Kesheli beri Resey Federasiyasy Memlekettik Dumasynyng Bilim jәne ghylym jónindegi komiytetining tóraghasy Vyacheslav Nikonovtyng Reseyding Birinshi arnasyndaghy «Qazaqstannyng territoriyasy – Resey tarapynan ýlken syilyq» degen sózine qatysty әleumettik jeli dýrildep túr.

Búryn belgili sayraghysh sayasatkerler Jirinovskiy, Limonovtardyng jәne taghy basqalarynyng bizding memlekettigimizge qarsy sózder aityp qoyatynyna jenil qarap ýirenip qalghan edik… Endi mine Dumanyng tórinen komiytet tóraghasy Vyacheslav Nikonovtyng «jana» jalaly sózi estildi… Onyng Resey Preziydenti Putin basqaratyn «Edinaya Rossiya» partiyasy mýshesi ekeni de oilandyrmay qoymaydy. Osy jazda elding bәri aty jaman indetpen alysyp jatqanda, Putinning ózi de jaman indetin jasyrmay, Tәuelsiz memleketter territoriyasyna kezekti tasyn laqtyryp jibergen edi. IYә, Resey preziydenti 2015 jyly da «Qazaqstanda búryn memleket bolmaghan» dep soghyp jibergen bolatyn. Sol jyly «Aq jol» partiyasy tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev bastap, 5 adam Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn memlekettik dengeyde toylaudy úsynyp, Elbasygha hat jazghan edik. Kóp úzamay tarihy manyzy zor memlekettik mereytoy mereyimizdi asyrdy. Al Qazaq Elining tarihy Qazaq handyghynyng bastauy – Altyn ordadan ary asyp, Kók týrikter qaghanatyna, saqtar men ghúndargha deyin baryp, 3 myng jyldan asatyny anyq.

Keshegi Nikonovtyng sózine baylanysty «Resey deputatyna ne deysizder?» dep, bizding atymyzdy da tirkep, últ mýddesine alandap jatqan aghayyndargha aitarymyz, búl Resey sayasatkerleri tarapynan jasalyp jatqan alghashqy arandatushylyq әreket emes. Kezinde kórshi elding kósemsigen deputaty týgili, kósemine de jauap bergen edik. Búl da, Nikonovtyng byqsytyp otyrghany sol bayaghy oidan shygharylghan «jer mәselesi…».

Biylghy jazdaghy Resey Preziydenti «Rossiya 1 últtyq arnasynda»: «Voznikaet vopros: esly ta ily inaya respublika voshla v sostav SSSR, no poluchila v svoy bagaj ogromnoe kolichestvo rossiyskih zemeli – tradisionnyh rossiyskih istoricheskih territoriy, a potom reshila vyity iz sostava? No togda by vyhodila hotya by, s chem prishla, y ne tashila s soboy podarky ot russkogo naroda», -degen edi. Sol kezde, 2020 jyldyng 24 mausymynda «Qazaq ýni» gazeti/saytynda: «TAGhY ShAYQALA BASTAGhANNYNG MIY ShAYQALA BASTAYDY… Putin óz sózining keyipkerine ainala bastady…» atty maqalamyzda qarymta jauap bergen bolatynbyz.

«Áriyne, Kremli qojayynynyng búl sózi eshqanday úghymgha syimaydy. Sebebi eshqanday respublika Reseyden «syilyq» alyp ketken joq, óz territoriyasy boyynsha kirip shyqty Kenes Odaghyna. Al Qazaqstan Odaqtan eng songhy bolyp, tipti, Reseyden de keyin 1991 jyly 16 jeltoqsanda shyqty. Al bas jaghyna barysa bersek, Omby, Astrahan sekildi kóptegen qalalardy aitpaghanda Qazaqtannyng Kenes Odaghyna kirgendegi alghashqy astanasy Orynbordyng ózi Reseyde qalyp qoydy. Eger bәrimiz de tarihy jerlerimizdi týgendeuge kirisetin bolsaq, ózimiz ýndemey-aq, beytarap túlgha Belorussiyanyng basshysy, batyr batiko Aleksandr Lukashenkony sóiletemiz: «Batu hannyng kezine oralsaq, býkil Resey men Shyghys Europany Qazaqstan men Mongholiyagha beru kerek». Búl qazaqtyng jyrtysyn jyrtyp, tura aitylghan sóz Putinnin: «Qazaqstanda búryn eshqanday memleket bolmaghan» degen sandyraghyna da layyqty jauap»-dep jazghan edik. Búl maqalamyz orys tilinde de «IYz-za potryaseniy trona sluchaytsya sotryaseniya mozga…» degen taqyryppen jaryq kórgen bolatyn.

Dostyq qarym-qatynas turaly shartymyz bar strategiyalyq seriktes el bolyp tabylatyn kórshi elding shovinistik pighyldaghy sayasatkerleri men Resey preziydentining búrynghy Kenes odaghyn ansap jýrgeni bir búl emes. Búrynghy Kenes odaghyn qalpyna keltiru kerektigin әr sózinde aityp qalyp jýrui olardyng teris pighylyn anyq anghartady.

Putin keyingi kezde EurAziya ekonomikalyq odaghyn búrynghy sayasy odaqqa – Kenes odaghynyng kóshirmesine ainaldyrghysy kelip jýrgenin de ashyq bildire bastaghan. Tek biyl 2020 jyldyng mamyr aiynda ótken Euraziyalyq odaqtyng Jogharghy kenesi mәjilisinde qasqa jolgha týsken Qazaqstan Preziydenti Qasym-Jomart Toqaevtyng qasqayyp qarsy shyghuynyng arqasynda aldyn ala kesip-piship qoyghan jana kelisimge qol qoyylmay qaldy.

Resey kósemining kóseuine dem bergen Dumanyng oisyz deputaty Nikonovtardyng da jalaly sózge jabysyp jýrgeni de osy Kenes odaghyn ansaudan tughan әreket deuge bolady. Shamasy, Resey preziydenti Vladimir Putin ózining bir kezde aitqan belgili sózin úmytyp qalghan siyaqty. Ol Kenes odaghyn qayta qalpyna keltiruge úmtylu turaly súraqqa: «Kenes odaghyn qayta ornatqysy kelgenderding jýregi bar, biraq miy joq» degen edi…

Shyn tariyhqa ýnilsek, Moskvadan bastap barlyq orys knyazdyqtary salyq tólep túrghan Altyn Ordanyng Rossiyanyng qúryluyna negiz bolghanyn ozyq oily orys ghalymdary moyyndap, maqalalar men arnayy kitaptar jazuda qazir. Al Altyn Ordanyng atasy Joshy hannyng kesenesi Qazaqstanda, Úlytauda ekenin biyl Altyn Ordanyng 750 jyldyghyn atap ótip jatqan elimizding kórshi memleketterding esine taghy bir salyp qoyyp jatqany dúrys bolghan eken. Tek Memleketimizding basty merekesine ainaluy tiyis osy Altyn Orda mereytoyyn pandemiyanyng qol baylauynan ba, joq, әdettegidey kórshi elding kóniline jaltaqtadyq pa, óz dengeyinde atap óte alghan joqpyz! Ony memlekettik mereytoydy әlemge әigilep, Putinnen bastap, barlyq memleket basshylaryn shaqyru kerek edi.

Endeshe, QR Preziydenti janyndaghy Últtyq Kenesting 2019 jylghy alghashqy otyrysynda jasaghan bayandamamyzda úsynghanymyzday, 2023 jyly Altyn Ordanyng negizin salghan Joshy hannyng taqqa otyrghanynyng 800 jyldyghyn atap ótip, búl joly ketken eseni qaytarugha tiyispiz! Búl memleketting mereyin asyrar toygha qonaq etip, alghashqylardyng ishinde Resey preziydenti Putindi shaqyrudy úmytpau kerek!

Keshe búl Resey Dumasy deputatynyng elimizge jala japqan sózine qarsy «Qazaq ýni» saytynda bas redaktor Azamat Tasqaraúlynyn «Tәuelsizdikting qúnyn qúl ghana bilmeydi» atty maqalasy jariyalanghan bolatyn. Sonymen birge býgin saytymyzda belgili ghalym, tarih ghylymynyng doktory, professor Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng diyrektory Ziyabek Qabyldinovtyn «RUKY PROCh OT KAZAHSTANA! SEVERNYY KAZAHSTAN VSEGDA BYL, EST Y BUDET ISKONNO KAZAHSKOY ZEMLEY!» atty maqalasy jariyalandy. Múnda bilikti, últshyl ghalym Soltýstik Qazaqstannyng baghzydan beri qazaq jeri ekenin soqyrgha tayaq ústatyp,kereng estiytindey naqty tarihy qújattarmen keremet dәleldep berip, Resey deputatyn kez kelgen el efiyrinde ashyq pikirtalasqa shaqyrdy! Bizding tarihshy ghalymymyz bilgen derekterding bireuin de bilmey-aq, Reseyding ghylym doktory atanyp, Resey Dumasynyng ghylym jәne bilim komiytetin qalay basqaryp otyrghanyna tanghalasyn…

QR Syrtqy ister ministrligi Resey Dumasy deputaty V.Nikonovqa qarsy nota joldady. Al Reseydegi Qazaqstan Elshiligi qaqpasyna «Severnyy Kazahstan- russkaya zemlya» degen plakat ilip ketkeni búl shetin mәselening kósheli organdardan kóshege de shygha bastauy dep bilu kerek. Búl arandatushylyq әreketke de kórshi elding jauapty oryndary jauap berui tiyis.

Últtyq ruh Últtyq mýddemizdi qorghaudan bastalady!

Kók týriktegen kóktegen Tәuelsiz Qazaq Elining Kók Tuy kókte mәngi jelbirey bersin!

Qazybek Isa,

QR Preziydenti janyndaghy Últtyq Kenes mýshesi

Abai.kz