Taghy da orys (Resey) sayasatkerlerining provokasiyasy turaly sóz etemiz. Álginde Resey memlekettik Dumasynyng deputaty Vyacheslav Nikonov degen adam: «Qazaqstan degen bolghan emes. Soltýstik Qazaqstanda adam túrghan emes. Qazaqstan territoriyasy – Resey men Sovet odaghynyng bergen syilyghy», dep sóilepti. Qayda? Resey Federasiyasynyng barlyq aumaghyna taralatyn memlekettik arnasynda! «Pervyy kanal» telearnasyndaghy «Bolishaya igra» degen baghdarlamada.

Vyacheslav Nikonov degen kim?

Áueli osy súraqqa jauap bereyik: Nikonov degen nemeniz 64 jasta. Tarihshy, jazushy, sayasatker, memlekettik Dumanyng birneshe mәrte deputaty (qazir de deputat), odan qalsa Resey Dumasynyng dominant partiyasy sanalatyn, Vladimir Putin basqaratyn «Edinaya Rossiya» partiyasynyng mýshesi, Dumanyng «Bilim-ghylym komiytetinin» tóraghasy, Mәskeu memlekettik uniyversiytetinde dekan eken.

Molotovtyng nemeresining kózdegeni ne?

Búl Nikonov degeniniz ataqty sovet liyderlerining biri, Stalinning ózi «Molotoshvili» dep ataghan KSRO Syrtqy ister ministri hәm KSRO halyq komissarlary kenesining tóraghasy Vyacheslav Molotovtyng nemeresi eken.

Mine osy adam Reseyding memlekettik arnasynan: «Qazaqstan degen memleket bolghan emes. Al Soltýstik Qazaqstanda adam túrghan emes. Olar (qazaqtar) boldy, әiteuir. Biraq, ontýstik jaqta ómir sýrdi. Yaghni, ainalyp kelgende, Qazaqstan territoriyasy Resey men Sovet odaghynyng bergen ýlken syilyghy. Orta Aziya elderinde de osy jaghday», - dep bósipti.

Odaqtastyng oiy osy

«Biz Qúday qosqan kórshimiz. Teng qúqyly odaqtaspyz. Áriptes әri mýddelespiz», degendi Aqorda hәm Aqordanyng aulasyndaghy aq jaghaly sayasatkerler jii aitady. Ras, geografiyalyq ornalasuymyz solay ghoy. Sony syltau etip, Reseymen ekonomikalyq odaq ta qúrdyq. Ol odaqtyng kýn ótken sayyn sayasilanyp bara jatqanyn basqa-basqa ótkende preziydent Toqaevtyng ózi aitty (EAEO-nyng kezekti onlayn jiynynda). Qazaqstan-Resey, eki el arasyndaghy ekonomikalyq hәm sayasy qarym-qatynastardy qújattap hatqa týsirdik. Sol odaq hәm odaqtar ayasynda ortaq parlamentarizm jýiesi bar. Ol degeniniz Qazaqstan Parlamenti men Resey Dumasy ózara qoyan-qoltyq júmys jýrgizip otyr degen sóz. Al anau-mynau emes, memlekettik Dumanyng dәudey deputaty, onda da komiyteti tóraghasynyng memleketaralyq dau shaqyryp, arazdyq tudyratyn sózder aituyn siz ben biz qalay týsinuimiz kerek, endi?

Narazylyq notasy tapsyryldy

Resey deputatynyng soghys shaqyrghan búl sózderi qazaq qoghamynda qyzu talqy boldy. Áleumettik jelidegi qogham belsendileri Aqorda tarapynan, Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligi tarapynan reaksiya boluy kerektigin aityp, talap qyldy.

Sodan QR Syrtqy ister ministrligi Resey Federasiyasynyng Qazaqstandaghy Uaqytsha senimdi ókili Aleksandr Komorovty shaqyrtypty degen aqpar tarady.

Syrtqy ister ministrining orynbasary Marat Syzdyqov janaghy uaqytsha ókil Aleksandr Komarovty shaqyryp, Duma deputatynyng arandatushylyq mәlimdemeleri ýshin Reseyge narazylyq notasyn tapsyrypty.

«Keybir reseylik sayasatkerlerding Qazaqstangha qatysty arandatushylyq әreketterining jiyilep ketui memleketterimiz arasyndaghy odaqtastyq qatynastargha aitarlyqtay núqsan keltiretini aityldy», - delingen QR SIM habarlamasynda.

Osydan son, «Qazaqstan territoriyasy – Reseyding syilyghy» dep sóilegen Vyacheslav Nikonov degeniniz taghy da bir mәlimdeme jasapty. Ózining «Telegram» paraqshasynda. Molotovtyng nemeresining arandatushylyq sózderi ýshin bizden, Qazaqstannan keshirim súramaq niyeti de joq kórinedi. «Malim.kz» sayty solay dep jazdy.

«Polagay, chto interesy Kazahstana byly v polnoy mere sobludeny pry opredeleniy granis Kazahskoy SSR, stavshih granisamy Respubliky Kazahstan. IYmenno ob etom ya y skazal v peredache “Bolishaya igra”», depti jazbasynda.

«Kórip otyrsyzdar, eki sózi birin-biri tolyqtyra týspese, teristemeydi. Onyng ýstine keshirim súraymyn degen niyet te joq. «Polizuiysi sluchaem, chtoby eshe raz vyraziti samye teplye chuvstva v adres bratskogo naroda Kazahstana», dep qana qayyrady», deydi «Malim.kz».

Reseyding taghy bir provokasiyasy: «Soltýstik Qazaqstan -orys jeri»...

Orys belsendileri Reseydegi Qazaqstan Elshiligining sharbaghyna «Severnyy Kazahstan – russkaya zemlya» degen banner ilgen. Búl oqigha 11 jeltoqsanda bolghan. Dәl janaghy Nikonov degen neme memlekettik telearnadan: «Qazaq jeri – Resey men Sovetting syilyghy», - degen sózderdi aitqannan keyin bolghan.

Atalghan aqparattargha qatysty qogham belsendileri men sayasatshylar ne deydi? Biz sholu jasadyq...

Mәskeu jer mәselesimen oinaudy toqtatsyn!

Múhtar Tayjan:

- Reseyde bireuler bizding Soltýstik Qazaqstan jerlerine qatysty shaghymgha reaksiyamyzdy tekserip kórgisi kelgeni sezilip túr. Shamasy bireu óz reytingin kótergisi kelgen bolar. Biraq Qazaqstan esebinen reyting kóteru kimge bolsa da onay soqpaydy.

Mәskeulik polittehnologsymaqtardyng esine qazaq halqynyng 2016 jylghy jer mәselesine tanytqan reaksiyasyn salghym keledi. Ol kezde bizde býkil halyq kóterilip ketken edi. Biylik sol kezde dúrys sheshim qabyldap, kompromiske bardy. Dauly Zandy toqtatty.

1991 jyly Oralda kazak ólkesin qúrugha, (keyin ony Qazaqstannan bólip alu oiymen) talpynys boldy. Onda da «últshyldar» naqty aitsaq patriottar poyyzben Batys Qazaqstangha baryp, ol iydeyany úyasynda túnshyqtyrdy.

1979 jyly maskeulik polittehnologtardyng (iydeologtar) taghy osynday Selinogradta nemis avtonomiyasyn qúru talpynysy boldy. Reaksiya ózin kóp kýttirmedi, qazaq jastary alangha shyghyp, Mәskeu ol iydeyasynan dereu bas tartty. Astyn syzyp túryp aitu kerek, búl 1979 jyl, KSRO, Selinograd.

1960 jyly Qazaqstan Mәskeuding elimizding soltýstik aimaghynda Tyng ólkesin qúru talpynysyn toqtatty. Hrushevqa ashyq qarsy shyqqan sol kezdegi Qazaq KSR ministrler kenesining tóraghasy Tәshenovti júrt әli úmytqan joq.

Múnyng bәrin nege eske alyp otyrmyn? Qazaq halqy ýshin jerden qasiyetti eshtene joq.

Eger bireu Mәskeude osy taqyrypty talqylaugha tastap, tekserem dese, onyng arty ýlken qaqtyghysqa úlasatynyn úmytpasyn. Jer ýshin biz bәrine dayynbyz. Búl mәselede halyqtyng basym bóligi bir oida bolyp, tipti, qazaq emester de qoldaydy dep oilaymyn. «Núr Otandyqtar», «anty Núr Otandyqtar», biylik-oppozisiya, barlyghy búl mәselede birigip ketedi.

Odan bólek Resey-Ukraina qaqtyghysy bauyrlas halyqtar arasyndaghy ishki qaqtyghys edi. Al myna bizding jaghdayda barlyq týrki әlemi, Reseydegi týrki halyqtardy qosa alghanda, sonymen birge Týrkiya, Ázirbayjan syrt qalmasyna senimdimin. Bizding elge qyruar investisiya qúighan batys ta ýnsiz qalmaydy.

Sondyqtan Mәskeu jer mәselesimen oinaudy toqtatsyn. Búl ýlken jarylysqa әkeledi, al ol jarylys eshkimge kerek emes.

Tózimdi, shydamdy adamnynyng ashuynan qorqu kerek deydi ghoy. Al, múnda tútas bir halyq túr. Qazaq - óte shydamdy halyq. Sondyqtan, tatu ómir sýreyik.

Reseyge qatysty búralqy sayasattyng shenberinen shyghu kerek!

Ermúrat Bapiy:

- Ei, jemqor-paraqor biylik! Esuas Nikonovtar men Putinderge jauap beru ýshin qazaqty ontýstikten soltýstikke kóshiruding demografiyalyq jobasyn Reseyden jasyrmay, ashyq sayasatqa kóshu kerek! Eng bastysy - búl baghdarlamagha bólinetin qarjyny eselep arttyryp, ony talan-tarajgha saludy toqtatu qajet! Memleketke qaytarylghan, iygerilmey jatqan jerdi agrofirmalargha emes, jeke kóship kelushi otbasylargha eshqanday auksionsyz bólip beru qajet. 1000 gektar jerdi iyelenetin bir agrofirmanyng ornyna, 100 otbasygha bólip beru - soltýstikke qazaqty jappay qonystandyru jobasyn jýzege asyrudyng eng tiyimdi joly bolsa kerek (basqa da әleumettik-túrmystyq jenildikterden tys).

Ekinshiden, últ patriottary jii kóterip jýrgen Euroaziyalyq ekonomikalyq odaqtan shyghudyng qoghamdyq bastamasyn astyrtyn qoldau jobasyn jasau qajet. Reseylik imperiyalyq-shovinistik ozbyrlyqqa qarsy qazaq jigitteri ótkizetin mitingiler men sayasy aksiyalardy qudalaudy toqtatu kerek. Elde jappay narazylyq aksiyasyn ótkizuge ymyrashyl ókimettik yqpal jasaghan abzal bolady!

Ýshinshiden, Týrki elderi qauymdastyghyn (odaghyn) qúru jónindegi qoghamdyq bastamany memlekettik sayasattyng dengeyine kótergen jón. Tanymal túlghalardy tartu arqyly «Biregey týrki әlemi» qauymdastyghyn qúrudyn, ony qaltarys qarjylandyrudyng qoryn qúru kerek (Reseydegi «Derjava» qoryna úqsas. Ol ýshin «Derjavanyn» qúryluy men júmysyna múryndyq bolghan Konstantin Zatulin siyaqty bilimdar, últshyl, otanshyl, memleketshil qazaq jigitin sol qauymdastyqqa jetekshi etu kerek).

Tórtinshiden, óte qysqa merzimdik jәne juyq aradaghy antiyreseylik jospardy jýzege asyru ýshin, Astana men Týrkistan qúrylys jobalaryna bólingen qyruar qarjy esebinen Týrkiyanyng bir-eki «Bayraqtar» drondyq kompleksin satyp alyp, týrik ofiyserlerining qatysuymen shúghyl týrde «Severnyy shiyt» әskeriy-taktikalyq jattyghuyn ótkizu kerek. Ony TV-lar men әleumettik jeliler arqyly keninen nasihattau (jarnamalau) qajet. Basqa qanday úsynystar aitasyz?

Boldy! Reseyding shamyna tiyip almayyq dep, «k***i qysyp» jýretin búralqy sayasattyng shenberinen shygha bastau kerek. «Búgha bersen, súgha beredinin» kebi kelgenine әbden kóz jetti. Endi (әzirge) qoghamdyq bastamalar arqyly azu kórsetetin kez keldi! Reseyge qatysty búdan arghy saldaqy sayasat Qazaqstannyng territoriyalyq tútastyghyna ghana emes, memleketting tәuelsizdigine katastrofalyq qater tóndiredi!

Kremli rúqsat etpese, múnday mәlimdeme aitylmaytyny anyq!

Ashat Qasenghaliy:

- Qarapayym ómirde siz ben biz siyaqty qolynda biyligi joq qarapayym adamdar týrli uәj aita beredi. Shay ýstinde, dastarhan basynda «ana jer bizdiki», «myna aimaq bizge tiyesili» degen әngimeni órbitemiz. Búl zandy dýniye. Kez kelgen últta kezdesedi. Keshirimdi. Shay ýstinde ne aitylmaydy?! Al biraq dәl osynday әngimeni biylik basyndaghy azamattar aitsa, onda ol óte qauipti. Qazaq «hannyng aitqanyn qara da aitady, biraq onyng auzy dualy emes» degeni osydan shyqsa kerek.

Memlekettik minberden biylikte otyrghan azamat ekinshi bir elding tarihyna qatysty kýmәn keltirip, jerin ózinikine balap túrsa, onda ol eki el arasyndaghy tatulyq pen kelisim prinsipterine syna qaqty degen sóz.

Keshegi Nikonovty kórdinizder. «Soltýstik Qazaqstanda qazaqtar bolmaghan, al Qazaqstan jeri Resey men KSRO-nyng syilyghy» dep menduana jegenning sózin sóilep túr. Barlyghyn jaqsy biledi, әdeyi aityp otyr. Búl qanday maqsatta jasalghanyn bilmedim. Mýmkin Resey halqyn ishki daghdarystan nazaryn basqa jaqqa audaru maqsatynda boldy ma, әlde reytingi qúldyraghan Putin óz dengeyin kótergisi keldi me, ol jaghy belgisiz. Dey-túra Kremli rúqsat etpese, múnday mәlimdeme de, oy da aitylmaytyny anyq. Búl birinshi ret bolyp túrghan jaghday emes, talay mәrte arnalardan da osyghan úqsas replika kórdik. Putinning ózi de memlekettigimizge kýmәn keltirdi. Soloviev tipti «Almatydaghy laboratoriyany nege atqylap tastamasqa» degen sózdi de aitty, al DUMA-da otyrghanyna 30 jyl bolghan Jirinovskiy osy uaqytqa deyin aitpaghandy aityp, jazbaghandy jazdy.

Búgha bersen, súgha beredi. Sondyqtan keshegi SIM-ning Resey tarapyna nota tabystaghany dúrys qadam. Qazaqstannyng aumaqtyq tútastyghyna kýmәn keltiretin, qauip tóndiretin kez kelgen sóz, әreketti nasihattaytyn aqparat jetkizushi qúraldarynyng júmysyn elimizding aumaghynda tolyq toqtatugha tiyispiz. Elimizge Reseyden myndaghan gazet pen jurnal, ondaghan arna kirip túr. Barlyghynyng júmysyn bir tekserip, separatizmdi nasihattaytyn, DNR men LNR-di jaqtaytyn, Qarabaqtaghy basqynshylardy qoldaghan, elimizding tútastyghyna qauip tóndirgen barlyq gazetti, jurnaldy kirgizudi toqtatyp, arnalardy jabu kerek. Eger olay istemesek, últtyq qauipsizdigimiz ben memlekettik tútastyghymyzgha keletin qaterdi qalay azaytamyz.

Ózimiz de, ózge últ ókilderi de Qazaqstandy bilu, tanu ýshin aqparat kenistiginde Qazaqstandyq aqparat basym boluy tiyis qoy. Gazet dýngirshigine barsa 80% reseylik basylym, teledidardy qossa taghy 60-70% reseylik arna, kólikte kele jatyp, radiony qossa taghy da sol kórinis. Aqparattyq kenistikti ózge elge berip qoyyp, qalaysha memleketshildik jayly aitugha bolady, ol mýmkin emes. Adam kózben kórip, qúlaqpen estu arqyly iydeologiyany siniretin jaratylys. Sondyqtan esti jiyp, arnalar, gazetter men jurnaldargha bir tekseris jýrgizetin sәt keldi.

Qazaqstan aumaghy birtútas, eshqashan bólinbeydi jәne eshkimge berilmeydi. Biz unitarlymyz, ishimizden de eshqashan bólinushilikke jol bermeymiz.

Dayyndaghan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz