Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 10058 0 pikir 13 Aqpan, 2012 saghat 07:42

Iliyas Jansýgirov. Abaydyng sóz órnegi

Abaydyng aldyndaghy qazaq әdebiyetining ýlgisi - batyrlar jyry, biylerdin, sheshenderding sózderi, jyraulardyng tolghauy, aqyndardyng aitysy, arab-parsynyng eski qissa, ertegileri el әdebiyetining týrleri edi. Abaydan búrynghy zaman әdebiyeti - sol eski júrtshylyqtyng zaman betinen toryqqandyghynan tughan әdebiyet edi. Abay, negizinde, osy júrtshylyqpen qaynasyp, osy әdebiyetpen ayaqtasyp jatqan aqyn. Biraq Abaydyng basyna bitken qayshylyq Abaydy eski zamangha kýiindire otyryp, jananyng baghytyna jyrlattyrady. Ómirine qaraghanda Abay ólenge bala jastan-aq auyzdanypty. Ólendi shu degende arabshadan bastaydy: arab, parsy, shaghatay
aqyndaryna syiynyp kirisedi:
Fzuli, Shamsi, Sayhaliy,
Nauai, Saghdi, Firdousiy,
Qoja Hafiz - bú hәmmәsiy
Medet ber ya shaghiry fәriyat.
Búl - Abaydyng 1858-1859 jyldardyn birinde jazghan óleni. Abaydyng búl kezdegi óleni tipti az. Bolghan birli-jarym ólenining ishinde arabtyn, parsynyng shúbar tilimen býldire jazghan óleni de bar:
Iuzy - raushan, kózi - gauhar,
Laghildek bet ýshi ahmar,
Tamaghy kardan әm biyhtәr,

Abaydyng aldyndaghy qazaq әdebiyetining ýlgisi - batyrlar jyry, biylerdin, sheshenderding sózderi, jyraulardyng tolghauy, aqyndardyng aitysy, arab-parsynyng eski qissa, ertegileri el әdebiyetining týrleri edi. Abaydan búrynghy zaman әdebiyeti - sol eski júrtshylyqtyng zaman betinen toryqqandyghynan tughan әdebiyet edi. Abay, negizinde, osy júrtshylyqpen qaynasyp, osy әdebiyetpen ayaqtasyp jatqan aqyn. Biraq Abaydyng basyna bitken qayshylyq Abaydy eski zamangha kýiindire otyryp, jananyng baghytyna jyrlattyrady. Ómirine qaraghanda Abay ólenge bala jastan-aq auyzdanypty. Ólendi shu degende arabshadan bastaydy: arab, parsy, shaghatay
aqyndaryna syiynyp kirisedi:
Fzuli, Shamsi, Sayhaliy,
Nauai, Saghdi, Firdousiy,
Qoja Hafiz - bú hәmmәsiy
Medet ber ya shaghiry fәriyat.
Búl - Abaydyng 1858-1859 jyldardyn birinde jazghan óleni. Abaydyng búl kezdegi óleni tipti az. Bolghan birli-jarym ólenining ishinde arabtyn, parsynyng shúbar tilimen býldire jazghan óleni de bar:
Iuzy - raushan, kózi - gauhar,
Laghildek bet ýshi ahmar,
Tamaghy kardan әm biyhtәr,
Qashyng kúdiret, qoly shәgә... - degen óleni jәne aliyf-biyding gharpimen qyzgha jazghan óleni Abaydyng alghashqy tilin kersetedi. Basynda ol kezdegi әdebiyetging tili de, týri de osyghan ainalyp  ta  edi. Ásirese, Abay auyly siyaqty molda, qojaly auylda, Abay oqyghan Semey moldasynyn, din mektepterindegi elge taraytyn týrli kitap ólenining tili osy edi. Abay múny er jetpey túrghan kezinde alsa da, erten-aq tastap ketedi. Ol kitaptyng ananday tilinen júlqynyp shyghyp, tynnan jol salady. Qazaqtyng taza tilin, kýshti sózderin jana mazmúngha qalap, jana mәdeniyetke, jana әdebiyetke jón tartady. Sóitip, Abay ózi ólgenshe qazaqtyng últ jazba әdebiyetin jasaudyng bir
qayratkeri bolady.

Abaydyng aqyndyq audany ken. Ol aqyndyq ónerining bir-aq mazmúndy, bir-aq týrli salasyn quyp otyrghan emes, Abay aqyndyqty, til ónerin aqyndyqtyng әr jaghyna da júmsaydy. Biraq sonyng bәrinde Abay aqylshy, ýgitshi ne aitsa da, ne jazsa da әleumet ómirine tirey, әleumet ómirinen bastap otyrady. Ólenining kóbi ýgit-nasihat, minez-qúlyq týzeuge arnalady...

Abay aqyl aitu ýshin aldymen ainalany minep, qazyp otyrady. Onyng kóretinining kóbi - aqylgha, «adamshylyqqa» jatpaytyn jaman minez, jat ónege. Abay osylardy synap, minep shyghady. Abaydyng qara sózinde bolsyn, óleninde bolsyn onyng syny kýshti. Abay syndary óz ortasyna dәl syndar bolady. Onyng «bala asyrau» degen qazaq úghymyna aitqan qara sózindegi syny qara qazaqtyn úghymyn tabandatyp jenip shyghady. Oghan aitugha dau qaldyrmaydy. Abay osy minderdi týzeuge jalang ýgitti, syndy, ghana júmsamaydy, Abay ashy tildi, uly sózdi, syqaqty, mysqyldy, ilmeni, mazaqty da qoldanyp otyrady. «Adasqannyng aldy jón», «Bolys boldym, mineki» degen siyaqty ólenderi Abaydyng biz tildi (satiriyk) aqyn ekenin de kórsetedi. Abay, búlardyng ýstine, tolghaushy (liriyk) aqyn, Abaydyn aqyndyghyn kórsetetin tәtti ólenderi osynda. Biraq Abay tolghaghanda, sol óz basynyng kýiinen, dýniyege kózqarasynan shygharyp tolghaydy. Ólendi jan sergitetin jalghyz dostym dep biledi:
Ózgege
kónilim, toyarsyn,
Ólendi qaytip qoyarsyn?
Ony aitqanda tolghanyp,
Ishtegi dertti joyarsyn.
Sayra da zarla, qyzyl til.
Qara kónilim oyansyn...
Mine, osy sekildi «Kólenke basyn úzartyp», «Qarashada ómir túr», «Adamnyng keybir kezderi», «Kónil-kýii taghy da», «Keldik talay jerge endi», «Quatty ottay búrqyrap», «Jýregim mening qyryq jamau» degen siyaqty ólenderi - Abaydyng ishindegi shynayy sherin tolghaytyn ólenderi. Búl ólenderding kóbi-aq Abaydyn ómirining songhy jyldarynda jazylghan ólenderi. Abay osy ólenderining túsynda orystyn, sýiikti akyny Lermontovtyng birsypyra sherli ólenderin qazaqshagha audarady. Ol ólenderding de ózining nysanasyna kelgenderin, jýregine jyly úshyraghandaryn tandap audarady. Keybirine ózinen sóz jalghap otyrady. («Oy», «Jartas» degen ólender).

Abay - sheber suretshi (hudojniyk). Ólenimen Abay salghan suretter minsiz, kórikti, túrmany týgel keledi. Abaydyng onday bir suretshilikpen kórinetin ólenderi - «Attyng syny», «Qansonarda», «Anshylyk», «Jaz», «Kýz», «Qys» tektes ólenderi. Abay búl ólenderinde aqyndyqty laqyldatyp qúya salghan. Osy ólenderining qay-qaysysyn alsanyz da, óleng jazylghan takyryp aldynyzdan jandy túlghasymen tútas týregeledi.
Shoqparday kekili bar, qamys qúlaq,
Qoy moyyndy,qoyan jaq, bóken kabaqty, - oqyghan adam Abaydy osy jaghynan tany beredi.

Abay qazaqtyng últ ónerin ghana óner dep tanydy. Ony arabshanyng ala-shúbarynan, basqanyng shәldiriginen arshyp aldy. Ólen, әn-kýy - óner, ony baghalau kerek dedi. Ózi baghalap, óner qylyp, ózgege baghalatty:

Óleng - sózding patshasy,
sóz sarasy,
Qiynnan qiystyrar er danasy...

Ótkirding jýzi,
Kestenin
bizi,
Órnegin
sendey sala almas;
Bilgenge marjan,
Bilmeske arzan,
Nadandar bәhrә ala almas.
Qinalma beker, til men jaq,
Kónilsiz qúlaq - oigha olaq.

Abaydyng osy sekildi óleng turaly, ólenning óner ekeni, aqyl ekeni jayynda birsypyra pikirleri bar. «Bilimdiden shyqqan sóz», «Bireuding kisisi ólse qaraly ol», «Qúlaqtan kirip boydy alar» degen siyaqty ólenderining barlyghy da - Abaydyng ólen, әn-kýige, sózge qanday bagha bergendigin kórsetetin elenderi.

Ólendi óner dep baghalaghan Abay - sol ólendi kestelep, qazaqqa qyzmet etti. Ólenning óner ekenin kórsetti. Qazaqta da mynaday sóz ónerining ýlgileri bolady dep óner belgisin qaldyrdy. Abaydy jazba әdebiyetting - syrly әdebiyetting basy deytinimizding bir jaghy osynda. Abaydyng tili bay, Abay - qazaq úghymyndaghy sózding sabazy. Tilge Abay qúighan nәr kóp. Abaydyng ólenderindegi arab, orys sózderining kirgen keybireulerin almaghanda - Abaydyng jalpy ólenining deni sau, tili taza. Onyn
óleni taudan tasyghan búlaqtay sarqyrap jatsa, ólenindegi sózderi sol búlaqtyng týrli tasynday jarqyrap jatady. Abay - ózinen til jasaghan aqyn emes, elding tilin tolyq paydalanghan aqyn.

Abaydyng aqyndyk quaty, tilge sheberligi - onyng sózining arasyna qyl syimaytyndyghy. Abay aqyndyqtyng óneri - sózding ishi, syrty ekeui de jaqsy, ekeui de kórkem bolsyn degen.

Ólenge әrkimnin-aq bar talasy,
Sonda da solardyng bar tandamasy.
Ishi altyn, syrty kýmis sóz jaqsysyn,
Qazaqtyng kelistirer qay balasy?

Sózdi osylay saptap ólenge kirisken Abaydyng ólenining ishi - óz mazmúnynda altyn bolyp shyghady. Onyng az sózine kep maghyna syiyp ketken, sóz shenberining ishi qalyng qazyna, óleng qauyzynyng ishi tolghan dәn bolady. Abay az sózben, az múqammen kóp mazmúndy, kóp maghynany berip tastaydy. Abaydyng «Bolys boldym, mineki» degen kishkentay óleni bolystyng keyipterin týgel beredi. Sol syqyldy az sózben iri mazmúndy aita qoyatyndyghyna taghy da bir mysaly, «Jelsiz týnde jaryq ai», - deytin óleninde úzaq әngimening jelisin az sózben qayyryp tastaydy emes pe? Búl - Abaydyng aqyndyq quatynyng kýshtiligine dәlel. «Abaydyng әdebiyet týrindegi kestesi qalay?» - degenge kelsek, onyng әdebiyet týri negizinde ólen. Abay - óleng týrin jasaugha qyzmet etken jazushy. Abay búrynghy qazaqtaghy el ólen-jyrlarynyng ólshemine parsy, shaghatay, orys ólenderining ýlgisin kirgizip, ýlgilerin kenituding ýstine, arab, qazaq әdebiyetin janalaghan adam. Sol týrlerge qazaqsha tәtti tilmen qyzyqty mazmún salyp, tynnan tartqan óz ýlgisimen de qazaq ólenin bayytqan aqyn.

Abayda eskili-janaly on bir týrli óleng ólsheui bar. Múnyng ishinde Abaydyng songhy aqyndar әli qoldanyp, ýlgi qyp jaymaghan: «Sen meni ne etesin», «Aqylbaygha», «Qatyny men Masaqbay» degen siyaqty týrleri, ólsheuleri bar. Jyrdyng birinshi, ýshinshi, ekinshi, tórtinshi joly da úiqasyp otyratyn kórkemdikti qazaq әdebiyetine bastap kirgizgen de Abay. Búl - Europa, arab ýlgisi. Sóitip, qazaqtyng әdebiyetine birsypyra jana óleng ólshemderi Abaymen kelip kiredi. Bizge ózge týrik elderinin, Batys elderining óleng ýlgisin Abay tastap ketti.

Abaydyng qara sózderi - aqyl, naqyl, ýgit sózderi, syndar. Abay syrly әdebiyetting kýisiz týrine, drama týrine enbek etken bolsa, Abaydyng qalam qyzmeti búdan da mol bolatyn edi. Áytse de, Abaydyng qara sózderin -- әleumet pikirining ortagha týsetin qara sózining de (publisistika) alghashqysy dep úghynuymyz kerek. Óitkeni,  Abaydan búryn qazaqtyng taza tilimen maqala, naqyl, ýgitter jazghan adam, sirә, bola qoydy ma eken? Tipti taza qazaq tilimen hat jazugha da boldy ma eken?

Abaydyng jyrlary myna sekildi syldyrlap shyghady:

Jazdy kýn shilde bolghanda,
Kókoray shalghyn, bәisheshek
Úzaryp ósip tolghanda;
Kýrkirep jatqan ózenge
Kóship auyl qonghanda...

Abaydyng jyry yrghaq, muzyka, dybys qúrylysy jaghynan tógilip ketedi. Abay ólenderining bir ózgesheligi -  óleng úiqasyndaghy etistikterding saydyng tasynday, iri qimyldy, qozghalysty kórsetude jandylyghy. Teginde әdebiyeti órlegen ózge jýrtta (әsirese Europa ýlgilerinde) óleng úiqasyn etistikten tizu aqynnyng nasharlyghyna jatady. Al Abaydyng «Jaz» degen ólenindegi etistikten tizgen ólenderi qayta jyryn jandandyryp shygharghan. Búny  Abay tilining tazalyghy, aqyndyghynyng kýshtiligi dep bilu kerek.

Abay ólenining ishi altyn bolsa, syrtynyng kýmis boluyna qatty kýzet isteydi. Onyng ólenderine qyl syimaydy.

Qarashada ómir túr,
Toqtasan, toqsan kóner me?
Arttaghy mayda kónil jýr,
Jalynsan, qaytyp keler me?
Maydaghy júrttyng ishi qar,
Bәisheshek qargha óner me?
Ishinde kimning oty bar,
Qar jausa da, sóner me? - siyaqty sózding qiiyna qyl syimaytyn súlu ólender osyndaylar.

Abay ólenderining kórkem boluyna, dybys sәikestigi, dybys úiqastyghy ólenning kórkemdigining bir túlghasy ekendigine kónildi erekshe bólgendigin, әsirese, myna óleng aiqyndaydy. Abay búl ólendi Ospan degen inisi ólgende jazypty:
Jaynaghan tuyng jyghylmay,
Jasqanyp jaudan tyghylmay,
Jasauly jaudan búrylmay,
Jau jýrek jomart qúbylmay,
Jaqsy ómiring búzylmay,
Jas quatyng tozylmay,
Jalyn jýrek suynbay...
Jaqsy ólipsin, yapyrmay!
Mine, osy jyrdyng bas dybysy, bas buynynyng bәri «j» әrpimen keledi. Óleng jolynyng múnday birynghay dybystan qúryluyn alliyterasiya deydi. Búl qazaqtyng el әdebiyetinde de kóp kezigedi. Abaydyng búl ónsheng «j» dybysynan bastap jasaghan jyrynyng bir kórkemdigi - onyng osy ólenining dybys qúrghandaghy bilinbey erkin shyqqandyghy. Abay óleni múnda tym erkin, «j» dybysy ózinen-ózi qúralghanday, sózding tigisin jatqyzyp, jympityp ketken. Jyr jyrtylmay, josylyp jatyr. Búl - Abaydyng sheberligi. Osy syqyldy ýlgi Abaydyng әr sózinde kelip otyrady:

Samorodnyy sary altyn,
Saudasyz bersen, almaydy.
Saudyraghan jezine.
Saudyrsyz sary qamqany
Sadagha ketkir súraydy
Samarqannyng bózine, - degenderi siyaqty. Múnda jyrdyng irgesi «s» dybysynan qalanyp, syldyrlap keledi. Abaydyng osy tektes úiqastary dybys jaghynan, úiqas jaghynan erekshe kerkemdikpen tiziledi:

Toty qús týsti kóbelek,
Jaz saylarda gulemek.
Bәisheshek solmaq, kýiremek,
Kóbelek ólmek, siyremek, - siyakty jyrlarynda úiqasqan erekshe sheberlikpen, tilge baylyqpen, aqyndyq erkindigimen jazylghandyghyn kóru qiyn emes.

Abaydyng qara sózderinde de týrler bar. Onyng qara sózining birsypyrasynda búrynghy eski maqaldyng ózegi jatady: «Kýnshilding kýni qaran, enbeksizding dәmi aram», «Jaman dos
kólenke, basyndy kýn shalsa, qashyp kútyla almaysyn, basyndy búlt alsa, izdep taba almaysyn» degenderi siyaqty maqal sózderi - Abaydyng aqyndyghynyng qara sóz týrin jasaugha qyzmet etkendigi. Teginde maqaldy da Abay siyaqty kisiler shygharghan emes pe? Abaydyng shygharghan maqaldary, -- әriyne, kópke taralyp, sinisip ketken maqaldar. Sonymen, Abaydyng sóz ýlgisi turaly aitqan az pikirimizdi qorytyp kelgende, aitarymyz: Abay - bizding kórkem әdebiyetimizge ýlken enbek sinirgen, kóp janalyq kirgizgen aqyn. Ol búrynghy qazaq ólenining arnasyna tynnan tabystar tauyp, ýlgiler qosty. Tereng oidyng tolghauy, múnnyn, mahabbattyng lirikasy, kesteli kórkem suretter, aldynghy elding aqyndarynyng ýlgileri, mysal, syqaq týrleri bizge Abaymen kelip kirdi. Sonymen birge Abay búrynghy eski sóz ýlgisin de ólshep, ekshep, óz dýkeninen janalap shyghardy. Abaydyng ózinen keyin kóp aqyngha ýlgining ústasy bolghany sodan.
1934 jyl.
Jansýgirov I. Kóptomdyq
shygharmalar
jinaghy. - Almaty: «Qazyghúrt»
baspasy, 2005. Tórtinshi tom.
QAZÚU-dyng janyndaghy Abay instituty

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5591