II

 

Qorghansyz qalghan ýsh jetimdi qoldarynan jetelep, ýsh әkesi ýsh ýige әketipti. Búl kezde ýsh bay qys qysymmen bir shúnqyrda otyrsa da, jazday jayylghan ýsh auyl eken.

Ózderining mýsәpir suyq lashyghynan bay da, jyly ýilerge kirgendikterine qaramay, «әke-sheshesin jútyp alghan» búl ýsh qylmystynyng soyqany taghy týgemepti. Ýsheui ýsh ýide jylapty. Neden ekeni belgisiz, bay ýileri óz ýilerinen de kedey, óz ýilerinen de suyq, óz lashyqtarynan aitugha tipti til jetpestey tar kórinipti. Birin-biri izdep túra-túra qashady eken. «Jәketayymnyng qasyna baryp qaytayynshy» desedi eken. «Jәketayy»: «Núrkeshting qasyna barayynshy!», «Aykenmen birge jatayynshy» dep jalbarynady eken. Múnday kýnәli jalbarynudy kim tyndasyn. Asyrap alghan shesheleri «jat» dep júlqyp әkelip, auyz ýidegi әlde bir malaydyng qoynyna tygha salady eken.

Jәkeng sonan song sybyrlap qana malaygha jalynady eken:

- Aghatay, men aqyryn baryp qana kórip keleyinshi! Sen ýndemesen, tór ýidegiler bilmeydi ghoy!

Malay da sybyrlap júbatady eken:

- Sen qazir barma, ana ýiler jatyp qaldy, kýndiz oinaghan bolyp baryp kór!.. Týnde jýrseng qasqyr jep qoyady. Sodan song kishi әkeng meni óltiredi.

- Aghatay, kishkenemin ghoy! Týnde qasqyr meni qaytyp kóredi. Al, kýndiz bolsa, mynalar kórip qoyady.

- Qasqyrdyng kózi týnde sham siyaqty jarqyrap ketedi, bitti de kóredi.

II

 

Qorghansyz qalghan ýsh jetimdi qoldarynan jetelep, ýsh әkesi ýsh ýige әketipti. Búl kezde ýsh bay qys qysymmen bir shúnqyrda otyrsa da, jazday jayylghan ýsh auyl eken.

Ózderining mýsәpir suyq lashyghynan bay da, jyly ýilerge kirgendikterine qaramay, «әke-sheshesin jútyp alghan» búl ýsh qylmystynyng soyqany taghy týgemepti. Ýsheui ýsh ýide jylapty. Neden ekeni belgisiz, bay ýileri óz ýilerinen de kedey, óz ýilerinen de suyq, óz lashyqtarynan aitugha tipti til jetpestey tar kórinipti. Birin-biri izdep túra-túra qashady eken. «Jәketayymnyng qasyna baryp qaytayynshy» desedi eken. «Jәketayy»: «Núrkeshting qasyna barayynshy!», «Aykenmen birge jatayynshy» dep jalbarynady eken. Múnday kýnәli jalbarynudy kim tyndasyn. Asyrap alghan shesheleri «jat» dep júlqyp әkelip, auyz ýidegi әlde bir malaydyng qoynyna tygha salady eken.

Jәkeng sonan song sybyrlap qana malaygha jalynady eken:

- Aghatay, men aqyryn baryp qana kórip keleyinshi! Sen ýndemesen, tór ýidegiler bilmeydi ghoy!

Malay da sybyrlap júbatady eken:

- Sen qazir barma, ana ýiler jatyp qaldy, kýndiz oinaghan bolyp baryp kór!.. Týnde jýrseng qasqyr jep qoyady. Sodan song kishi әkeng meni óltiredi.

- Aghatay, kishkenemin ghoy! Týnde qasqyr meni qaytyp kóredi. Al, kýndiz bolsa, mynalar kórip qoyady.

- Qasqyrdyng kózi týnde sham siyaqty jarqyrap ketedi, bitti de kóredi.

- Olar bit jey me?

- Joq, qoydy bit siyaqty syghyp jeydi.

- Auzy ýlken bola ma?

- Ýlken bolady. Árbir tisi atannyng asasynday bolady.

- Keshe kishi apam meni sol asamen bir saldy. Qiyn qatty eken. Basym isip ketti, mine, mine! - Malay onyng basyn sipap kórip, kenk ete týsipti de qúshaqtap qatty qysyp, arqasyn sipalay beripti. Sol týnnen bastap Jappar sol Malaygha bauyr basyp, sonymen birge jatyp, kýndiz de sony manaylap jýretin bolypty. Búl malay Jappardyng atasy - Balpanmen bir tuysqan Mayly degen kisining balasy - Qúiqa edi.

Jappar bir qylmysty Qúiqadan ýirenipti: Aysapa men Núrsapany kóru ýshin Qúiqanyng ýiretken әdisi boyynsha jýretin bolypty. Biraq, bir-eki retten keyin búl qylmysy da әshkere bolyp qalypty. Inilerin birneshe tamdardyng syrtynan ainalyp baryp, úrlap kórip jýredi eken. Bir kýni Aysapanyng qasyna endi jete bergen Jappardy «kishi apasy» andyp baryp shap berip ústap alypty da, qúlashyn kere-kere birneshe laqtyryp, ýiine jetkizipti. Izdep baratyn agha da, kóre salyp úmtylatyn ini de osy qorqynyshty jazadan ýn qosa baqyryp, talay ret jylapty. Aqyrghy bir rette ýlkenderding biri kórip, әielderge úrysqan bolsa kerek, ol laqtyru jazasyn toqtatypty da, jelkeden ghana jitirmelete týigishtep, qaltarystarda bir-eki ghana domalatyp, aghany bauyrdan baybalamsyz ghana, shulatpay aiyryp әketetin bolypty. Múnday epti tayaqqa epsiz baqyrudyng qajeti qansha, eppen ghana jylap aiyrylysyp jýripti.

Degenmen, qylmysqa әbden kәnikken súmdar eresek tartqan sayyn kóbirek kórisetin bolypty. Sóitip qylmysqa kóbirek batatyn bolypty.

«Tergeushim», mening әkem týrme tәrtibin tua sala búzghan qylmysker ekenin osy taraudan kórdiniz. Ádiletti tergeuinizge óziniz adaldyq dep senetin jauap bermesem, adam esebine qospay, «jyn-shaytan» dep aqyratynynyzdy, jendet shaqyratynynyzdy úmytpaymyn. Jappardy sol qylmysy ýshin kishi apasy ógey bolsa da óte jenil jazalapty. Tipti jazalamapty deuge de bolady. Búl әdildikti sizding qamqor týrmenizden ghana kórip ýirendim. Sizder agha-bauyrlarymen kórisip qoishylardy qan qústyrmay, shondanayyn ýzip shonqaytpay toqtaysyzdar ma?! Neshe rette de jenil jazalanghan Jappar, jalpylday úshyp qylmysyn osylay ýdete týsipti. Sizding әdiletti tyrnaghynyzgha týsse ghoy, әldeqashan óletin edi.

III

Jappar Qúiqagha erterek serik bolghan eken. Otyngha birge bara, su da tasysa jýrip, aqyry on jasqa shygha eki shelek sudy dik kótere alatyn bolypty. Sóitip, qys kýnderi ózining marqúm sheshesindey, sol ýiding suyna býtindey mindetti bolyp shygha kelipti. «Kishi apasy» abysyny Meyiz tirilip kelgendey kórip, «әiteuir qúdyqqa týsip ketpeseng boldy» dep qoyady eken. «Ayaghyna qalynyraq bir sharyq tikkizip bereyinshi» depti bir kýni esirkep. Ol sharyq tigushining qolyna tiygenshe kidire túrmay, «apyl-ghúpyl» qys ta óte shyghypty. Esirkeudi tasbauyr tabighat týsine me. Áyteuir, Jappar sheshesinshe qúdyqqa týsip ketpey, qúldyq mindetin qylmyssyz oryndap shyghypty. Sóitip kýn jylyna kele qoygha erip shygha alatyn da bolypty.

Qúiqa «shýikebas» alyp kýrkege ie bolghan kezde, Jappar qoyshylyq mindetti dengelek ainaldyratyn bolyp shygha kelipti.

- Saghan da qatyn әperemin depti kishi әkesi Beknazar bir kýni shay iship otyrghanda.

- Ór kókirek, ausarau sóileytin Jappar onysyna narazylyq ray bildiripti:

- Joq, әke, qatyn degen nemeni qoya túr! Qúiqa aghanyng qatyny siyaqty kýs ayaq kýndi qayteyin. Kórsem-aq qorqamyn.

- E, sen ózing de ayaghyna qarasang bolar, osy týrinmen aq patshanyng qyzyn alarmyn dep jýrsing be!

- Aq patshanyng qyzy qatyn bolmay ma eken! - dey salghan Jappardyng sózine ýy ishi du kýlipti.

- Pyrt, adyra qal! - dep kishi apasy ernin shygharypty.

«Kishi apasynyn» aty - Kenjesary edi. Ol qushyq bet, istik túmsyq, jyrtyq kóz, qisyq auyz, shiykil sary qatyn eken. Kezinde kórikti de aqyldy bәibishe ýstine kelgen Kenjesary osy ónsizdiginen qúldyrap, toqaldyqqa týskeni bolmasa, aspansyghan bay qyzy eken.

Inilerin kórgisi kelip barghandyghy ýshin ólimshi etip talay tayaqtaghan osy Kenjesarygha eseygen sayyn Jappardyng óshtigi qozatyn bolyp qalypty. Ernin shygharghanyna taghy bir qarap qoyghan Jappar onyng «sýikimdi» betine qaraudan kóri paydalyraq pikirine kóshipti:

- Áke, qatyndy qoyyp, moldagha bershi meni.

Núrjanmen birge  biraz oqyp alayyn!

- Bәring birdey molda bolsan, qoy aram óledi, balam, sen qoyyndy bagha ber! «Asyq oinaghan azar, doyby oinaghan tozar, bәrinen de qoy jayyp, k... jegen ozar», týbinde Núrjannan sen ozasyn.

- Núrjan-aq ozsyn, әke, kóp oqydy ghoy, endi qoy baqsyn da, taghy ozsyn. Men biraz oqyp alayyn!

«Jata-jata jambasqa, jata kele qoyyngha», qaray kór múnyng qútyruyn! - dep kishi әkesi óne boyymen selkildey kýlipti. Shýnirekteu kók súr kózdi, seldir sary saqaldy kishi әke, kýlimdegendey kórinip otyryp-aq kóz ilestirmey qaghyp jiberetin qatygez adam eken. Jappar odan alysyraq, esik jaqta bolghandyqtan batyl sóilep otyrypty. - Endi Núrjanmen bәs talaspaqpysyn? - dep Beknazar taghy kýlimdey qarapty.

- Ol mening inim emes pe, bәs talassam nesi bar! - dey bergen Jappardy kishi әkesi qolyndaghy shynymen berip kep jiberedi. Jәkeng de bayqap otyrghan eken, qisaya ketipti, dәl basty kózdep atylghan shyny bosaghagha tiyip byt-shyt bolypty. Bekeng asygha úmtylghanda, Jәkeng dalagha jalghyz-aq ytqypty. Kenjesarygha Núrjan da ógey eken. Ol Beknazardyng qaytys bolyp ketken, sol auyldyng eng kenpeyildi qamqory - Mәriya deytin bәibishesinen tuypty. Beknazardan qorqatyn Kenjesary Núrjangha «әi» dey almay kýbijikteydi eken de, ashuyn Jappardan alady eken. Biraq, Jәkeng endi juyr manda qolgha týse qoymaytyn, ytqy jóneluge sheber bolyp alypty. «Áke» men «shesheden» kezek-kezek ytqidy eken.

Ytqu jiyiley týsipti, óitetini, qylmys jiyiley tuylatyn bolypty. Jauaby dayyn әlgindey sózderge jauap qayyra ytquy kerek qoy. Ytqyghan sayyn birer kýn joghalyp, «әke-sheshenin» ashuy basylghanda kelip, qoy sonyna әreng eretin bolypty. Búl qashaghandyqtan Beknazar sekem ala bastady. Osynday er jetpey túrghanynda basyn baylap, Qúiqa siyaqty tapjylmaytyn qúlgha ainaldyryp almasa, «myna qu erterek joghalatynday» kórinipti. Sondyqtan, Bekeng qasyna myqty azamattardan birnesheuin ertip, eki jyldan beri bitpey kele jatqan mal dauyn quzap kep jónelipti. Auylynan joghalghan eki-ýsh týiening jalasy kórshiles syban ruynyng bir kedey auylynda eken. Eki jyldyng aldynda týie izi sol auylgha baryp joghalghan siyaqty. Kezinde sol rudyng «el adamdaryna» aityp, izin kórsetip qoyghan Beknazar, endi sol auylgha bir top adammen baryp jatyp alypty.

Qazaqtyng ru-bútaq qualap tanysatyn qarapayym qanshyldyq әdeti bar-au, biraq. Sony ru tóreleri iritkish ugha ainaldyrghany qashan. Sol rushyldyq u sýiegine sine ulanyp, ózara yryldasumen ótken qazaqtan kóp úrylghan halyq joq-aq shyghar! Jonghar handyghynan jýz jyldap jegen úmytylmas soqqylar tek sol rudyn, sol rushyldyqtyng ghana kesiri emes pe. Mening ýlken atalarym da sol rudy mәpeleushiler eken.

Qarakereyding semiz nayman atalghan bir bútaghy «bes semiz» bolyp tarmaqtalady. Bes semizding biri - Janqúly. Janqúlydan taralghan Qojan deytin shaghyn rudyng biylerining biri - sol kezdegi osy Beknazar eken.

«Qojandy soyyl berip jaugha ghoy» degen mәtelge ainalghan jauynger Qojannyng myqty bir toby әlgi momyn, kedey auyldy jenbey qoysyn ba! Malgha daumen jyghyp, jenisting sonyn týlki eppen qúdalyqqa ainaldyra qoyypty: sol auyldaghy Smayyl deytin eng momyn bireuding Kýmisjan atty on eki jasar qyzyn Jappargha atastyrypty. Qalyng maly - sol joghalghan ýsh týie ghana. Qasqyr bop kelip týlkige, týlki bop kelip qasqyrgha ainala qoyatyn qúbylmaly jau - eng qiyn jau ghoy. Momyn auyldyng auzyna tәtti salyp, «qúda týstik» degenimen, shyn mәni barymta edi. Jәne búl qúdalyq ýstinde Jappardyng «Beknazardyng balasy» bolyp ataluy da auyzgha tәtti salu ekenin anqau bayghústar týsine qoymapty. Kelesi jyly jazda qúl baylaytyn «qazyq» bolyp Kýmisjan úzatylyp kelipti. Bayekeng auylynan joghalghan ýsh týieden basqa esh nәrse auyspapty. Ol ýsh týiening bireui ghana Beknazardyng óziniki eken. Demek, Bekeng búl joryqta joghalghan bir týie arqyly on bes jasar qúldyng «basyn baylap», on ýsh jasar kýnge de ie bolypty.

Qúrmetti «tergeushim», búl jәitterden mening әkemning de ýlken qylmysty ekenin týsingen bolarsyz. Bir momyn kedeyding kishkene qyzyn bir tiyn shygharmay aittyrypty da, kýnge ainaldyrypty. Búdan ýlken qylmys siyrek kezdeser.

IV

Jasynan túrmystyng auyryn kórip, azaptyng soyqanyn tartqan Kýmisjan enbekqúmar, pysyq kelinshek bolypty. Kenjesarygha jaghu sol auyldaghy әiel bitkenning qolynan kelmey jýrgende, sol mashaqat týiinshekti jas Kýmisjan ghana sheshe alypty. Tapjyldyrmay Kenjesarynyng da ýy júmysyn tyndyryp, óz kýrkesin de tap-túinaqtay ýii ispetti ústapty. Búl kezde býtindey bólek auyl bolyp ketken Qúlnazar ýiindegi qaynyn - Aysapany da esti Kýmisjan tartyp, baurap әketipti. Óz kýrkesine keltirip alypty. Biraq, beker jýrgen jetim «jyn quyp ketedi ghoy». Oqysa Núrjanmen «bәs talasuy da, molda kóbeyse qoydyng aram ólui» de mýmkin. Sondyqtan, búl auylgha kelgennen keyin, oghan týie qayyru mindeti tapsyrylypty. Tym ausar bolghanymen qorqaqtau ósken Aysapa «basyn baylaugha» tym erte - on eki jasynda kóngen eken. Sondyqtan óte myqty «qazyqqa» baylanyp qalypty. Búl auylgha kirme malay bolyp jýrgen Raqym deytinning tolyq boyjetse de dәupirim dolylyghynan eshbir jigitting alugha batyly jetpey qoyghan Gýljan atty qyzyna baylanypty.

Beknazardyng múny әperudegi kózdegeni - birinshi, qalyng mal ketpeytin «arzan qyz», ekinshi, qanshalyq dәuperim bolghanymen Kenjesarydan asa ala ma. Aybatynan ay jasyrynghan Beknazar túrghanda, mop-momyn kelin, qayratty kýng bola qalmay ma. Ásirese, ausar Aysapany qúlaghynan basyp, tapjyldyrmay ústauy ýshin Gýljan tabylmaytyn kelin ghoy.

Gýljan qayyn atasy oilaghan jerden-aq shyghypty: Aysapa juasyp sala beripti. Ol uaqytynda malgha shyqpay, dombyra shertip otyryp alghan kezinde, ýlken ýiding әmiri Gýljangha týsedi eken. Ózinen әldeqayda ýlken kelinshek qoysyn ba, kýieuin kýzenning aighyrynsha kýrkeden shaqyldap quyp shyghatyn bolypty. Shaqyldaghangha kóne qoymaghanda, aydyng tyrnaghyna týskendey talay júlmalanghan Aysapa, ol qughanda dombyrasyn ala sala qashady eken. Sóitip qashyp shyghyp, әudem jerge bara, óshin ólenmen alatyndy shygharypty:

«Dombyram mening qayyn-dy,

Bilemin Gýljan jayyndy.

Tósekke keshke kirgende,

Qúshaqtaysyng bayyndy», -

dep shyrqatady eken. Ólenge qaru retinde aduyn kelinshek quyp kep beredi eken. Talay jerge sheyin qusa da jete almaghan kelinshek qaytugha búryla bergende, taghy shyrqalady eken әlgi ólen. Kelinshegi qualamasa «әnshi» kýieu otyryp alyp shyrqamasy bar ma. Aysapa osylay ýshinshi, iә tórtinshi ret qualaghanda ghana týiesine jetip alyp jýripti. Alda-jalda besinshi ret qualansa, batyryng kýndizgi ólenning esesine týni boyy ónireytin jazagha úshyraydy eken: keyde shymshumen, keyde shapalaqpen aralas: «Endi aitamysyn!.. Endi qaljaqtaymysyng maghan!» - degen zeyil ýn estilip qalyp jatady eken.

«Tergeushim», tym erte ýilenip, kekse qatynnan tayaq jeu de jigitke jenil qylmys emes qoy. Búl feodalizmning qara batpaghyna belsheden emes, tipti kenirdekten batqandyq bolmay ma?

V

Núrsapa - sol dәuirdegi auylymyzdyng eng zor qylmystysy. Biraq, ol kenje әkesi - Baynazardyng qolynda onshalyq auyr jaza kórmepti. Sebebi ol ýidegi «tergeushi» men «sottardyn» «әlsizdiginde» bolsa kerek. Uaqytynda jazalaudy bilmeytin «nadan» siyaqty jәne Baynazar Balpannyng kenjesi bolghandyqtan kishi әje sol ýide túrady eken de, kishkene jetim nemeresine qormaldau bolypty. Núrsapany Baynazardyng jalghyz úly Quandyqpen teng kórudi kelinine qadaghalap búiyryp otyrady eken. Biraq, sol әje qartayyp, qolynan biylik kete bastaghan kezde Núrsapa da jetimdigin bayqay bastapty. Sonda da Qúrmannyng basqa jetimderinshe kóz ashpay jatyp «qazyqqa» baylana salmay, úzynyraq arqandauly kýiinde ósken eken. Núrsapa endi ghana jigittikke iline bergeninde oghan aq patshanyng noqtasy ilinipti. Qazaqtan әsker alu jarlyghy shygha qalypty. Baylar óz balalaryn abyn-kýbin tyqqyshtap, úlyqtardy barlap jýrgende, Núrsapa soydiyp, alan-ashyqta qalyp qoyypty. Aq patshanyng qazaq arasyndaghy «janalarlary qorghansyz jetimdi qaghyp әketpesin be! Jappardyng sózimen aitqanda: Núrsapany «baberkege» әketipti. («Baberke» degeni - «proverka» bolsa kerek).

«Jabayy» da jau qazaqqa patsha myltyq ústatsyn ba! Dýniyejýzilik bipinshi soghysta Sharrussiya Germaniyamen soghysqanda qazaqtan әsker jiyamyz dep kelip, aqshaly baylardan bala emes, altyn-kýmis jighan ghoy. «Áskerdin» ecebin para bere almaytyn kedey-kepshikten, qorghansyz jetimnen toltyrghan. Patshagha anyghynda qazaqtan әsker emes, okop qazatyn qaruly qúldar kerek edi. Sondyqtan Núrsapa dәlding ózi bolyp suyryla jónelipti.

Núrsapa sol ketkennen ýsh jylda oralghan eken. Ol okop qazyp qaytty ma, iyә, patshanyng kópin qazyp qaytty ma, onysyn Jappar tolyq bilmeydi. Áyteuir ýsh jyl jer qazghanyn ghana ectipti. «Jetimdik qylmysyn» ótep qaytty deydi.

Núrsapa auylyna qaytyp kelgende «oryssha» jýripti. Janqaltasy kóp, sholaq-sholaq kiyimderi bar eken. Qylayaghy tymaqty da tastap, «mandayynda qalqayghan birdemesi bar, syrylmaghan jepek» kiyip kelipti. Múnysy shapka boluy kerek. Bizding auylgha túnghysh payda bolghan «orys ta, patsha әskeri de» әkemning osy inici eken. Ózi de mandayy shodyrayghan, alpamsaday jigit bolyp ósipti. «Jetim orys» bolyp atalghany - aqsaqaldardyng endi ony tipti jek kóretin bolghany ghoy. «Orysta» shoqynyp qaytqanday kórinipti. Namazdy talkuayttaghysh bolyp kelgen siyaqty. Ózi oraza ústamay, oraza ústaghandardy shoyyn saghatyna baghyndyryp, ashyqtyryp oynaydy eken. Auyldaghylargha búltty kýnderi cәpecin erte ishkizgenimen qoymay, auyzasharda «әli kýn batpady», dep ymyrt ýiirilgende ishkizetin bolypty. Tipti Beknazar biydi de auyz ashqyzbay, ashtyqtan shiqyldatyp oinapty. Qatty jýdegen by short búzylypty aqyrynda:

- Ei, shoqynshyq, joghal kózimnen! - dep quyp shyghyp, kýn batpaghany ras bolsa da, senbey tamaghyn jey beretin bolypty.

- Qazaqty bylay qoyyp, orysqa baghynbay kelgenimde, endi sening osy alaqanday shoyynyna baghynayyn ba! - dep kijine "ashady" eken auzyn.

Aqsaqaldar jaghynan Núrsapagha taghylghan kinәning taghy bipi -  «kishilikti» úmytqandyghy eken. Aqsaqaldardyng «kishilik» dep biletini, sәlem ghana emes. Sәlemdi, basqa da jәy әdet-
әdepterdi Núrsapa tolyq oryndaydy eken. Olarsha «kishilik» degen sóz túp-tura qúldyq. Ádettegi iba - dalagha shygharda ýlkenderding kebisin qoyyp beru, qúmanyn ala shyghyp, dәretke otyrghan aqsaqaldyng artynda qydiyp túru, atyn әkep ertteu, olardy qoltyghynan kóterip attandyru, kelgende týsirip alyp atyn baylau, at suyghanda shiderlep qoya beru, tamaqta qolyna su qúy búl salttardy kezdese qalghanda Núrsapa da orynday salady eken.

Al, qúldyq deytinimiz - múnday býgejekteushilikti әmse mindetim dep tanu, izdep jýrip ictey. Núrsapa búl «kishilikti» istemeytin bolypty. «Aqsaqaldarda da qúday bergen qol bar, olardyng qoldary bizding qolymyzdan  әldeqayda úzyn da. Úpa qalghanda tipti qatty ghoy. «Biz joqta ózderi istey salsa neci ketedi!» deydi eken. Al, aqsaqaldar Núrsapadan búl «kishilikti» qatty izdeytin bolypty, birneshe ret shaqyryp alyp zekipti de. Ondayda: «ne bola qaldy» deydi eken Núrsapa. Sebebin úqqan song jaymashuaqtap sóilep, jaqsylap qana sheneytin bolypty.

Búl - ýy arasyndaghy úsaq-týiek «qylmys» qoy. Núrsapadan kóp ótpey ipi qylmys ta tuylypty:

Áskerden qaytqan song Baynazardyng Quandyghy bip jaqsy at syilaghan eken. Sonysyn minip, auyl aqsaqaldaryna ilesken toppen bipge bip toygha sol «orys» ta bara qalypty. Ol kezdegi as-toylarda aqsaqaldar ru tartysyna týspey, shayqaspay, mýiizdespey qalghan ba. Keketisip-múqatysyp, maqaldasyp-maqamdasyp, qorlasyp-qomsynysyp otyryp, artynan qyzysa ketedi eken. Sóitip, әrqaysysy óz ruynyng úranyn shaqyryp kep qalghanda, tap-tatu oinap-kýlisip otyrghan azamattar dýr etip bólinisip, attaryna mine qamshylasyp, soyyldasyp ala jóneledi eken.

Álgi «jetim orys» tóbeles shyqqanda «úyalmay-qyzarmay» atyn jetelep, jeke baryp otyryp alypty. «Qojan atanyn» Shymyrbay úrany әldeqashan shaqyrylsa da, jelp etken ol bolmapty. Jap-jana qúlyn-tayday aiqasyp jýrgen jigitter endi әp-sәtte aighyr bolyp shaynasyp ta, tebisip te jatyr, qyzylsheke bipin-bipi shyqpyrtyp jýr, qamshylar ysqyryp, oq jylanday yrshidy tu talaqay.

- Ey orys, attangha shyqpasan, atyndy ber! - depti bip qojan tepsinip kelip.

- Múnday qanisherlikke at bermeymin! - depti  «jetim orys».

- Ey shoqynshyq, qan joq pa sende!

- Qan joq bolsa, qan ishkizeyin dep pe edin?!. Aljyghan
shaldar aiqasty dep tap-tatu dos-tuystarmen qyrylysayyq
pa!.. Bet aldy jinikpey otyr bylay! Esin dúrys pa, ne bola qaldy!

- Qap, seni! - dep әlgi qojan jerdi bip teyipti de, ózining jauyryna jýgiripti.

Birneshe adamdy soqqygha jyghyp, sher-qúmardan shyghysqan qojandar tobymen auylyna qaray bettegende, Núrsapa da arttarynan ilese qaytypty. Álgi qojan jalt qarapty da, jauyryn tebinip qalyp, aldaghy aqsaqaldy quyp jetipti. Ózin Beknazargha shaghystyryp bara jatqanyn sezgen Núrsapa tizginin tarta beripti. Beknazar artyna jalt búrylyp:

- Ei, sen bepi kelshi, ei! - depti Núrsapagha. Nýkeng de jalt  búrylyp túra kep qashypty. - Quyndar, anany! Úryp-jyghyp, baylap әkelinder! - dep zirkildepti shal.

Birnesheyi túra kep quypty, «Quandyq-Qonyr» shaldyra qoymapty da, qughynshynyng kóbi tizginin tartyp artyna qayyrylypty. Qara ýzip ketken Núrsapa artyna qarasa, eki qughynshy qalmay quyp keledi eken. Artyna qayyryla shauyp, ózderin quyp kep bepipti.

- Men senderge ne ghyppyn! - dep ekeuin qamshysymsn eki osyp qayyrypty da, ayandap naghashysy jaqqa tartypty...

Sodan bepi ay ótkende, shaldar onyng jaqsy kóretin Jappary men Quandyghyn jiberip, qaytaryp aldyrghan eken. Búl qylmysyna aqsaqaldar keshirim etken beyne kórsetipti de, abyn-kýbin «basyn baylaudy» oilastyrypty. Baylaghanda da búl «qashaghan qansyzdy» ózderining yqpalynan shygha almaytyn, shyrma-shatu, myqty baylanghan әielge qosaqtaudy oilastyrypty: Búl auylgha eng alal kýng bola alghan Qúiqanyng әielining montanaqtay «sinlisi» bar eken. Onyng әkeci - «qoy auzynan shóp almas momyn shal» atalas auylgha jasynan malay bolyp kelgen, úya búzbas baghynyshty shal, qyzyna qalyng mal ketpeydi, búl qyz da әpkesi tәrizdes, «auzyn qaysy dese tanauyn kórsetetin bip bayghúshym». Onyng ýstine әpkesinen gópi óndirek. «Jetim orystyn» kózin tarta alady. «Jana kelinge» әpkesi - «kóne kelin» qazyq bolady da, «jana kelin» qaysar túlgha qazyq bolady. Múnymen ýilense, búl «qansyzgha» qan bitip, auyldan qiya basyp kete almaytyn bolady.

- Osylay tújyrymdalypty da, osylay qúptalypty.

«Jetim orystyn» qúptau-qúptamauyna qarasyn ba, shaldar dereu qúda týcip, qoygha bata qylysypty da, «qazir ýilenbeymin» degen «orysqa» aqyrysypty: «Aq batany búzu - Haq taghalagha da, aruaqqa da auyr qylmys» deytin ýkimge qarsy ýn shygharushynyng auzyn qarymay ma!

«Kýieu» barmay qashyp ketse de «kelin» týsirilgen eken. Núrsapany birneshe jigit jiberip ústatyp әkelipti de, «kelininin» tósegine sýiretkizip kirgizipti.

Tósekke qyzdan da beter eriksiz kirgen «kýieudin» múnday aqyldy til jaqty boluy neken-sayaq kezdeser. Jazyqsyz qyzdy jәbirlemey, zoreker qúdalyqqa qarsy «dúghasyn» ýshkiripti kelip: ózining qashyp jýrgen sebebin, búlardyng zorlap qosaqtaghandaghy maqsatyn jas qyzgha týsindiripti. Búl ýilendiruding jigitti aghalarynsha tapjyldyrmay qúldanu ýshin, qyzdy әpkesinshe kýndikke týsiru ýshin bolyp otyrghanyn tolyq  úqtyrypty sóitip.

- Ceni mensinbegendigim emes, mening búlargha basymdy baylatyp, Jappar men Aysapasha qúl bolghym kelmeydi, әcipece kedey bolsa da әke-sheshesi bar, kinәsiz taza sen beysharany әpkeng siyaqty shómishbas kýng etkim kelmeydi.
Sondyqtan, menimen qosaqtalyp kirlenbe! - dep ýgittepti.

- Aghatay, olay bolsa, - depti qyz, meni ýiime óziniz ertip aparynyz. Osy sózinizdi әke-shesheme tolyq úqtyryp, óz qolynyzben tapsyryp beriniz, әitpese, ol auyl meni qinaydy! Osy sózge kelisken song Núrsapa sol týni ózining atymen qyzdy ýiine aparyp tapsyryp berip, ózi sol betimen taghy jónelipti... Sonymen jyl ótip, shaldardyng ashuy basyldy-au degen kezde Jappardyng ýiine kelipti. Alghash kelgende eshkimnen jaman sóz estimegen eken. Shaldardyng aldyna kirmepti de, Jappar men Aysapanyng qasynda bolyp, odan daldalana jýrip Núrjan, Quandyqtarmen kórisipti. Jeltoqsannyng sýrkey bip kýni tanerteng jarq ete týsken jazasyn bip-aq kóripti sóitip. Jaqyn sybaylas, tuys auyldardan jiyrma shaqty jigit Jappardyng qyryq shoqpyt ýiin qorshay qalypty da, jana kiyinip jatqan Núrsapanyng moynyna qyl shylbyrdan ekeu-ýsheuin tastap-tastap jiberip, sýirete jónelipti. Sýiretkennen sýiretip qúdyq basyna aparypty. Kýni búryn qaghylyp dayyndalyp qoyylghan tórt qazyqqa Nýkendi ekpettete kerip tastap, jalanash arqany qamshymen osypty kelip. Alpamsaday birneshe jigit typyr etkizbey ústap túrghan Jappar men Aysapada ýn salyp bozdaudan basqa ne shara bolsyn. Núrsapada ýn joq. "Aqyryn úr" dey alatyn da eshkim joq. Shaldar aqshiyp túr.

Daghdap otyryp qyryqty soqqan dýreshi aqsaqaldargha qaraghan eken. "Qyryq shelek su!" depti olardyng bipi sanq ete týsip. Kýz aqyrynyng múzday suy qúdyqtan tartylyp, Núrsapanyng ýstine tógilipti kelip. Dýre arqagha ghana soghylghanymen, su ala qaldyrmay, bar denesine qúiylypty. "Aq batany" búzghan qylmystynyng "aq jazasy" osy eken.

Qamshydan tilim-tilim bolyp qoldyrap, qyzyp ketken qyp-qyzyl ottay arqagha múzday su qúiylyp, kýnәdan "tazarghanymen" qasqyrdan qalghan jemtiktey alja-alja bolghan eken. Esinen tanyp qalghan, Núrsapa Jappar men Aysapanyng kóteruimen bip kezde ornynan әreng túrypty. U ishken adamday ishine býrilip, sendelektey beripti de shaldargha qarapty.

- Kezi kelgenshe ólip ketsender, osy sularyndy kórlerine qúyarmyn! - dep qatty tistene qalshyldapty. - Biraq ólip ketsender qamshylaryng qaytarylmay qalady eken ghoy, qap!..

- Myna bәtshaghar ne deydi?! - dep bip shal anadaydan tepsine úmtylghanda, Núrjan men Quandyq onyng aldyn tosa qalypty da, Jappar men Aysapa auzyn basyp Núrsapany ala jónelipti.

Aghalary toqty-serkesh, әluettileri qoy soyyp, bauyrlaryn sorpalaghan eken. Biraq, Núrsapa sodan kóp ótpey, oba dertinen opat bolypty da, shaldardyng dýresi men suyn «qaytaryp bere almay» ketipti. «Qúdaydyng qarghysy dәl tiyipti, aruaqtyng dәldep atqany osy!» - depti shaldar. «Aq batany búzu degen onay kýnә ma!»

Ádiletti «tergeushim», múnday zor qylmystyng jazasyn úly qúday bermese, oghan adam pendening kýshi shaq keler me! Dýre óltire almaghandyqtan oba jiberilgen ghoy. Mening әkemning eng jaqsy degen inici osynshalyq qylmys ótkizipti, әcipece jihanger aq patshagha әsker boluyn qaytip qana úmytarsyn!

VI

Qúrmannyng úldaryn qyrsyq taghy shalypty. Qylmysker úrpaqty qyrsyqtar qashanda onay tauyp shalmay ma. Búl joly kelistirip shalypty: Kýmisjan artyqsha azaptanyp jýrip tapqan auruymen mezgilsiz dýnie salypty da, odan tughan bizding ýlken aghamyz Biygeldi men әpkemiz Bijan taghy da kishkentayynan jetim qalypty. Tua salyp jetim atala qoy qylmysty pendelerding әdeti ghoy. Bijandy әkemiz Baynazardyng ýiine besigimen aparyp bere salypty da, Biygeldini óz qoynyna tygha salypty. Qyrsyq zoryq dert bolyp kelip, aldymen Kýmisjandy qaqqan son, shala bolyp qaldy degendey, ile-shala oba bolyp kelip, narday Núrsapany soghyp jibepipti. Búdan jetim qala qoyghan eshkim joq ekenin bilgen sol joyqyn qyrsyq, jiyrma shaqty kýn ótkende qayta oralyp, Aysapany ala jónelipti. Bisara deytin kishkene qyzyn qúshaqtap zarlap aduyn Gýljan qalghanda ghana qanaghattanghanday bolghan oba toqtay qoyypty. Baqaday shaqyrghan bir ýlken auyldan tandap әketkeni - bip jesir jalshy men Jappardyn osy eki inisi ghana eken...

«Tergeushim», siz qyrsyqtardyng qylmystyny qalay tabatynyna onshalyq nazar audarmaghan siyaqtysyz. Búl jayynyzdy sizding qylmysty tergep tabamyn dep kóp shúqshiyatynynyzdan bayqaymyn. Cizge mening jón ýireterlik tittey de qúqyghym joq. Biraq sizding búl әdicinizden men de kóp qinaldym. Sondyqtan, aiypqa búiyrmasanyz, qylmysty tez moyyndatu jayly kenes bergim keledi: qyrsyq sizben kәsiptes әulie ghoy. Qyrsyqty Qúday taghala iske salady da, sizdi ýkimet iske salady. Paryqtarynyz sol ghana. Bylaysha aitqanda, sizding syiynar piriniz qyrsyq bolugha tiyisti. Sebebi, ol tarihtan bepi barlyq sorly «soyqandardyn» qylmysyn moynyna artyp, jazalap kele jatqan, óte tәjiriybeli әuliye. Onyng tergeu tәjiriybesi - auyl-qystaq, kóshe ýstinen bip-bip ret úshyp ótu ghana. Sonda naghyz qylmystynyng ózi badyrayyp, kózge kórinip ketedi. Óitetini, naqtyly qylmystyda qorghan-pana, qoldap qorghaushy degen bolmaydy. Tergeushi aspannan tónip kele jatqanda qylmystynyng ózi jasyrynar jer taba almay, alan-ashyqta men múndalap túra qalady. Sizding piriniz Aysapa, Núrsapa, Kýmisjan siyaqty qylmystylardy dәl osy әdispen tauyp ala qoydy ghoy. Áytpese býkil auylda búdan da basqa adamdar az ba edi. Ásipece, jerin jep, jasaryn jasap bolghan kәriler de kóp emes pe edi. Al, analardyng talassyz, jalanash qylmystylar ekenin bilisimen, olardy sózge keltirmey moyyndatyp, mәngilik týrmesine ala jónelmedi de! Sózge kelse, búlardyng qaysysy onaylyqpen jan bere qoymaq.

«Tergeushim», sizding de osy әdisti qoldanghanynyz jón shyghar. Qylmysty «menmúndalap» túrghanda tergey bepip qinaudyng qajeti qansha?! Osy tergeuinizben birdeme tapsanyz da, taba almasanyz da bәpibip alasyz ghoy. Núsqaushynyzdan búiryq kelip boldy ma!

Qúrman túqymynan sopiyp jalghyz qalghan Jappar, sonynan qalmay qoyghan qyrsyqtargha qatty yzalanypty. Mal baghu, otyn alu siyaqty ýirenshikti mindetterin tastapty da, әkeci Qúrmannan bepi qaray shalghan qyrsyqtyng bәrin izdep, jalghyz sholaghyn minip ap, el kezip ketetin bolypty. Múndayda kózge qyrsyq shalynsyn ba! Ár auylgha baryp, qyrsyqty dep bilgen ýilerge әdeyilep qonady eken.

«Qútyrghan it kórding be ottap túrghan,

Pәle bar ma auylynda jatqan-túrghan?

Ózim qyrsyq taba almay jýrgenimde,

Menen qyrsyq súraydy qay antúrghan!»

 

Ataqty shataqtardyng osy ólenin Jappar qonaq kәdesi retinde qonghan ýy basy aityp jýripti. Aqyry shataq ólen  ózine daryp, búl janrda ol suyryp salma aqyn bolypty. Tipti qylyghynyng barlyghy qyrsyqtyng dәl ózi siyaqty bolyp ketkendikten, búl shataqtan óz auyldarynyng kәrileri de qaymyqpaytyn icpet bayqatypty. Kishi sheshesi  Kenjesary onyng kózine kórinbeuge tyrysatyn, kórine qalsa bәipek qaghatyn  bolypty.

Qyrsyq taba almay әbden zaryghyp jýrgen Jappar qystyng ait bolyp jatqan bip kýnderi, ózi kóbirek kezengen bip auyldyng jolyn torypty. Búl - Núrsapanyng arqasyn tilgilegen myqty dýreshining auyly eken.

Mereke kýnderinde qyz-kelinshekter sәndenip jenil kiyinedi ghoy. Qyzyl-jasyldy bolyp kele jatqan bip top atty qyz-kelinshekting arasynan dýreshining qaryndasyn, artynan kele jatqan endigi bip toptyng arasynan qatynyn tanyghan Jәken, eki topty aighyrsha qayyryp qosyp, qua jónelipti. Olardy shashau shygharmay tau qúmynyng bip túiyq shúnqyryna aidap aparyp, keshke deyin qamapty. Kýn shaqyldaghan ayaz. Áyelderding jylauy men jalynyshyn tyndaytyn adam qyrsyq izdey me. Kýn batyp, qas qaraya bergende:

- Salqyndadyndar ma? - dep súrapty Jappar.

- Ycip kettik, aghatay! - dep shu ete týsipti qyz-kelinshek bitken.

- E, aldymen borbaylaryng ýcigen shyghar? Onda әdemi kiyimderinning raqatyn býgin ghana kóripsinder, al qaytyndar! - dep aldymen Jәkenning ózi shauyp ala jónelipti. Ózi de tonghan bolsa kerek.

Múny ectigen dýreshi ertenine qasyna eki jigit eptip, Jappardyng izine týcipti de, týs aua bergende bip iyen oipanda onymen kezdese ketipti: Yanattap qamshy ýiipe kelgen olar bipep qamshy salyp ta ýlgeripti. «Izdegenge súraghan», qyrsyqty ózi izdep jýrgen shataqtyng da bip sengeni bolsa kerek qoy.

«Kópten bepi izdep jýrgenim de osy qamshylaryng edi, múnsha zaryqtyryp qayda jýr edinder!» - dep salysa ketken Jappar, ýsheuin de attan domalatyp týcipipti. Qorghasyn jipshilep ózi órgen doyyr qamshysyn bilep, jazyqsyzdau ekeuin otyrghyzyp qoyypty da, dýreshini jelkeden basypty kelip:

- Kedeydi kezennen tosyp, oipannan tonaytyn qyrsyghy sen ekensing ghoy! - dep, shalbarynyng bauyn ýzip jiberip, jalanashtanghan qúiryqqa jiyrmany úrypty.

- Endi jiyrma qamshy qaldy moynynda, Núrsapagha qúran oqy!.. Nýkeshim keshirimshil edi, ol ýshin men de keshtim! - dep jylay búrylghan Jәkeng atyna qarghyp minip jýre bepipti.

Búl qyrsyqtan kegin alghanymen búdan keyin Jәkene taghy bip ýlken qyrsyq jabysypty. Bozqyrauda bozdaghan sonshama qyz-kelinshekting kóz jasy qoysyn ba, «jyndy Jappar» atandyryp jibergen eken. Jәkeng kele jatqanda sol ónirdegi әiel bitken «jyndy Jappar» kele jatyr dep shulay qashatyn bolypty. Ózi tapqan aurugha daua joq, Kýmisjan qaytys bolghannan keyin, ol osy ataqtyng saldarynan tórt-bes jyl boyyna ýilene almapty. «Jyndygha» qay eci dúrys әiel tabylsyn. Jәkeng de qasarysyp «eci dúrys» әiel izdeumen bolypty. Al shaldardyng tapqanyna Jappar kónsin be, shaldardyn: «әmengerindi jatqa jiberse, teris batamyzdy beremiz» dep saqyldauy jiyiley týsipti de, Jappardyng basqa әiel izdep shapqylauy jiyiley týsipti. «Myna shaldar salt boyynsha Gýljandy maghan qospay qoymaydy, al Gýljan ýstine әiel aldyrmaydy. Ne bolsa da әueli óz erkimmen bip әiel tauyp alyp, kórgilikti sodan keyin kóreyin!» dep shapqylapty.

Qúiqa ózining Bayjúrqa degen inisin astyrtyn qosyp berip, Jappargha: «Qasqa atannyng Marqa deytin auylynda Janqoja atty momyn moldanyng bip qyzy bar, sony kórip kelindershi!» depti sybyrlap qana.

Ekeyi izdep baryp, jazyq-jasang jaylauda shaghaladay әppaq, kiyiz ýileri bar bay auyldyng shetindegi bip kishkene qara ýige týsipti. Ýide jýdeu kiyingen aq-súr qyz ghana otyr eken. Jolaushylar kipip barghanda, ornynan úshyp túryp syrmaq salypty. Kóneleu mәsili qyz kebisin kiyipti de, dalagha shyghyp shәugim asypty. Qaytyp kipip qolyn juypty da, dastarqan jayypty. Syqpa qúrt pen tarysyn qoyyp, shay qúiypty. Bip-eki shynysy qúrsauly bolghanymen tap-taza juylghan eken. Bip tizerlep shay qúiyp otyrghan otyrysy óte iykemdi, óte әdepti kóringen qyzgha eki jolaushy ýnsiz qaraumen bolypty. Búlardyng sonsha nege qaraytynyn bayqamaghanday, qyzda iymenic te, ynghaysyzdanu da joq sekildi.

-   Áke-shesheng qayda, qalqam? - dep ýn qatypty Bayjúrqa.

-  Óz sheshem qaytys bolghaly on jyl boldy. Ájemdi eptip әkem naghashylap ketip edi.

- Jәy kópip qaytugha ghana ma? Qyz kýlimsirep alypty.

- Ýy ishinde birdeme jetisinkiremey qalghanda әjemning tórkinshil bolatyny bar.

Sóilesken sóz, qatysqan til osy ghana.  Shay iship, «Allahuakbar» aitysqan jolaushylar atqa minipti.

- Myna bala qalay?.. Únay ma? - dep súraghan Bayjúrqagha:

- Búl da jastay jetim qalypty-au?.. Shýikiygen bip bayghús qoy ózi! - depti Jappar. Alyptay zor deneli Bayjúrqa kýbiden shyqqanday juan kýlkisimen qarqyldap kýlipti kelip.

- «Qyrsyghy bargha qyz jaqpaydy» degen osy!   «Shýikebas», «kýs ayaq», «kýnesh» deytindering qalyp endi
shendi «shýikiygendi» tauypsyng ghoy, saghan daua joq eken!.. Qap-qara Jappargha appaq ta jaqpapty!.. «Shýikiygendigi» - kәmalatqa әli jetip, denesining tolyspaghandyghy ras, jyndy bolmasan, kórgendi ýiding tәrbiyeli ecti qyzy ekenin qimyl-әreketi men әlgi bip sózinen-aq bayqar eding ghoy.

- Bayqayyn-bayqamayyn, osy qyzyng jyndy demey maghan kelse, shyn ecti qyz dep biler edim! - degen Jәkenning sózine Bayjúrqa odan arman kýlipti...

- Qasqa da - Janqúlydan taralghan, Qojanmen tuysqan el,  bipaq, Qojannan ipgeci mol, «Qojandy soyyl bepip jaugha qoy» degen mәteldi shygharghan júrt: «Qasqany qamshy bepip daugha ghoy» degendi qosa shygharghan: sheshen men daugerler kóp shyqqan ru edi. Búl qyzdyng ýlken atasy - Marqa Balpanmen tústas by bolghan kici. Búl kezde onyng Esqazy deytin kenje
úly Qasqany shúrq ýiirgen myqty bolghan. Eger Janqoja molda Jappargha qyzyn ózi beruge razy bolmasa, býkil qojan attanysqa kelse de ala almastay qiyn jer edi. Búghan qúda týsuge shaldar, әriyne shyqpaydy. Ýiip-tógip beriletin qalyng malgha Jappar ýshin qaysysy shydar. Olar ectice shydaghandy bylay qoyyp, short shekter edi.

Jappardyn qynqyldauyna Qúiqa men Bayjúrqa ghana qayysyp, Janqojagha sóilesuge til-jaqtylau, aghayyndas bip qariyany kóndiripti. Oghan taghy da Bayjúrqa epip baryp sóilesken eken. Momyn molda auzyn jybyrlatyp baryp, Esqazysyna aqyldasypty. Esqazy jalghyz-aq gýj ete týcipti. Ózi de qyzyl búqa tәpizdi gýrjiygen tasyr, qyzyl kózdi kici eken.

- Álgi jyndy Jappargha ma?..Onyng ornyna ma, qalyng malyna ma, iyә, kisiligi me, necine qyzyghasyn? Endi bizge kýieu bolmaghan jyndy-delqúly malaylar ghana qalyp pa! - dep Janqoja moldany zekip jerlep shygharypty.

Búl sózdi segiz qanat aq ordanyng ipgecine taman baryp tyndap túrghan Bayjúrqa, qaytyp kelip Jappargha búljytpay jetkizipti. Búl qorlaugha qatty namystanghan Jappar inilerin taghy qúsamen esine alyp jylap jiberipti.

- Átten, Aykenim men Nýkeshim! Dәl osy kezde qasymda bolsandar edi-au!..

- Bosama, Jәke, - depti ózi de jylap jibergen Bayjúrqa. Úzyn jaghy solynqyrap týiilip alghan Bayjúrqa, ýshkirleu iyegine súiyq bitken bip shoq qana saqalyn sipay bergen eken. Gýr ete týsipti bip kezde.

- Jylama, qasynda men barmyn!.. Men ólgenshe jalghyz syramaysyn! Bay әkelering mal beruden qoryqsa, jan beruden de qoryqpaytyn agha-bauyrlaryng әli kóp!

Ádiletti «tergeushim», mening әkem óz betimen sýrgindeytin, óz betimen dýreleytin osynday jauyz, qylmysty edi. Ony jyn soqpaghan, qylmys soqqan. Qylmysy tasqyndap, ishine syimay ketkende, shataq izdep jyrlaydy da, jylaydy.

(Jalghasy bar)

«Abay-aqparat»