Ótken jyly audan halqyn medisinalyq qamtudyng jay-japsary jóninde baspasózde jazuday-aq jazyldy. Oblystyq «Atyrau» gazetinde «Auqatty audannyng saulyghynda aqau bar, ony qalpyna keltiru – birinshi kezektegi mindet» (3 shilde, 2008j.), «Tosynnan kýn suytsa, qiyndyq bolar týri bar» (18 qazan, 2008j.) jәne «Tesik ókpe qazynaly aimaqtyng qorqynyshyna ainaldy» (29 mamyr, 2008j.) degen syny әri saraptama materialdar jariyalanyp, kemshilikti týzetuding naqty joldary kórsetilgen edi.
Densaulyq saqtau mәselesi sol kezderi audandyq mәslihattyng sessiyasynda әdeyi qaralyp, júmysty jaqsartugha baghyttalghan sharalar da alynghan.
Qysqasy, búdan isting algha jyljuy bayqalmady. Jaqynda audandyq mәslihat janyndaghy «Halyqty әleumettik qorghau, densaulyq saqtau, bilim, mәdeniyet jәne jastar jónindegi» túraqty komissiyasy kezekti otyrysynda búryn sessiyada qaraghan osy mәsele turaly sheshimning oryndalu barysyn jәne oblystyq gazette kóterilgen jogharydaghy syny materialdaghy atalghan kemshilikterding qanshalyqty iske asqandyghyn qarady.
Túraqty komissiyada audandyq mәslihat hatshysy M.Kenghanov sóilep, búl mәselening sessiyada kóterilgendigin, «Atyrau» gazetinde birneshe ret syny materialdar jaryq kórgendigin tilge tiyek etti.

Ótken jyly audan halqyn medisinalyq qamtudyng jay-japsary jóninde baspasózde jazuday-aq jazyldy. Oblystyq «Atyrau» gazetinde «Auqatty audannyng saulyghynda aqau bar, ony qalpyna keltiru – birinshi kezektegi mindet» (3 shilde, 2008j.), «Tosynnan kýn suytsa, qiyndyq bolar týri bar» (18 qazan, 2008j.) jәne «Tesik ókpe qazynaly aimaqtyng qorqynyshyna ainaldy» (29 mamyr, 2008j.) degen syny әri saraptama materialdar jariyalanyp, kemshilikti týzetuding naqty joldary kórsetilgen edi.
Densaulyq saqtau mәselesi sol kezderi audandyq mәslihattyng sessiyasynda әdeyi qaralyp, júmysty jaqsartugha baghyttalghan sharalar da alynghan.
Qysqasy, búdan isting algha jyljuy bayqalmady. Jaqynda audandyq mәslihat janyndaghy «Halyqty әleumettik qorghau, densaulyq saqtau, bilim, mәdeniyet jәne jastar jónindegi» túraqty komissiyasy kezekti otyrysynda búryn sessiyada qaraghan osy mәsele turaly sheshimning oryndalu barysyn jәne oblystyq gazette kóterilgen jogharydaghy syny materialdaghy atalghan kemshilikterding qanshalyqty iske asqandyghyn qarady.
Túraqty komissiyada audandyq mәslihat hatshysy M.Kenghanov sóilep, búl mәselening sessiyada kóterilgendigin, «Atyrau» gazetinde birneshe ret syny materialdar jaryq kórgendigin tilge tiyek etti.
Biraq әzirge búghan qúlaq asqan eshkim joq. Auruhana jaghdayy býgin de mýshkil. Su, jylu joq. Kanalizasiya júmys jasamaydy. Auruhanada em alyp jatyrghan syrqattar qys mezgilinde әjethanagha syrtqa shyghugha mәjbýr.
Auruhanada jatqan adamdargha jaghday jasalmaghan. Tok mәselesi sheshilmegen. Dәrigerlerding aqyly qyzmet kórsetui jóninde kýmәndi jaylar kóp. Bir derek. Qan tobyn aiyru qyzmetining baghasy Atyrauda 600 tenge bolsa, Jylyoyda 2200 tenge. Nege olay? Dәrigerlerding júmys kezinde araq-sharap iship alyp jýretindigi turaly dabyldar da bar.
Jaqynda oblys әkimi B.Rysqaliyev audan әkimining esebin tyndaghan jiynda, sonday-aq, oblystyq tәrtiptik kenes otyrysynda da audannan densaulyq saqtau salasyndaghy kemshilikterdi ótkir syngha aldy. Audanda ókpe aurularynyng sany da ósip barady.
Audan әkimining orynbasary A.Ábenov bylay dedi: - Búl jyl sayyn jyr bolyp kele jatqan mәsele. Sebebi mynau. Tokty jýrgizgen «Kazkomserviys» jauapkershiligi shekteuli seriktestigi negizgi júmystardy ayaqtamay ketken. «Atyrau-Jaryq» mekemesi ony qabyldamaghan.
Su mәselesi boyynsha rezervuar qondyrayyq, su ishuge jaramasa da әjethana men kanalizasiya jasaytyn bolady ghoy degen úsynys auruhananyng bas dәrigeri T.Qaliyevke aitylghan bolatyn. Tipti ony eski auruhanagha da qoigha bolady. Biraq ol oryndalghan joq. Jylu mәselesi boyynsha aitarym – múnda 1000 tonnalyq eki qazandyq qoyylghandyghy ras. Biraq auruhanany jylytugha qazandyqtardyng kýshi jetpeydi. Auystyru kerek.
Bas dәriger T.Qaliyev keybir kýrdeli mәselelerding bas-basyna auyzsha toqtalyp әri jazbasha týrde mәlim etti. Onyng aituynsha, aldymen auruhananyng auyz sumen qamtyluy. -Jaz ailarynyng ózinde su qúbyrlary arqyly jýretin su qysymynyng azangy saldarynan apta boyy auruhanagha su mýlde jýrmeytin kezi jiyi. Ol kýnderi súranys boyynsha tasymal su qazandyqtarynan nasospen bólimshelerge beriledi. 155 tósektik auruhana men balalar jәne әielder emhanasyn tasymal sumen qamtamasyz etu qiynnyng qiyny. Shynyn aitu kerek, auyz sugha qaralghan aqsha uaqytynda audarylady. Biraq tasymal sugha ketken qarajat auyz sugha qaralghan qarajat shyghynynan artyq bolghandyqtan, berejaq bolyp shyqtyq,- dedi bas dәriger.
Qosalqy tok kózi haqynda bylay der edim. Auruhana tokpen qamtyluy jóninde birinshi kategoriyaly mekemege jatady. 2003 jyly auruhana jana ghimaraty iske qosyldy. Sodan beri jeti jyl ótse de 73 myng halqy bar Jylyoy audany men vahtalyq әdispen qyzmet etetin shet el azamattarynyng auruhanalyq qyzmet kórsetetin 155 tósektik auruhanagha qosalqy ekinshi tok kózin ornatu sheshilmey-aq qoydy. Búrynghy generator 1996 jyly iske qosylyp, 2005 jyly isten shyqty. Kýrdeli jóndeuden ótkizu ýshin mamandar shaqyrylyp, sol generatordyng jóndeuge kelmeytindigi anyqtaldy.
Tyghyryqtan shyghu joly – ekinshi tok kózine jәne jana generator ornatu ekendigi audan basshylarynyng qaperine berildi.
Auruhananyng kәriz jýieleri, órtke qarsy qúraldar, jylu qazandyqtary jóninde mynany aitugha bolady. Auruhana paydalanugha berilgende órt sóndiru qondyrghylary qaralmaghan, auruhananyng jertólesi (podvaly) joq, kәriz jýieleri qúiylghan sement eden astynda ornalasqan kýiinde tapsyrylghan. Osynday qiyndyqtar saldarynan kәriz jýieleri bir jyl ótpesten syr berdi. Kәriz jýieleri bitelip, las sudyng auruhana ishine qúiyluy jiyilep ketti. 90 tósektik auruhana ghimaratynda ornalasqan perzenthana, qatang aurular bólimsheleri, operasiyalyq jәne bosandyru bloktary, zerthananyng kәriz jýielerine kýrdeli jóndeu ýshin kýrdeli qarjy kerek.
Jylu qazandyqtarynyng jylu berui auruhana ghimaratynyng kólemine sәikes kelmeydi. Jylu beru kólemi 1000 tekshe metr qúraytyn jylu qazandyghynyng kólemi әldeqayda ýlken ghimaratty jylytugha kýshi jete bermeydi.
Auruhana terezeleri plastikten ornatylghan. 20 kameralyq, sapasy nashar. Al bizding audan klimatyna 4 kameralyq tereze qajet. Auruhana ghimaraty silikatpen qaptalmaghan. Osylardyng saldarynan ishine qalypty jylu ústau mýmkin bolmay otyr.
Týiindeme
Biz búl mәsele jóninde audan әkimi orynbasary M.Saghiyevting pikirin de tyndadyq. Sóite túra, biz halyqqa medisinalyq qyzmet etu turaly birjaqty әngime qozghaudy jón dep tappadyq. Túraqty komissiyada aitylghandarda stenografiyalyq tәsilmen jazuymyz da sondyqtan. Jiberilip otyrghan olqylyqtardyng kimnen ekendigin payymdau oqyrmandargha qiyngha soqpas. Sóite túra, kinәning basymyraghy oblystyq densaulyq saqtau departamentining basshylarynda ekendigi dausyz. Óitkeni, qazir audandyq ortalyq auruhana týgeldey oblystyq densaulyq saqtau departamentine qarap ketti. Tiyn-tebenine deyin sodan alady. Qarajat ta solardan bólinedi. Endeshe, departament basshylary ózderining baghynyshty salasyna qamqorlyqpen qarauyn jón dep bilemiz.
Osynyng aldynda ghana audandyq mәslihat hatshysy M.Kenghanov oblystyq densaulyq saqtau departamentining diyrektoryna qatynas hat joldap, býgingi ortalyq auruhananyng júmysyna qanaghattanbaytyndyghyn, onyng júmysyna ótken jyly sessiyagha qarap osynday bagha berilgendigin qaperge berdi.
Oblystyq «Atyrau» gazetinde oblystyq gazetting menshikti tilshisining «Auqatty audannyng saulyghynda aqau bar», «Tosynnan kýn suytsa, qiyndyq bolar týri bar» atty syn maqalalary shyqty. Osynda audandyq auruhananyng jaghdayy tolyq kórsetilip, kemshilikteri ótkir synaldy. Sodan beri de auruhana júmysynda qozghalys joq. Auruhanagha týsken aurulardy qarau, emdeu, olargha jaghday jasau, qyzmet kórsetu dәrejesi óte tómen.
Adam densaulyghyn saqtau jóninde irili-úsaqty problema joq. Búl orayda bәri manyzdy. Endeshe, búl saladaghy júmysqa selqos qarau oisyraghan olqylyqqa aparyp soqtyrady.
Búl jerde audan basshylarynyng da jiberip otyrghan kemshilikteri bar. «Mynau meniki, mynau seniki» demey, moyyngha týsken kýshti birge kóteru, joghary úiym basshylarynyng aldyna prinsipti talap qoi әli de jetkiliksiz. Tipti istep ketse qoldan kelmeytin problema joq ekendigi de angharylyp qaldy basqosuda. Sóz sonynda myna mәseleni de aitpay ketudi ynghaysyz sanadyq.
Búdan búryn oblystyq baspasóz betinde audandaghy tolghaqty mәseleler az kóterilip jýrgen joq. Biraq soghan jauap berip jatqan biyliktegilerdi kórmedik. Audandyq mәslihattyng hatshysy búdan búrynyraq densaulyq saqtau jónindegi sessiyada qaralghan mәselening oryndaluy jәne oblystyq gazette kóterilgen kemshilikterding qanshalyqty iske asqandyghyn túraqty komissiyanyng otyrysynda qayta qarap, pysyqtauyn oryndy dep eseptedik. Múny bir jaghynan gazet synyna jauap әri túraqty komissiya sheshimining arqauyna ainalghandyghy dep bilemiz. Múnymen birge jergilikti halyq qalaulylarynyng óz sessiyalaryn audandaghy manyzdy mәselelerdi qozghap jýrgeni óz aldyna, bizding de dabylymyzgha qúlaq asyp, bizben birge halyqtyng múnyn múndap, joghyn joqtau, elding ensesin biyiktetu jónindegi atqaryp jatqan júmysyna rizalyghymyzdy bildirudi artyq kórmedik.
Jaqynda osy dabyldar әser etti me, әlde basqa da sebepteri bar ma - audandyq auruhananyng bas dәrigeri T.Qaliyev oblystyq densaulyq saqtau basqarmasy bastyghynyng búiryghymen júmystan bosatyldy. Audandyq auruhananyng bas dәrigeri bolyp T.Qydyrbaev taghayyndaldy.

Baqytjan BOZDANÚLY, «Atyraudyn» menshikti tilshisi, Jylyoy audany
«Atyrau» oblystyq gazeti