Senbi, 23 Qarasha 2024
Dat 7336 22 pikir 7 Qantar, 2021 saghat 15:58

Bas prokuror kimdi jaqtap otyr?

QR Bas Prokurory Gh. Núrdəuletov pen
Joghary sottyng tóraghasy

J.Asanovtyng nazaryna!

Jaqynnan beri baspasózde, әleumettik jelide Kusmankyzy Saltanattyng janayqayy jii estile bastady.

Bastabynda әdiletti zang oryndary bar ghoy dep, әr eki jaqqa da sabyrmen qaraghan edik. Alayda, jazyqsyzbyn dep shyryldaghan qyzdyng sot isining úzaq jylgha sozyluy, densaulyghynan airyluy, әkesining qasiretten kóz júmuy, sheshesining mýgedektik kýige úshyrauy syndy qiyn jaghdaylar eriksiz nazar audarta bastady.

Kusmankyzy Saltanat óz aryz-shaghymyn «Kompaniya As-Ay LTD» jəne «Minmetals Kazahstan» JShS-ne kompaniya diyrektory – Jakulin Asqardyng júbayy Chjang Veyge kómekshi bolyp júmysqa ornalasqan kezinen bastaydy. Ár eki jaghyda bir-birine asa senimdi júmystar atqarady.

Osydan keyin, K.Saltanat: «2014 jylghy qyrkýiek aiynan bastap, Chjan Vey men Jakulin Asqar ekeui, Jakulinning densaulyghyna baylanysty ay sayyn Japoniyagha emdeluge baryp-kelip jýrdi. A. Jakulin Chjan Veymen Japoniyada bolghan uaqytta bala baghushymen birge kishkentay balalaryna qaraudy, qadaghalaudy, olargha tamaq satyp alyp otyrudy, sonday-aq Japoniyadan kelgenshe, júmystan (atalghan kompaniyalardan) Sәtbaev k-si, 24-8 mekenjayyndaghy pәterlerine osy kәsiporyndar satqan arnayy tehnikany satudan týsken aqshalay qarajatty әkelip jinaudy maghan tapsyrghan. Aqshalardy jatyn bólmesindegi garderob bólmening shkafynda túrghan seyfting ýstine eki aq qoraptargha salyp saqtauymdy tapsyrdy. Maghan ýiding kiltin jəne garderob bólmesining kiltin berdi (basqa bólmeleri kiltpen jabylmaytyn). Al shkaftyng ishindegi seyfting kiltin maghan tapsyrghan joq. Men Móldirden aqshalaryn alyp, jurnalgha toltyryp, aqshany qoraptargha salyp jinap jýrdim. Chjan Vey kelgen kezde, men oghan sol eki kiltti qaytaryp ýide jinalghan aqshany ótkizip beremin. Erteninde júmysqa kelip jasyryn jurnalgha ýidegi jinalghan aqshany rastap qol qoyyp beredi...» dey kelip, «31.12.2014 týste jiyen sinlim Aydana ekeumiz júmystan qaytyp Jakulinning ýiine kelip ýidi, aqshany tekserip, 12:00-den asa ýiden shyghyp Kamenka kentinde túratyn syrqattanyp qalghan əkemdi kóruge bardyq. 02.01.2015 kýni saghat 18:00 shamasynda Jakulinning ýiine keldik. Ýige kirgende teledidardyng kosuly túrghanyn bayqadym, seziktenip birden jatyn bólmedegi garderobty kiltpen ashyp qaraghanda aqshanyng joq bolghanyn kórdim» dep bayandaydy.

Osylaysha, K.Saltanat 102 qyzymetine habarlasyp, 430 000 AQSh dollary úrlanghanyn habarlaydy. Uchastkelik polsiyalar keledi, bólmelerden sausaq izderin alady, esik terezelerdi, tekseredi.

Oqigha osylaysha kýrdelesip, endigi jerde Saltanat: «Jana jyldan song mening mindetterimdi birte-birte basqa qyzmetkerlerge tapsyrdy. Nashar kónil kýide jýrdim, keshte júmystan qaytyp ýige kelgen song maghan Chjan Vey kýnde WeChat arqyly qarghap neshe týrli habarlama jazady...» dey kelip, 2015 jyldyng qazan aiynan Azamattyq sot isi bastalghanyn aitady. Osydan keyingi sot isinde kóbinde, dәiekti, dәlelderdi tolyghynan qarastyrmay, onyng ózine ghana shýilikkenin tilge tiyek etedi.

Oyng aituynsha, 2015 jylghy qantar aiynda diyrektordyng orynbasary Shakreeva Marhabat jəne esepshi Nurmanbaeva Shəmsha, 2015 jyly 16 nauryzda Saltanatty kabiynetine shaqyryp alyp, salyq organdary men qarjy polisiyasynyng tekserui bolghangha deyin buhgalterlik esepti retke keltiru qajettigin algha tartyp, úrlanghan aqshanyng kassagha resmy tirkelmegenin jasyru ýshin ony aldap, 2014 jyldyng jeltoqsan aiynyng 18, 19, 22, 23, 24, 27 kýnderimen jasalghan 9 shyghys-kassalyq orderlerge qol qoydyryp alghan eken.

Oqigha kýrdelene týsedi. 02.02.2016 jyly Jakulin Asqar qaytys bolady. Chjan Vey 29.03.2016 jyly ózin «As-Ay» kompaniyasynyng diyrektory dep jariyalap, Saltanattyng ýstinen alayaqtyq jasady dep Bostandyq audandyq sotyna aryz týsiredi. Saltanattyng aituynsha, osydan keyin «tergeushi Bekbalaev Jasúlan bolsa osy zansyz aryzdy qabyldap, alayaqtyq boyynsha tergeu isin bastaydy», 16.01.2019 jyly sot ashylady.

Barlyq barystarda «Kuəgerlerding jəne mening psihofizikalyq jaghdayym eskerilmedi, tipti yqtimal kýdiktiler jónindegi núsqalardyng barlyghyn úsynghan joq» deydi zardap shegushi. Ári ózining zandy úsynys-talaptarynyng eskerilmegenin, búrmalanghanyn aitady. «Qylmystyq isti sotqa deyingi tergep-tekseru barysynda tergeu organy men biletin qazaq tilin paydalanu jәne audarmashyny tartu qúqyghyn búzghan» deydi.

Osydan keyingi oqighany ol: «Sot tóreligining taghy da "jəbirlenushiler" jaghynda da ekendigine kóz jetkizgendikten, al qylmystyq is boyynsha tek qana eki trassologiyalyq jəne daktiloskopiyalyq saraptamalar ghana ótkizilgendigine qaramastan, al aiyp bolsa Qazaqstan Respublikasy QK-ning 176 baby 4 bólimi «b» tarmaghymen jəne 419 baby 2 bóligimen taghylghanyn eskere otyryp, 12.07.2019 meni zansyz jəne negizsiz sottap, meni sot zalynan uaqytsha tergeu izolyatoryna alyp ketti» dep bayandaydy.

Búdan ary qaray, 16.07.2019 jyly advokaty qalalyq sotqa appelyasiyalyq shaghym jazady. 15.01.2020 jyly qalalyq sot otyrysy ótip, 31.03.2020 jyly QR QK-ning 419 baby 2 bólimi kózdelgen qylmys qúramynyng bolmauyna baylanysty aqtap, 176 baby 4 bólimi «b» tarmaghynan QR QK-ning 254- babymen qayta saralanyp, osy bappen 2 jylgha bas bostandyghynan aiyru jazasyn taghayyndaydy. Sóitip, 10.04.2020 jyly QR QK-ning 71-baby 1-bóligining 2-tarmaghyna say sottyng aiyptau ýkimining eskeru merzimining ótuine baylanysty jaza óteuden bosatylady.

Jәbirlenushi K.Saltanat: «alayda, men qalalyq sottyng búl sheshimine kelispeymin. Men eshqanday qylmys jasamadym jəne óz mindetimdi de jauapkershilikpen atqardym. Úrlyq oryn alghannan beri ótken 6 jylda úrlanghan aqshany tappaghan polisiya qyzmetkerleri men ər sot otyrystarynda kópe-kórineu zang búzushylyqtar jasap otyrghan qúqyq qorghau organdary óz mindetterin dúrys atqarmady desem qatelespeymin» dep tújyrymdaydy.

Osydan keyin, Kusmankyzy Saltanat 10.12.2020 jyly QR Jogharghy Sotynan 2021 jyldyng 5 qantarynda ózine qatysty sot ashyluy turaly hat tapsyryp alady. Hatpen birge QR Bas Prokurory Gh. Núrdəuletovtyng jazghan kassasiyalyq tərtiptegi narazylyghy keledi. Gh.Núrdəuletov óz narazylyghynda qalalyq sottyng 31.03.2020 jylghy oghan qatysty shygharghan qaulysy men aqtau ýkimining kýshin joyyp, Bostandyq audandyq sotynyng 12.07.2019 jylghy ýkimin kýshinde qaldyrudy súraghan.

Sóitip, jәbirlenushi Saltanat  QR Bas Prokurory Gh. Núrdəuletovtyng narazylyghy negizinde, ózining qaytadan jazagha tartylugha úsynylyp otyrghanyn jetkizedi. Atap aitqanda, «Gh.Núrdəuletov óz narazylyghynda qalalyq sottyng 31.03.2020 jylghy oghan qatysty shygharghan qaulysy men aqtau ýkimining kýshin joyyp, Bostandyq audandyq sotynyng 12.07.2019 jylghy ýkimin kýshinde qaldyrudy súraghan» eken.

Kusmanqyzynyng aryzyna qaraghanda QR Bas Prokurory Gh. Núrdəuletov ony jazagha tartugha asyghyp otyrghan synayly.

Alty jyl boyy kóz jasyn kól qylghan qazaq qyzynyng jazalanuyna mýddeli bolyp otyrghan adamdardyng kózdegeni ne degen kýdik tuady. Ásirese, búl saual QR Bas Prokurory Gh. Núrdəuletov pen Jogharghy sot tóraghasy J.Asanovqa syn bolyp otyr.

«Men sizderden atalghan is boyynsha әdildik túrghysynan qayta qaraudy, maghan taghylghan barlyq aiyptaulardy alyp tastaudy, mening jazghan faktilerimning rastyghyn anyqtap, kinəli adamdardyng jauapkershikke tartularynyzdy ótinemin!» dep jylaydy qorghansyz qyz.

Óz basym qazaq qalamgeri retinde, QR Bas Prokurory Gh. Núrdəuletov pen Jogharghy sot tóraghasy J.Asanovtyng búl isti әdildikpen sheshuin súraymyn!

Jәdy Shәkenúly,

Qazaqstan Jazushylar Odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

22 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347