Dәl bir jyl búryn, 2019 jyldyng 31 jeltoqsanynda preziydent Toqaev biylghy 2020 jyldyng bastaluymen barsha Qazaqstan halqyn qúttyqtady. Sol dәstýr boyynsha býgin de saghat tili týngi on ekige jetkende preziydent Toqaevtyng biylghy jyldy qorytyndylaghan hәm jana kýntizbelik jyldyng bastaluymen qúttyqtaghan beyne joldauy efirlerden kórsetiledi.

«Ótken jylghy ókpe joq» deushi edik, jyl sayyn... Biylghy jyl shyn mәninde, biz ýshin ghana emes, býkil әlem júrtshylyghy ýshin de qaltarysy men búltarysy, qiyndyghy men qighyly kóp jyl boldy. Biraq, bizding qazaq әr jyldary qanday qiyndyq kórse de, jyldyng jamany joq. Sondyqtan: «Tyshqan jyly – tynyshtyq, siyr jyly – syilyq», dep jaqsygha joridy.

Býgin, Tәuelsiz Qazaq eli birer saghattan keyin tyshqan jylyna qol búlghaydy. Qosh aitysqaly otyrghan 2020 jyl elde ghana emes, býkil әlemde odaghay oqighalargha toly boldy. Osy jerde jyldaghy әdetimizben ótken jyldy qorytyndylap kórelik...

2019 jyl

Áueli, byltyr dәl osy kýni preziydent Toqaev ne dep edi? «Biz kez kelgen synnan sýrinbey ótip, zor tabysqa birge jetemiz dep senemin», dep bastalghan byltyrghy qúttyqtauda biylghy jyldyng joba-josparyn aitqan edi. «Konstitsiyanyng 25 jyldyghyn atap ótemiz», degen. «Úly dalamyzdyng danty tarihyn jan-jaqty dәripteuge erekshe kónil bólemiz», degen. «Abaydyng 175 jyldyghy, Ál-Farabiyding 1150 jyldyghy, Altyn Ordanyng 750 jyldyghy memlekettik masshtabta atalyp ótiledi», degen. «Halyqtan biyik, halyqtan joghary túrghan eshkim de, eshtene de joq. Qazaqstan órkeniyetti, damyghan elderding qataryna qosyluy kerek. Osydan ózge tura jol da joq», degen. Sóitip, biylghy jyldy «Eriktiler jyly», dep jariyalaghan.

2020 jyl

Ótip bara jatqan 2020 jyl oqighalargha toly kýrdeli jyl boldy. Ol oqighalar birde sayasy sheshimderge әser etse, endi birde memlekettik basqaru jýiesindegi qordalanghan kóp mәselening betin ashty.

HALYQ SANAGhY

2020 jyldyng basty janalyghy basqa-basqa emes, halyq sanaghy boluy kerek edi. Óitkeni, songhy sanaq 2009 jyly ótti. Odan beri baqanday 11 jyl. Negizi jalpyhalyqtyq sanaq 2019 jyly ótui tiyis bolghan. 2019 jyly ókimet san sanap, sanaq jýrgizuden qoryqsa kerek. Áyteuir, 2020 jylgha bir shegerdi. Sosyn 2021 jylgha eki shegerdi. Sol jospar boyynsha halyq sanaghy 2021 jyldyng qazan aiyna josparlanghan...

AYSÚLTANNYNG AYTQANDARY 

«Facebook» jelisin dýr silkindirip, el sayasatshylaryn bir, qoghamshylyqty eki shulatqan Aysúltan Rahat boldy. 2020 jyldyng qantarynan bastap, ózining otbasyna, Qazaqstan biyligindegi birqatar lauazymdy túlghalargha qatysty ekiúshty mәlimdemeler jasady. Ózine әldekimderding qastandyq jasaytynyn, Qazaqstannyng eks-preziydenti N.Nazarbaev ózining atasy emes, әkesi ekenin t.b. aityp eldi shulatty. Búl mәlimdemelerge qatysty Nazarbaev әuleti pikir bildirgen joq. Al 2020 jyldyng tamyzynda Aysúltan Rahat Londonda qaytys boldy. Resmy aqparatqa sýiensek, onyng jýregi toqtap qalghan.

QORDAYDAGhY QAQTYGhYS

Al aqpanda Jambyl oblysyna qaraytyn Qorday audanynda qazaq-dýngen qaqtyghysy boldy. Áuelde túrmystyq kiykiljinnen bastalghan janjaldyng sony últaralyq sipat aldy. Búl aimaqtaghy etnosaralyq problemalardyng osy uaqytqa deyin jyly jabylyp kelgenin әshkereledi.

Etnikalyq qatynastar, etnosaralyq týsinistik pen dostyq shynayy sezimderden góri keshegi Kenes dәuirinen múra bolyp qalghan qúrghaq nasihattaushylyq pen jalang úrandardan qúrylghany osy Qorday oqighasynan anyq kórinis berdi. Anklav retinde ómir sýrip kele jatqan etnostardyng túrmys-tirshiligi, tanym-týsinigi, tariyhqa, memleketke kózqarasy әrtýrli bolghandyqtan, olardyng jas úrpaqtary qazaq qoghamynyng qúndylyqtaryna tolyqqandy beyimdelip kete almaghanyn kórdik. Kóz jetkizdik.

Qorday oqighasy elimizde memlekettik til mәselesining ózekti ekenin taghy bir kórsetti. Qazaqstan 130-dan astam últ pen etnostargha ortaq meken bola alghanymen, qazaq tili osy kezge deyin olar ýshin ortaq til bola almaghany asa ókinishti.

Elimizde beybit zamanda qan tógildi. Resmy aqpar boyynsha, osy qaqtyghystar kezinde 11 adam qaza tapty. 164 ýy men sauda orny, 100-ge juyq kólik qiraghan. 342 adam jәbirlenushi dep tanylghan. 120-dan asa qylmystyq is qozghalyp, 51 adam jauapqa tartylghan.

DULAT AGhADILDING QAZASY

Azamattyq qoghamnyng belsendisi bolghan Dulat Aghadil Núr-Súltandaghy tergeu izolyatorynda qaytys boldy. Osyghan baylanysty qogham belsendileri birneshe mәrte narazylyq aksiyasyn ótkizdi. Resmy derekter boyynsha, Dulat Aghadil jýrek talmasynan qaytys bolghan.

MÚHTAR JÁKIShEV BOSTANDYQQA ShYQTY

10 jyldan asa uaqyt boyy týrmede otyrghan «Qazatomónerkәsiptin» búrynghy basshysy Múhtar Jәkishev shartty túrde týrmeden bosap shyqty. Ol 2009 jyly ústalyp, 14 jylgha sottalghan edi.

2013 jyly qazan aiynda qúqyq qorghaushylar alyansy Múhtar Jәkishevti sayasy tútqyndar tizimine qosty. 2018 jyly qúqyq qorghaushy, qogham belsendisi Baqytjan Tóreghojina jelidegi paraqshasynda Jәkishevting densaulyghy men otbasy turaly jazba jariyalady. Al 2018 jyly jýrek-qan ainalymy dertine shaldyqqan Múhtar Jәkishevke ýshinshi toptaghy mýgedektik berilgen.

COVID-19 INDETI HÁM BÝKILÁLEMDIK PANDEMIYa 

2020 jyldyng nauryzynda Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy Covid-19 indetining jappay taraluyna baylanysty pandemiya jariyalady.

«Qytaydyng Uhani qalasynda ashqúrsaq bir qytay tiri jarqanatty jep qoyypty», dep bastalghan koronavirus indetine, oghan baylanysty jariyalanghan dýniyejýzilik karantinge qatysty el ishinde alyp-qashpa әngipmeler әli de aitylyp jýr. Bireuleri: «Búl әlemdi biyleushi alpauyttardyng astyrtyn oiyny», dese, endi bireuleri: «jýz jyldyqta bir bolyp túratyn Qúdaydyng kәri», degen pikirlerge senedi. Al әlemge әmir aitugha әsire beyim elder (AQSh, Qytay, Resey t.b.) koronavirustyng taraluyna bir-birin aiyptady.

BEKShIYN: «NAKONES-TO»... 

Sóitip, el ishinde әlemge әste-әste taralyp jatqan indet Qazaqstangha da kelui mýmkin degen boljamdar aityla bastady. Osy kezde kýlli Qazaqstan júrtshylyghyna búryn-sondy esim-soyy elge beymilim bolyp kelgen Jandarbek Bekshin degen «batyr» shyqty. Shyqty da, jelidegi qanqu sózderder sharshaghan keyippen: «11-i men 16-sy aralyghynda «nakones-to» koronavirus keledi», dep sóiledi. Sóiledi de júrttyng kýlkisine qaldy.

Beshin aitsa-aytqanday-aq, 13 nauryzda Qazaqstanda alghash ret koronavirus faktisi tirkeldi. 2 adamnan indet anyqtaldy. Qazaqstanda Tótenshe jaghday jariyalandy. Ol boyynsha, Qazaqstan aumaghyna kirip-shyghu shekteldi. Shekara jabyldy. Qalaaralyq qatynastar shekteldi. Qatang karantin jariyalandy. Blok-beketter ornatyldy. Qoghamdyq is-sharalardyng barlyq týrine, sauda jәne oiyn-sauyq oryndarynyng qyzmetine tyiym salyndy. Bazarlar jabyldy. Mektepter men JOO, balabaqshalar onlayn rejimge kóshirildi. Qashyqtan júmys isteu rejiymi engizildi.

Shynyn aitu kerek, koronavirus pandemiyasy eldegi Densaulyq saqtau men sifrlandyru salasyndaghy biraz bylyqtyng betin ashty.

BIRTANOV. SOY

Indetpen kýresti Densaulyq saqtau ministri Eljan Birtanov bastaghan. Birtanovtyng kezinde DSM-nyng koronavirusqa qatysty boljamdary qate boldy. Áuelde, elde indet júqtyrushylar sany 3,5 mynnan aspaydy degen. Odan keyin, betperde, dәri-dәrmek jetispeushiligi payda boldy. Auruhanalarda tósek orny, ókpeni jasandy jeldetu apparattary men dәri tapshylyghy qatty sezildi. Tipti, júrt dәrihanalardan parasetamol, aspiriyn, sitramon sekildi dene qyzuyn týsiruge arnalghan qarapayym dәrilerdi taba almay qaldy.

Mausymda ministr Birtanov qyzmetinin alyndy. Onyng ornyna Aleksey Soy jayghasty. Al tamyzda Birtanovtyng orynbasary bolghan Oljas Ábishev «budjet aqshasyn jymqyrdy» degen kýdikpen qamaugha alyndy. 3 qarashada Birtanovtyng ózi de qamaldy.

Qazaqstanda. Conghy mәlimet:

Covid-19 (PSR+):

154 720 adam júqtyrghan. 412 475 adam jazylyp shyqqan. 2262 adam qaytys bolghan.

Covid-19 (PSR-):

45 723 adam júqtyrghan. 33 083 adam jazylyp shyqqan. 499 adam qaytys bolghan.

13 shilde Qazaqstanda pandemiya qúrbandaryn eske alu kýni dep jariyalandy. 

Álemde. Songhy mәlimet:

82 million adam júqtyryp, 1,8 milliony qaytys bolghan.

42 500 TENGELIK KARANTIN HÁM ASQAR JÚMAGhALIYEV 

Preziydent pәrmen bergennen son, Ýkimet óitip-býitip 3 milliongha juyq adamgha 42 500 tengeden ýlestiretin boldy degen әngime әlemjelini әp-sәtte sharlap ketti. Tótenshe rejim tórt qabyrghagha qamaghan tar kezende túraqty tabysynan airylyp, as-auqatqa aqsha tappay jatqan aghayyngha az da bolsa kómek edi, búl. Preziydent - tapsyrdy. Ýkimet: «maqúl», - dedi. Budjetten qarajat qarastyryldy. Endi kezek - atqarushy organdarda.

Sifrlyq damu, innovasiyalar jәne aerogharysh ónerkәsibi ministriligine qaraytyn, onyng sol kezdegi basshysy Asqar Júmaghaliyev jauapty búl sala elektrondyq qyzmetterdi dúrys jýrgize almady. 42500 tenge mólsherindegi әleumettik tólemge ótinim qabyldaytyn servister bastapqyda birneshe kýn jóndi júmys istemedi.

Áuelde, «egov», dedi. Keyin «kilt» súrady. «2 myng tenge tóleu» turaly talap taghy shyqty. «42500.enbek.kz» degen sayt tejelip, ol túrdy. Qysqasy, aldynghy jylghy 21 mynnyng jyry qaytalana bastady. Tek, búl joly beriletin somasy sekildi, sonyndaghy shuy da eki ese kóp bolyp shyqty.

INTERNETSIZ OQUShY HÁM ONLAYN SABAQ 

Sonday-aq qashyqtan oqytu kezinde eldi mekenderdi internetpen qamtu mәselesi qaghaz jýzindegi derekterden mýlde alshaq ekeni әshkerelendi.

Býkil Qazaqstannyng oqushylaryn onlayn oqytu ýshin әueli sol 2,5-3 million oqushy internetpen qamtyluy kerek. Al bizde internet qala jәne qala manyndaghy eldi-mekenderde bolghanymen, shalghay jatqan el-júrtta ol atymen joq. Oghan, әueli ministrlikting ózi dayyn bolmay shyqty. 2,5-3 millionday oqushy men 1 millionday múghalimdi bir mezette internetke otyrghyzu ýshin pedogogikalyq baza bolghanymen, tehnikalyq resurs joq. Demek, әlgi býkil mektepterdi komputermen jabdyqtap, quatty internetpen qamtyp jatyrmyz degen raport ta, Qazaqstandy adam sengisiz qarqynmen sifrlyq jýiege ótkizip jatyrmyz degen jútang esep te jalghan bop shyqty.

Aytpaqshy, 2018-2022 jyldar aralyghynda osy «Sifrly Qazaqstan» degen mega jobagha budjetten 141 milliard tenge bólingen eken. Jeme-jemge kelgende bir synyptyng 30 oqushysy bir uaqta bir jýiege kire almady. Ony ministrding ózi de moyyndady. Júmaghaliyev 20 shildede ministr qyzmetinen bosatyldy. Osymen tәmam.

MAQTARALDAGhY APAT

Qatty jauyn-shashyn men dauyldy jelding saldarynan Ózbekstannyng Syrdariya oblysynda Sardoba su qoymasy jaryldy. Nәtiyjesinde, onyng suy Týrkistan oblysy aumaghyna ótip, birneshe auyldy: Jenis, Jana túrmysty su basty. 5 myng adam evakuasiyalanyp, Týrkistan oblysynda Tótenshe jaghday jariyalandy.

«BORAT»

Aytpaqshy, osy kýzde «Borat» filimining jalghasy shyqty. Britandyq komik Sasha Baron Koen oinaytyn filimning premierasy qarsanynda Sidney qalasyndaghy «Bondi beach» jaghajayynda «Borattar» sherui ótti.Onda Qazaqstannyng Memlekettik tuy ilinip túrdy. Jaghajaydaghy tyrday jalanash adamdardyng janynda qazaqtyng kók bayraghynyng ilinip túrghany әleumettik jeli qoldanushylarynyng ashu-yzasyn tudyrdy.

PARLAMENT SAYLAUY

Preziydent Qasym-Jomart Toqaev Parlament Mәjilisi jәne mәslihat deputattary saylauyn taghayyndady. Saylau 2021 jylghy 10 qantarda ótetin bolyp, saylaualdy doda bastalyp ketti. Oghan QR Ortalyq saylau komissiyasynda tirkelgen 5 sayasy partiya qatysatyn boldy.

DUMA DEPUTATTARYNYNG DEGENDERI

Al jeltoqsanda Resey Memlekettik Dumasynyng ýsh birdey deputaty Qazaqstan jerine súqtanyp sóilep, territoriyalyq tútastyghymyz ben Tәuelsizdigimizdi moyyndamaytynyn aitty. «Qazaqstan territoriyasy – Resey men KSRO-nyng syilyghy», «Qazaqstan jerdi qaytaruy tiyis» degen jau shaqyrghan sózderdi Vyacheslav Nikonov, Evgeniy Fedorov pen Vladimir Jitrinovskiy RF federaldyq arnalarynan aitty.

RF preziydenti Vladimir Putinning búl ýshtigine qatysty qazaq qoghamy óre-týregelip, narazylyq bildirdi. QR Syrtqy ister ministrligi Resey elshiligining ókilin shaqyryp, narazylyq notasyn tabystady. Artynsha, ministr Múhtar Tileuberdi de BAQ-qa súhbat berip: «Olardiki – qysyr syiyrdyng qynyrlyghy», dep mәlimdedi. Ayta keteyik, Resey Dumasynyng deputattary soghys tilegen sózderin әli toqtatqan joq.

ABAY 175

Sózsiz, koronavirus pandemiyasy men ekonomikalyq daghdarys qos býiirden qysqan biylghy jyl qanshalyq auyr ótti desek te, elishilik jәne halyqaralyq dengeyde atqarylghan sharualar az bolghan joq. Solardyng barlyghyn derlik jipke tizip otyrmasaq ta, biylghy jyldyng taghy bir basty oqighasyn erekshelep aituymyz kerek! Ol – Abaydyng 175 jyldyghyn memlekettik dengeyde atap ótu.

Preziydent pәrmen berip, Abaydyng 175 jyldyghyn memlekettik masshtabta atap ótu tapsyrmasy qoyylghannan keyin, arnayy memkomissiya qúrylghan. Ol biyl atqaryluy tiyis 500-ge tarta is-sharalardy kelisip, bekitken. Sonymen, Abay jylynda, Abay toyynda ne isteldi?

1. Eng basty shara - «Abay múrasy jәne әlemdik ruhaniyat» atty halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya (Taraz qalasy).

2. «Abay jәne ruhany janghyru mәseleleri» atty halyqaralyq konferensiya (Núr-Súltan qalasy).

3. Abay shygharmalary әlemning 10 tiline audaryldy. Atap aitqanda, Abay enbekteri aghylshyn, arab, japon, ispan, italiyan, qytay, nemis, orys, týrik, fransuz tilderine tәrji­ma­landy.

4. «Abay» teleserialy týsirildi. Aqynnyng ómiri, múrasy, qazaq mәdeniyetin damytudaghy róli turaly birneshe derekti filim jәne «Abay» teleserialy týsirildi.

5. Mem­le­ket­tik syilyq endi «Abay atyn­daghy mem­lekettik syilyq» dep atalady. Aqyn toyyna oray Respublikalyq jәne ha­lyq­aralyq dengeyde teatr jәne muzyka festivalidary ótti. Biylghy bәi­geler Abay shygharmashylyghyna ar­na­ldy. Ádebiyet jәne óner salasyn­daghy ýzdik shygharmalargha beriletin mem­le­ket­tik syilyq endi «Abay atyn­daghy mem­lekettik syilyq» dep atalatyn boldy.

6. Qazaqstannyng elshilikteri janynan «Abay ortalyqtary» qúryldy. Abaydyng túlghasy men múra­syn úlyq­tau shetelderde de jalgha­sty. Reseydegi, Fransiyadaghy, Úlybriy­­ta­niya­da­ghy jәne basqa da memleketterdegi Qazaq­­stannyng elshilikteri janynan «Abay ortalyqtary» qúrydy.

7. Aq­shoqy eldi mekenindegi Qúnanbay Ósken­­bayúly әuletining qorymy abattandy­ru júmystary josparlanghan.

8. Semey qalasyn әleumettik-eko­no­miy­kalyq túrghydan keshendi damytu júmystary qolgha alyndy.

9. Jiydebayda «Abay múrasy» atty jana ghiy­marat salyndy.

Sonymen qatar Abaydyng «Jiyde­bay-Bórili» memlekettik tarihiy-mә­deny jәne әdebiy-memorialdyq qoryq-muzeyine erekshe kónil bólip, ghylymiy-tanymdyq júmystarmen ainalysatyn ortalyqqa ainaldyru qolgha alyndy.

10. Semey qalasynyng әuejayyna Abaydyng aty berildi.

Búlardan bólek, shet elderde Abaygha arnalghan eskertkishter men sayabaqtar ashyldy. Semeyde, «Úly aqyn Abay úldarymen» degen eskertkish ashyldy. 10 tamyz – Abay kýni dep jariyalandy.

Týiin. Ótip bara jatqan jyldyng azdy-kem oqighalaryna sholu jasaghan boldyq. Osylaysha, taghy bir jyl tariyhqa ainalyp barady. Álem jәne el ishindegi irili-úsaqty oqighalargha toly bolghan 2020-shy jyldyng da kýntizbesi jabylyp jatyr.

Ayta bersek, әngime kóp, tize bersek, tizip aitar estelik kóp. Endi, aldan tek jaqsylyq, ýmit kýtetin qazaqy qalpymyzdan aumay, Jana jyl jarylqasyn deymiz! Ár shanyraq shattyqtan shalqysyn! Jana jylda jasasyn, asqaqtasyn Alash!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

P.S. Biz búl maqalada ótip bara jatqan jyldyng qogham qyzu talqylaghan oqighalaryn eske týsirdik. Biz aitpay ketken, úmyt qaldyrghan oqighalar bolsa, pikir qaldyrynyz, qadirli oqyrman!

Abai.kz