Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2274 0 pikir 14 Aqpan, 2012 saghat 19:19

Áuezovting ýiinde bolghanda

Qonyr kýzding japyraghyn saba­ghynan ýzgen 1958 jyldyng qarasha aiy edi. Al­matygha Qytay elindegi saylau nauqany­nyng kesirinen keshigip keldik.

Uniyversiytette oqu qyrkýiekting 1-in­de bastalghan. Múryndaryna su jetpey jantalasyp, sabaqta jýrgen studentter. Biyl filologiya fakuli­tetining II-III kurstaryna Múhtar Áue­zov «Tuystas әdebiyetter» jәne «Abay­tanudan» leksiya oqityn bolypty degen habardy estip, erekshe quandyq.
Kelesi kýni sabaqqa keldik. Auditoriya jastargha lyq tolghan. Bir sәt esikten jazushy Múhtar Áuezov pen Temirghaly Núrtazin kirdi. Dýr etip oryndarymyzdan túryp qarsy aldyq. Orta boyly, tolyq kelgen, jazyq man­day Múhang birden leksiya oqugha kiristi. Múhannyng sózi mayda, biday óni jaydary, keng tynysty jan ekeni núr jýzinen bilingen­dey. Tipti ghúlama adamnyng jay ghana jymighany bizdi ózine tarta týsti.

Qonyr kýzding japyraghyn saba­ghynan ýzgen 1958 jyldyng qarasha aiy edi. Al­matygha Qytay elindegi saylau nauqany­nyng kesirinen keshigip keldik.

Uniyversiytette oqu qyrkýiekting 1-in­de bastalghan. Múryndaryna su jetpey jantalasyp, sabaqta jýrgen studentter. Biyl filologiya fakuli­tetining II-III kurstaryna Múhtar Áue­zov «Tuystas әdebiyetter» jәne «Abay­tanudan» leksiya oqityn bolypty degen habardy estip, erekshe quandyq.
Kelesi kýni sabaqqa keldik. Auditoriya jastargha lyq tolghan. Bir sәt esikten jazushy Múhtar Áuezov pen Temirghaly Núrtazin kirdi. Dýr etip oryndarymyzdan túryp qarsy aldyq. Orta boyly, tolyq kelgen, jazyq man­day Múhang birden leksiya oqugha kiristi. Múhannyng sózi mayda, biday óni jaydary, keng tynysty jan ekeni núr jýzinen bilingen­dey. Tipti ghúlama adamnyng jay ghana jymighany bizdi ózine tarta týsti.

Studentter eki-ýsh kýndey ústaz lek­siyasyn tyndap, ghúlamagha bauyr basa berdik. Oqyghan leksiyalary mәn­di de maghynaly edi. Biz qyzygha tyn­dadyq. Óz sózin jazushy әuelde biraz bógelip, toqyray sóiledi de, jýre kele jazyqqa shyqqan jorgha­day josyldy...
Mening oiymdy Kәrim Ákiramúly­nyng Múhana jibergen amanaty býii­rim­­nen týrtip mazalaghanday. Tór­tinshi sa­baq kýni bolatyn. Leksiya­syn ayaq­taghan jazushy dekanatqa bettedi. Men de ústazymmen ilesip birge jý­rip kelemin. Dekanatqa tayap qal­ghanda, ózim­di batyl ústap:
- Agha, mende Ýrimji qalasynda túratyn Kәrim degen jazushynyng sizge jibergen amanaty bar edi. Sony qalay tapsyrsam eken? - dep qiyla sú­radym.
Múhang sәl kidirdi de, maghan dón­gelengen qos janaryn tónkere qarap:
- IYә, ol kisini bilemin. Ol - Kә­kitay ghoy! Shiyrek ghasyrdan song til qatqan adam. Qalay, densaulyghy jaq­sy, mal-basy aman ba? Qytay tilin myq­ty bile­tin azamat! - dep maghan ýlken bir meyi­rim­men qaraghanday boldy da:
- Sen sol, arghy betten kelding be? - dep súrady.
Jýregim tezdete soqsa da:
- IYә, agha, oqugha kelip edim, - dep úyandau jauap bergende ústazym kidi­rip, búryn aralasyp jýrgendey jyly qarady da:
- Jeksenbi kýni saghat onda ýige kelinder. Sonda әngimelesermiz,- dep bólmege kirip ketti.
Áuezovting ýiine baratyn bolghan qua­­nyshymda shek joq. Tannyng tezi­rek atuyn kýttim.
Kelesi kýni bәrimizden boyshan, syryqtay Qúrmanbay Tolybaevty al­gha salyp, tórt jigit saghat onda Múh­tar Áuezov ýiining aldyna keldik. Esik qonyrauyn basugha batylymyz jetpey, biraz túrdyq.
- Sen bas, Uәli, sen bas! - dep sau­dalasyp túrghanda, esik qonyrauyn Qúr­manbay basyp qaldy. Shyldyr ete týs­ken qonyraudyng әuendi ýni biraz kidir­gen son, ýlken qonyr esik ashyla berdi. Esikti Múhannyng ózi ashqanyna qatty qysyldyq. Úyalghanymyzdan ja­pa-tarmaghay:
- Assalaumaghaleykým, assalaumagha­leykým, agha, - dep sәlemdese bastadyq. Bergen sәlemimizdi:
- Uaghaleykumassalam! - dep alghan jazushy órimdey jigitterge qarap:
- Al, jigitter, tórletinder, - dep bizge yqylas kórsetti. Qúrmanbay boy­shandyghyna basyp, tórlete berdi. Sol boy­da tórt qabyrghasyn kitappen kóm­ker­gen ýlken kitaphana zalyna óttik. Aldynghy qatargha kelip otyrghan Múhang Qúrmanbaydan bastap, bәrimizben ta­nys­ty da, túghyrdaghy qyranday ornynan kóterilip, ishki bólmening terezesin japty. Ornyna qayta jayghasqan song qos janardyng qiyghyn bizge tastap:
- Oqugha kelgendering jaqsy bolghan. Qazir naghyz oqityn shaqtaryn. Oqu kerek! - degen ghúlama ústazdyq yqyla­symen bizdi jelpindire týsti.
«Jylqy kisineskenshe, adam týsinis­kenshe», degen ataly sóz tekke aitylmasa kerek. Baghanadan ýnsiz otyrghan jigit­ter endi serpilip sózge aralasty.
- Agha! Myna bir nәrsege shamaly kónil bólseniz? - dedi bir mezette Uәly qolyndaghy jibek kilem oralghan tayaqty Múqash ekeui eki shetinen ústap jazyp.
- Múha, mynau Kәkitay Ákiramúly­nyng Sizding 60 jasqa toluynyzgha es­kert­­kish syilyq retinde jibergen amanaty edi.
Kilemge tayap kelgen Múhang ondaghy Shanhay qalasynyng kórkin tamashalay:
- Qytay halqy osynday qolóner sheberligimen dara halyq. Qanday gha­jap kórinis! Eger sheber suretshi bolsa, bizding Almaty men Alataudy da osynday kerim etip shygharugha bolady ghoy! - dep, óz oiyn tebirene aitqan ol qala ýstindegi kók aspan silemine arab әrpi­men qyzyl jibekpen kestelengen «Qa­zaq әdebiyetining danqy bolghan - Múhtar Omarhanúlyna! Kәkitay Áki­ram­­­úly­nan! 15 qarasha, 1958 jyl, Ýrim­ji qa­la­sy» degen jazudy sydyrtyp oqyp shyqty da bizge qarap:
- Jazudy sheber kestelegen eken! - dep ong qolyn ýstel astyna jýgirtti. Biz kitap alar dep oilap edik, olay bolmady. Aghamyz jogharghy bólmege qonyrau soghyp, bireulerdi shaqyrsa kerek.
Sәlden song esikten, ýstinde kózge kórikti gýldi jabynshasy bar apay kirdi. Bәrimiz oryndarymyzdan túryp amandastyq. Bizderge analyq meyi­rim­men qarap amandasqan әiel jazushygha jaqynday berdi de:
- Múhtar Omarhanovich, búlar sizding studentteriniz be? - degen oiyn sybyrlay aitty. Múhang basyn iyzep:
- Qytaydan kelip oqyp jýrgen jas­tar! - dep әlgi apamyzgha qarap kýlim­dey sóilegen aghamyz bizge búrylyp:
- Jigitter, búl kisi osy ýidegi tәtelering - Valentina Nikolaevna bolady, - dep apaydy tanystyrdy da, ýstel ýstinde jatqan kilemdi jazyp Valentina Nikolaevnagha kórsete berdi.
Kilemdi bir shetinen ústaghan apamyz qatty tanyrqap qos janaryn bizge tónkerip:
- Qanday kórkem jasaghan! Suretin qanday әdemi týsirgen! - dedi. Ústa­zymyz sol arada dereu oryssha týsin­dirip jatty. Kilem kórkine qyzygha qara­ghan Valentina Nikolaevna bәri­mizge, arystan әz aghagha tartu-siyapat attandyrghan Kәkitaygha rahmet aitty da, jogharygha kóterilip ketti.
Múhang az tolghanystan son:
- Qalay, jigitter, zeriktinder me? - dep jymidy. Baghanaghyday emes, batyl­dyqqa auysqan Qúrmanbay:
- Joq, agha! Jaqsy әngime adamdy zeriktire me? - dep ózining yqylaspen tyndaghanyn anghartty.
Osy sәt ornynan kóterilip, jýre sóilegen ústazymyz:
- Ángimeni kónil qoyyp tynday bil­gen de ýlken estilikke jatady, - dep bir qoydy. - Men sender biledi-au degen ýmit­pen myna bir jaydy súraghym ke­ledi. Bizding bala kezimizde, ýlken kisi­ler dýniyeden ótkende aitylatyn syn­syma-joqtau bolushy edi. Keyin ýni óship, aitylmaytyn boldy. Sol jyr ar­ghy bet­tegi aghayyndar arasynda bar ma?
Ángimege qarshyghaday qanatyn jaya aralasqan Uәly Bekenov:
- Agha, siz súraghan synsyma bizding auylda jii aitylady. Elde aty shyq­qan ýlkender qaytys bolsa, sol adamdy jóneltkende qyrqynda, jylynda auyl әielderi kópke múng shaghyp, dauys aityp joqtaydy, - dep aptygha sóiledi. Sóitti de ózi kórgen-bilgen jәitti jaq­sylap aityp berdi.
- Uәli, sózine qaraghanda joqtau dәstýri ózgermepti-au. Sening aituyna baqsam, sol bayaghy qalpynda eken. Al dombyrada osy synsymanyng әuenin tartugha qalaysyn? Apalarymyz ben analarymyzdy bir eske alayyq, - dep tolqy sóilegen Múhang ornyna otyrdy. Osy sәt ústazyna kýlimdey qaraghan Uәly Múhannyng qonyr dombyrasyn qolyna alyp, qúlaq kýiin keltire bastady.
- Al, agha, men bilgenimshe tartyp kóreyin,- dep balaqústay talpynyp, dombyrany qoltyghyna qysa týsken Uәly synsymany birden dombyra sagha­synan bastady. Ol astynghy bir saghadaghy ishekti súq sausaghymen diril­dete shertti. Bozdaghan dombyra sazy, әuelde alystan ýzilip shyqqanday estil­di de, zarly ýn barghan sayyn kóte­rilip, jaqynday berdi. Bir ishek­ting qonyr shanaqtan shyqqan ýni - jas ana zar­lap túrghanday zarly shyq­qanyna jazushy tandana berdi. Talay kýishi­lerdi tyndaghan Múhan, mynaday súq sausaqpen dombyrany dirildetip tart­qandy kórgeni osy eken. Búl sheber dombyrashygha tәn qasiyet qoy dep oilady ol.
Úzaq tartylghan zarly joqtaudyng ashy ýni múny bitpegen ana dauysyna úqsap, bayaulap ýzile berdi. Baghanadan ýlken tolghanys iyiriminde otyrghan ústazgha bayyppen qaraghan kýishi:
- Mine, agha! Synsyma osynday sarynda bozdap kete barady, - dep joq­tau ýnin sayabyrlatqanyn angharta sói­ledi. Baghanadan kishkentay shynasha­ghyn tistep, oigha batqan Múhang synsy­manyng ayaqtalghanyn bilip ornynan tez kóte­rildi de kýishige tayap kelip:
- Oi, dýniye-ay! Bitip qaldy ma? Shirkin, osy zardy tyndap ósken babalarymyz da ótti ghoy búl dýniyeden! Qanday ghajap jyr! Jýrekti shalyp, ózekti órteytin otty zar! IYә, óz әninde, sol sarynda jaqsy saqtalypty! Búl synsyma Mosarttyng «Rekviyeminen» әl­deqayda joghary jatqan jyr ghoy! Naghyz ashyn­ghan el zary. Shirkin, notagha týsirip, orkestrmen oinasa, Qarataudyng basyn­daghy azaly kóshke ilesken býkil qazaq analary bozdaghanday estiler edi-au! Búl jóninde Ahmet Júbanovqa qolqa salarmyz. On sausaghyng talmasyn, bauyrym! - dep óz sózin tolqy ait­qan ghúlama, kýishi jigitting qolyn qysty.
Synsyma turaly oilana týsken jazushy ómir búralandary jóninde kóp oilanyp, otyrghandarmen syr bólisti. Sondaghy ol kisini tolghandyrghan jәit tómendegi taqyryp edi.
...Halqymyz sonau 1916 jәne 1932, 1937-jyldary basyna tóngen qara búlttan qaymyghyp, shetke aughany bәri­mizge ayan. Sol súrapyl jyldary ataqo­nysynan qansha ayauly azamat, qol ýzip, tentirep ketti. Mening esimde erekshe saqtalghan sonday bozdaqtardyng biri - Ziyat Shәkәrimúly.
Ziyat oryssha bilim alghan talantty muzykant bolatyn. Ol әkesi Shәkәrim qajynyng ólimine kuә bolyp, jany týr­shigip, kýnirengen azamat. Qara niyetti­lerden bezinip, basqa elde torghayday tozghan jan!
Shәueshek, Altay jәne Ýrimjide bolghan jiyrmanyng ishindegi Ziyattyng erekshe talant iyesi ekenin tanyghan bay-manaptar auyldaryna ústazdyq­qa shaqyrghan, biraq beytanys elge bar­ghysy kelmegen.
Ziyat, 1930 jyldary Shәueshekte «Shúghanyng belgisi», «Qyz Jibek», «Er Targhyn» piesalaryn kiyiz ýy sahnasynda qoyyp, tughan jerge degen sa­ghynyshtary sarghaytqan júrtty jú­batqan azamat. Onyng auylda jylqy baghyp jýrgende shygharghan әnderin biz jii aitushy edik. Ásirese, «Syr­ghaly jengey», «Bekzatym», «Shiyli ózen» әnderi esimde. Amal ne, azamat jer auyp, nadandar jalasynan týrmege týsti. Onyng jýreginde el-júrtyna, dostaryna degen ystyq mahabbat ketti. Kóp әnderi ózimen birge jolaushylap, tayghaq jerding tasasynda qaldy.

1956 jyly, Almatygha kelgen Dәnesh Raqyshev, Ziyattyng biraz әnin aitty. Asyl azamat shette jýrip, elin, jerin, dostaryn saghynyp, keu­desin kerip, ózegin órtegen, jýrek sezimin әnmen kestelegen.

Mahabbat taqyrybynda kóptegen әnder shygharghan. Biraq, kóbisi aitushy auzynda, tyrnaghannyng tyrna­ghynda ketken. Dәneshting biletinderi - «Kózinning móldirin-ay!», «Anashym», «Ekeuim-ay!», «Sarbiday» әn­deri bolatyn. Aytqandaryn tynda­dyq, qazaqy qonyr ýnge tolghan tamasha әn ekenine kózimiz jetken.

- El qadirlegen osynday azamat­tyng sýiegining qayda qalghany da belgisiz! Qanday qatygez, nadan ómir edi! Mynanday eli, jeri bar azamatqa sol jerden bir tómpeshik búiyrmauy qanday ókinishti!..
Osy sózderdi aitqanda jazushy janaryna jas ýiirile berdi...

- Kelesi jyly Italiyagha - Spartak eline baramyn. Amandyq bolsa, aldaghy jyly sol Shynjang qazaq­taryn aralap, Ziyat Shәkәrimúly men Mәrsekov Ybyrayymjannyng jýrgen jerlerin kórip, qayda qalghanynan bir derek bilgim keledi.
Ózdering dombyrada tartqan syn­syma jyryn kózben kórip, qúlaqpen taghy tyndasam degen arman bar. Onyng syrtynda balam Múrat Moskvada qytay tilin oqidy ghoy. Sol jigitti erte baryp, Kәkitay Ákiram­úlyna qytay tilin ýiretudi tapsyr­maqpyn.
Sonda birtalay isting beti ashylyp, tozghan elding ómirin kórip, odan kóp nәrseler ýirenip, dәpterge týsi­rip te qaytar edim. Búl aldaghy kýn­derding isi. Alla jol berse, arghy betke aughan eldi aralaugha baramyn, - degen oiyn úly jazushy ýlken senim­men aitqan edi!
Amal qansha, ol armanyna jete almady, ghúmyry qysqa boldy...

Ghalym TYNYBAEV, Qazaqstan Respublikasynyng enbek sinirgen mәdeniyet qyzmetkeri.

Almaty.

http://www.egemen.kz/?p=325819

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5588