Senbi, 2 Shilde 2022
Janalyqtar 3495 0 pikir 20 Aqpan, 2012 saghat 04:21

Mandoky Qonyr Ishtvan. Qúmandardyng Ulash taypasy jәne olardyng týrkilermen baylanysy

abai.kz aqparattyq portalynyng túraqty avtory, etnograf-ghalym Babaqúmar Hinayat majar tilinen tikeley tәrjimalaghan marqúm bauyrymyz Mandoky Qonyr Ishtvan zertteulerining alghashqy parasyn berip otyrmyz. Óz tegin kóne qypshaq-qúmandardan izdep úly dalagha kelgen, sóitip qazaq jerinen mәngilik meken tapqan (Qonyrdyng sýiegi Almaty qalasynyng qasyndaghy ýlken qorym - Kensayda jatyr) әigili ghalymnyng tómendegi shygharmasynda Batysqa qaray ýzdiksiz jónkilgen kóshpendiler migrasiyasynyng nәtiyjesinde Karpat qoynaulary men Dunay boyyn mekendep qalghan taypalar turaly, olardyng arada 7-8 gh.gh ótse de kóne әnderding múrageri bolyp otyrghany jayynda bayandalady. Sonday-aq, qazirgi Majarstan (Vengriya) memleketining territoriyasynda ómir sýretin dalalyq qúmandardyng qúramyndaghy ulash taypasy ghalymnyng zertteuindegi basty nysana bolghany bayqalady.

"Abay-aqparat"

Birinen song birine úlasqan halyqtar migrasiyasy dәuirinde birqatar Ishki Aziyalyq** salt atty kóshpeli halyqtar shyghystaghy Atajúrtynan qoparyla kóship, birte-birte Batysqa qaray oiysty. Birneshe myng jylgha jalghasqan, birde orasan ýlken tolqyn tudyrghan, birde kóptegen halyqty qatarynan qamtyghan halyqtardyng joyqyn migrasiyasy Euraziyanyng aridtik (quan) zonasynyng batys shebi - Karpat qoynauy men Dunay boyynyng tómengi jazyghyna deyin kelip jetti.

abai.kz aqparattyq portalynyng túraqty avtory, etnograf-ghalym Babaqúmar Hinayat majar tilinen tikeley tәrjimalaghan marqúm bauyrymyz Mandoky Qonyr Ishtvan zertteulerining alghashqy parasyn berip otyrmyz. Óz tegin kóne qypshaq-qúmandardan izdep úly dalagha kelgen, sóitip qazaq jerinen mәngilik meken tapqan (Qonyrdyng sýiegi Almaty qalasynyng qasyndaghy ýlken qorym - Kensayda jatyr) әigili ghalymnyng tómendegi shygharmasynda Batysqa qaray ýzdiksiz jónkilgen kóshpendiler migrasiyasynyng nәtiyjesinde Karpat qoynaulary men Dunay boyyn mekendep qalghan taypalar turaly, olardyng arada 7-8 gh.gh ótse de kóne әnderding múrageri bolyp otyrghany jayynda bayandalady. Sonday-aq, qazirgi Majarstan (Vengriya) memleketining territoriyasynda ómir sýretin dalalyq qúmandardyng qúramyndaghy ulash taypasy ghalymnyng zertteuindegi basty nysana bolghany bayqalady.

"Abay-aqparat"

Birinen song birine úlasqan halyqtar migrasiyasy dәuirinde birqatar Ishki Aziyalyq** salt atty kóshpeli halyqtar shyghystaghy Atajúrtynan qoparyla kóship, birte-birte Batysqa qaray oiysty. Birneshe myng jylgha jalghasqan, birde orasan ýlken tolqyn tudyrghan, birde kóptegen halyqty qatarynan qamtyghan halyqtardyng joyqyn migrasiyasy Euraziyanyng aridtik (quan) zonasynyng batys shebi - Karpat qoynauy men Dunay boyynyng tómengi jazyghyna deyin kelip jetti.

Alayda, kóshpeli júrttyng barlyghy da búl qiyametti úzaq joldy basyp ótken joq. Aytalyq, olardyng arasynan  kóptegen taypa óz  ataqonys-mekeninen  sәl ghana jyljydy.  Migrasiyanyng bastalar túsynda qolayly mekenge kez kelse, sol  aumaqta-aq  kóshpeli memleketin qúrugha әrekettenedi. Ár týrli tekten taralghan, tipten tili de úqsamaytyn kóptegen taypalyq odaqtan qúrylghan kóshpeli imperiyalargha jii ózgeris pen túraqsyzdyq tәn. Múnday odaqtar bir kýshti biyleushi arqasynda mýldem beymәlim týrde, eleusiz  dýniyege keledi de,   kýtpegen  jerden  kýsheyip,  biyligi men  óktemdigin  meylinshe úlghaytugha tyrysady. Sonan  keyin adamnyng jany men qanyn qúrban  etip,  birneshe ghasyr boyy gýldenip túrady da,  aqyrynda kenet  nemese bayau ýdeumen qauqarynan aiyryla, kýirep  tynady. Bir  odaqtastyqtyng osylaysha  bytyraghan  taypalarynyng ornyn  Shyghystan  janadan  kelgen basqa bir taypa  basady: ony óz taypalyq odaghyna siniredi nemese  jayylymy men qonysyn tartyp alyp, ózderin  batysqa qaray yghystyryp quady. Osylaysha,  kezinde ýlken  imperiyalargha  toghysqan  kóshpelilerding taypalyq odaghynyng birqatar  jekelengen  taypalary men rulary ózining tu bastaghy mekendengen aumaghynan mýldem alysqa,  mekenine ainalghan baytaq  quang dalanyng eng songhy shebine deyin qonys audarugha  tura keldi.

Kóshpelilerding batysqa qaray bet alghan  keybir toby jekedara taypa, júrt retinde emes, kerisinshe bir halyqtyng yadrosyn (mәiegin) qúraghan eng ýlken jәne eng әluetti taypa әu bastan birge qozghalyp, batysqa qaray kóshu, jylysu jolyn birge (yntymaqta) ótkizedi. Bir sәt  tolastamaytyn shabys pen soghys barysynda olar azdy-kópti ruynan, mýmkin birli-ekili taypasynan aiyrylady. Biraq, onyng esesine basqa halyqtyng ýlkendi-kishili  bóligin ózining qúramyna  ilestirip,  qosyp alady. Osylaysha, olar  kýshpen  jaulaghan nemese ózdiginen ilesken jaulaushy taypalyq odaqtyng qúramyna enip tolyghymen sinisip ketedi. Degenmen, bir kezderi ózderining shyghu  tegi turaly mәlimet beretin  taypa men ru attaryn úzaq uaqyt boyy  jadynda saqtaydy. Jaulap  alu arqyly birte-birte kýsheye  týsken kóshpeliler úlysy shyghystaghy kórshilerining oqtyn-oqtyn tútqiyl shabuylyna qarsy túryp qana qoymay  batysqa qaray qanat jayyp úlghaya týsedi.

Búl úlghay, qanat jaydyng ózi-aq ary qarayghy olardyn  shekara shebin anyqtaydy: kóship-qonyp jýrgen salt atty, mal ósirushi kóshpeliler ýshin endigi kezekte batys ónirde tek Karpat qoynauy ghana qolayly qonys meken dep tanyldy. Onan әrige, batysqa qaray olja tabu maqsatynda joryq jasau niyeti tym az boldy. Osylaysha, halyqtar migrasiyasynyng kóptegen dәuirinde kóshpeliler qolayly qonys retinde Karpat qoynauyn tandady. Dәl osynda birneshe ghasyrgha  jalghasqan, úzaq ta, qiyametti migrasiyalyq joryqtyn  ayaqtalar túsynda ózderining úlysyn, dәlirek  aitsaq, memlekettiligin dýniyege әkeldi. Olardyn  qatarynda skifter, sarmattar, keyingi Atilla (Edil) patshanyn  ghúndary, onan keyingi Bayan haghan bastaghan avarlar, aqyr sonynda osy jerge  birjolata qonys tepken madiyarlar bar.

Arpad Patsha bastaghan madiyarlardyng Karpat qoynauyna aua kóship qonystanuymen kóshpeli júrttardyng búl ónirge baghyttalghan migrasiyasy tolystaghan joq. Madiyarlardan song ile-shala búl ýrdisti Levediyadaghy (madiyar tilinde-Etelkóz) qonys-mekeninen Majarstangha, bir bóligi Balqangha jetken pechenekter jalghastyrdy. Onan keyingi lekte (Karpat qoynauyna) azghana toppen jetken  uzdar (oghyzdar), keyin bósermender (músylmandar) men kalizdar migrasiyany jalghastyrdy. Eng aqyrynda Ishki Aziyadan  shyghyp, Qara tenizding teriskey jaghalauyndaghy quan dalany basyp ótip, Karpatqa deyin kelip jetken qúmandar búl ónirge qonystanghan halyqtardyng eng songhy tolqyny boldy. Baqtashylyqpen shúghyldanatyn atty  kóshpeliler - qúmandar  memleketinin batys shekarasy  HIII ghasyrdyng basynda Dunaydyng tómengi  aghysyna deyin  jetti. Osy tústa shyghystan qauip tóndirip kele jatqan jaulaushylargha qarsy túrugha qauqarsyz, olardyng tegeuirine tótep bere almaytynyn sezgen qúmandardyng bir bóligi Majarstan elinen saugha tabady.

Qúman taypalary men dәiekti týrde janara týsken taypalyq odaghynyng tarihyn qazirge deyin (maqala 1976 j. jaryq kórgen - H.B.) tolyghymen saralap ýlgergen joq. Kóne tarihnamalyq jazbalar az bolghandyqtan qúman júrtynyng negizgi arqauyn qúraghan taypalardyng shyghu tegi, qonys-audaru mәselelerinde tek    boljamdar  ghana  bar. Jeniske jetken  shayqastary men joryqtary barysynda olar birqatar bógde taypalardy ózine qosyp aldy. Biraq, jeniliske úshyraghan kezderde olardyng qúramynan ýlkendi-kishili toby bólinip qaldy. Sondyqtan ejelgi derekkózder ózgerister men qúbylystardy dәlme-dәl bayandap bere almaydy.

Keybir arab derekkózderi boyynsha qúman taypalyq odaghy toghyz, basqa bir jazbalardy on bir, tipten on tórt taypadan qúralghandyghy turaly aitylady. Al otandyq (madiyar - H.B.) derekkózderi qúmandardyng jeti taypasy turaly bayandaydy. Biraq, búl  mәlimetterdi saralap,  syn tezinen ótkizbesten sol qalpynda qabyldaugha jaramaydy. Atalghan sandar kóne jәne qazirgi halyqtar da birdey  baq, qút әkeletin siqyrly san dep esepteledi. Birshama kóp taypalardyng odaghynan qúralghan olar ózderin ýnemi jeti, toghyz nemese on bir  taypadan  túratyndyghyn aityp әspetteydi. Búl jayt  Karpatqa qonys tepken madiyarlar taypalaryna baylanysty da bayqalady. Dәstýr boyynsha madiyar taypalyq odaghyn jeti taypa qúraydy. Sondyqtan  da bir-birinen shyghu tegi mýlde bólek  Kýrt jәne Diurmat taypalaryn  Konstantin Perpirogenitos (Bogorodnyi) jazbalarynda ortaq atpen beruge mәjbýr. Dәl solay madiyarlar kelip qosylghan týrik tildi  kabarlardyn ýsh rudan túratyn  júrtyn madiyarlardyng segizinshi taypasy retinde ataydy. Onyng sebebin siqyrly jeti  sanynyng kiyesine qalmau dep týsinedi.

Jogharyda aitylghanday, latyn tilinde  jazylghan otandyq qújattar - shyghystyq  jazbalargha qarama-qayshy, yaghny Majarstangha qonystanghan qúmandardyng jeti taypasy turaly bayandaydy. Biraq, jeteuining atyn birdey tizbeley  almaydy. Bar bolghany, búl derekterden qúmandardyng tórt taypasynyn  ghana atyn kezdestiremiz: Borchul, Olash, Chortan, Koor nemese Kool. Basqa taypa attary turaly jazba qújattar eshqanday mәlimet bermeydi . Sonda basqa taypalardyn  aty qalay jәne majarstandyq qúmandar shynymen jeti taypadan  ghana túrdy ma? Madiyar tilindegi kóne jazba qújattar búl saualgha әzirshe jauap bere almaydy. Oghan bola kóne jәdiger qújattardy  jazushylardy kinәlәy almaymyz. Sebebi, jazbalarda atyshuly, dauly isterge aralastyghy bar taypalardyng aty ataldy degenmen daulasushy, jaulasushy jaqtyng qújattary tolyghymen bizge jetti dep aitu qiyn. Eger búl mәselede bizge bir nәrse jәrdem etse, ol - qúmandar túratyn aimaqtaghy jer-su ataulary men adam esimderi, familiyalary. Halyq, taypa, ru  ataulary, әsirese, týrik tektester arasynda kóbine jer ataularynda saqtalyp qalatyny barshagha ayan. Ýlken  aimaq nemese belgili kishkene ónirge at berude en  onayy - sol jerdi iyemdengen, mekendegen taypa men ru atauyn beru. Madiyarlardyng qazirgi qonysyndaghy  jer-su ataularynan ondaghy  alghash halyqtyng arqauyn qúraghan taypalardyng atauyn bayqaymyz. Aytalyq,  Kapolnashniyek, Belmediyer, Fuzeshdiurmat, Tisakýrt, Dióndióshtarian, Budaiyenó, Samoshker, Dunakesiy jәne t.b. Búl ataular atalghan taypalardyng bir kezdegi qonysy nemese olardyng qay jaqqa, qalay bytyrap, tarap ketkeni turaly habar beredi.

Dәl  solaysha, qúman taypalarynyng ataulary, meken qonysy turaly tolyghyraq mәlimetti jazba jәdigerler, qújattyq material, jәne qúmandar mekendeytin aumaqtaghy jer-su attarynyng kómegine sýiene otyryp  anyqtay alamyz. Biraq, Qúmaniyalyq*** jer-su ataulary arasynan tek myna jaghdayda ghana taypa men rulardyng shyghu tegi turaly eger olar Majarstan  aumaghyna qonystanar aldyndaghy  mәlimetterde kezdesse nemese qúmandarmen kónede baylanysta bolghan jaghdayda ghana sóz qozghay alamyz. Bәlkim, qúmandardang keyin kelgen týrik taypalarynyng atauynan (mýmkin qypshaq tekti) alynghan jer-su attaryn qúman tekti delinui  mýmkin. Qúmaniya  ónirinen múndaylardyng birqataryn kezdestire alamyz. Mysaly,  Ýlken Qúmaniya (týpnúsqa tilde Nadikunshag. - H.B.) ónirinde qúman tekti ru, taypa atauyn alghan  Karsagtaghy Salgor (qazirgi atauy Zador), Toksaba, Kongrulu, Kunmadarashtaghy Jalayiyr, Kishuysallash shekarasyndaghy Bayandor, Pechene, al Kishi Qúmaniyadaghy Tórtel, Tazlar, Bodoglar jәne t.b.

Búl maqalada aty atalghandar turaly emes, kerisinshe jazba derekterde sóz bolghan,  dәlirek atap aitsaq Ýlken Kúmaniyalyq Olash taypasy turaly sóz qozghaymyz. Búl taypanyng aty alghash ret 1328- jylghy (1328 - 1329 :. «... Demeterius... ludex Cumanorum genere Olass...") madiyar qújat hattarynda, keyin 1344 jylghy (1344: «... capitaneus Comanorum generacionis Olas...») jazbada úshyrasady. Shyn mәninde  Olash qúmandardyng kóne taypasyna úqsaydy. Búl turaly HII ghasyr basyndaghy orys jylnamalarynda óte jii sóz bolady: Mysaly, 1103-jyly  Ulash, 1184 jylghy jylnamada Ulashevichy (Ulash úldary, Úlash taypasynyng úldary) týrinde atalady. Búl ataudyng týpnúsqa formasy Ulash  sózining alghashqy maghynasy «úlasu, birigu, odaqqa toptasu» degen maghynany bildiredi jәne týrik tilderinde de osyghan úqsas maghyna beredi.

HIII gh. ekinshi jartysynda týrik jәne monghol  júrttarynyng shyghu tegi  turaly anyz, shejire turaly jazghan parsynyng әigili jylnamashysy әri dәriger Rashiyd-әd-din enbekterinen kóp mәlimetterge qanyq bolamyz. Onyng enbekterindegi týrikterge qatysty bóliginde Salgur taypasynan taraghan Ulash bek turaly  bayandalady. Ol - Oghyz haghannyng shóberesi Diyv-Iavgu han әskerbasshylarynyng biri.

XVII gh. ekinshi jartysynda týrkimenderding shyghu tegi, shejiresi turaly jazghan enbeginde Ábilghazy Bahadýr (Hiua әmirshisi) han - búl aitylghan ataulardy dәlme-dәl, biraq sәl ghana qúbyltyp keltiredi.  On Dib Bakuy han әskerining basy, Salur (búl Salgur atauynyng týrkimenshe varianty) taypasynan shyqqan Ulash bek dep keltiredi. Sonday-aq, týrkimen, anadoly týrikteri men әzirbayjandargha ortaq qaharmandyq dastany -  «Dede Qorqytta» Ulash pen Salur atauy birge atalady.

Tariyhqa sýiensek, oghyzdar -b.z.d. 209-174 jyldar aralyghynda saltanat qúrghan Oghyz han qúrghan  Ishki Aziyanyng keng baytaq aumaghynda әrli-berli oiqastap jýrgen, kóshpeli týrik taypalarynyng bas qosyp biriguinen payda bolghan júrttardyng múrageri edi. Oghyzdardyn  ataqty qolbasshysy Salur Qazan hannyng әkesi Ulash han edi (sóz arasynda aita keter jayt, epos boyynsha Salur Qazan hannyng qayyn atasy Bayandor han. Majarstandaghy Kishuysallash shekarasynda Bayandor atty meken bar. Eskertpe Mandoky Qonyrdiki - B.H.)

Búl dәstýrlerde, genezistik anyz-әpsanalarda jәne qaharmandyq dastandarda kóne taypa atauy retinde barlyghy personofikasiyalana (túlghalana) otyryp,  tarihy obrazdarda bizding zamanymyzdyn  adamdaryna   týsti. Múndaghy әke-bala-nemere jәne basqaday týrde atalghan ejelgi taypa, ru ataulary osylaysha auyzdan-auyzgha berile otyryp ghasyrlar boyy óz jýlgesin ýzbesten  sanattan da, sanadan da óshirmey әspettep keldi

Sondyqtan da, búl anyzdar men tarihy bayandardyng eshtenege túrmaytyn, qarabayyr ertegi emes, kerisinshe tarihy derekkóz bola alatyndyghyn tarihy bastauhattar jәne onomastikalyq zertteuler rastay týsedi.  Aytalyq, XIV- XVIII ghgh. kishi Aziyadaghy Tarsus ónirinde ómir sýrgen týrkimenderding jetekshi bir taypasy Ulash  atalady. Búl taypa turaly 1469 jylghy hatqa týsken derek boyynsha Salur ruy 10, Bayandur ruy 41 atadan qúralatyndyghy  turaly mәlimetpen qosa olardyng ataulary tizbelenedi. Búlar Vengriyanyng Ýlken Qúmaniya ónirindegi Ulash, Zador, Bayandor atauymen sabaqtastyghyn kórsetedi. Nemese XIV gh. kishi Aziyalyq Chukur- Oba ónirin jaulap alghan Ýsh-Ok (ýsh oq, ýsh jebe) atty týrkimen taypalyq odaghynyng bir taypasy Ulash ekendigi kóp mәseleni anghartyp túrghanday. Tipten, Ulashtardy aleppelik týrkimender arasynan da kezdestiremiz: Begdili taypasynyn  bir ruynyng atauy Ulash, Dýlqadyr taypasynyng qúramynda Ulash ta, Pechenek ruy da bar. (Múndaghy songhysy taghy da ýlken Qúmaniyada kezdesetin atau: Kishuysallash qalasynyng jiyeginde Devavaniya kýre jolynan batysqa qaray Marialaposh jәne Marialaka arasyndaghy aumaq Pechene nemese Pechene araly dep atalady).

Ulash atauy Týrkiyada auyl (koy) atauy retinde de úshyrasady. Búrynyraqta, tipten ejelde Trakiya men Drina (Dripopoli) aimaghyn mekendegen týrikterding bir beketin (derevnyasyn) 1488 j, dәlirek aitsaq 1540 j. Ulashlar dep ataghan eken (Bir kezdegi búl tarihy atau býginde basqasha atalady).

Biraq, Týrkiyada Ulash dep atalatyn birqatar kóilerdi (auyldardy) kezdestiremiz. Búryndar olardyng atauy onan da kóp boluy mýmkin, biraq olardyng qazirgi atauy birshama ózgeriske úshyraghan. Onday túpnúsqasyn saqtaghandar arasynda, Ichel,  Ankara, Rodosto (Tekirdagh), Toqat, Mughla, Artviyn  ualayattarynda bir-bir, Mardsen ualatynda ýsheuin, tipten Suvas ualayatynda bir audannyng әkimshilik ortalyghy Ulash dep atalady. Al, Ulashly (ly,li  týrik tilindegi jer-su ataularynda jii kezdesetin suffiks) týrindegi auyl ataulary óte kóp deuge bolady. Aytalyq, Qojaeli, Nevshehiyr, Mardiyn, Gaziantep, Siirt ualayattarynda úshyrasady. Ulashlar atalatyn auyl ekeu ghana - Bolu jәne Kýtahia aimaghynda múnday bir-bir ataular bar.

Ulash atauyna úqsas tarihy jәdigerlerde de, әpsanalarda,  shejirelik anyz-әpsanalarda, batyrlar jyrynda Salgur nemese Salur atpen mәlim. Kishi Aziyada Salur atty on jeti auyldy kezdestiremiz: Antaliyada ýsheu, Koniya, Manisa, Tokatta eki-eki, Bolu, Isparta, Chorum, Kayseri, Chankiri, Samsun, Iozghat, Erzinjan ualayattarynda Ulash atalatyn bir-bir auyl bar. Al týrkimenderde eng ýlken taypasy, әri kilem toqumen jәne súlu da symbatty at ósirumen ataghy shyqqan Salor taypasy bar. Qyrym  tatarlarynyng bir taypasynyng aty da Salghur. Onyng aiqyn dәleli            Qyrym týbindegi jer-su ataulary. (Búl ataudyng Salur nemese Salor delinui ataudyng týrik dialektikalyq varianttary). Salgur taypasynan delinetinder majarstandyq qúmandar arasynan da úshyrasady jәne Ulashtar tәrizdi qazirgi Nadikunshag (Ýlken  Qúmaniya) jerinde ornalasqan: Karsag qalasyna jaqyn jerdegi Zador atauy (búryndar kóne varianty Zagor, nemese Zalgor  týrinde úshyrasady) kónede  Salghur atauynan payda  bolghan. Qúman taypalar odaghynyng ishindegi Ulash jәne Salghur taypalaryn kishi aziyalyq týrkimenderdegidey ózara bir-birine tyghyz  tuystyq sabaqtastyq baylanystyrady, shamasy sondyqtan da Nadikunpag (Ýlken Qúmaniya) ónirine bir-birine jaqyn ornalasqan boluy yqtimal.

Olar shamasy qúmandardan Orta Aziyada qypshaq (kúman) - uz (oghyz) soghysy kezinde aiyrylysqan «keyin kishi Aziyagha kóship ketken Ulash taypasynyng múragerlerining kóp izin Týrkiya jerinen tabamyz. Olardyng keyingi úrpaqtary býginde de bir kezdegi qúman  qauymynyng dәstýrin,  tuystyghyn, halyqtyng óner mәdeniyetining birtalay elementin saqtap qalghan. Búl turaly Bartok Bela halyq әnderin jinaqtau maqsatymen Týrkiyadaghy zertteu sapary kezinde 1936 jyldyng qarasha aiynda Ulash  taypasynyng qúramyna enetin iýrýk-týrikter arasynan madiyar halyq әnderining keybir ýlgilerine úqsas týrik muzykalyq foliklorynyng ýlgilerin hatqa týsirgen. Ary qaray Bartok Belanyng ózin sóiletsek: «Qay jerde de bizge ýlken izgi qúrmet  kórsetkendigin zor tebirenispen eske alamyz. Ontýstik Anatoliyada, Siriya shekarasyna jaqyn ónirde Iýrýkterding qystauy ornalasqan. Iýrukter - kóshpeli týrik taypasy. Qysta ontýstikte jazyq delinetin tauly-dónes ónirdi qystasa, jazda Taurus biyik taularyna qaray kóshedi. Múnday asa  kóne tirshilik formasyn saqtap, jalghastyryp otyrghan adamdar muzykadaghy kónelikti de tamasha saqtaghan deuge bolady. Sondyqtan da, alghashqy týrik halyq әnderin jinaqtaugha osy ónir tandalyp alyndy... Adana qalasy tirek nýktesi boldy. Onda alghashqy eki kýndi ótkizip, jemisti nәtiyjege qol jetkizdik.

Alghashqy josparymyz boyynsha sapardyng tórtinshi kýni Adanadan 80 shaqyrymdaghy Osmaniye  atty ýlken auylgha jettik. Osmaniye  men oghan kórshiles  birneshe auyldyng túrghyndary osydan 70 jyl búryn  qanday bir sebeppen mәjbýrli týrde qonys audarghan «Ulash» atty taypanyng ókilderi eken.

Týsten keyin  Osmaniyege kelgen biz  saghat tórtter shamasynda bir sharuanyng aulasynan bir-aq shyqtyq. Óz basym qatty quandym. Aqyr sonynda armandaghan mәlimet berushini tapqanday boldym, әri sol mәdeniyetti saqtay otyrghan  sharuanyng ýiine bas súqqanyma quandym! Otaghasy 70 jastaghy Ály Bәkir degen qariya bolyp shyqty.

Otaghasy  Ály Bekiroghly Bekir bizdi asa qonaqjaylylyqpen qarsy aldy. Qariyanyng jas shamasyn súraghanymyzda, ol tәkapparlyqpen tisi joq bolsa da, neni de bolsa shaynaytyndyghyn, 70 jasta  bolsa da tau men tasta qoyansha jortatyndyghyn maqtana jetkizdi. Ol kemenge dep atalatyn kólemi skripkaday, biraq kontrabas tәrizdi ústap oinaytyn shekti aspapty mengergen . Aspaptyng qúlaq kýii de skripka tәrizdi tek «e» ishegin «d» - ge kókteu qajet. Qariya eshbir qysylyp-qymtyrylmastan ózining kishkentay aulasynda saz aspabyn zaulatyp oinay jóneldi. Beynebir kóne zaman túnghiyghynda soghys, shayqas turaly kýy shertkendey...

Men óz qúlaghyma ózim senbedim: beynebir madiyardyng kóne әueninin  bir varianty tәrizdi. Quanyshqa kenelgen men Bekir aqsaqaldyng әni men kýiin taspagha týsirip aldym... (Bartok múnan keyin  mәlimet berushining Ulash taypasynan ekendigin aitty da, madiyar halyq әnine úqsas sazdy oinady. Men onyng qúmandardyng auyly turaly jyrlanatyn sallokóz ónirindegi hontruzeshdiiarmattyq halyq әnine úqsatqandyghyn aitady - Mandoky Qonyr eskertpesi - H.B. )

...Kýn enkeygen song isimizdi ayaqtaugha tura keldi. Qariyanyng otbasyndaghylar da keshki asyn ishui kerek. Ári búl kezde Ramazan aiy edi. Kýnning atysynan batqangha deyin bir ay boyy ishu, jeuden bas tartatyn naghyz dindargha,  «Qúrannyn» әsem  sheshen tilimen aitqanda qara jip aq jipten aiyrylmaytynday qaranghylyq týskende auyz ashugha bolady. Búl ónirding túrghyndary asa dindar, kerdendegen myrzalar da oraza tútady...

Bekir aqsaqaldan estigen ekinshi әuenim - taghy da madiyar әnine úqsas ekendigi meni qayran qaldyrdy. Áuen erkekter bólmesinen shyqty, oghan әielderding kiruine bolmaydy. Keyinirek aqsaqaldyng úly jәne onda jinalghan jandar bir-birlep әn shyrqady. Janym sýietin ispen ainalysyp, olardyng әn әuenin jinap, men búl keshti erekshe lәzzatpen ótkizdim...

Kelesi kýni.... Juyq mandaghy auyl - Chardakqa arbamen jóneldik. Ondaghylar Bekirding әuenin biletin bolyp shyqty. Búl men ýshin manyzy zor mәlimet boldy. Sebebi, búl әuender kezdeysoq saqtalghan siyrek әnder emes, kerisinshe osy ónirde keng taralghan әnder ekeni belgili boldy... Ghylymy túrghydan asa qúndy, әri mәndi nәtiyjege qol jetkizgendeymin.

Saparymnyng taghy bir oljasy - ózim jýrip ótken 80 shaqymr sharadaghy aumaqta belgili bir sipattaghy erekshe әn әuenin taptym. Jinaqtaghan  90-day әnnin  20-sy kóne әuen týrine jatady. Búl әn әuenining qúrylymy madiyardyng kóne әuenderimen tuystas ekendigi bayqalady, yaghny әuenning bәseng qúrylymymen úqsas. Nemese әuen jogharghy dybyspen bastalyp, birte-birte bәsendey otyryp, әn ayaqtalar tústa tómendey beredi.

Al, qalghan 70 әuen biregey  emes, әr týrli sipatta. Aralarynda madiyarlardyng әuenine úqsas «ózgermeli nýkteli» dep  atap ketken ritm de kezdesedi... Ankarada bolghan kezimde 13 jasar  qyzmetshi  qyzdan jazyp alghan 6 әuenning ekeui  madiyarlardyng «on birinshi ritm» atalatyn yrghaghyna óte jaqyn ekendigin bayqadym...

Býgingi  Týrkiya jeri  qazirgi  Germaniya  aumaghynan eki ese ýlken. Múnday ýlken aumaqtan jinalghan 90 әuendi  negizge ala otyryp, qorytyndy  shygharu ýstirt bolatyndyghy  belgili. Biraq, búl qol jetkizgen azghana oljamyzdyng 20 payyzy madiyardyng kóne derekterimen shendestiruge  jeterliktey. Búl degenimiz, bolashaqta  osy  baghytta jýieli týrde birshama  materialdar jinaqtasaq, әldeqanday  kóp úqsastyqtar men ortaqtastyqtardy  anyqtaugha mýmkin bolatyndyghyn kórsetetindey.  Múnday úqsastyqtar men ortaqtastyqtar  kezdeysoqtyq emes ekendigi  belgili. Aytalyq, yugoslviyalyqtar men ontýstiktegi jәne batystaghy  slavyandarda, grekterde  múnday  әn әueni yrghaghynyng izi  de  joq, kerisinshe  bolgharlardan onyng keybir elementin kezdestiruge bolady. Án әueninin  múnday qúrylymy men yrghaghy  tek madiyarlarmen birge  Transilvaniyadaghy jәne moldaviyadaghy  madiyarlarmen aralas-qúralas  rumyndardyng arasynda, tipten  cheremisterde úshyrasady. Ásirese, soltýstik  týrik  halyqtarynda  ken  taralghandyghyn eskersek  búl әuender  óte  kóne,  myndaghan  jyldar búrynghy  týrik  muzykasynyng stiylinin  sorabtary ekendigi  belgili (Nepdalgyujtes Torokorszagban: Bartok Bela Osszegyujtett Irasai I., Budapest, 1966. 507-517 old / Týrkiyadaghy әn zertteuler. Bartok Bela jinaghyndaghy әnder).

Bartok Belanyng 40 jyl búrynghy jýrip ótken saparynda jinaghan azghana deregining negizinde jasaghan  qorytyndysyn sonan beri onyng izimen Týrkiyada bolghan madiyardyng kóptegen zertteushilerinin  myndaghan  jazbalary quattap otyr. Bartoktyn  izbasaralarynyng zertteui arqyly  madiyarlardyn  halyqtyq muzyka  qazynasynda «óte  kóne,  myndaghan  jyldar búrynghy  týrik  muzykasynyng stiylimen» qosa  basqaday salystyrmaly  týrde  jas, jana  stildegi týrik  muzykasynyn  plasty da bar ekendigine kóz jetkizdik.  Madiyar muzyka  folikloryndaghy búl  plasta 730 jyl búryn  Majarstangha qonys audarghan qúmandar arqyly  jetip,  múragha qalghan.  Bartok  Belanyng zertteui arqyly  tarih túnghiyghyda bir-birinen ajyrap qalghan  tuysqandar qayta  tabysyp, ýlken janalyqqa keneldi. Osylaysha, uaqyt  pen kenistik  ayasynan tys 800-900 jyl búrynghy  dәstýr qaytadan tirilip, kóne qypshaq әueni Týrkiyadaghy  Chukur-Ovada jәne  Majarstandaghy   Ýlken Qúmaniyada  qayta asqaqtady:  ULASh !!!

«Abay-aqparat»


* *- batystyq  tarihnamada Euraziyanyn  Hingan taularynan bastalyp, Karpat qoynauyna deyin  sozylghan quang zonasyn shartty  týrde  «Ishki Aziya» degen jaghrafiyalyq-mәdeny aimaqqa toptastyrady. Búl  iydeyanyn  alghashqy ghylymi  tújyrymyn úsynghan amerikalyq   altaist-ghylym  Denis Sinor. - Aud.

*** -qazirgi Majarstan (Vengriya) aumaghynyng negizinen alghanda Tisa men Dunay dariyasy arasyndaghy tarihy mәdeniy-georgrafiyalyq aimaq Kunshag (Somania, Cumania) Qúmaniya  dep atalady. Azghantay aumaq Kishi jәne Ýlken Kúmaniyagha  bólenedi (týpnúsqa tilde Kishkunshag jәne Nadikunshag) -Aud.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 963
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 806