Júma, 26 Aqpan 2021
Ádebiyet 7972 7 pikir 2 Qantar, 2021 saghat 15:29

Sýiinbaydan Jambyl qalay bata aldy?

Jambyl Jabaevtyng tughanyna -  175  jyl!

JAMBYL

Roman-etud. (Ýzindiler)

Jetisu jerinde Sýiinbay aty anyzgha ainalghan adam. Óleng jýregine qonghan bala Jambyl Sýiinbaydyng Tezek tóre men qyrghyzdyng Qataghan aqynymen bolghan aitysty jatqa biletin. Jambyl da Jetisudyng azuly aqyndarynyng qataryna qosylmay ma? Ótkir sóz qylyshtan jaman. Qylysh basyndy alady, sóz úrpaghyna tanba salady. Búdan keyin jer basyp jýruding ózi azap.

Jambyl dýniyege shyr etip týskende Sýiinbaydyng aty Alataudan asyp, asqaqtap túrghan. Eluding ýsheuine kelgen ekpininen jel esken Sýiekeng basyna qonghan baqqa shomylyp jýrgen. Aqyn – adaldyqtyng aq almasy. Mynau aghayynym, anau júraghatym, mynau tórem, anau bay tuys demey shyndyqty shyraq etse, onyng túsynda halyq jýredi.

Sýiinbaydy bir kóru Jambyldyng armanyna ainaldy. Bilgeni Sýiinbay aghayynnyng alysy emes, jaqyny. Shapyrashty ishinde Ekey balasy. Sonyng Jarymbetinen. Jaryqtyqtyng tórt әieli bolghan eken. Bertis degen әielinen Jarymbet kóp bala sýiedi. Jambyl osy Bertisten taraghan úrpaq. Al Sýiekeng Álty degen toqalynan tuady. Jatyry bólek demesen, tini bir. Aqyn bolghysy kelgen adam eng aldymen óz túqymyn týgendeydi, kem-ketigin, jaqsylyghyn teredi. Qúda-jekjatqa deyin iriktelip, miy-sandyqqa jinalady.

Aghayynnyng azary bolsa da, bezeri bolmaydy. Janys Ásheke bolystyng auylynda qonsy, bolmasa qayynsaq bolyp jýrgen Japany elge әkelmese aghayyndyqqa syn. Sol Japany elge, ataqonysqa alyp ketu ýshin ataqty Sýiinbay barady. Kóshti kýtip Sarybay bolys Suyqtóbening baurayynda qalady. Jeri qút, peyili keng Janys qasqarau Búghymýiiz-Besmoynaqta shapyrashty bauyrlaryn tórge otyrghyzyp, malyn jaylaugha shygharghan. Osy jerde maly qondanyp, ózderi әldenip, Qarghaly boyyndaghy Maybúlaqqa kóshi týzelip qaytady. Qasqaraudyng Maltaqbayúly Sydyq bastap, Ýmbetәli qoshtaghan toby Maybúlaqqa deyin әkelip salyp, ýilerin tigisedi. Sol Ýmbetәli mening babam, Qalijannyng әkesi.

Dulat pen shapyrashtynyng enshisi bólinbegenin tarihy jәdigerler aitady. Ol Qazybek bek Tauasarúlynyng «Týp-túqiyannan ózime sheyin» atty kitabynda da bar. Sol derekting jarqyn kórinisi shapyrashty-dulattyng qonys tebui. Aghayyndy eki tuys qatar otyrady. Bir auyl – dulat, bir auyl – shapyrashty. Sonau Sýiinbay aqyn baba kezinde búl erekshe oryn alady. Mysaly, Jambyl Sýiinbay aqyndy Qasqarau Janystyng mekeni Búghymýiiz, Besmoynaq saghasynda kóredi. Búl peyish meken, ghajayyp jer. Ek taudan eki ózen qúlay aghyp, Besmoynaq eteginde qosylyp, Arnagha ainalady. Sol eki taudyng ortasynda tep-tegis jazyq bar. Ol jerde jeti qat jerding astynan qysta da qatpaytyn zәmzәm suly búlaq bar.

Sýiinbaydyng aty dýrkirep shyqqan kezi. Tezek tóreni tepsindirmey túqyrtyp, aitqan sózi anyzgha ainalghan kez. Jambyldyng keude sarayyna bekingen Sýiinbaydyng bir óleni bar.

At qúiryghyn búlaghan,
Qol jetken jerin súraghan.
Egesken jauy jylaghan.
Qyzyl tilin bezegen,
Nayzasyn tasqa tejegen,
Túlpar minip, tu alghan,
Men Qarasay úlymyn.

Jambyl Sýiinbaydyng bar ólenin jatqa bilip te alghan. Tezek tóremen aitysyn aitqanda auyl jastary erekshe quanyshqa bólenetin. Óitkeni Jambyl óte tapqysh. Eki dombyrany eki jaghyna qoyady. Eki shekpen qasynda, eki bas kiyim. Biri janalau, ekinshisi kóneleu. Sonan son, birde Sýiinbay, birde Tezek tóre bolyp, dauysyn úqsatynqyrap, әndete jóneledi. Oghan qosa baghanda ilinip túrghan attyng qu basyn әkelip jastyqtyng astyna tyghyp qoyady. Sonan song Jambyl-Tezek:

Men edim Abylaydyng han Tezegi,
Jylqynyng ústatpaydy súr kójegi.
Ordagha qúl men qútan basyp kirgen,
Qúdaydyng bú da bolsa bir kezegi.

Atamdy shalghan qydyr Abylaydan,
Jaqsynyng kónili júmsaq sary maydan.
Shól býrkiti Býiengen sary jigit,
Súraymyn ruyndy, kelding qaydan?

Tezek tóre torghaydyng shójesindey bir ornynda otyra almay, seldir saqaly dir-dir etip, eshkining tekesindey jyldam ekenin Jambyl jaqsy biletin. Endi sol sipatty salyp Jambyl otyr. Oghan bәri mәz.

Jambyl-Sýiinbay:

Úranym mening – Qarasay,
Men – Sýiinbay!
Ólendi Qarasaylap aitamyn-ay!
Sәlemge kelgen kisining atyn alyp,
Neden peyiling taryldy taqsyrym-ay.

Assalaumaghaleykum, Tezek tóre,
Elden jylqy qoymaghan kezep tóre!
Teli menen tentekti tyyat dese,
Ózing úrlyq qylasyng әttegene!

Osy kezde Jambyl qara sózge kóshedi. Tezek tóre әri sarang bolsa kerek. Sýiekene silesi qatqan, sary atty beredi. Soghan Sýiinbay Tezek tórege qarap bylay depti:

Taqsyr-au, búl bergening sary at pa edi?
Auzynda bir tisi joq kәri at pa edi?
Kirpigine qarasam, qurap qapty,
Túsynda Abylaydyng bar at pa edi?!

Tezek tóre jerge kirgendey qara súr bolyp otyryp qalypty. Sonan song Sýiekeng sary at bolyp sóilepti:

Sary at:

Túsynda Abylaydyng men bir sary at,
Jas kýnimde bolyp em erge qanat!
Talay qúda kelgende, talay dosy,
Bermep edi, han Tezek meni qamap.
Moynymnan jel, boyymnan әlim ketti,
Ál ketken song ózime kәrilik jetti.
Ala jazday boyyma shyr bitpeydi,
Qys bolsa, ókpe tústan suyq ótti.

Jambyl attyng basyn alyp, eki qolymen arly-berli qozghap qoyady. Búdan artyq qanday qyzyq bolsyn! Ana qoydyng basy nege kerek? Jambyl odan әri qyzyqtyra әngimeleydi.

Tezek tóre sózge jenilip, basy týie toghyz mal berip, tay soyyp, qonaq etedi. Qoshtasarda qarasa toghyzdyng ishine jetekke jaramaytyn, jauyr bolghan qaraker at bar eken. Aqynnyng qyraghy kózi sony bayqap qalady. Sonan song toghyz qaragha jaqyn kelip, qaraker atqa bylay depti:

Beyshara, boldyrypsyn, qaraker-ay,
Keshke jayau jýrsem de almaymyn-ay.
Ózi jauyr, ózi kәri aqsaq eken,
Múnyndy alyp elge barmaymyn-ay.

Orta jolda boldyryp, ólip qalar,
Múnyng men obalyna qalmaymyn-ay.
Qaraker, jónindi aitshy ózing maghan,
Aytsanshy, qaydan kelgen sorly edin-ay?!

Jambyl osy jerde sózdi kelte toqtatady. Bәrining kózi Jambyldyng auzynda. Taghatsyzdyq. Bәri entelep otyr. Osy kezde Jambyl attyng basyn iyghyna deyin aparyp, Qaraker bolyp sóileydi:

Men jónimdi aitayyn, ai, Sýiinbay!
Týrgendegi mújyqtyng aty edim-ay.
Tóreng baryp sol jerden alyp kelgen,
Qysy-jazy ózimde bir tynym joq,
Ýstime shyr bitpegen qu edim-ay!

Jambyl endi arqasyn kenge salady. Asyqpay, saqaly bar adamday iyegin sipalaydy. Kózin júmady, eki tizesine salmaq salyp, tenselip qoyady. Búl Sýiinbay keypi. Sýiinbay endi sóiledi, sóilegende býy dedi:

Úitqyghan әrbir sózim jel qúiynday,
Han-qaragha sóilegen men Sýiinbay.
Aryz aityp aldymda jylap túrghan,
Kórding be jandardy qaraker tay.

Úrlyghyna mingizip kýndiz-týni,
Maldyqtan ketiripsing ony bylay.
Al jerden arqagha pyshaq salghan,
Tóre, Qúday bolsang da tartsanshy aibat!

Endi Jambyl Tezek tóre bola qaldy. Baghanaghy manghaz, kerenau otyrys joq. Shyndyq betin sharpyghan. Ottay ystyq shyndyq. Moyyndamasqa shara joq.

Tezek tóre:

Túsynda Abylaydyng Búqar jyrau,
Han Ádilding kezinde Týbek túr-au...
«Ár zamannyng bar deydi súrqyltayy»,
Súrqyltayym mening de eken mynau!

Tezek tóre sýrindi. Sýiinbay sózi tarady da ketti. Ashy sóz ne jaqyndastyrady, ne kórmestey bolyp alshaqtatady. Tezek tóre ghana emes aqyn da edi. Aqynnan aqyn jenilse – jenil, tóre jenilse – auyr. Osy eki úday kónilmen Tezek Sýiinbaydy sýieu tútyp qalyp edi. Sol senim aldamapty. Sýiinbay qyrghyzdyng Qataghanymen aitysta Tezek tórening atyn shyghardy.

... Búghymýiiz-Besmoynaqtyng sary jazy kónildi. Samal jel, saf aua, kókoray maysa syldyrlap aqqan búlaq. Búrq-búrq qaynaghan et. Qyp-qyzyl bolyp pisip jatqan bauyrsaq. Jelide – qúlyn, kógende – qozy, meste pisilgen sary qymyz. On eki qanat ýide Sýiinbay otyr. Ándetip otyr, әngimelep otyr.

Osy kezde jarapazanshynyng dauysy estildi. Sýiinbayday ústazdan bata alyp, aqyndyq jolyna týspekshi.

...Aq sәldesi basynda,
Boz ingendey bozdaghan.
Qaytyp sabaq beredi,
Aytqany ishke qonbaghan,
Oqyghansha men odan,
Dombyrany qolgha alam,
Óleng kirgen týsinde,
Jergógimde men bolam...

Balanyng sózi erek, óleni bólek. Sýiinbay únatty. Ekeyding Taghash pen Dýisen baylary qasqaru janysqa qonsy qonyp, mәre-sәre bolyp jatqan. Ári júrtty elendetken eki esim bar. Biri Sýiinbay da ekinshisi Sauryq. Tosyn dauys Sýiinbaydy selt etkizdi. Ólenning kiyesi qonghan bala ghana múnday sóz aita alady.

Jambyl iymene kirgenmen antarylyp qalghan joq. Kózi ótkir. Sopaqsha jýzi núrlanyp túr. Kishkentay dombyrasy iyghyna asylypty. Janaghy sózine tәnti boldy ma, kiyiz ýiding irgesinen shapan alyp, bala Jambylgha japty. Jambyl shapandy Sýiinbaygha úsynyp, bata súrady. Aqyndyqpen tapqan shapanyna qútty bolsyn aityp, Sýiinbay keyin bir batama layyq syy jasarsyng dep, qolyn jaydy:

O, Jambyl, bata deding – berdim saghan,
Baqytty, ómirli bol, jýrging aman.
Batasyn at ornyna berdi ghoy dep,
Qoymaghyng bylay shyghyp kinә maghan.

Sonynan Sýiinbaydyng ornyn basyp,
Tilinnen balyng tamsyn soralaghan.
Japagha riza bolsyn aita barghyn,
Osymen ókpelemey jýrsin maghan.
Áumiyn!

Búl bata qabyl boldy. Osydan birneshe jyl búryn Qarghaly boyynda Áshekey ýiinde Jambyl Sýiinbaydy kórgen. Biraq әli balang edi. Sondyqtan da bata súray almaghan. Endi on beske kelgen shaghynda on-solyn tanydy. Aqyndyqtyng qonghanyn sezindi. Búl kezdesu Jambyldyng taghdyryn mýldem ózgertip jiberdi. Sýiinbaydan bata alyp qana qoymay, qasyna ilesu qúrmetine ie boldy. Sýiinbay batasyna óleng men shapan japty.

Mening pirim – Sýiinbay,
Sóz sóilemen syiynbay.
Syrly, súlu sózderi,
Maghan tartqan sayynday.
Sýiinbay dep sóilesem,
Sóz keledi búrqyrap,
Qara dauyl qúiynday.

Jalghasy bar...

Uәlihan Qalijanov,

filologiya ghylymdarynyng doktory,
ÚGhA akademiygi

Abai.kz

7 pikir