Tarihymyzgha kóz jýgirtkende halqymyzdyng múghalimdi erekshe qúrmettep, oqyghan, toqyghan adamdy (elge qyzmet etken, últyn sýigen) erekshe qadirlegendigin kóremiz. Bilimdilik pen múghalimge degen qúrmet ghasyrlar boyy jalghasyn tapqan. M.Júmabaevtyng «Qazaqtyng qany bir, jany bir jolbasshysy-múghalim. Elimizdin  az ghana jyldyq oyanu dәuirine bagha beru ýshin alty alashtyng balasy bas qossa, qadirli oryn múghalimderdiki»- degen tújyrymdary  sózimizge dәlel.Múghalim-últtyq bilim men danalyq qazynasynyng saqtaushysy boldy.Osydan jýz jyl búryn Alash ziyalylarynyng eli ýshin jasaghan jankeshti enbekteri tarihtaghy múghalim, ústaz beynesin kórsetedi. Últ ústazy atanghan Ahmet Baytúrsynov bastaghan az ghana shoghyr ziyalylarymyz alasapyran zamanda naghyz ústaz retinde qazaq balasyn oqytyp, tәrbiyelep te ketti. Olardyng múghalimdik beynesi ústazdyqtyn  naghyz ýlgisi. Jazghan enbekteri әli kýnge deyin bizderge ruhany tәrbie berip jatyr. 

Qoghamnyng jәne memleketting damu kezenderinde  múghalimning mәrtebesi ózekti taqyryptardyng biri bolyp, múghalimning orny turaly mәseleler qashanda talqylanyp otyrghan.

Qazaq ziyalylary ókilderi halyqqa bilim beru mәselesin jolgha qoida, aldymen ony halyqqa týsindirudi kózdegen. Bilim mәselesine jeke adam mýddesi túrghysynan emes, aldymen últ mýddesi, odan qaldy adamzat mýddesi túrghysynan qaraghan.Bilim beru mәselesi túrghysynda jiberiletin qatelikterge de asa mәn bergen. 

Pedagog túlghasynyng ózi,  tәrbie berudin  basty  qúraly boldy. Sondyqtanda, múghalimde jogharghy qúndylyqtar: jan-jaqty bilim, «ata-ana» róli, kәsiby talant, erik-kýsh, ózin-ózi ústay bilu, talap qoy, ashyqtyq,   keshirimshildikpen týsinistik  qarastyryldy.

Qazaq jazushysy, qogham qayratkeri, Qazaqstannyng enbek sinirgen múghalimi Spandiyar Kóbeev múghalimning bedeli turaly qazirgi kýnge de paydasy zor qúndy pikirler qaldyrdy.S.Kóbeev auyl mektepterinde qazaq balalaryna ana tilinde bilim berip, el ishinde ziyalylyqtyng nәrin tarata bilgen.

Spandiyar Kóbeevting 1960 jyly jaryq kórgen «Tandamaly shygharmalary» enbegindegi: «Kishi Qúmda múghalim  bolyp jýrgen kezde әrdayym qol bos uaqyttarda auyl adamdaryn jinap alyp, jaratylys, geografiya, tarih taghy  basqa ghylymdardan habar berip otyratyn boldym. Solarmen  qatar qazaqtyng auyz әdebiyetinen  mysaldar keltirip, orystyng jazba әdebiyetin ózinshe aityp berip otyrdym. Múnyng ózi  bir jaghynan  mening auylda  bedeldi boluyma sebepshi  de boldy. Men Pushkiyn, Lermontov, siyaqty  aqyn-jazushylardyng shygharmalarynyn  mazmúnyn aityp, týsindirumen qatar, әsirese Krylovtyn  mysaldaryn kóbirek  oqyp berip jýrdim» - degen joldardan ústaz enbegining negizgi mazmúnyn payymdaymyz.

 Mәselen, «Áriyne  alghyrlyq ta, tapqyrlyqta, eptilik te, iykemdilik te, tabandylyq ta qajet. Búlar oqytushynyng bedeldi boluynyng qúraly bolugha tiyis. Halyq oqytushyny  ózining shyn dosy, aqyl aitar danasy,  qaranghyda sәule shashar sham-shyraghy dep bilu kerek. Múnyng ýshin  oqytushy  eng aldymen óz oqushylarynyng aldynda bedeldi boluy qajet.Onyng bir negizgi sharty-oqytushynyn  óz dәrisin jaqsy mengergen adam boluy bylay túrsyn, onyng bergen sabaghy oqushygha әri týsinikti, әri qonymdy boluy qajet. Oqytushy әrbir sabaqqa jaqsy dayyndaluy kerek»,-degen iydeyalary qazirgi ústaz beynesin qalyptastyru ýshin de asa qajet.Halyq múghaliminin,oqytushynyn  bedeldi boluy, oqudyn  sapaly boluy oqushylardyng tiyanaqty bilim alyp, sanaly tәrbiyelenuin qamtamasyz etedi degen mazmúndaghy tújyrymdary da manyzdy.

S. Kóbeev múghalim bedelin kóterudin  ýlgilerin: qoghamdyq  júmystardy belsene atqaruy qajettiligin, pedagogika  ghylymyn  egjey-tegjeyli biluge mindetti ekendigin, múghalim óz pәnin óte jaqsy bilumen  qatar, basqa pәnderden de habary bolghany jón ekendigin, ol klastyn  qúramyn, әr balanyng jeke bas  ereksheligin zerttep ýirengeni dúrystyghyn, balalar  újymymen  qoyan-qoltyq  aralasyp, olargha talaptar qoyyp, olardyng oryndalyp otyruyn baqylaugha mindetti ekendigin, múghalim  jýris-túrysy, kiygen-kiyimi, sóilegen sózi arqyly ýlgi bolu kerektigin, múghalim balany jaqsy kórui qajettiligin  aitqan edi. 

Múghalim beynesi turaly sóz qozghaghanda búrynghy uaqyttarda ústaz ben shәkirt qarym-qatynasynyng erekshe bir syilastyqqa, qayyrymdylyq mәnge ie bolghandyghy turaly jii aitylady. Óitkeni, ústazdyng jeke basy, yaghny ózin-ózi ústauy, bilimi men sózi shәkirtine ýlgi bola bildi.

«Ekinshi ústaz» atanghan Ábu Nasyr әl-Farabiyding   psihologiyalyq jәne pedagogikalyq  iydeyalaryndaghy: «Shәkirt  tәrbiyesi ýshin ústazdar  men  tәrbiyeshilerdin  jeke ónegesinin  de roli zor.Tәrbiyeshilerding ózderi qalaysha tәrbiyelengen - gәpting ýlkeni osynda»- degen payymdaulardan qazirgi uaqyt ýshin  erekshe maghynasy bar oilardy kóremiz. Ábu Nasyr әl-Farabiyding   týsiniginshe: múghalim de, izgi qala basshysy da tәrbiyeshilik  qyzmet atqaratyn adamdar.Múghalim balany  tәrbiyelese, qala bastyghy  múndaghy  barsha halyqty  tәrbiyeleydi. Demek, ústaz tәrbiyesi - halyq tәrbiyesining tetigi. 

1968 jyly «Qazaqstan mektebi» jurnalynyng №8 sanynda jariyalanghan «Minez-qúlyq daghdy, әdetterin  tәrbiyeleude múghalimderding jeke basynyng ýlgiligi» maqaladamúghalimning boyynan sypayylyqtyng mynaday belgileri talap etilgen: «qoghamdyq moraligha tәn qasiyet, jeke adamnyng ózin baysaldy ústay bilu kerektigi, aitqan sózge beriktik, ózi jete bilmeytin mәseleni bilem demeushilik, adamnyng talapty ózine de basqagha da qoya bilu kerektigibarlyq  uaqytta ózin jinaqy ústau qajettigi, kópshilik arasynda adam ózin bir qalypty ústay bilip, bireuding aitqanyn  tynday bilushiligi,adamdarmen qarym-qatynasta minez-qúlyqta jasandylyqtyng bolmau kerektigi, syrtqy kórinisining kózge ynghaysyz kórinu jayy t.b.».Múghalimning balagha yqpal etip, ýlgi bolu jaghy qarastyrylghan. KSRO túsynda qoghamdyq pikir erekshe nazarda boldy.Múghalimder ómirinde halyqqa  bilim beru qyzmetkerlerining siezi, qalalyq jәne audandyq konferensiyalar manyzdy roli atqarghan edi.

Kenes Odaghy túsynda bilim mazmúnynyng últtyq sipatynan aiyrylghandyghy shyndyq. Alayda, múghalimge qoyylatyn talaptar arqyly jaqsy mamandar tәrbiyelendi. 

Qazirgi uaqytta Qazaqstan Respublikasy Bilim jәne ghylym ministrligi tarapynan bilim beru salasynda múghalim mәrtebesin kóteru, múghalim mamandyghyna týsushiler arasynda bәsekege qabilettilikti qalyptastyru,  bilim beru  baghdarlamalarynyng sapasyn arttyru  syndy ontayly sharalar jýrgizilude.«Pedagog mәrtebesi turaly» Zannyng qabyldanuynyng da tarihi  manyzy zor.Atalghan Zanda«Qazaqstan Respublikasynda pedagogting erekshe mәrtebesi tanylady, búl onyng kәsiptik qyzmetin jýzege asyruy ýshin jaghdaydy qamtamasyz etedi» -dep jazylghan. Osyghan oray pedagogti óz mindetine  jatpaytyn funksiyalargha  tartudan qorghau, qarastyrylmaghan eseptilikten bosatu syndy múghalimderding qúqyqtaryn qorghau  mәselelerine  erekshe mәn berilip otyr.

Qazaqstan Respublikasynda bilim berudi jәne ghylymdy damytudyng 2020-2025 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasynda pedagog kәsibining mәrtebesin kóteru jәne pedagogikalyq bilim berudi janghyrtu ózekti mәsele ekendigi atap kórsetilgen. Osylaysha, múghalim mәrtebesin biyiktetu mәselesi qolgha alynuda. Alayda, múghalim beynesine say bolu ústaz bolugha talpynghan adamnyng adamgershilik jauapkershiligine qatysty mәsele. Ata-ana balanyng taghdyryna birinshi jauapker bolsa, múghalim ekinshi jauapty adam. Naghyz ústaz shәkirtin ózinen asyra tәrbiyelep, elge qyzmet etetin túlghany qalyptastyrady. Sondyqtan da, múghalim beynesi arqyly qoghamnyng damu dengeyi aiqyndalady. 

Baqytkýl Quandyqqyzy Sarsembina

Abai.kz