Beysenbi, 28 Qazan 2021
Anyq 2915 18 pikir 24 Jeltoqsan, 2020 saghat 15:50

Jana jyl jattan qalghan...

Ata-babamyz ansaghan azattyqqa qol jetkizip, óz aldymyzgha derbes memleket boldyq. Ghasyrgha juyq sanamyzdy ulaghan ateystik iydeologiadan arylyp, ózimizdi jaratqan bir Allany tanyp, imandylyqqa da boy úrdyq. Últtyq qúndylyqtarymyzdy da týgendey bastadyq. Osy uaqytqa deyin ólip-tirilip toylap jýrgen jana jylymyz-jattan qalghan mereke, al, negizgi dәstýrli merekemiz-ata-babamyzdan kele jatqan Nauryz merekesi ekenin de (búl jayynda aityluday  aitylyp, jazyluday jazylyp ta keledi) bildik.

Alayda, jattyng jaydaq merekesi-jana jylgha degen qúmarlyghymyz, yntyghymyz әli kýnge basylmay-aq keledi. Jana jyldy bәrinen búryn pәk jandy sәbiylerding asygha kýtetini taghy shyndyq. Óitkeni, olardy tiken japyraqty tal-shyrshagha, jasandy saqal japsyrghan shal-Ayaz atagha «tabyndyryp» qoyghan da ózimiz. 

Sonau kenes odaghy kezinde de jana jyl kýni  ýiding tórine shyrsha qúryp, «Týnde Ayaz ata әkelipti» dep ózimiz aldyn-ala shyrshagha ilip qoyghan týrli syilyqtardy balalarymyzgha ústatatynbyz. Olar kәdimgidey-aq senip, mәz bolushy edi. Esteri kirip, «qulyghymyzdy» seze bastaghan kezde de balalarymyzdy sol «úzyn saqaldy» keyipkerding siqyryna sendiremiz dep  shyr-pyrymyz shyghatyn.  

Babamdy bilmeymin, atam men әkemnen maghan jetken jattyng jana jylyn  men de esh oilanyp-tolghanyp jatpastan túnghysh úlyma «qúshaqtata saldym». Túnghysh úlym da men siyaqty «basyn auyrta» qoymaghan sekildi. Óitkeni, ótken jyly sol túnghysh úlymnyng túnghysh úly-nemerem jana jyl shyrshasyna qatysyp, mәz bolyp keldi. Taqpaq aityp Ayaz atadan syilyq alypty. Ne deyin? Dәl osy jasta ózimning de taqpaq aityp, Ayaz atadan  syilyq alghanymdy aita almay, bәrekelde! - dep arqasynan qaqtym. Sóitip, elimiz Tәuelsizdigin alghannan keyin tughan nemerem de jana jyldyng syiqyryna arbalyp, Ayaz ata syilyghynyng «dәmin tatyp» ýlgerdi. Al, odan keyingi buyn she? Olar qayter eken? 

Qys ótip, qar ketip,
Shyrayly jaz jetip,
Sharuanyng kenelgen,
Meyramy ejelden
Qútty bolsyn, búl Nauryz! («Enbekshi qazaq» gazeti, 22 mart 1925 jyl), dep ata-babamyzdan  kele jatqan ejelgi merekemiz-Úlystyng Úly kýnin toylay ma әlde olar da aldynghy buyn-biz sekildi jattyng jana jylyna tanylyp, jansyz shyrshagha tabynyp, últtyq qasiyetinen airylyp delebesi qozghan qalpy qala bere me?  

 Shynynda, kәri-jas, ýlken-kishi demey barsha adam asygha kýtetin, ólip-óship toylaytyn búl jana jyl merekesi qanday meyram? Qaydan shyqty? Bizding ómirimizge qalay endi? 

Ghalymdardyng aituynsha, jana jyldy toylau dәstýri shamamen bizding dәuirimizge deyin 3-shi myng jyldyqta alghash ret Mesopotamiyada bastalghan kórinedi (Key derekterde kóne zamandaghy adamdar kóktemning keluin toylaghan dese, key derekterde  Madruk qúdaydyng zúlymdyq pen ólimdi jengeninin toylaghan delinedi). Sonday-aq  jana jyl meyramy tipti ejelgi órkeniyettik dәstýrge jatatyny, hristiandyqqa deyin kópqúdayshyl halyqtar kezinde de toylanyp, ejelgi druidtardyng shyrshany bezendirip, ony qorshay ainalyp, tauap etkeni jóninde aitylady. Kezinde kóptegen rimdik qúdaylardyng ishindegi ekijýzdi Yanus qúdayynyng (yanuariy-yanvari aiynyng atauy osydan shyqqan) qúrmetine 1 qantar (yanvari) kýni toylanghany da, jana jyldyng basty keyipkeri-Ayaz ata-Santa-Klaus qarapayym din qyzmetkeri «qasiyetti Nikolaydyn» týp beynesinen alynghanyn da birimiz bilsek, birimiz bile bermeytinimiz shyndyq. 

Al, әlem halyqtary ortaq kýntizbe boyynsha jyl basy dep toylaytyn jana jyl merekesi-1 qantardy Resey patshalyghyna 1700 jyly I Petr engizgeni belgili. Patshalyq Resey qúlap, Kenes Odaghy ornaghan 1927-1936 jyldary jana jyldy toylap, shyrsha tiguge tyiym salynady. Tek 1937 jyly Stalinning búiryghymen 1 qantar kýni jana jyldy toylaugha qaytadan rúqsat etilip, 1947 jyly 23 jeltoqsanda býkil KSRO aumaghynda toylanady. Alayda, jana jyl merekesi búrynghy diny sipattardan tazartylyp, tek Kenes Odaghy iydeologiyasynyng sheginde ghana ótkizile bastaydy. Sodan bastap, Kenes dәuirindegi on bes Odaqtas Respublikanyng biri sanalatyn Qazaqstan, onyng ishinde qazaq últy da tikenekti taly bar, saqal japsyrghan shaly bar jattyng jana jyl merekesin toylay bastaydy. Búl internasionalizm jәne ateiizm iydeologiyasy sanasyn әbden ulaghan qazaq halqynyng óz salt-dәstýr, әdet-ghúryptaryn, tilin, dinin úmytyp, últsyzdana, orystana bastaghan kezeni bolatyn. Sóitip, tariyhqa kóz salsaq, jana jyl biz týgil, hristiandyqtardyng da dәstýrli merekesine jatpaytyn kóne meyram ekenin anyq bayqaugha bolady. Áytse de, jana jyldyng jarqylyna aldanyp, siqyryna arbalyp, kór soqyr bolghan kónilimiz Nauryz merekesin últtyq kiyim kiyip shyghyp, últtyq foliklorlyq qoyylymdardy ghana tamashalap, nauryz kóje iship qaytatyn merekege sanap, jaqsy jaqtaryn kórmey-aq keledi. Búl týsinikti de. Jana jyldy tek әppaq qar, jasyl shyrsha, aq saqaldy Ayaz atasymen, oiyn-sauyq, dumanymen ghana kózimizge elestetetin bizge basqa jana jyldy moyynday qoy әriyne, qiyndau. 

Osy jerde maghan mynaday bir qyzyq oy keledi. Eger, Stalin osydan 83 jyl búryn (1937 jyly ) jana jyl merekesi dep 1 qantardy emes, 1 sәuirdi bekitkende jәne jasyl shyrshasyz, Ayaz atasyz toylaudy búiyrghanda ne bolar edi? Áriyne, oghan da kóner edik, kóndiger edik. Ol jana jylgha da etimiz ýirengeni sonday, ayaq astynan bireu shyghyp «jana jyldy 1 qantargha auystyryp, jasyl shyrshamen, Ayaz atamen qarsy alayyq» dese, «Búl ne súmdyq! Jana jyldy qaqaghan qysta qalay toylamaqpyz? Jasyl shyrsha, Ayaz ata degen ne pәle?» dep býkil halyq bolyp óre týregeler edik. Múny aityp otyrghan sebebim, bir kezderi qyzyl imperiya kýshtep tanghan jana jyl merekesin úmytyp (ghasyrgha juyq sanamyzda janghyryp, jalyndata toylap kelgen 23 aqpan, 7 qarasha, 29 qazan, 19 mamyr sekildi qyzyl merekelerdi de býginde úmyttyq emes pe?) ornyna ata-babamyzdan kele jatqan Úlystyng Úly kýnin úlyqtap, toylaymyz desek, dәl býgin bizge eshbir qiyndyq ta, kedergi de joq.  

Iya, búl maqalany oqyghandar «Myna bayghús bayaghydan toylanyp kele jatqan jahandyq meyramdy jamandap, ayaq astynan tas-talqan bolghany nesi? Jana jyl әkesin óltirgen be, sheshesin óltirgen be?» derin de bilemin. Alayda, júrtqa jagha bermeytin jamandau nәrseni de «auzy jaman» bireu aitu kerek emes pe? Onyng ýstine búl mәseleni men tek býgin ghana emes, búdan 30 jyl búryn da kóterip, ol sol kezdegi halyqtyng sýiikti gazeti «Leninshil jasta» (qәzirgi «Jas Alash») jariyalanghan edi. Odan basqa audanymyzdaghy eng alghashqy Nauryz toyy da men jazghan ssenariy boyynsha óte joghary dәrejede ótkenin, odan keyingi ótken Nauryz toylarynyng da ssenariylerin  jazyp kelgenimdi dәl býgin maqtanyshpen aita alamyn. Tek men ghana emes, mәn-maghynasyn tereng úghynghan kez kelgen jan Nauryz merekesining qay jaghynan bolsa da jana jyldan әldeqayda biyik túrghanyn anyq bayqar edi. 

Birinshiden, Nauryz merekesi (21-22 nauryz) aspan deneleri ózderining eng bastapqy nýktelerine kelip, kýn men týn tenelip, aq qarly qysty kóktem jenip, «jyl basy»-jylqyshy torghay (nәuirzek) kelip», «kók qút (ósimdik) kózin ashyp», «Jer- Ananyng tong keudesi jibip, tas emshegi iyip», «Samarqannyng kók tasy erip», Allanyng qúdretimen jer betinde jana bir ómir bastalatyn erekshe kýn sanalsa, jana jyl turasynda osy aitylghannyng bәrin derlik  kerisinshe aityp shyghudyng ózi de jetkilikti.  

Ekinshiden, Jyl basy-Nauryz dilimizge de, dinimizge de jaqyn, ata-babamyzdan kele jatqan ejelgi merekemiz bolsa (Kenes ókimeti 1926 jyly  «diny meyram», «eskilik sarqynshaghy» dep toqtatyp tastaghan), jana jyl-bizdi sol ata-babamyzdan kele jatqan salt-dәstýrimizden, ana tilimizden, dinimizden, eng bastysy, qazaqtyghymyzdan aiyru ýshin qyzyl imperiyanyn  kýshtep tanghan merekesi.     

Ýshinshiden, Nauryz merekesi yntymaq-birlik, izgilik, meyirimdilik, qayyrymdylyqqa jetelep (tabighatty  qoqystardan tazartyp, búlaq kózderin ashu, tal otyrghyzu t.b.), shynayy ómirge, adal enbekke qúlshyndyra týsetin, tirshilikpen bite qaynasyp ketken, adamzat ýshin óte manyzdy da, maghynaly, qúndy mereke bolsa, jana jyl kerisinshe sol jas taldardy (shyrshalardy) otap, kesuge mәjbýrlep, kәri-jas, ýlken-kishi demey barlyghyn  aqyl-esinen aiyryp, (zorlyq-zombylyq, zinaqorlyq, úrlyq-qarlyq, jol apattary, kisi ólimi basqa da úsaq búzaqylyqtar men oqys-oqighalardyng dәl osy jana jyl týni jappay oryn alatynyn eshkim joqqa shyghara almas) delebesin qozdyra týsetin, tittey de tәlim-tәrbiyelik mәni joq, bastan-ayaq kópirme qyzyl sóz, qúrghaq qiyal, jenil oiyn-kýlkiden qúrastyrylghan  jattyng jaydaq merekesi.

Óz basym, erte me, kesh pe, tәlim-tәrbiyelik mәni joq jattyng merekesi-jana jyldan bas tartyp, ata-babamyzdan qalghan dәstýrli Jyl basy-Úlystyng Úly kýni-Nauryz merekesin úlyqtap, toylaytyn buyn shygharyna  senimdimin. (Jana jyldyq merekelik keshten bas tartyp, oghan ketetin qarjyny qayyrymdylyqqa júmsau jóninde sheshim qabyldaghan Almaty qalasy, Jetisu audany mektep  basshylarynyng izgi әreketin osy jolda jasalghan batyl qadam  dep esepteymin). 

Endeshe, ertengi kýni solardyng aldynda úyatqa, súraqqa qalmas ýshin uaqytymyz, mýmkindigimiz barda biz de qarap otyrmay, Úlyq merekemizdi  úlyqtap, memlekettik dengeyde toylanatynday  dәrejege jetkizuimiz kerek.  Ýkimet tarapynan da Úlyq merekemizding halyqtyq sipatyn asha týsetindey  (nauryz merekesine arnalghan ashyq hattar (otkrytkalar), týrli kitapshalar, alibomdar, syilyq oiynshyqtar men búiymdar (suvenirler) t.b. shygharu; oiyn-sauyghymen qatar tәlim-tәrbiyelik mәni de zor, eng maghynaly Nauryz keshining ssenariyine konkurs jariyalau t.s.s) ýlken júmystar jýrgizilui tiyis. 

Meninshe, nauryzdyng 21-nen 22-ne qaraghan týnin (anyz boyynsha dalamyzdy Qyzyr baba aralap, aq batasyn beretin týn) jana jyl týninen birde-bir kem týse qoymaytynday  jastardyng oiyn-sauyq, dumanyna ainaldyrugha (22 nauryz kýni әdettegidey Nauryz merekesi toylanady) әbden bolady jәne ol qolymyzdan keledi dep oilaymyn.

Áriyne, men aitty dep, Qazaqstan halqy sanasyna әbden sinip, jýregin jaulap alghan jana jyldy «júlyp tastap», ornyna Nauryz merekesin toylap kete qoymasyn jaqsy bilemin. Áytse de, últtyq qúndylyqtaryn qaster tútatyn, ózin-ózi syilap, ózgelerge de syilata alatyn, últtyq namysy óte kýshti, ertenine degen senimi myqty, ensesi biyik el bolamyz desek, jana jyldy tek otbasylyq meyram retinde qaldyryp, dinimizge de, dilimizge de qayshylyghy joq, ata-babamyzdan kele jatqan dәstýrli Jyl basy-Úlystyng Úly kýni-Nauryz merekesin (BÚÚ 2010 jyly halyqaralyq mereke retinde resmy týrde bekitken) úlyqtap, memlekettik dengeyde atap ótuge bar kýshimizdi saluymyz kerek.

Baydildә Aydarbek

Aqyn, dramaturg, ústaz, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi

Abai.kz

18 pikir