Tәuelsizdigimizding týghyryn bekem etude eldi-meken men jer-su attarynyng jappay qazaqshalanuynyng manyzy ózge de pәrmendi sharalardan eshbir kem emes. Óitkeni ol bir kezderde ata-babamyz qoyyp ketken qasterli belgi bolghandyqtan, onyng patriottyq asyl sezimdi qalyptastyrudaghy orny erekshe. Endeshe, múny úsaq-týiek dýnie nemese qazirgi uaqytta emes, keyinirek te sheshiletin nәrse dep qarau - ýlken qatelik. Onyng ýstine búl ataular keyingi kezde sayasy reng alyp, qazaq jerine kóz alartushylardyng qúityrqy «kózdirine» ainalyp otyr.

Mәselen, kórshimizding Nikonov, Jirinovskiy jәne Fedorov sekildi arandatushylary «әne, qalalarynyng attary qashanda «Pavlodar, Petropavel» sekildi bolyp keledi. Osynyng ózi-aq búl jerler orystiki ekendigin bildirmey me?» dep pәlsapa soqpasyna kim kepil? 

Mine, sondyqtan da ótkendegi «Namys» jastar qoghalysynyng bastamasy qay qazaqty da bey-jay qaldyrmas dep oilaymyz. Olardyng Petropavel qalasyn Qyzyljar etip ózgertu talap etken petisiyany aimaq әkimi Qúmar Aqsaqalovqa tapsyruy jastarymyzdyng tәuelsizdigimizdi bayandy etu jolyndaghy jasaghan ýlken bir qadamy desek, artyq aitqandyq bolmas.

Birinshiden, búl ózgeris Resey shovinisterining ózderinshe dәiek etip ústaytyn  «uәjsymaghynan» aiyrady. Al, ekinshiden búl qadam elimizdegi anau Pavlodar sekildi әli de múrty búzylmay jatqan otarshyldyqtyng «auyr múrasynan» arylugha jәrdemdesedi. Búl sharuanyng dәl qazirgi uaqytta atqaryluy Reseydegi keybir búzyq niyettegilerge qazaq elining patriottyq ruhta tәrbiyelengen jastar tolqynynyng ósip kele jatqandyghyn, olar azattyq jolynda ayanbay kýrese biletindigin tanytyp, bir tәubesine keltireri sózsiz. Sosyn, mýmkin, keleshekte ayaghyn bayqap basar da. Qansha degenmen bayaghy úly derjavalyq sayasattyng býgingi tanda uaqyty ótip bara jatqandyghy, onday eskirgen úghymnyng sony tu etip ústaghan elding ózine týpting týbinde ýlken ziyan, orasan alapat әkelerin sezinuleri tiyis. Olay bolmaghan jaghdayda, ol elderding bolashaghy búlynghyr. Mýmkin kórshimizding keybir sayasatkersymaqtardyng múnysy songhy ret túyaq serpui de shyghar, kim bilipti? Sayasat degening de jyqpyl-jyqpyly kóp, myng qatparly, bir sausaghy býguli dýnie ghoy.

Endigi mәsele osy Soltýstik Qazaqstan oblysynyng әkimi Qúmar Aqsaqalovqa tikeley tireleri sózsiz. Ákim degening atadan balagha múra etip qaldyratyn lauazym emes qoy. Onyng da merzimi shekteuli. Ol oryntaqqa eshkim de mәngilik jabysyp qalghan emes. Uaqyty kelgende oryndy bosatyp, basqa jaqqa qaray jyljisyn. Ángime sol júmsaq oryndyqta qansha otyrghanynda emes, qayta, qanday iygilikti is tyndyryp, keyin atyndy halyq qadirlep aityp jýretin jaqsy dýniyelermen este qalarynda. Azamat esebinde búl sizge ýlken syn bolmaq, Aqsaqalov myrza!

«Temirdi qyzghan kezde soq» degendey, osynday alasapyran uaqytta beldi bekem buyp jiberip, júrttyng bәrin әbden zәrazap qylghan, býgingi zaman talabyna da say kelmeytin eki diny әuliyelerding esimindegi shahardyng tarihy «Qyzyljar» atauyn qaytarugha pәrmen berseniz, sizding aldynyzdaghy talay әkimder sheshe almaghan qiyn týiindi tarqatyp, azamatqa layyq is tyndyrar ediniz. Halyqtan alghys alugha osy bir kishkene ghana isiniz tolyq jetip jatyr. Eshteneden qorqyp-ýrkuding qajeti joq. Joghary jaqtaghy azamattar da ol ýshin sizdi tym jazghyra qoymas. Olar da tәuelsiz qazaq elining atqa mingen azamattary ghoy. Týsinetindigine senimdimiz. Al endi qala atyn ózgertuge qarsy bolyp, sizding shaujayynyzgha jarmasyp, ózderinshe dýrligip jýrgen separatistik niyettegi azghana toptan onsha qorqa da qoymassyz. Siz qansha degenmen ómirlik te, sayasy da myqty tәjiriybeden ótken, memlekettik te, partiyalyq ta júmystan mol habary bar jan retinde olargha basu aitugha, kerek bolsa myqty da búltartpas dәlelmen sabasyna týsiruge erkiniz men sauatynyzdyng tolyq jetetindigine kýmәnimiz joq. 

Sayyp kelgende, búl qadamynyz óziniz tuyp-ósken Qostanay oblysyna da ýlken әserin tiygizeri sózsiz. Óitkeni múnda da qazaqy ataudy súranyp túrghan eldi-mekender jeterlik. Mәselen, osyndaghy Rudnyy men Lisakov sekildi qalalardyng esimderining qazaqilanuy da uaqytyn kýtip túrghan sharualardyng biri. Qaydaghy bir aty da zaty da belgisiz orystyng Fedorov degeni de myqty bir audannyng atyn iyelenip túr. Men búrynghy kenes kezinen qalghan, әli de sol dәuirding belgisindey boldyp túrghan oryssha selolardyng qalyng dýrmegi jayly tipti de auyzgha alyp túrghanym joq.

Atamyz qazaq «Qoyandy qamys, erdi namys óltiredi» degendi beker aitpaghan bolar. Namys, elge degen sýiispenshilik, sol jolgha ghúmyryn arnau, tughan jerding topyraghyn da tәu etu bos sózder emes, olar qyzghyshtay qorghaytyn qasiyetti dýniyeler. Al olradyng aldynda jay qyzmetker de, әkim de birdey. 

Aytpaghymvyz osy edi. Qalghanyn Qúmar Aqsaqalovtyng ar-namysy men eljandylyghyna baylanysty.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz