET ). EGER EHNATON PERGhAUYNNYNG ZIRATY ÁLI KÝNGE TABYLMAGhANYN ESKERSEK, BÚL ÁNGIMENING DE ÁBDEN JANY BAR BOLUY MÝMKIN. SOSYN «TÁURATTYN» ÓZI DE MÚSANYNG PERGhAUYN SARAYYNDA TÁRBIYELENGENIN ESh JOQQA ShYGhARMAYDY GhOY. IYÁ, SOL MYSYR PERGhAUYNY KÝNNEN KÝNGE KÓBEYIP BARA JATQAN JEBIREY OTBASYNDA DÝNIYEGE KELGEN ERKEK KINDIK JAS SÁBIYLERDING BÁRI ÓLTIRILSIN DEGEN BÚIRYQ ShYGhARYP, MÚSANY BOSANGhAN ANASYNYNG ONY ÓLIMNEN QALAYDA ALYP QALU ÝShIN SEBETKE SALYP SUGhA AGhYZYP JIBERUI, ONY MYSYR HANShASYNYNG TAUYP ALYP, BOLAShAQ PAYGhAMBARDYNG PERGhAUYN SARAYYNDA TÁRBIYELENUI JAYLY TÁURATTYQ HIKAYaNY AYTAMYZ.
QALAY DEGENMEN DE EHNATON KÝN QÚDAYY MEN MÚSA MONOTEIZMINING ARASYNDA QANDAY DA BIR BOLSYN NÁZIK BAYLANYS BAR. BÁLKIM, BÚL BAYLANYS BABA TÝRKINING KÝN TÁNIRI ARQYLY KÓRINIS TABATYN BOLAR. «TÁURATQA» MYSYR TARIHY TARAPYNAN ZERDE SÁULESIN TÝSIRIP KÓRGENDE BABA TÝRKI ÓTKENINE QATYSTY OSYNDAY BIR OQIGhANYNG SÚLBASYN BAYQAGhANDAYMYZ. RASYNDA DA EHNATON TABYNGhAN ShAShAQTY KÝN DISKISIMEN BIZDING DALADAGhY JARTASTARDA KEZDESETIN KIYELI KÝN SIMVOLY BEYNELERINING ARASYNDA QANDAY AYYRMAShYLYQ BOLUY MÝMKIN?

ÝShINShI PARAQ.
JEBIREY QÚDAYY MEN QASQYR TOTEMI
JEBIREY QAUYMY MÚSA PAYGhAMBARDYNG BASTAUYMEN MYSYR QÚLDYGhYNAN QAShYP ShYQQANNAN KEYINGI GhAJAYYPTER LEGI OLARGhA QYZYL TENIZDING QAQ AYYRYLYP JOL BERUIMEN GhANA AYaQTALGhAN JOQ. JOGhARYDA AYTQANDAY, BÚL KEZDERI ÝREYLI, QORQYNYShTY OQIGhALAR ÓTE KÓP BOLDY. ÓZ ÓRISINING ShENBERINDE BELGISIZ KOMETAMEN ARBASYP QALGhAN JER-ANANYNG QÚRSAGhY TYNYMSYZ YNYRANYP JATTY. JER SILKINIP, TAULAR JALYN ATQYLADY, KÓKTEN METEORITTER JAUDY. «IZRAIL HALQY EGIYPETTEN ShYQQANDA... TENIZ QÚRGhAP, KERI QAShTY... TAULAR QOYDAY, TÓBELER QOZYDAY SEKIRDI... JARATQANNYNG JANARYNDA JER TENSELDI...» («TÁURAT», PSALTIR 113: 1-7). IYÁ, MÚNDAY ORASAN APATTY JER BETINDEGI BASQA HALYQTARDYNG DA BILMEY QALUY MÝMKIN EMES. OSY KEZDERDEGI OQIGhALAR JAYLY EGIYPETTING IPUVER PAPIRUSYNDA: «O, JER KÝRKIREUIN TOQTATYP, TYNYShTYQ TEZIREK ORNASA EKEN»,- DELINEDI. BÚL KEZDEGI JAYTTAR TURALY ÓZGE HALYQTARDYNG ANYZ-ÁNGIMELERINDE DE ESTELIKTER JETERLIK.
MINE, JER-ANAGhA QATERLI QAUIP TÓNGEN OSYNDAY QORQYNYShTY KÝNDERDING BIRINDE BOSQYN JEBIREY QAUYMY SINAY TAUYNA TAYaP QALGhAN-DY. DÁL OSY JERDE OLARGhA JARATQANNYNG ON ÓSIYETIN ESTU BAQYTY BÚIYRGhAN BOLATYN. JARATQANNYNG DAUYSY ESTILDI-MIS DELINETIN OSY TÚSTY «TÁURAT» BYLAY DEP SURETTEYDI: «JARATQAN OT BOLYP TÝSKENNEN KEYIN, BÝKIL SINAY TAUY TÝTINDEP TÚRDY, TÓNIREKTE QAZANNAN ShYQQAN TÝTIN SEKILDI QON TÝTIN BUDAQTADY, BÝKIL TAU QATTY TENSELDI» («TÁURAT», ShYGhU KITABI, 19:18). IYÁ, BÚL SURETTEU JARATQANNYNG JERGE TÝSUINEN KÓRI, KÁDUILGI TABIGhY APATTAN KÓBIREK MAGhLÚMAT BEREDI. ShAMASY, SINAY TAUYNA BASQA DA ÚSAQ METEORITTERMEN BIRGE KOMETAMEN ILESE JÝRETIN IRI METEORITTERDING BIRI QÚLAGhAN BOLSA KEREK. MÚNDAY JAGhDAYDA ZILZALA BOLYP, JER-ANANYNG QOYNAUYNAN UILDEGEN QUATTY DYBYSTARDYNG ShYGhATYNY DA AQIQAT. MINE, «TÁURATTYN» BAYaNDAUYNDA, OSYNDAY DYBYS ÝZDIK-SOZDYQ ON RET QAYTALANGhAN SEKILDI. QYZYL TENIZDEN ÓTU HIKAYaSYN JARATQANNYNG ShAPAGhATYMEN BOLDY DEP YRYMDAGhAN HALYQQA DÁL OSY ON DYBYS JARATQANNYNG ÓZDERINE BERIP JATQAN ÓSIYETINDEY BOLYP ÚGhYNYLUY DA KÁDIK. BIZDINShE, SINAY TAUYNDA MÚSA PAYGhAMBAR JARATQANNAN ALDY DEP ESEPTELINETIN ATAQTY ON ÓSIYETTING AQIQY TARIHY OSYNDAY. BASQALAY BOLUY ESh MÝMKIN EMES.
KÓNE JEBIREY ANYZYNDA OSY OQIGhA TURALY MYNANDAY JOLDAR BAR: «TEK IZRAIL EMES, ÁLEMNING BARLYQ HALYQTARY ESITTI. JARATQAN DAUYSY BARLYGhYNA TÝSINIKTI BO-LATYNDAY ETILIP ADAMZATTYNG JETPIS TILINDE DYBYSTALDY... ONY ESTIGENDE PÚTQA TABYNUShYLARDYNG JANDARY QORYQQANDARYNAN KEUDELERINEN ShYBYNDAY ShYRQYRAP ÚShTY». IY.VELIKOVSKIY GINZBURGTING «ANYZDAR» KITABYNAN OSYNDAY DEREK KELTIREDI (IY.VELIKOVSKIY, «STOLKNOVENIE MIROV», DONDAGhY ROSTOV, 1996, 112-BET).
JEBIREY ANYZY OSY BIR KEZDERI RASYNDA DA ÁLEMDIK APATTYNG ORYN ALGhANYNA MEGZEP TÚR. ÁYTPESE, ShYBYNDAY QYRYLGhAN ÓZGE HALYQTAR JAYLY ÁNGIME BOLMAS EDI GhOY. AL OSY BIR «ADAMZATTYNG JETPIS TILINDE DAUYSTALGhAN ÓSIYETTER» JAYLY OQIGhAGhA KUÁ BOLGhAN ÓZGE HALYQTAR, ONYNG IShINDE BIZDING BABA TÝRKILER NE DEYDI EKEN? BABALAR MÚRASYNAN OSY OQIGhAGhA BAYLANYSTY QANDAY DA BIR QATPAR-SILEMDI ÚShYRATA ALAMYZ BA? BIZDINShE, BÚL SAUALDYNG JAUABYN TABUGhA BOLATYN SEKILDI. PAYYMYMYZDA JAUAPTYNG KILTI QASQYR TOTEMINE QATYSTY MIFTE JATUGhA TIYIS.
KÓNE TÝRKILER ÓZDERIN QANShYQ QASQYR MEN BALANYNG NEKESINEN TARATADY. ANYZ NÚSQASY BIRNEShEU. BIRINDE BIR ÚLYS ELDI QAPIYaDA JAU QOLY ShAUYP QANDY QYRGhYNGhA ÚShYRATSA, ENDI BIRINDE BABA TÝRKILERDING BASYNA NENDEY ZÚLMAT TÓNGENDIGINING SEBEBI AShYQ AYTYLMAYDY. OIYMYZShA, AQIQATQA JAQYNY OSY EKINShI NÚSQA. AL BABA TÝRKILERDI QYRGhYNGhA ÚShYRATQAN OQIGhA JANAGhY «ON ÓSIYET» TÝSETIN KEZDEGI GhARYShTAN KELGEN TABIGhY HÁM ÁLEMDIK MASShTABTAGhY APATTAR EDI. JER-ANANYNG BELGISIZ KOMETAMEN ARBASYP, ÓZ ÓRISINDE TENSELE YNYRANGhANYN ÓZGE «JETPIS HALYQPEN» BIRGE BABA TÝRKILER DE ESTIDI. BIRAQ OLAR BÚL YNYRANGhAN DYBYSTARDY JARATQANNYNG ON ÓSIYETI DEP QABYLDAGhAN JOQ, TABIGhATTYNG ERKIN ÚLDARYNA TÁN BOLMYSTARYMEN JER QOYNAUYNAN ShYQQAN KÝNIRENGEN UILDERDI QASQYRDYNG ÚLUYNA ÚQSATYP JIBERDI. IYÁ, RASYNDA DA BASYNA QIYN-QYSTAU SYN SAGhATY TUGhANDA JER-ANA ShYGhARGhAN DYBYSTAR OSY BIR TEKTI ANNYNG ÚLYGhANDA ShYGhARATYN DYBYSTARYNA TYM JAQYN BOLATYN. NÁTIYJESINDE PROTOTÝRKILIK AQYNDYQ ShABYT QASQYR-ANA MEN BALA-BABANYNG NEKESINEN TARAGhAN JANA BIR HALYQ JAYLY ÁDEMI ÁFSANANY DÝNIYEGE KELTIRDI. QASQYR-ANANYNG TÁNIRI DENGEYINE KÓTERILMEY, TOTEM SIPATYNDA GhANA QALYP QOIYNA, BÁLKIM, BÚL KEZDERI BABA TÝRKILERDING JEBIREYLER ENDI GhANA QOL JETKIZGEN BIR TÁNIRGE (MONOTEIZM) SYIYNUY KEDERGI JASAGhAN ShYGhAR. QALAY DEGENMEN DE, JERDING GhALAMDYQ QAQTYGhYSTAN AMAN QALUYNA KUÁ BOLGhAN PROTOTÝRKILER OSY BIR GhALAMDYQ ERLIKKE MÁNDI DE MAGhYNALY RUHANY ESKERTKISh QOYa BILDI. BÝGIN QASQYR TOTEMINING TASASYNDA JER-ANA, ONYNG ÓZ ÚLDARYNA BERERI ShEKSIZ MEYIRBANDY TABIGhATY JASYRULY DEUIMIZGE ÁBDEN BOLADY. ÓITKENI, BABA TÝRKILER OSY BIR ALAPAT TÚSTA TIRShILIGIN ÚRPAQTAN-ÚRPAQQA JALGhASTYRUGhA TAGhY DA BIR MÝMKINDIK ALGhANY ÝShIN TIKELEY JER-ANAGhA BORYShTAR EKENDIKTERIN JAQSY TÝISINDI.
RAS, ÁLDEKIMNING QASQYR MIYFIN SINAY TAUYNDAGhY OQIGhAMEN QIYSTYRUDYNG ESh QISYNY JOQ DEUI MÝMKIN. BIZ OLARGhA «JETPIS TILDE ADAMZAT BALASYNA TÝSKEN ÓSIYETTIN» TAGhY BIR TÝSINDIRMESIN, ÝNDISTERDING SNOHIMISh TAYPASYNAN JAZYLYP ALYNGhAN ANYZDY JAUAP RETINDE ÚSYNAMYZ. ONDA: «BAGhZY BIR ZAMANDARDA ASPAN JERGE TÓNIP TÚRGhAN EKEN. ADAMDARDYNG BEL JAZYP, TIK JÝRUI QIYN BOLYPTY. AL BÚLAY ÚZAQQA BARU MÝMKIN EMES. MINE, OSYNDAY BIR QIYN KÝNDERI BIRQANShA AQSAQAL BAS QOSYP KENES QÚRADY. OLAR ÁLEMNING BAR TÝKPIRINDEGI HALYQTAR BIR MEZGILDE «AU-AU» DEP AYQAYLASYN, SONDA ASPAN KÓTERILEDI DEGEN TOQTAMGhA KELEDI. OSY ShEShIMDI JETKIZU ÝShIN JAN-JAQQA HABARShYLAR ATTANDYRYLADY. OSYLAYShA, BÝKIL ADAMZAT BIR MEZGILDE «AU-AU» DEP AYQAYLAUYNYNG NÁTIYJESINDE, ASPAN BÝGINGI BIYIGINE KÓTERILIP, ADAMDAR BOY JAZYP, ERKIN JÝRE ALATYN BOLYPTY. BAQYTTY ÓMIR KEShE BASTAPPYZ. QAZIR ADAMZAT BIRLIGINING QUATYN KÓRSETETIN OSY KÝNDERDING ESTELIGI RETINDE, ÁLI KÝNGE KANOE ESKENDE «AU-AU» DEP AYQAYLAYMYZ»,- DEP BAYaNDALADY. MÚNDAGhY «AU» SÓZINING TARIHY DA QASQYR TOTEMINE QATYSTY MIFTI ESKE TÝSIRETININE DAU JOQ.
SONDAY-AQ JEBIREY QÚDAYYNYNG BIR KEZDERDEGI ATALUY QAZIRGIDEY YaHVE EMES, YaO, IO NEMESE YaU, BÁLKIM, AU BOLGhANY TURALY DA DEREKTER BAR («TÁURAT», PSALTIR:67). BÚGhAN QOSA MÚSANYNG ON ÓSIYETTI YaO, BÁLKIM, YaU-AU DEP ATALATYN TÁNIRDEN ALGhANYN KÓNE TARIHShY DIODOR DA JAZGhAN KÓRINEDI.
IYÁ, «TÁURATTA» JÚMBAGhYN ShEShUDI KÝTIP JATQAN GhAJAYYP OQIGhALAR KÓP. OLARDYNG QAYSYBIRI TIKELEY NE JANAMA TÝRDE TÝRKI TARIHYMEN DE BAYLANYSYP JATADY. BIZ BÝGIN SOLARDYNG BIRNEShEUINE GhANA TOQTALA ALDYQ. ÁYTSE DE, OSY AZGhANTAY ÁNGIMEMIZDING ÓZI-AQ «TÁURATTYN» BÝKIL ADAMZATQA ORTAQ BAGhA JETPES ShYN JAUHAR JÁDIGER EKENINE DÁLEL BOLA ALADY GhOY DEP OILAYMYZ.
2005 JYL.

"Abay-aqparat"