Senbi, 23 Qarasha 2024
Bir saual 6608 15 pikir 4 Jeltoqsan, 2020 saghat 11:02

Ákimshilik ataular qashan qazaqshalanady?

Ákimshilik-aymaqtyq ataular qashan birjola qazaqshalanady? Tap osy saual qashan qoylatynyn kópten kýtken edi. Ol qoyyldy. Qoyghan óz qazaghymyz emes, ózge últ ókili.

IYә, osy saual júrttyng bәrin mazalaydy. «Bireu – qyryq dese, bireu – sorok deydinin» keri. «Oblys  – Oblasti», «Audan  – Rayon» jәne «Seliskiy okrug – Auyldyq okrug» jaryspalylyghy júrtty mezi etip boldy. Ári ózindi tap bir Reseyding әldebir guberniyasynda jýrgendey sezinesin.

Taghdyryn qazaq eli jәne memlekettigimen baylanystyrghan ózge últ ókilderi arasynda biylikting dekenestenu jәne otarsyzdanu prosesi kezindegi ayaghyn bayqap basushylyghyna qatysty óz pikirlerin ashyq bildiru nauqany bastaldy. Ózderin qazaq elining bir bólshegimiz dep sanaytyn sanaly otandastarymyz әueli alash balasyn ekige jarghan ózge halyq ókilderining últyn «qazaq» dep jazyluyn kóteruining ózi-aq: bir kezdegi «Qazaqstandyq últ» konsepsiyasynyng kelmeske ketkendigin tanytady emes pe?! 

Osy joly Senat deputat Sergey Ershov Qazaq Elinde "selo" terminin "auylmen" birjola auystyrudy úsyndy. Búl turaly Tengrinews.kz. tilshisi jazady. 

Últtyq ekonomikanyng viyse-ministri Ermek Alpysovqa qarata: "Esly "selo" proishodit ot slavyanskogo y assosiiruetsya s ponyatiyem poseleniya, jilogo pomesheniya ily derevni, otlichiytelinoy osobennostiu v dorevolusionnoy Rossiy bylo nalichie serkvi, to ponyatie "auyl" iymeet iskonno turkskoe proishojdeniye, pozdnee zakrepivsheesya u kochevyh narodov y oznachavshee podvijnoe poseleniye. IYmenno "auyl" zakrepilsya v nashem soznaniy kak kolybeli duhovnosty y razvitiya naroda. Y pod takim nazvaniyem uspeshno realizuetsya proekt "Auyl - el besigi", - dedi Sergey Ershov palata otyrysynda.

Sergey Ershovtyng oryndy kótergen saualy men talaby ayaqsyz qalmasa boldy. Qazir biri audarylmay, biri jarysa qoldanylyp jýrgen «oblasti» pen «rayon» sózderin birjola «Aymaq» jәne «audanmen» almastyrylsa degen ýmitimizde joq emes. Búl orayda «Jaraysyn, Sergey!» degennen basqa ne aitasyn? Qany qazaq aitpaghandy, jany qazaq aitqangha qabyng qanady eken.

Biraq Alpysovtyng oghan berilgen myna bir shygharyp salma jauaby: "Dumang, eto trebuet dopolniytelinoy prorabotki, v tom chisle s ekspertamy v oblasty onomastiki. U nas seychas zakonoproekt po rasshiyrenii samostoyatelinosty rayonov y seliskih urovney vlasti. V ramkah etogo zakonoproekta my vashe predlojenie rassmotriym" kónilge týrli oy saldy.

Biraq qansha aitqanmen «әkimshilik-aymaqtyq ataulardyng qazaqshalanuyna» qatysty sirese qatqan seng qozghaldy...

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz

15 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377