Seysenbi, 27 Qyrkýiek 2022
Jeltoqsan estelikteri 4936 2 pikir 11 Jeltoqsan, 2020 saghat 15:08

«Tergeuge týsip, oqudan shyghyp qaldym»

Tergeuge týsip, oqudan shyghyp qaldym - deydi Jeltoqsan oqighasyna qatysushy Salamat Sharyqbaeva.

Almatydaghy әielderge arnalghan pedagogikalyq institutta oqyp jýrgen kezim bolatyn. Jataqhanada túramyn. Maqanshy auylyndaghy orta mektepti bitirgen son, jogharghy oqu ornyna 1983 jyly týsken edim. Studenttik qyzyqty kýnder qalypty jaghdayda ótip jatqan. 1986 jylghy Jeltoqsan oqighasy bastalghanda men ýshinshi kurs studenti bolatynmyn. Sol kezdegi Qazaqstan Ortalyq Komiytetindegi ózgeristerdi institut qabyrghasynda oqyp jýrgen men jәne mening qúrbylarym alghashynda bilgemiz joq.

Sabaqtan kelip, ashanadan týstik asymyzdy iship, birneshe qyz bólmemizde ertengi sabaghymyzdy pysyqtap otyrghanbyz. Bir uaqytta terezemizding týbinen bir top jigitterding «qyzdar, ortalyq alangha kelinder, miting bolyp jatyr, sony qoldandar»,-  dep aighaylady. Olar biraz túryp, qayta-qayta aighaylaghan son, ketip qaldy. Biz japatarmaghay ornymyzdan túryp, «ol bolyp jatqan qanday miting», - dep oiladyq. Bólmedegi qyzdarmen oilasa kele, ortalyq alangha baryp keludi úighardyq. Sóitip, ýsh-tórt qyz barymyzdy kiyinip, alangha tarttyq. Kelgenimizde, Ortalyq Komiytetting aldyndaghy alanda  jinalghan qalyng jastardy kórdik. Du-du etken nópir adam qarasy, el auyzyndaghy «Mening Qazaqstanym» әnin aityp túr eken. Alannyng ainalasyn qorshaghan milisiya men әsker jasaqtaryn kórdik. Birazdan keyin qaysybir jastar qardy jentektep, әlgilerge qaray laqtyra bastady. Solaq eken, jigitterdin  birqatary ainaladan izdep- tauyp, qoldaryna ilikken týrli zattardy, kirpish, mramordyng synyqtaryn jәne basqada nәrselerdi laqtyrugha kiristi. Búl әreket úzaq  uaqytqa sozyldy. 

Taghy bir aitarym, alannyng shet jaghasynda órt sóndiruge arnalghan mashinalardyng qatar-qatar túrghanyn bayqaghan edim. Jenildeu kiyinip shyqqan biz, qalay desekte tona bastadyq. Qaranghylyqtyng týskenin aighay-shudyng ortasynda jýrip bayqamappyn, bir kezde alandy qorshap túrghan milisiya men әsker jasaqtary jastardy quyp, úryp-soghyp tarata bastady. Solaq eken, jastar men jasaqtardyng arasynda naghyz tóbeles bastaldy da ketti. Men ózimmen birge kelgen qúrbylarymnyng qayda ketkenin bilmey qaldym. Qoldarynda kýreksheleri bar soldattar jinalghandardy ayamay úryp, jabylyp ústap, dayyn túrghan arnayy kólikterge tiey bastady. Qúrbylarymdy izdep, aighaylap jýrgen kezde, qarsy aldymnan kelgen soldat,  qolyndaghy zatymen  basymnan úryp jibergeni. 

Tәltirektep ketken men qúlay jazdap, әreng týzeldim.  Sonan keyin, birnesheui qolymdy qayyryp ústap, jabyq mashinagha әkelip, ishine qaray laqtyryp jiberdi. Sonan son, beti men erinderi isip ketken, ýsterine qan qatqan, jaradar bolghan  qyzdar men jigitter toly kólik orynynan qozghalyp, biraz uaqyt jýrgen son, ainalasy qorshalghan ghimaratqa әkelip týsirdi de, bizdi qamap tastady. Keyinnen úqqanym, búl Almaty qalasyndaghy Mәskeu audanynyng tergeu izolyatory eken.  Azdan keyin, bir-birlep bizdi kensege alyp kelip, tekserip, tergeu bastaldy. Meni de bir uaqytta tergeushining aldyna alyp keldi. Áli esimde, qayda oqitynymdy, qaydan kelgenimdi jәne alangha ne sebepti barghanymdy janalqymgha alyp súraghany.

Sonymen qatar, qasymda kimderding bolghanyn jәne olardyng aty-jónderin anyqtaugha kiristi. Men, shamam kelgenshe eshteneni aitpaugha tyrysyp, qalada aghamnyng ýiinde túratynymdy aityp, mizbaqpay túryp aldym. Ishimnen qatty qorqyp, «oqudan shyghyp qalatyn boldym-au, tipti sottap jiberse qayttym», - dep qinaldym. Taghy bir aitarym, osy Jeltoqsan oqighasy bastalmay túryp, biraz ay búryn túrmysqa shyqqan edim. Joldasym  auylda túratyn. Ishimde ýsh ailyq balam bar. Osylardyng barlyghyn oilap, әri – sәri boldym. Tergeushi bir kezderde menen túratyn ýiimning telefony barma dep súrady. Men bolsam qolma-qol aghamnyng ýiining telefonyn berdim. Tergeushi  birden ýige telefon soghyp, agham Aytghazyny osynda shaqyrdy. Kóp úzamay alyp- úshyp, sol kezderde KazMu-de sabaq beretin agham jetip keldi. Tergeushi  kózimshe mening sol ýide  túratyn-túrmaytynymdy anyqtady. Kóp nәrselerdi menen jәne aghamnan súraghannan keyin, agham  ózi kepildik bolyp, meni uaqytsha tergeushiden súrap aldy. Eshqayda ketpeymin dep úsynghan qaghazyna qol qoyyp berdim. Degenmen, әli de tergeletinimdi qatang eskertip, әreng bosatty.

Sol kýni aghamnyng ýiinde bolyp, erteninde jataqhanagha keldim. Kelsem, túratyn jerimizding esigi tars jabylghan, eshkimdi kóshege shygharmaydy. Áreng dep kýzette túrghandardan súranyp jýrip, jataqhanagha kirdim. Bólmede ózimmen birge túratyn qyzdardyng biri de joq. Keshe olar menimen birge ketkennen әli qaytyp oralmaghan eken. Ishimnen olardynda ústalyp, qamaugha alynghanyn  úqtym. Endi bizdi institutta tergeu bastaldy. Dekanatta keshe qayda bolghanymyzdy, nemen ainalysqanymyzdy anyqtaugha kiristi. Kózim qarauytyp, basym ainalyp jýrgen men, mandytyp dúrys jauap bere almadym. Aqyry meni oqudan shygharyp jiberdi. Agham Aytqazynyng ýiine qalay kelgenimdi bilmeymin, meni tuystarym  qaladaghy №4-shi  ortalyq auruhanagha әkelip, emdeluge jatqyzyp tastady. Sodan ol arada on kýndey jatyp emdeldim. Osy kýnderding ishinde, sol tergeu bólimindegiler auruhanagha qayta-qayta telefon shalyp,  ýnemi tekserip túrdy.  Tegi meni qashyp ketpesin dep oilady-au.

Auruhanadan shyqqan son, aghamnyng ýiine kelip, biraz kýnder sonda boldym. Ara-arasynda oqu orynymdaghy dekanatqa baryp jýrdim. Olar mýlde jolatpady, tipti sóilespedi de. Birde jataqhanagha barghanymda, ózimmen birge túratyn qyzdardy kezdestirdim. Kiyimderin jinap, elderine qaytqaly jatyr eken. Týrlerinen jylaghandary kórinip túr. Olarda alanda ústalyp, biraz kýnder qamauda bolypty. Tergegen kórinedi. Sol tergeu izolyatory institutqa habarlasyp, búlardy oqudan shyghartyp  jiberipti. Bólmeles eki qúrbymnyng bireui ózim sekildi Maqanshydan bolsa, ekinshisi Shyghys Qazaqstan oblysynyng (ol kezde Semey oblysy bólek edi) Zaysan audanynan bolatyn. Sóitip, bәrimiz oida joqta oqudan shyghyp qaldyq. Qatty qinaldyq. 

Degenmen, olar elderine ketkenimen, birneshe jyldan keyin qaytadan  kelip syrttay oqudy bitirip aldy. Men bolsam aghamnyng ýiinde túryp jattym. Almatyda sol bir kýnderi  qazaqtar ýshin auyr boldy ghoy. Kóshede jýruding ózi bizding qazaqtargha qauipti bolatyn. Oqudan shyghyp qalghanyma qanshalyqty ókingenimmen, ýmitimdi ýzbey instituttyng әkimshiligine, óz fakulitetimning dekanatyna ýnemi baryp, jolyghyp túrdym. Sóitip jýrgenimde, tórt aidan keyin meni aqyry qaytadan oqugha qabyldady ghoy. Sondaghy quanghanymdy aitsanshy. Qinalyp, qorqyp jýrsemde, barlyq mýmkindigimdi salyp, oqudy jaqsy oqydym. Áyteuir, әupirimdep jýrip, institutty bitirip, diplomymdy  qolgha aldym. Degenmen, sol bir qiyn-qystau kýnderding belgisindey, keyde әli kýnge deyin kezinde soqqy tiygen basymnyng ainalatyny jәne qan qysymym kóterilip, auyratyny bar. Biraq, elimizding osy kýngi tәuelsizdigine quanyp, óz uaqytynda el-júrtymyz  ýshin namys quyp, alanda bolghanyma, tayaq jep, tergeude bolsamda, densaulyghym ýshin qinalsamda, eshkimge renjimeymin. Ishimnen «tәuelsizdigimiz mәngilik bolghay»,- dep, ýnemi oilap jýremin. Jastarynda otanyn, júrtyn  sýie bilmeytin, patriotiyzimi bolmaghan elde, ol memleket kóp úzamay qúlap qalady. Búl әlem tarihynda talay ret dәleldengen nәrse ghoy. Sondyqtan, memlekettik idiologiyanyng basym baghyty jastardy tәrbiyeleuge, elin, atamekenin sýiuge jәne qúrmetteuge baghyttaluy kerek. Men, solay oilaymyn,-  deydi Salamat Orynbayqyzy Sharyqbaeva.

Qazirgi kýnderi Salamat Orynbayqyzy Maqanshydaghy jastargha arnalghan ortalyq kitaphanada qyryq eki jyl boyy kitaphanashy bolyp istep keledi eken. Biz qadirmendi apayymyzgha myqty densaulyq jәne otbasylyq baqyt tileymiz!

Beysenghazy Úlyqbek

Abai.kz

2 pikir