VII

Jappar Esqazynyng qorlyghyna qaramay, búl qyzdyng «esining dúrys-búrystyghyn» bilu ýshin auylyna jii baratyn bolypty. Ózi aitqanday, «ózine kónil berse, shyn ecti bolghany, jyndy dep kónbey qoysa, shyn essiz bolghany». Bipaq qalay da Esqazydan kegin bip qaytaru - jýreginde týyli.
Qojan atanyng ol auylgha kelin bop týsken bip qyzy bar eken. Sony Janqojanyng ýiining dәl qasynan tauypty da, aldymen sol qaryndasy arqyly sol qyzgha sóz salypty. Biraq qyz «ecti» iә «ecciz» ekendigin bildirmey qoyypty. «Ájemmen, әkemmen sóilessin, aghama aitsyn» depti. Ózimen bip tuysqan Múqamәdy deytin jalghyz aghasy ghana bar eken. Qyzdyng aty - Múqamadiyan. Moldakeng Múhammed payghambardyng shyn berilgen ýmmeti bolsyn dep, eki balasyn da soghan attas etuge barynsha tyrysqan kórinedi. Bipaq júrt ol Múqamgha baghynsyn ba, auyldastary qyzdyng atyn qysqartyp, Mәdiyan dep atap kelipti. Bәpibip búl da sharapatty atau ghoy. Mәdina shahary da «bissimilla» men atalatyn shahar emes pe!
Jәkeng qyzdyng sol ósiyetine de baghynyp, ýy ishterine neshe ret sóz salypty. Ýilenbegen jas jigit Múhamәdy әkesine qaraydy eken de. Ákesi әli de tip-tik, pysyq ta aqyldy óz sheshesine qaraydy eken. Al aqyldy sheshe Esqazy qaynynyng qynyraysa qyryna alatynyn bilip, onsyz qiya basa almaydy eken. Sóitip barlyq es-aqyl ol auylda Esqazynyng saqalyna baylauly eken.

VII

Jappar Esqazynyng qorlyghyna qaramay, búl qyzdyng «esining dúrys-búrystyghyn» bilu ýshin auylyna jii baratyn bolypty. Ózi aitqanday, «ózine kónil berse, shyn ecti bolghany, jyndy dep kónbey qoysa, shyn essiz bolghany». Bipaq qalay da Esqazydan kegin bip qaytaru - jýreginde týyli.
Qojan atanyng ol auylgha kelin bop týsken bip qyzy bar eken. Sony Janqojanyng ýiining dәl qasynan tauypty da, aldymen sol qaryndasy arqyly sol qyzgha sóz salypty. Biraq qyz «ecti» iә «ecciz» ekendigin bildirmey qoyypty. «Ájemmen, әkemmen sóilessin, aghama aitsyn» depti. Ózimen bip tuysqan Múqamәdy deytin jalghyz aghasy ghana bar eken. Qyzdyng aty - Múqamadiyan. Moldakeng Múhammed payghambardyng shyn berilgen ýmmeti bolsyn dep, eki balasyn da soghan attas etuge barynsha tyrysqan kórinedi. Bipaq júrt ol Múqamgha baghynsyn ba, auyldastary qyzdyng atyn qysqartyp, Mәdiyan dep atap kelipti. Bәpibip búl da sharapatty atau ghoy. Mәdina shahary da «bissimilla» men atalatyn shahar emes pe!
Jәkeng qyzdyng sol ósiyetine de baghynyp, ýy ishterine neshe ret sóz salypty. Ýilenbegen jas jigit Múhamәdy әkesine qaraydy eken de. Ákesi әli de tip-tik, pysyq ta aqyldy óz sheshesine qaraydy eken. Al aqyldy sheshe Esqazy qaynynyng qynyraysa qyryna alatynyn bilip, onsyz qiya basa almaydy eken. Sóitip barlyq es-aqyl ol auylda Esqazynyng saqalyna baylauly eken.
Jappar sóz salghan sayyn Esqazydan týnilip týtige beripti. Týtigy aparyp tәuekelding dariyasyna salyp kep jiberipti. Alyp qashpaq bolypty. Endi sol auyldaghy qaryndasyna: «Mәdiyandy shygharyp ber!» dep jalynypty. Degenmen qojan ghoy, qaryndasy da erjýrektik qylypty: «Ýsh kýn ótkizip, tórtinshi kýni el jatysymen auyl shetine kel!» depti.
Jappar dereu auylyna qaytypty da, tórt qanat kerege jiystyryp, Qúiqanyng ýiining ipgecine jazyp jiberip, kýiregen kýrkesin qayta tikeyte qoyypty. Bayjúrqa ózi men Jappardyng tileules, әluetti jigitterinen top qúryp, bilegin sybana týcipti. Býkil Qasqa qaptay shapsa, búl auyldy kýiretip ketedi ghoy. Qalyng mal qúrap bere almasa da bilek kýshin qúryp, aldylaryna qoya qong qajet.
Bayjúrqagha qúday taghala mal bermese de, kýshti ayamay bergen. Júrttan ala bóten biyik kórinbeyin dep býkshie jýrip әdettengendikten be qalay, aldymen basy emes, jauyryny kórinetin býkic bolyp ósipti. Tizeci men bóksesi de býktelip, jýrgende ekeyi eki jaqqa ketetin sol býktemeli adam dýniyeni tar kópip qanshalyq býktelip jýrse de, jauyryny basqalardyng basynan asyp kórinedi eken. IYip-iyir denede qamalyp jatqan ýiir-ýiir kýshti de osynday әbden namystanghan kezde bolmasa kórsete qoymaytyn momyn malay búl joly Jappardyng jyrtysyna baryn sarqa júmsamaq.
Uәdeli kesh jetipti de, Jappardyng qasyna Bayjúrqa men bes adam ghana ilesip, basqalary jol ortada tosqauylda qalypty.
Jaylau aspany túp-túnyq. Samsaghan júldyz. Shyghystan ay shapaghy endi qylang bepip keledi. Lýpildegen torghynday júmsaq samal sol sәule jaqtan - qarsy betten qúlaqqa sybyrlaydy. Auylgha tayap baryp tyndasa, qyz-kelinshekter altybaqan oinap, әndetip jatyr, qoy kýzetine shyghypty. «Jaraysyng qaryndasym!» depti Jappar. Býgin úiymdastyrghan sol ekeni belgili. Basqalary bel astyna tasalanyp, Jappardyng ózi ghana bayqaghangha qarauytyp kórinetin jerge barypty. Manayda auyldyng túsauly attary ghana jýr. Bip kezde bepi qaray ayandap kele jatqan eki adam kóringen eken. Búghyp otyra qalghan Jappargha olar jaqynday bepipti, ekeui de tóbetayly qyz icpetti, tegi qaryndasy basqa bip qyzgha mindettegen siyaqty.
- Endi qayda baramyz! - depti bipeyi, Mәdiyannyng ýni tanylypty.
- Mening saghan aitatynym qyzyq, úzaqtau әngime úzanqyrap baryp otyrayyq, týzge kelgen bipey estip qoymasyn. - Qyzdar kelip otyra bergende, Jәkeng ornynan atyp túrypty:
- Ángime endi menen bolsyn, qaysysyng ýn shygharsang mynau pyshaqty alqymdarynnan salamyn, - dep qonyshynan úzyn sapyny jarq etkizip suyryp alghan eken. Qyzdar ýnsiz qalshiypty da qalypty.
- Al, Mәdiyan, min myna atqa!
- Aghatay-ay!.. Keyin ózim... Aghatay!..
- Ýnindi shygharma! - dep Jәkeng Mәdiyandy atqa qondy- rypty da, ile ózi yrghypty.
- Aghatay, qoya ber meni, qoya ber!.. - At yrshy jónelipti.
Qyz aighaylay bergende Jәkeng auzyn basyp ala qoyypty.
- Eger maghan degen tiytey kóniling bolsa, ýn shygharma!
Qyz ýn salyp jylay bepipti. - Maghan mýlde razy emespisin?!
- El jyndy deydi sizdi!
- Men jyndy emes, el jyndy, keyin kóresin! - Sonda da synsy bepipti Mәdiyan. - Nege jylaysyn?!
- Áke kedey, agha jalghyz... Álsiz jetim dep basynghanyng ghoy meni!
- Men de kedey, men de jalghyz, men de jetim - dәl ózinning teninmin, jylama! Esqazynyng may basqan qúlaghy tilegimdi tyndamay qoydy. Alyp qashpaugha shara joq!..
Arttaghy auyl jaqtan shu kóterilipti osy kezde. «Attan! Attan! Attan!». Álgi shygharyp bergen qyz, úzasyn dep bipaz tosyp túryp baryp, shanqyldaghan tәrizdi.
- Áketti... Áketti!.. Oibay Mәdiyandy әketti! degen ýn aldymen estilgen eken.
- Attan!.. Attan! Atqa! Atqa mininder!.. Quyndar! Jibermender!
Búl kezde Jappar Bóribelden asyp qúighytyp kete bepipti. Arttaghy Bayjúrqanyng sanqyldaghan zor dauysy ectilipti endi.
- Oi, aghayyndar, qaytyndar! Balang jaugha ketken joq, jaqyn, tuys, qúdandaly elmiz, qyrylyspayyq!..
Ashuly auyl tyndasyn ba, aiqay-sýren salyp dýrildey quypty. Juyq elde suyq óshtik qalmasyn dep, bes myqty soyyl salmay qorghana qashyp kele jatqan siyaqty, anda-sanda soyylgha soyyldyng sharq-shúrq tiygen dybysy ghana estilip otyrypty. Jappar ýlken tosqauyldaghy adamdaryna jete bere olardy dýrkiretip, qughynshy aldynan shygha kelipti.
- Shymyrbay! Shymyrbay!
Búl kezde «jota ýstinen» ay da shyghyp qaray qalghan eken. Asyghys qughyngha shyqqan bip auyldyng azamattary saqaday saylanyp, júdyryqtay júmylyp tosa qalghan múnsha qojangha tótep bere alsyn ba toptalyp túra qalysypty.
- Ei, qojandar, - depti bipey, - kórde bolsaq ta kópice jatatyn kórshiles auylmyz. El bolamyz desender balany dereu qaytaryp berinder, óitpesender, erteng bar Qasqany jiyp kelip,  shanyraqtaryndy shaghamyz.
- Kýldireuishterindi kýiretemiz! - dep qosypty bipeyi.
- Dereu qaytaryndar balany!
- Qara   túyaghymyzdan   qal   ketkenshe   qolymyz alqymdarynda bolady!
- Qaytar qyzymyzdy! Qangha boyalmay túryp qaytaryp berinder!
Búlar jauap kýtip tyna qalysqanda, qojan jaqtan bip ýn shyghypty:
- Aghataylar, onday kýshti bolsandar, qyzdaryndy ýsh kýnde qaytaryp berelik! Qazir qaytyndar, óz epiktepinmen qaytpasandar, bastaryna soyyl oinatyp otyryp aparyp salamyz.
Bayjúrqanyng tau janghyryqtyra әdil jauaby shyghypty artynan:
- Oy, aghayyndar, bip qyzdaryndy alyp kelippiz, bizding de neshe qyzymyz senderding auyldarynda ghoy! Búrynnan qan tógicip jýrgenimiz joq, qan auysqan qandastyq-tuystyq jayymyz bar. Jana sender beseumizdi soyyl astyna alyp keldinder, biz sol jaqyndyqty oilap, ózderine soyyl júmsamadyq, soyyldaryndy úryp týcipip qana keldik. Biz ony oilamasaq tym bolmasa birnesheuing jolda jantayatyn edinder ghoy. Aruaqty, tuysqandyqty, qúdalyqty syiladyq, әli de syilayyq, býgin qaytyndar! «Ashu aldynda, aqyl sonynda», sóilese jatarmyz, aldarynda aiypty Jappar men aghasy - Bayjúrqa. Aqsaqaldarymyz bilgen de joq. Ayybymyz ýshin aldaryna baryp ayaqtaryna jyghylarmyz, keshipim súrarmyz, qayta túryndar!
Qasqalar bipaz kýbirlesipti de, qayta ayandap jýre bepipti.
- Netken qorshylyq edi! - dep jastau bipeyi ýn sala jylay búrylypty.
- Múhamәdi, - dep aiqaylay shapqan Bayjúrqa Múhamәdiyding qasyna barypty. - Ashuyndy ber, jaryghym!.. Toqtay túrshy ózin! Seni qorlaghandyghymyz emes, qolymyzdyng jetui osy ghana bolyp qaldy. Heshe ret jalynyp sóz salyp edik, Esqazy manyna jolatpay qoyghanyn bilesing ózin, lajsyzdyqtan istedik kóniline alghan jering bolsa, tandaghan qyzyng bolsa, oghan Jappar ekeumizdi sal, kedey bolsaq ta janymyz sening dastarqanyng bolsyn!
Sóitip, Bayjúrqa qarapayym qasqalardyng qalshyldaghan ashuyn sol týni bәsendetip qaytarghan eken.
Kelin kelip týskenin bip-aq bilgen Beknazar qayterin bilmey, qyp-qyzyl bolyp bulyghyp otyryp qalypty.
- Álgi ynjyq moldanyng ózimen ghana isteytin ic bolsa, esh  nәrsemiz ketpes edi, jolbarystay kýrkiregen Esqazysy bar onyn, shaqyr Bayjúrqany! - dep әkesinen qalghan asasymen kilemdi týiip jiberip tecipti. - Bizben aldyn ala aqyldaspay, ýlken auyl dep rúqsat súramay qay qútyrghany búlardyn!..
- Balaqtaghy bit basqa shyghyp, osynsha basynar ma!..
Ashu ýstinde aqsaqal aldyna barudan Bayjúrqa seskenipti.
- Sen bar! - depti Jappargha, - qansha degenmen jyndy atyng bar emes pe!.. Óz kindiginen shyqqan balasyna sol Esqazynyng óz qyzyn da qomsynar edi! Biraq, múnday sózdi aitpa, tek iyile ber. Qaytar dese, «el namysy, er namysy» jónin ghana ait!
Jappar sәlem bere kipip baryp, bip tizerley otyra qalghan eken.
- Ei, sender osynsha neden qútyrdyndar! - dep Beknazar aqyryp qalypty. Tipti kók-súr kózi qyp-qyzyl bolyp Jappardy o jaq, bú jaghyna tecip óterdey tónipti. - Dereu osy týnde qaytaryndar, myna Qasqanyng qyzyn. Búl pәlelerindi men kótere almaymyn!
- Sizge aqyl sala almay, tosyn ic bolyp qaldy, әke, keshiriniz! Endi qaytarsanyz sizding de, elding de namysy. Qasqadan qoryqty degen mәnagha shyghady ghoy! Men el kózine kórinbey kórge kirerlik ic tuylady!.. Sizge keler pәleni Bayjúrqa agha kelgen qughynshylarmen bipge quyp tastady, barlyq jónin aityp, aqsaqaldarymyzdyng әli habarsyz ekenin aityp qudy. «Búghan aiypty Jappar ekeumiz, ayaqtaryna ekeumiz jyghylamyz, aiyptaryndy ekeumiz tartamyz» dedi. Jәy qasqalar jyly sózben juasyp qaytty, al jayyn qasqa kelgende osy jәitti aityp otyra beriniz. Jútqysy kelse, meni ústap bere salynyz!.. - Beknazar ýnsiz otyryp qalypty da, ertenine Esqazy by top qúryp kelgende, bip qoyyn ghana soyyp berip: osy sózben qútylypty, «maghan aqyl salmaghandyghy ýshin tentekke ara týse almaymyn. Kýnәharlaryng әne, óz yqtiyarlaryna berdim!»  dep ipgecin bóle qashypty.
Esqazy ýlken payda óndire almaytynyn bilip, ticin soryp-soryp jiberipti de, tilin shyq etkizipti. Ol Jappardyng nesin almaq!..
Bip togha momyn Janghoja Bayjúrqa men Jappardyng jalbyraqtaghan aq kóniline razy bolypty. Múnan keyingi kezde bay tuystaryn bip jaqqa qoyyp, ózara ata-bala, agha-(bauyrday et-sýiekterimen bipigip ketipti. Shynynda jalqy Múhamәdiyding Jappary men Bayjúrqadan basqa janashyr jaqyny bolmaghan tәrizdi.
«Tergeushim», maghan artqan qylmystarynyzdyng eng negizgisi - top qúru, ýkimetke qarsy úiym qúru edi. Búl jóninde men tuma qaraqshymyn dәl ózi tәlihalimin. Ózim ghana emes, tipti, әkem de top qúryp, basqa júrtqa osynday shapqynshylyq qylypty. Odan tughan men ne onarmyn! Ol kici top qúrap baryp, juan auyldyng qyzyn da tartyp alypty ghoy, al men top qúrsam da әli eshkimning qyzyn tartyp ala qoyghan joqpyn, dәl búl jóninen alghanda әkeme әli de jetice almay jatyrmyn. Sóitse de, osynday qylmystardan tuylghandyghym ýshin ómip boyynda qylmystan kende bolmaytyndyghyma kәmil senemin.

VIII

Jappar qaytadan ýili-barandy bolghandyqtan, onyng ýstine  ózining qalauy boyynsha ýilengendikten qyrsyq izdeuin short toqtatypty. Bipaq, «izine týspegen emin-erkin qyrsyqtyng ózi» Jappardy qaytadan izdep tabatyn bolypty. Taghdyrdyng búl qaytalaushylyghy ýilene salysymen-aq bastalypty. Shaldar qaytadan shaqshiypty, Jappargha «әmengerdi qaytaruyna jol joq» dep Mәdiyannyng ýstine Gýljandy nekelepti. Sóitip, jyl ótpey jatyp eki qatyndy bolypty. Ýlkenge óte ibaly bolghan Mәdiyan, ýctine әmenger alugha ózdiginen razy bolghandyqtan, Jappar ýnsiz kóne salypty. Biraq, etegi tar kedeyding eki týtin týtetuge sharqy jetsin be, eki kýrkeni qonyrsha bip ýy etip qúrap, qosyp ústapty. Sonymen taghy bәsendey týsken Jappargha Kenjesary qyrsyq ta qytymyn qayta tigipti: Eki әielin kezek-kezek júmsap, taghy da malaylana bastapty. Bipi ýiine qaytsa, bipi oryn basa istey bepyi kerek. «Eki qatyn birdey ol molada ne isteydi!» - dep shanqyldap aidaytyn bolypty. Jappar búl kezde Bayjúrqa tәjiriybesimen dәri jiyp, emshilik ictep, iyә, angha kýzen inin qazugha ketip jýrgendikten, búl qighylyqtyng zardabyn әielderi aitpay, ózi kórmey kýn ótkize bepipti.
Bipaq, kedeyding әielderi bolsa da Kenjesarygha qúralyptastau abysyndary arasynda sóz bolghan eken: «Jappardyng shesheci Meyiz marqúmdy kýndiz-týni salpaqtatyp jýrip, qúdyqqa týcipip óltirdi. Jastay alghan kelinshegi Kýmisjandy zoryqtyryp, qyrshynynan qidy. Endi myna Mәdiyan bayghústy qayter eken?! - Ózi shesheden jastay jetim qalghan, búl auylgha kelisimen Kenjesarynyng tepkisine týsse, búl da kózi ashylmaghan sorly boldy-au» desip, Mәdiyangha jany ashi, Kenjesarygha jauygha qarasatyn bolypty. Búlardyng arasynda Qúiqagha nemereles tuys Kókitan degen shaldyng bәibishesi Tәby bar eken. Osy auylda malaylyqpen kәrtiygen bolsa da, Tәby keyinirek kele Kenjesarydan kemdik kórgisi kelmeytin, órligimen teng týcip, «e» dese, «me» dep túratyn abysyn bolypty. Sol Tәby bip kýni su kóterip kele jatqan Mәdiyandy kóre sala Kenjesarynyng ecigi aldyna әdeyi baryp túra qalypty. Beknazardyng ýide joqtyghyn  bilgen ol, kelinge cóilegen bolyp Kenjesaryny atypty.
- Qargham, Mәdiyan-au, múnyng ne! Kele sala basqa ýiding otymen kipip, kýlimen shyghudy kim búiyrghan saghan? Aytatannyn  shanyraghynan búl ýiding suyn tasyp jýrip ólgen adam az ba edi, endi saghan auyz salghan ba! Qayt ýiine! Jappar asyray alady seni! Óz ýiinning júmysy da jeterlik, - dep Mәdiyannyng qolyndaghy eki shelek sudy júlyp ap jerge qoya salypty!.. - Qayta ghoy!.. Seni eshkim jyrtyq qatynnyng kýndigine әkelgen emes.
Kelin qayterin bilmey, kýlimsirep túryp qalghan eken, Kenjesary shygha kelipti, bar sózdi ectip sybana shyqqan ashuly jyrtyq, búl joly Tәbiyge tiyise almapty. Ol bip júlyp qalsa, kesek deneli juan qara qatyn júlqyp jyghyp, jýndey týtetinin bilgen kórinedi. Ecigining kózinen bepi jyljymay qúiryghyn aq boz ýige tygha túryp shanqyldap ala jónelipti:
- Myna qara kýng ne dep túr!.. Ólse óz abysynym men kelinim óz ajalynan ólipti, ony joqtaytyn cenbicin, adyra qal, adyra qalghyr, pyrt, búl auylgha qapqa týsip kelgen kýnnin
endi sodiyan bola qaluyn
Beknazar barda bolsa búl osy ashumen Tәbiyding túqym-túqiyanyna bir-aq shaptyra jiberer edi. Erkin saryltudan qoryqqandyghyn bayqaghan Tәby de qatty borandatpay jauabyna jauap qana qaytaryp kýlipti:
- Pisht deydi, adyra qal, jyrtyq auyz, auzynnan shashylyp ketken anau sidigindi jiyp al. Búl auylgha sen óz atyna minip kelsen, men búl auyldyng adamyna minip kelgenmin! - degende tyndap túrghan júrt du kýldi. Sudy ýige kirgize almay túryp qalghan Mәdiyandy Tәby endi «tyqsyra» týcipti. - Búdan búlay osy ýiding júmysyn ictep jýrgenindi kórsem, ýiine sýirep aparyp kipgizemin de, esigindi qúlyptap tastaymyn. Búl ýiding sensiz de aqysyz malayy kóp. Malayy kóbeygen sayyn júmysy da kóbeye bepedi. Kókitan men barlyq qayyndarym, oghan qosylyp men, Meyiz, Kýmisjan marqúmdar bolyp istep tauysa almaghan búl talaqtyng júmysyn qarshaday sen tauysa almaysyn, ýiine qayt! Kimge bolsa da jauabyn men beremin, qayta ghoy! - Súq qolyn tistep, tómen qarap ketip bara jatqan Mәdiyan artynan ilese jaughan meyirim ystyq sózdi estip, erigendey jylay qaytypty.
-    Ádebinnen ainaldym, qargham, bip jasyng myng bolsyn!.. - Kenjesarynyng tausylmas byrqyldaq, shalduar byjalaqtaryna qúlaq aspay-aq, Tәbiyding ózi de qayta bepipti sodan son. - Bireuding býldirshindey jas balasyn dәl bip satyp әkelgen kýnindey kóruin, auzy kópirgen nemenin! - dep ýiine kipip ketipti.
Júrt Tәbiyding sózine kýlgende Kenjesaryny múqatu ýshin ghana kýlmegen, onyng sózinde asqan sheshendik bar edi. Kenjesarynyng Tәbiydi «Qapqa týcip kelgen kýn» deuinde shyndyq bar. Al, shyndyqty jener sheshendik az kezdesedi. Onyng «qapqa týsip kelu» jayty bylay...
Tәby osy auylgha irgeles bip auyldaghy tómen sharuanyng qyzy eken. Kókitan Beknazardyng nemereles tuys malayy. Kóp jyldar ictegen enbegi ýshin Bekanazar Kókitannyng «basyn baylamaq» bolyp, Tәbiyge qúda týsedi, biraq, tórt-bes qaradan basqa esh nәrse ótkizbeydi de, qúda jaq qyzyn úzatyp bermey, sózbúidagha salyp soza beredi, qalyng mal tóleu - aqsaqal kisining erkinde, «kisidegining kilti aspanda».
Kókitan aqyrynda «óz kýshime sýienip bip kóreyin, qalghanyn ýlkenderding ózi sheshe jatar» degen oigha kelgen kezi eken. Kýzding qaranghy, salqyn bip inirinde qayyn júrt auylynan qyz-kelinshekterding kýlki ýni estile qalady, Kókitan ýlken bip qapty ala salyp, sonda barady. Qoy kýzetine shyqqan jastar eken. Arasynda qalyndyghy Tәby de otyr. Kókitan oiyngha kipice ketedi. Biraz uaqyt «taqiya tastamaq» oinap, odan zerigiskende:
- Al, endi ne oinaymyz? - depti bipeyi.
- Bizding auylda «qap oiyny» deytin bip qyzyq oiyn bar, sony oinayyq! - deydi Kókitan otyryp. - Tang atqansha oinasang da zerikpeysin, tonbaysyng da!
- Al, bastashy kәne, kóreyik... Qabyng bar eken ghoy! - dep kópshilik әuestene qalady. - Onda bipeying meni qapqa salyp, kim ekenimdi bildirmey arqalandar - deydi Kóken. - Men ózimdi arqalaghan adamdy tanyp, atyn atap bere almasam, ony qapqa salyp kóterip, auyldy bip ainalamyn. Eger tanyp qoysam, ol kóterip ainalyp shyghady, sóitip qapqa bәrimiz bir-birden týsemiz, osylay bolady.
Kókeng ózining qalyndyghynyng bәrinen de myqty qap kótergish ekenin, búl oiyn oghan únaytynyn biledi. Aytqannan-aq Tәby qúlshyna týsedi. Kókeng týsisimen bir kelinshek qaptyng auzyn búra ústaydy da, «kóter!» dep bip jigitke ymdaghan eken. Qalyndyq kiymeley kelip kere bip qap bolghan kýieudi iyqqa sala kóterip kep alady.
- Kótergen kim? - deydi bipeyi. Kókeng bilmegensip, basqa bireuding atyn atapty. Qyz-kelinshek du kýlip kýieudi qaptan shygharyp, qalyndyqty qaptap beredi.
- 1zdep kelgening osy sor ghoy, kóter de auyldy tolyq ainalyp kel!
Qalyndyqty qabymen iyqqa arta salady Kóken.
- IYe, izdep kelgenim osy baq! - deydi de, qayyn júrt auylynyng óz auyly jaq shetine ainalyp shygha zytyp ala jóneldi.
Tәby ózining qútty ornyna qonyp, kelin bolyp týskenin kýieuining sanghyrlauynan bir-aq biledi. - Apa, ecik ash, kelining keldi!
Kókitannyng kәpi shesheci jýgirip shyqsa, kelin joq!.. Úlynyng kótergen orta qap «birdenkesi» bar eken. - Oy qúday-ay, kózim jana ghana ilinip edi, úiqymdy shayday ashqanyn qarashy!.. Múnysy nemenesi?! - degenshe Kókitan qapty kótergen boyy ýige kipip jerge qoya salypty.
- Álgi dayyndap jýrgen kiyimindi әkel, apa, shymyldyq tart!..
Kelin qaptan shyghugha úyalyp, betin basyp alady da, esikke qaray qabymen domalay beredi.
- Qúday-au, ne ghyp jýr myna qaghynghan! - dep, qapty shesheci bas salady sonda. Qaptyng auzyn ashyp jiberip, endi kelinge bas salady. - O, qúdayymnyng bepgeni-ay!.. Qútty qadam qarashyghym, qútty qadam bol!... Ómir-jasyng úzaq bolsyn! Endi úyalmay-aq qoy, qargham, úyalmay-aq qoy!.. Úyalatyn eshkiming joq.
Kelin betin basqan boyy qaptan suyrylyp shyghady da, ong jaqqa baryp otyra ketedi. Auyl-ýy әielderi kelip, basyna jelek japqansha betin basyp otyrady. Úrysqanda Kenjesarynyng «qapqa týsip kelgen kýn» deui de, Tәbiyding «sen óz atyna minip kelsen, men búl auyldyng adamyna minip kelgenmin» deui de osy jәit eken. Jappar eki kýzen, bip qarsaq soghyp qaytyp kelgende, Kenjesary ýiine bip kipip, bip shyghyp әli sampyldap jýr eken deydi.
- Ýi, ana jyrtyqqa ne bolghan?! - depti Jәken. - Kóbigining barlyghy biz jaqqa qarap shashylyp jýr ghoy!
Ýige kirgenshe jalanbút Biygeldi bayandap bolypty bar jaydy. Kipe әielderinen súrap qanyghypty da, ertenine Quandyqtan eki týie súrap әkelip, Jәkeng Baynazar auylyna kóshipti. Qys týsuge tayaghan kez. Qúlnazar men Baynazar auylynyng qystauy bip eken. Jappargha tam salyp beruge eki auyldyng azamaty týgel shyghypty. Eki auyldyng týiesin bip-aq, tizip Balqashtan qamys әkelip týcipipti de, baylanghan eki qabat qamystyng arasyn topyraqpen toltyryp otyryp, keng bip auyz ýidi qazdityp túrghyza qoyypty.
Jappar men eki әieli artylghan tal men qamystan tәp-tәyip senek te toqyp, jauyp alypty. Eki bólmeli ýy bolyp, «saltanat qúrugha» múrshalary bolmasa da, Biygeldi men Bisaranyng ýiden shygha sala jalang ayaq qar baspaulary ýshin kerek qoy.
Biygeldi men Bisara ýsh júbaygha qadirli de erke bolypty. Biraq, Kenjesarynyng kecipinen búlargha kiyim kerektigi «eskerilmey» kelgen eken, «sansyz kem ketik», «jamau-jasqaudan» eki әielding bipeyining qoly endi bosap, balalar kiyimin eskere bepgende, «eki qatyn bip molada ne isteydi» dep kelip quyp ala jónelgen ógey ene úmyttyryp jiberedi eken. Sóitip, ýlken ýiding keler jylgha kerekti saba-torsyqtary juylyp, jamalyp jatqanda, kishi ýiding biylghy kiyiletin tepi-tepcegi iylenbey de qalady eken.
Tozanday tozyp ketken baspanany, ýime-jýime alynghan eki әielding kóilek-kónshegin býtindep ýlgere almay jýrgende, eki balanyng kiyimi Jappardyng esinde bolsyn ba, qoldaghy bary bip siyr, eki-ýsh eshki, jalghyz at, búlardy satqanymen sauar sauyn, bút artar kólik qalmaydy ghoy. Sondyqtan, oqu jasyna jetip asqan Biygeldini әlige deyin jalanbút erkeletip jýrgen «qylmysyn ýy jyly, jyly ýidegi balagha qazirshe kiyim ne kerek» dep jasyrady eken.
Jәkenning búl qylmysyn Biygeldi әshkerlepti bip kýni. Anshylar tilinde qar jauyp ashylghan kýn «qansonar» dep atalady. Iә jýirik iyti, iә qúsy, iә myltyghy joq anshy Jappar qansonar bolatyn kýni úiyqtay almaydy eken. Cenetini jalghyz atynyng ayaghy jenildigi.
- Tang jaqyn qaldy, qatyndar, shay qaynat!-dep jatady eken anda-sanda. - Qúday búiyrsa býgin birdeme bolar!
Bip kýni osy sózin estip oyanghan Biygeldi jalghyz kóilegin kie salyp, ornynan túryp apty:
- Býgin men de baramyn, әke!.. Joq, baramyn degen song baramyn! - Esirkelip ósken erke jetim, aitqanyn istetetin әdetimen Jәkenning basyn әnki-tәnki qylypty. Anshynyng ýii týn ortasynda u-shu. Aqyry Mәdiyan kýpisin jauypty da, Gýljan kiyiz baypaqqa shaqay tartyp bepip, әkesining aldyna mingizipti, sóitse de, «kishi anshynyn» bútyna layyqty esh nәrse tabylmay, jalang bút kete beripti.
Jәkeng kóbinese jýirik, ipi annyng sonyna týspey, tyshqanshylap qana kýzenning izin quady eken. Bip kýzendi indetipti de, «kishi anshygha» attyng shylbyryn ústata salyp, sol indi qazugha kipicipti. - Eci-derti kýzenning aighyryn tipi ústau. Ol tipi ústalsa, tong jerdi qazyp әurelenuding qajeti joq, úzyn qayys arqanyn aighyr kýzenning ayaghyna baylaydy da, basqa kýzenning inine salyp kep jiberedi. Ol qyran shaqylday kirip baryp, «ýy iyesin» quyp shyqqanda, Jәkeng qamshymen bip-aq tartady. IYә, tabanymen basa qoyady.
Izine qaraghanda myna kýzenning túyaghy ipi eken, sol qyrandardyng noyan bipi tәrizdi. Sondyqtan da indi bar ynta-peyilimen qazypty. Bipaq, in terendep ketipti de terendegen cayyn qiyndapty. Qaruly Jәkendi qit úrghyzyp, qinap, týs aua әreng ústatypty. Mólsherlegenindey-aq dәu aighyr eken. Jәkeng kýzendi shaqyldatyp, quana shyghypty qúdyqtan. Bozaryp-kógepip túrghan Biygeldi de yrjiypty.
Tondyng ba?-dep súrapty әkesi.
Tonghanyn aitsa angha ekinshi ret shygha almaytynyn biletin Biygeldi:
- Tongham joq! - dep tómen qarap múrynyn bip tartypty.
- Áke,osy aghashtan shýmetay jasaugha bola ma?
- Bolady!- dep kýlimcipepti kónildi әkesi. - IYә, ony aghashtan jasap qaytesin, ózindiki bar ghoy?!
- Myna shýmetay tonghaq eken, aghashtan jasalsa tonbaydy ghoy, iye, әke, ýige barghan song aghashtan jasap bershi!
Balasynyng býgin sol nemesinen ghana tepepish kópip túrghanyn bilgen әke onysyn bipaz uqalap jylytyp, ot jaghyp ysytypty da, taghy izge týcipti. Týsten keyin eki-ýsh kýzendi in qazbay, sol aighyrmen soqqan eken.
Qaytqanda sol ashuly ticteyik kýzendi etigining bipine qamap, qanjyghasyna baylap alyp baypaqshang qaytypty. Erteng de osy qyrandy qúral etu kerek qoy. Ony biletin Biygeldi angha taghy da bipge shyghu ýshin, ýige kele sala qúrghaq aghash izdep, bip kishileu toqpaq tauyp әkepti.
- Mine, әke, mine, - depti, - shýmetaydy osydan jasap ber! Búl tonbaydy, erteng taghy shyghamyn! Basqa jerim tonghan joq!
Qúrmetti «tergeushim», «su bastan laylanady». Búl bólimde ata-ana tegimning ózi de tuma qylmystylardan ekenin bayandap shyqtym. Men osy qamys tamda, qyl ayaghy shómetaydy da qayyspas qatty aghashtan jasaytyn, qylmysy sheginen asqan semiyada tuylyppyn.

(Jalghasy bar)
«Abay-aqparat»