Júma, 22 Qazan 2021
Janalyqtar 2417 0 pikir 27 Aqpan, 2012 saghat 03:51

Qajyghúmar Shabdanúly. Qylmys (jalghasy)

ÝShINShI BÓLIM

ÝIIRLI ÚRY

I

Qúdiretti "tergeushim", ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz! Baqty tauynyng shyghys jaq etegindegi jap-jazyq dalagha shyqqanda sheshemning "tezek terui" qiyngha soqty.

- Shekaragha kelippiz, - dedi sheshem, - anau túrghan shekara kýzetining ýii! Qarasam, Baqtynyng bauyrynan kóp tereze bizge qarap tónip túr, biz odan ótip dәl kóz aldyna kelip alyppyz. Kóp kóz aralarynda Kamal, Mәken tәtelerimning de әdemi kózderi bar siyaqty, barlyq kóz bizde! Búryn kýlimdep, sýiispenshilikpen qaraytyn kózder endi sústanyp, suyq qarap túrghanday. "Jaqyn arada bir ýy joq, tezekti qaydan kelip terip jýrsinder, qayda aparmaqsyndar?! Qaneki, endi qayter ekensinder, kórelik!" degendey. Kýn enkeyip qalghan, aspan ap-ashyq. Sol kóp tereze jaqtan salqyn ghana samal jel kelip túr. Men qanshalyq qorqynyshty ekenin bilmey, úyalghan siyaqty boldym. Sheshem súp-súr bolyp ketti. Tezek tergen boludy qoyyp, bilegimnen ústady da, meni jaghasyna tobylghy ósken bir aryqtyng ishine týsirdi. Tobylghy býrlegen kez. "Enkeyip jýr!" dep kýbirlep ózi de búgha jóneldi. Aldymyzda qorghany tórt qúlaqty beyit túr edi, sonyng daldasyna keldik. Sheshem beyitting ishine kirip, kýn batqansha tasalanbaq bolyp edi, men qorqatyndyghymdy bildirip qynqyldadym. Meni dedektetip qayta shyqty da, әlgi aryqtyng ishine týsirdi. Jelkemnen basyp jatqyzyp, ózi jan-jaqqa baspalay qarady.

ÝShINShI BÓLIM

ÝIIRLI ÚRY

I

Qúdiretti "tergeushim", ótirik qossam tas tóbemnen úrynyz! Baqty tauynyng shyghys jaq etegindegi jap-jazyq dalagha shyqqanda sheshemning "tezek terui" qiyngha soqty.

- Shekaragha kelippiz, - dedi sheshem, - anau túrghan shekara kýzetining ýii! Qarasam, Baqtynyng bauyrynan kóp tereze bizge qarap tónip túr, biz odan ótip dәl kóz aldyna kelip alyppyz. Kóp kóz aralarynda Kamal, Mәken tәtelerimning de әdemi kózderi bar siyaqty, barlyq kóz bizde! Búryn kýlimdep, sýiispenshilikpen qaraytyn kózder endi sústanyp, suyq qarap túrghanday. "Jaqyn arada bir ýy joq, tezekti qaydan kelip terip jýrsinder, qayda aparmaqsyndar?! Qaneki, endi qayter ekensinder, kórelik!" degendey. Kýn enkeyip qalghan, aspan ap-ashyq. Sol kóp tereze jaqtan salqyn ghana samal jel kelip túr. Men qanshalyq qorqynyshty ekenin bilmey, úyalghan siyaqty boldym. Sheshem súp-súr bolyp ketti. Tezek tergen boludy qoyyp, bilegimnen ústady da, meni jaghasyna tobylghy ósken bir aryqtyng ishine týsirdi. Tobylghy býrlegen kez. "Enkeyip jýr!" dep kýbirlep ózi de búgha jóneldi. Aldymyzda qorghany tórt qúlaqty beyit túr edi, sonyng daldasyna keldik. Sheshem beyitting ishine kirip, kýn batqansha tasalanbaq bolyp edi, men qorqatyndyghymdy bildirip qynqyldadym. Meni dedektetip qayta shyqty da, әlgi aryqtyng ishine týsirdi. Jelkemnen basyp jatqyzyp, ózi jan-jaqqa baspalay qarady.

- Astaghypyralla, kelip qaldy! - dep mening basymdy basa týsip qúlady. - Qybyrlamay jat, iyti bar eki әsker kelip qaldy!

Men de sheshem siyaqty etpettep qybyrsyz jatyp qaldym. Biz kórmesek olar da kórmeytindey. Kózimdi shart júmyp alyppyn. Jýregimning qatty soghuynan jer dýrsildep ketkendey sezildi. Sóitsem, attyng ayaq dýbiri eken. Biz kelgen jaqtan beyitke kelip, attan týskendey boldy. It shәu ete týsti.

- Nelizya! - dedi bir juan dauys. Itting ýni ekinshi shyqpady.

- Qybyrlama, - dep sybyrlady sheshem, - jel soghar jaqtan qimyldamasaq sezbey qalar!.. Attary ar jaghyna jayyldy... Búl jaqqa bettemese eken! A, qúday, aqsarbas!

Tobylghynyng arasynan syghalaghan sheshem eki soldattyng endi beyit qorghany ýstinde otyrghanyn aitty. Aramyz jiyrma adymday ghana jer. Olar danghyrlap sóilesumen boldy da, sheshem sybyrlap, qúdaygha jalbarynumen boldy. Kózimdi shart júmyp alyp men jattym. Kózimdi ashsam-aq kórip qoyatynday, bashpayymdy jybyrlatsam estip qoyatynday, tirligim jýregimning soghuynan ghana sezilip jatty. Bir shaqta ony da sezbey úiyqtap qalyppyn.

Myltyq tars ete týskende, selk etip oyanyp kettim. Sheshem jelkemnen basa qoydy. Kýn batyp, qaranghy týse bastaghan eken, myltyq jәne eki ret atyldy. Qúlaghym bitip qalghanday betime betin tósep jatqan sheshemning ernining jybyrlauyn ghana kórdim. Ol bir kezde basyn kóterip moynyn soza-soza ornynan tik túrdy.

- Túra ghoy, jaryghym, ketti, - dedi sheshem, - beyitting ishinde bolsaq, qolgha týsedi ekenbiz, sening sәby jýreging sezinipti!.. Jýreyik endi!

Soldattar batys jaqtaghy zastavagha ketisimen, biz shyghys jaqqa tarttyq. Jer betin dýley qaranghylyq basty. Júldyzdargha qarap baghyt týzep, aldyda sheshem keledi. Oghan ilese almay dedektep jýgirip sharshap ta qaldym. Sheshem sәl ozyp baryp jer sipaylaydy. Tegis dalada jusannan basqa esh nәrse joq ekeni baypaqshang ayaghyma aiqyn bilinip keledi.

- Nemene, apa? - deymin. Endi jetkenimde dem aldyrmay ol taghy jýrip ketedi.

- "Shekaradan ótken song shóp súiylyp ketedi. Shәueshek jerine ótkenindi jerding taqyrlyghynan bilesin" degen naghashyn.

Sheshemning ayaghy jerge tiymeytindey, úshyp baryp qonatyn aldamshy torghay siyaqty lyp etip taghy ozyp ketedi. «Qona qalghanynda» jan-dәrmen borsandap taghy quyp jetemin. Qys boyy jegen bólkem osylaysha qualaumen ter bolyp aghyp, bir kezde ada-kýde bitkendey kórindi. Endi jýre almaytynday halge týstim. Biraq, sheshemning arqasynda jarty qap jýk bar, jarymy - mening kiyimim. Oghan qosa meni arqala deuge tilim barmay, aryq sheshemdi ayaymyn. Artta qaludan qorqamyn - ekeui de qiyn boldy.

- Aqyryn jýrshi, apa! -  dedim bir kezde, - sharshap kettim!

- Biraz shyda, jaryghym, az qaldy!.. Búl jerde aqyryn jýrsek ústalyp qalamyz, tang agharmay túryp ótip aluymyz kerek.

Sheshem qolymnan jetektey zytty. Erkinmen dedekteuden eriksiz dedekteu qiyn bolady eken.

- Jýre almaymyn, apa, sen jýre ber! - dedim de tartynyp túra qaldym. - Artynnan barayyn!

- Qasqyr jep qoyady!

-Joq, oghan kórinbey jatyp alamyn! - dep otyra qaldym. Sheshem kýrsindi de, daghdaryp túryp qaldy, otyra ketti ózi de. Aldynghy jaghymyzdan byryldap eki ýirek úsha jóneldi.

- Áne jerde su bar eken jýr, sol jerge jetip demalayyq!..
Sheshem meni arqalap aldy, salmaghymdy jenil týsiruge barynsha tyrysyp kóterilgen bolyp kelemin. "Ózi aryq, ózi kishkene sheshem ghoy, ólip qalsa qaytermin" degen oimen janym qansha ashysa da lajym qalmap edi.

Álgi ýirekter aryqpen aghyp jatqan sudyng bir jayylmasynan úshypty. Sheshem meni jerge qoya salyp, qabyn jastana qisaydy. Onyng da qatty sharshaghanyn endi bildim. Nedәuir ýnsiz otyryp demaldy.

- Mynau jer suarugha keltirilgen su ghoy tegi, Shәueshekting egindigi bolar, ótken siyaqtymyz, endi demalayyq! - dedi de, әreng qozghalyp qabynan oramalgha orauly bólkeni aldy. Su iship, bir japyraq nan jeuimdi ghana bilemin, úiyqtap qalyppyn, sheshem júlqylaghanda әreng oyandym.

- Qabyken, Bighabil!.. Úiqyndy ashshy!.. Áne Kәkeng kele jatyr! Anyqtap qarashy! Bizdi izdep kele jatqan әkeng men Biygeldi emes pe!..

Tang qylandap qalypty. Aldynghy jaghymyzdan eki baran kórindi, birinen-biri sәl biyikteu, qatar kele jatqan eki adam tәrizdi. Alasalau, keng iyqty, juany - әkem siyaqty, biyikteui jelemikpen yrghalyp túrghanday, enkendep, týieshe adymdap jýretin Biygeldige úqsay qalypty. Men de sol ekeuine úqsatyp, qadala qaradym.

- Eki terek qoy, apa, - dedim bir kezde, - әne, myna jaghynda da sonday kóp terek túrmay ma!

Sheshem terek ekenine sonda sengendey boldy. Men mylqau jayshylyqtay kórsem de, búryn kórmegen jat elge kele jatqanymyzgha qamshyl sheshe qatty alandap, jýrek toqtata almay qalghan eken. Kirpik ilmey, tik otyryp tang atqyzypty. Dereu mening baypaghymdy tazalap, qaghyp, etigimdi kiygizdi. Týie jýninen sheshemning sheber qolymen boygha shaq toqylghan beshpet-symy bar edi, ony da qaghyp-tazalap, beti-qolymdy jughyzdy. Taghy da jýrip kettik. Biraq, týndegidey asyqpay, jay jýrdik. Aldymyzdan Shәueshek qylandady, kóp shynarly-terekti qala kórinedi. Dәl basyp tauyppyz. Sheshemning aituynsha, naghashym búl qalagha eki-ýsh ret kelip qaytqan eken. Jolgha qanyqtyghymen dәl núsqapty.

Kóp terekti qorjadan alysyraq jýrsek te, it ýrip andaghaylay jýgirdi bizge qaray.

- Búl jaqta it ne degen kóp, apa?! - dep men shesheme tyghyla
berdim. Sheshemde tayaq jalghyz, al itterding auzy tym kóp.
Olar qaptap, auyzdaryn asha, baybalamgha basa jetti, qatty sastym.

- Otyra qal! - dedi sheshem. - Otyrghan adamdy it qappaydy.

Ózi otyryp aldy, oghan tyghyla otyrdym men. Jan-jaghymyzdan arsylday berdi itter, atyp túrsaq bas
salatynday, órshelene ýrip, typyr etkizbedi. Bar ýlken auyz,
bar uly tis bizge tónip túr, beytanys jerding itterinin
ortasynda býristik endi. "Búl jerde it kóp eken, sorymyzdy
qaynatyp, әli talay qabady ghoy!" degendey oimen jýregim
zyryldap otyrdy. "Otyrghan adamdy it qappaydy" degen
sheshemning әlgi sózi rastalghanday boldy. Bir shaqta itter bir-birden kete bastady. Eng songhy kók ala tóbet pen qara qanshyq
qybyrsyz bizden zerikkende bir-aq qaytty. Olar alystap
endi jýgirmeytin bolghanda ghana qozghaldyq ornymyzdan.

"Otyrghan adamdy it qappaydy" dep kýbirley erdim shesheme. Beytanys jerding tabaldyryghyn osy sózben attadym.  "Endigi jerde itten qorqudyng jóni joq eken!"

Shәueshekting shetki tamdaryna da ilindik... Etektey qara saqaldy bir dәu adam jyrtqan jerden aryq jasap, qyr soghyp jýr eken. Soghan bettedik. Onyng qolyndaghy "tesesi" de dәu, etektey eken. Men aldymen soghan tandandym:

- Apa, tesesine qarashy, ne degen ýlken?!

- Ketpen degen osy, - dedi sheshem.

Eginshi bizge qarady da kýlimsirep, jyrtylghan jerding shetin núsqady. "Shetimen jýrinder degeni eken". Sheshem kilt búrylyp shetke tartty, men de búryldym. Degenmen eki kózim eginshide boldy. Pishini bir týrli, býkil alqymyna, tipti keudesine de saqal ósipti.

- Mynau qanday adam, apa?!

- "Sart" deytin halyq osynday bolady.

- Búl da sart pa, juas qoy ózi!

Sheshem myrs etip kýlip jiberdi. "Oybay-ay, sart kele jatyr!" dep bala qorqytatyn keybireulerding sózi esine týsken siyaqty.

Álgi "juas sarttyn" jýzinen jylynghanday, biz kóshege kirdik. Kýn jana shyghyp órlep keledi. Ýp etken jel joq, әli japyraq jaya qoymaghan súp-súr terek bizge jatyrqay qarap, beytanystyqtyng belgisin kórsetkendey boldy, dese de tym-tyrys. "Kel" deytindey de, "ket" deytindey de eshkim joq siyaqty. Úiqyly-oyau, alang ashyq jatqan shet kósheden jalghyz qyz kórindi. Mәken pishindes, biraq, odan kiyimi de, tazalyghy da jýdeuirek, taqtaylary arsa-arsa, tozghyn qaqpanyng aldynda úiqydan jana oyanghanday manaurap otyr. Sheshem soghan búryldy, sirә Mәkendey kózine jyly kóringendikten búrylghan bolsa kerek.

- Jaryghym, Qayysbek degenning ýiin bilemisin! - dep súrady odan. Qayysbek - bayaghy Kýmisjan marqúmnyng aghasy, Biygeldining naghashysy edi.

- Bilmeymin! - degen qyzdyng erni búrtiya qaldy.
Shytynaghan qabaghy men shikireye qaraghan kózi kónilge
tikendey tiyse de, qaqpanyng ishine qarady sheshem.

- Áke-shesheng bar shyghar, solardan súrayyqshy!

- Súmalak qalendyrlar qaydan keledi osynda!

- Qalendyr emespiz, olay deme, shyraghym!.. Esh
nәrselerinning keregi joq, jón súrayyq, - dep, sheshem
nazalana kirdi aulagha.

- Qalendyr degen nemene, apa?! - dep súray óttim qyzdyng aldynan.

- Qayyrshy degeni bolar!.. Qúdaydyng uaqytysy ghoy múny estirttirgen!.. Kelmey jatyp estidik-au!

- Qazan-oshaqty lapas astynda túrghan bir kekseleu qyzyl-sary әiel sheshemning sózin estip kýlimsirey qarady.

- Keliniz! - dep alyp amandasty. - Ne deydi mening qyzym?

- "Qalendyr" degen sózdi endi estip, keyip kele jatyrmyz! - dedi sheshem.

- Keyimeniz!.. Qayyrshy tym kóbeyip ketip, jaqynnan beri yghyr bolyp qaldyq. Beysharalardyng bәri de "qayyrshy" dese shamdanady. Eshqaysysy qayyr tilep kórmegen adamdar kórinedi. Sizderdeyding mәn-jayyn talay ret týsindirdim, sonda da aita beredi búl qyz, meyjazy solay. Qapa bolmanyz, otyrynyz, shay demdep bereyin? Nandarynyz bar shyghar? - dedi әlgi әiel.

- Shayymyz da bar, -  dep sheshem eski kiyiz ýstine baryp otyrdy.

- Sizding shayynyz -  qaghaz shay, bolmasa pamila shay shyghar? Jyng qara shay iship kóriniz endi, qazaqtar qúnan shay deydi ghoy, sony ishiniz!  - dep sary әiel shәugimge juan-juan bútaq aralasqan qara japyraq siyaqty shaydy bir uys qyp bir-aq saldy.

-  Basym auyryp kelip edi, jaqsy boldy-au, - dep kýrsindi sheshem.

Samay shashyn shyqshyttan tómen týsirip tegistep qyrqyp qoyghan, tasyrayghan juan qara kózdi, jastau qara әiel kelip amandasty. Maghan bir týrli jat kóringenimen, ol da bizding jaydy tolyq biletin búrynnan tanys adam siyaqty sóilesti. "Gyfular", "soldattar" degendey key sózderi bolmasa, múnyng tilinde de mýkis joq. Qazaqsha sóilep, bizding jerdegi jәitti sóz etti.

- Apa, búlar da sart pa? - dep sybyrladym shesheme. - Búlar bizdi qaydan biledi?!

- Bizding el kóp kelip jatyr ghoy, solardan estigen shyghar.

- Myna bala bek pakyz eken, - dedi ýy iyesi әiel samay kekildi әielge qarap, - Matiriym bay "bir úl bala baghyp alsam!" dep jýr edi. Osy balany satyp bershi!

- Salamattiligi yakshy, shyraylyq bala eken... Biraq, shonyraq!.. bala bolmaydy, sәl kishirek bolsa!

- Myna balanyz neshe jasta?-dep súrady sheshemnen. Sheshem ne derin bilmegendey anqiyp qarap qaldy. Men shesheme qaray berdim.

- Súmdyq-au, laq emes, qozy emes, bala satqany nesi!- dep sheshem ekeuine kezek qarady. Eki qatyn qatar kýldi.

- Balanyzdy bizge berseniz, izdegen adamynyzdy tauyp berip, jaqsy jerge ornalastyryp qoyar edik, aqsha berer edik!

- Po, qúday saqtasyn! - dep kýrsinip qaldy sheshem. - Ony aita kórmenizder!.. Onday halge jetkemiz joq!

Sheshem iship otyrghan shayyn qoya salyp, ornynan túrdy, men de túrdym.

- Shoshymanyz, aldyramay shay iship shyghynyz, - dedi ýy iyesi әiel, - arghy betten kelgenderden bala satyp jýrgender kóp bolghan song súrap edik, bermeseniz yqtiyarynyz!.. Shay iship bir-aq shyghynyz, sharshap kelipsiz!..

- Súmdyq eken mynalarynyz, - dep sheshem qayta otyrdy, - segiz jasta ózining kishi әkelerine de, naghashysyna da bermey әkele jatyp, endi jolda satpaqpyn ba múny!.. «Qúlaq estimegendi kóz kóredi» degen osy ghoy!

- Qapa bolmanyz! - dedi samay kekildi qara. - Kóshege
shyqqanda kórip te qalasyz. Qashyp kele jatqan beysharalar bek qiynshylyqta qaldy, asharshylyq, kәsip tabylmaydy. Qinalyp qalmasyn dep aitqanymyz!.. Búl jerde kiminiz bar edi? Bilsek jetkizip qoyayyq!

Ákemning tuys, jekjat tanystardyng bәrining atyn aityp sheshem bir-birden súray berdi. Shay ishpey kekjiygen boyy men otyrdym. "Qúnan shayyndy!" dep qoyamyn ishimnen. Býirek betti bir әiel lapastyng qarsy jaghyndaghy bir kishkene tamnan shyghyp qarap túrdy da, bizge qaray aqyryn basyp keldi. Ájimi mol, jýzi totyghyp qara-qonyr tartqan qazaq әieli eken.

- Kimdi izdeysiz! - dedi qaray qalghan shesheme erin úshymen ghana amandasyp. Jana aityp shyqqan adamdardyng atyn, týr-týsin sheshem tolyghymen qayta aityp shyqty.

- Qayysbekting ýiin bilemin, jýriniz aparyp salayyn, - dep qalghanda, kózim jarq ete týskendey boldy. Ere jóneldik. Kýn shaqyrayyp ysy qalypty. Sәskege órlep qalghan sol kýn maghan batystan órlep kele jatqanday sezildi.

- Apa, Shәueshekting kýni batystan shygha ma? - dedim men. Bastaushy әiel kýlimsirep maghan ayay qaraghanday boldy:

- Kýn batystan shyqpaydy, balam, shyghys jaq osy!.. Jat jerge kelgen song kýn de jat bolyp kórindi-au. Qaytsin beybaq, basy ainalyp qalghan ghoy, - dedi sheshem.

Ekeui kýrsinise, múndasa ayandady. Jana әielderding "balandy sat" deuin shaghynyp, jylay aitty sheshem. Kózderin ekeui de jaulyqtarynyng púshpaghymen sýrtti. Biri múnyn aityp jylasa, bireui qosylyp jylaydy. Birine-biri búryn mýlde beytanys adamdar, ata-babalaryn aityp tanyspay jatyp-aq jýrekteri lezde tabysa qaluyn qarashy! IYe, adam balasyn múndastyq tanystyrady, múndastyq dostastyrady, múndastyq birlestiredi ghoy. "Búl әiel de biz siyaqty eken ghoy" dedim ishimnen. Ol bizding el jaqtan kelip satylghan jas úl-qyzdardyng kóp ekenin, jergilikti úighyr, hanzu, kýizulardyng da, tipti búryn kelip oryn teuip qalghan qazaqtardyng da búl "saudagha" әdettenip qalghanyn aitty.

Eki kósheni ainalyp, bir ashyq qaqpanyng aldyna kelgenimizde bastaushy әiel, sol esikting týp jaghyndaghy kishkene qaraqúrym kiyiz ýidi kórsetti de qosh aitty. Biz aulagha kirdik, kózimiz kiyiz ýide ghana bolyp, jan-jaghymyzgha qaramay jýre berippiz. Dәu aq tós qara it ars ete týskende bir-aq bildik te, otyra almay qaldyq. Sheshem enkeygenshe bolmay, it iyghynan ala týsti. Kiyiz ýiden jýgire shyqqan Qayysbekting әieli shanq ete týskende it tayqap jónele berdi. Naghashy jenge amandasudan búryn sheshemdi ýiine qoltyqtay kirgizdi. Sheshemning sol jaq topshysyna it eki tisin batyryp ýlgergen eken. Jaraqatty kórdi de qayta jýgirip shyghyp, sol itting jýninen júlyp әkeldi. Otqa shala kýigizip, tis jaralaghan jerge basty da, shýberekpen tandy. Amandasu da, jay-kýy de sodan song bastaldy. Qayysbek joq eken. Áyel dalbyraqtap bizdi kýtumen boldy.

"Otyrghan adamdy it qappaydy" degen sózdi men ishimnen qaytadan tekserumen boldym. "Biz otyra almay qaldyq-au!" Olay emes, bizding otyruymyzdy ol tospady... Oray bermey orala salatyn it eken!.. Álsizdikke, әdildikke qaramay, tek tisining kýshine ghana sýienetin әuleki it kóp siyaqty búl jerde! Baghanaghy qyzdyng qylyghyn kórmeymisin, biz oghan ne izdep kelgenimizdi aitsaq ta, ''qalendyr" dep saldy ghoy. Búl da әi-shaygha qaramay "ap" dep qaba salu emes pe!..

-  Qabaghan iyt, - dedi Qayysbekting әieli bizge shay qúiyp berip otyryp.  -  Baylauly bolatyn, qayyrshy kelmesin dep qoya beretin boldy. Itter qayyrshygha ósh bolady ghoy, biz jaqtan kelgenderding baspana tappaghandary bir nәrselerin kótere jýredi. Túrghyndar onyng bәrin de qayyrshy dep biledi. Búl jerde iyesiz kedeyding ólimi súrausyz bolghan son, iytin әdeyi qoya beredi. It iyesi de qorasyna adam kirudi jaqtyrmaytyn Itbay. Basqa kәsip tabylmaghan son, әiteuir kýn kóre túru ýshin lajysyzdan tegin jaldanyp otyrmyz...

Men bay emes, it jayynda ghana oilandym: "itter qayyrshygha nelikten ósh bolady eken deshi?! Ózi tamaq taba almay sandalyp, ash jýrse, onyng ýstine itterding bәri ósh bolsa, qalay kýn kórmek!.. Olargha ózining iytining ósh ekenin bile túryp nege qoya beredi, tegi iyesi de ósh bolghandyqtan qoya bergen ghoy. Ózining tisi ótkir emes, qaba almaytyn bolghan son, tym bolmasa iytim qapsyn deydi ghoy. Ras, it iyesine tartady eken!"

- Ol jaqtan ashyghyp qashqan beyshara halyq, búl jerge kelip ashtan qyrylyp jatyr deshi! - dedi sheshem, - "qayyrshygha jel qarsy" degen osy da!

"Bәlә, qayyrshy bolsa bәri qarsy bolady eken, qayyrshy bolmau kerek eken. Onan da apamnyng meni satyp jibergeni jaqsy eken! Bayqap jýrip, qashyp kele salmaymyn ba!.." dep oiladym men.

Ákem Dórbiljin degen jerge ketipti. Qayysbekting әieli men sheshemning әngimesin osy sózge kelgende tynday qaldym. Ótken bir júmanyng ishinde Aqtay, Sanatpaylar da qashyp kelgen eken. Eldi soyqanmen tozdyryp bolyp, shoqpar ózderine tiyerde qashqan kórinedi. Ákemning Shәueshekte ekenin bireuden esty salyp, Sanatpay Dórbiljinge zytypty da, Aqtay Shaghantoghay degen jerge bezipti. Ákem Dórbiljinge aldymen Sanatpaydy óltirmek bolyp ketipti. "Oralyp kelip, Aqtaydy óltiremin de, Mәdiyan kelip qalmasa, balalardy ertip elge qaytamyn" dep jýr eken. Biygeldi tómengi jaqtaghy Ergeyti degen jerde Smayyl atty dýngenge malaylyqqa túrypty. "Bighazy Ilushinde bir qazaqtyng qozy-laghyn baghyp jýr" deydi. Bighadil qayda ekenin Qayysbekting әieli anyq bilmeydi, bireuden estuinshe ol osy Shәueshekte siyaqty.

- Áspet apasynyng qolynda ma, iә Quandyqtyng iyeliginde me, әiteuir osynda jýr dep estidim, - dedi. - Biraq, olardyng óz ýileri de byt-shyt. Bireui oida, bireui qyrda qanghyp jýr. Olardyng da eshkimge qaraylasar kýii joq.

"Bighadilimdi it talady-au!" degen oimen denem titirkenip ketti.

- Búl jaqqa kelip erinen búzylghan әielder kóbeyip ketti, - dep Qayysbekting әieli taghy bir taqyrypqa kóshti. Kýn kóre almaghan song qaytsin, senderding tuystarynnan Núrjannyng inisi Júmabekting әieli búzylyp, qytaygha tiymekshi bolyp jýr. Qúlnazardyng ýlken qyzy - Balbiyke búzylyp, ol әlgi Biygeldi túrghan Smayyl dýngenge tiymekshi dep estidim. Ol óz kýieui Tórehannan jasyrynyp, bir jerde tyghylyp jatyr deydi. Júmabek te, Tórehan da dal bolyp qanghyryp jýr.

Sheshem auyr kýrsindi. Shay iship tynyqqany sol, sharshap óni qasha týsti. Shiryghyp qozghalaqtay berdi.

- Al, endi maghan Quandyqty tauyp ber! Kóshege shyghayyq, kim kezdeser eken.

Qayysbekting әieli tynyghugha sheshemdi kóndire almaghan son, týs aua kóshege ózin ertip shyqty. Ýlken kóshe qym-quyt, qayshalys jýris. Adamnyng kóbi bosqyndar kórinedi. Qayda bararyn bilmegendey, sendelip beker jýr. Tymyrsyq-ystyq quyryp jatqanday, bazar baj-búj etedi. Týkke túrmaytyn birdemesin tik kóterip, "arzan, arzan" dep aiqay salady. Keybirining kótergen nәrsesi men aiqayynan adam úyalghanday, al ózderi shimirikpeydi.

"Shanshar rru...u" dep úrandaghan ashy dauysqa jalt qaradym, onyng kәsibi tipti "әbýiirsiz" eken: bir búryshta qanyltyr astaugha ot jaghyp alypty. Temir istikke janyshqan turamysh etterin jelpip qaqtap, qúnyperen aiqaygha basyp bir "sart" otyr. Temir istikten et júlmalap jep birnesheui týregelip túr. Ystyq istikti auzyna súghyp, jarytymsyz etin tistep alyp qalady da, istikti túmsyghyna kóldeneng tosa qoyady. Múrnyna súghyp alar ma eken degen qauippen túryp qalyppyn, sheshem ozyp ketken eken. Qayta oralyp kelip jetektey jóneldi. Yghy-jyghy bazardan bas ainalghanday, an-tang bolyp әreng shyqtyq. Endi adam siyrey bastady. Qatar tizilgen sauda dýkenderinen maghan mýlde beytanys iyister sezildi. Birde jaghymdyraq sezilgenimen, birde sasyq, shirigen shópting iyisi me, sasyghan kók dattyng iyisi me kýlimsi birdemeler mónkiydi. Onday dýken ashyp túrghandardy "qytay" dep tanystyrdy. Olargha tanyrqap kóbirek qarap óttim. Olardyng neler ýlken, neler әdemi dýken ústap túrghandaryn kórdim. Keybireui sonday sәndi bay bolghanymen, kóbi jýdeu, aryq, úsaq-týiek nәrseler satyp jýredi eken...

Sóitip bar kóriniske tanyrqay da, jatyrqay da qarap kele jatqanymda, artymnan asa bir tanys dauys shanq ete týsti.

- Apa, apa! - dep úshyp keledi tyrtighan jalanash qara bala. Onyng artynan tórt-bes bala quyp keledi eken. Qashyp kele jatqan tanys dauysty balanyng túla boyy qojalaq-qojalaq, qap-qara. Bútynda borshalanghan shtany ghana bar. Tanymasam da qayyrylyp qarap túryp qaldym.

- Qyrau, analar meni kýnde úrady! - dep maghan jylamsyray shaghynyp óte shyqty da, shesheme baryp tyghyldy.

- Bighadil!.. Qadenim! - dep sheshem qúshaqtay alghanda әreng tanydym. Quyp kele jatqan "itterge" júdyryghymdy týiip, qarsy jýgirip edim, jalt berip qasha jóneldi olar. Boy túryqtary Bighadilding ózindey bolghanymen, kiyimderi býtin eken olardyn. Óshige qudym men. Solaqay qolyn týiip alghan. Etikti, shekpendi, balpanaqtay bir juan úrarmandy kórgende bayaghynyng batyrlaryn kórgendey boldym. Aldy-arttaryna qaramay zytty әlgiler. Biraq, sheshesinen úzap qua beruge batyrgha da jan kerek siyaqty, tez qaytty. Ayay qaradym Bighadilime. Boyy menimen tep-teng edi, kýigen kartop tәrizdi mújyrayyp, semip qalypty. Sheshem Bighadildi bir qolynan jetektegende, ekinshi qolynan mening de jetektegim kelip, bir jaghynda qatar jýrip otyrdym. Tipti qúshaqtaghym keldi. Biraq batylym jetpedi. Birdemege asyqqanda búryn ol meni jetektey jóneletin edi ghoy. Keng qaryndaghy úranyng ýstinde oinaqtaghanymyzdan keyingi birge jýrgenimiz osy. Ol endi menen kishireyip, inim dep erkeletsem bolatynday, tipti, kóterip alsam da iykemge kónetindey kórindi. Biraq, ýsti-basy óte bylghanysh. Sheshem sýigen betine, kózine, auzyna kóp qaradym onyn. Adam jeuge kelmeytin әldeneni jegendigi basyn kýnge qoyyp úiyqtaghandyghy, bylapyt jerding iyisi balghyn denesine tolyq sinip, tipti kózine de kirip alghandyghy kórinip túr. Kózi auyryp, bylshyq basyp alypty. Beti men qoly, keudesi men arqasy aighyz-ayghyz. Ayamas jyrtqysh túyaqtyng izi sau tamtyghyn qaldyrmapty! «It talady ma» dep súrayyn dep edim, auzym jónge kónbey, qisaya berdi. Sheshem de, Qayysbekting әieli de ýnsiz jylap keledi. Bighadil qalyndau qabaghy byrysyp, shaghynuyn kenkildep jylauymen ghana bildirdi. «Itting balalary, osynday kýidegi balany ayamay taghy úrghaly quyp kele jatyr-au!» degen oimen bar denem qalshyldap ketti. «Nesin aldy eken?!» jat jerde qanghyghan әlsiz-qorghansyz jetimning kýni osy bolghany ghoy!.. Aqtay, Sanatpaylar da aqyrghy kegin osy kishkentay Bighadilden alypty-au!.. Solardy tauyp óltirip qana kelse eken әkem!.. Osylay boluyna Bighadilding ózi de sebepshi boldy ghoy. Ol  astyq qoymamyzdy aityp qoymaghan bolsa, ózi de, biz de osylay qanghymas edik! Ózinen boldy, osy sor týrtken ghoy ózin!..

Qúrmetti "tergeushim", qylmyssyz adam jazalanbaydy. Eger Bighadil ózi osylay qanghymay, jeytin esh nәrsesi qalmasa da qozghalmay jatyp alyp, shaghy jetkende typ-tynysh qatyp qalsa, it talap, osynshalyq jaza kórmegen bolar edi. Oghan bizding janymyzdy ashtyqtan tanba-belgilerding barlyghy - qylmystardyng belgisi. Osynshalyq qylmystygha mendey qylmystynyng ghana jany ashyp, mendey qylmysty ghana onymen birge jylasady.

 

P

 

Sheshem Bighadildi kóshe aryghynyng suyna juyndyryp almaqshy bolyp edi.

- Kelininning ýii múnda! - dep Qayysbekting әieli bir qoragha kirgizip әketti.

Bizdi ong jaq betinde meni bar, qyp-qyzyl bolyp boyanyp, jaqsy kiyingen, keykish múryn Raqima deytin jengemiz qarsy aldy. Núrjannyng Kenjesarydan tughan inisi Júmabekting әieli osy edi.

- Po-o! - dep kekete kirdi sheshem onyng ýiine. Tap-taza sypyrylghan kishkene ghana bir auyz ýiding jarymyn alyp jatqan sәkining ýsti qyzyldy-jasyldy, әlem-jәlem, ýy ishin arzan qoldy birdemelerimen bezendirip qoyypty. Sóitse de, mýnkigen bir shirik iyis shyghyp túr. Bәrimiz Raqimanyng betine qaray berdik. Búrynnan qyp-qyzyl, bolat betti qyzyl sary әiel, onyng ýstine dalap jaqqan song ne onsyn, shýkirmen boyalghan teridey qoy kýreng jiyrenning ózi bola qalypty.

- Júmabek qayda? - dep sheshem qatandau ýnmen soza súrady. Raqima ýndemey tómen qarap ketti de, esik kózine taman barghanda jauap qatty:

- Bilmeymin, - dep shәugim alyp shay qaynatugha dayyndaldy.

- Ishpeymiz, qaynatpay-aq qoy! - dedi sheshem. - Jana iship shyqtyq!.. Onan da su bershi, myna balamdy juyndyryp alayyn.

Sheshem Bighadildi juyndyryp bolghansha Raqima shaydy qaynatyp ýlgiripti. Dastarqan jasap, shay qúidy. Dastarqangha salghany - dop-domalaq aq sabyngha úqsaytyn sarghyshtau nәrse. Nan bolsa da shiyki nan ba eken dep qaldym men.

- Qytaydyng momysy, - dedi Bighadil. - Bugha piseredi. Jeshi, Qyrau, tәp-tәtti... biraq. Túzy joq!

Men bireuin qolyma alyp kórip edim, júm-júmsaq ýlbirep túr eken. Bir ýzip alyp auzyma salsam, jyp-jylymshy tatydy. Zorlanyp júttym da, qalghanyn jemey qoydym. Bighadil jaypay soghyp otyr. Jym-jyrtyqty Raqima óksip qalyp búzdy da, solqyldap jylap ala jóneldi. Sheshemning shay da úrttamay qoyghanyna jylaghan kórinedi.

- Jylama, boyauyng aghyp ketedi! - dep qaldy sheshem.

- Kýn ýshin kýlip jýrgenim bolmasa, ne sәnim tasyp jýr deysin! - dep byrqylday jalghady sózin.

Ol biyl jyl basynan bastap bir at diyirmeni bar hanzugha dayashy malay bolyp túrypty. Onysy әieli auru, ortasha bay eken. Aldymen Raqimagha biraz aqsha berip, ony "kónildi jýruge", opa-dalap alyp bezenuge zorlapty. "Eger tolyq jasanyp kelmegen kýnindi kórsem, shygharyp jiberemin de basqa dayashy alamyn!" dep shart qoyghan eken. Sodan beri әr kýni jasanyp, qyp-qyzyl boyaugha malshynyp baratyn bolypty. Býgin de týs uaqytynda kelip boyanyp shyqqany osy eken, biz kelip qalyppyz.

- Júmabek qayda, ol ne isteydi? - dep sheshem qayta súrady.

- Bilmeymin... Eki ay boldy is taba almay qanghyp ketken...

- Búghan zorlyqpen boyalyp jabysqansha, onymen nege birge ketpedin?! On jyldan bergi qúday qosqan qosaghyng edi ghoy!

- Kýn kóre almaymyz, ashtyqtan qatty qinaldyq!

- Oghan kәsip tabylghansha, sen dúp-dúrys jýrip malaylyghyndy istey bersen, birge kýn kórip ketpes pe edinder!

- Oghan jangýdeyim[1] kónbedi. "Ekeuindi birdey bagha almaymyn, sen óz jónindi tap!" dep qualady, myna ýy de soghan qarasty ghoy!

- Soghan tiydim desenshi odan da!

- Qazir nekeli emes... Áyelim ólgen song alamyn deydi.

- O, arsyz, azghyn jýziqara! - dep ornynan túrdy sheshem. - Alal ashtyqtan ólseng edi búl qorlyqqa kóngenshe!.. Endi bir beyshara әielding ólimin tilep, tap-targhyl betinmen kókke qara da otyr!..

Sheshem shygha jóneldi, biz de shyqtyq. Raqima ýn salyp jylaghan boyy esiginen shygharyp saldy da, tez basyp qayta kirip ketti ýiine. Sirә, sol jylaghan boyy ainasyna qarap qaytadan boyalmaq shyghar, búl boyauyn kóz jasymen aghyzyp jiberip, taghy da boyap alar. Sheshem ayausyz tildedi. Eger basqa әielderdey onyng da kóz jasy kóp bolsa, boyaudyng sory, aldymen ózining sory ekendigining belgisi siyaqty.

- Ne jep semirding ei, Qyrau?! - dedi Bighadil bylay shygha bere. Momygha bir toyyp alghan song es jiyp, mening semirip ketkendigimdi endi eskerdi-au deymin. Áli jalanash kele jatqandyghy esinde de joq, jaynang qaqty...

Baltyryn tizesine deyin súry shýberekpen tanyp tastaghan ynghay súry kiyimdi, shoshighan kishkene súry qalpaqty, ónderi de súp-súr "shójebas" әskerler ýshten-tórtten qatarlasyp, bazar jaqqa aghylyp jatyr.

- Kósheden Sәizige[2] adam ústaghaly shyqty! - dep maghan Bighadil kýbirledi.

- Sәizi degen nemene?

- Kóshede bos erkekting bәrin aidap aparyp, beker
júmysqa salady. Ynghay jaman kiyimdi adamdy ústaydy.
Jýrmese qylysh-myltyqpen qatty úrady.

- Ar jaghyndaghy kóshemen bәri qashyp ketseshi! - dep artyma qaradym men.

- Qayda! Qazir ol jaqqa da әsker kelip aldy, qasha
almaydy. Baylar ie bolyp súrap әketpegenderin qaytarmaydy.
Júmysy bitkenshe isteydi, tamaq ta bermeydi eken!

- Ólip qalmay ma onda?!

- Qúnquzygha[3] ólgeni ne kerek... Ólip qalsa jambyldyng artyna kómdire salady.

- Qúnquzy degen nemene?!

- Osynday әskerding bәrin qúnquzy deydi... Qyrau, Qyrau, qarashy әne! Elding dýrkirep qashyp bara jatqanyn qarashy! Ne anau aqyl tapty! O, o, bәri de!.. Qoralargha, dýkenderge kirip ketip jatyr, artqy esiginen shyghyp ketedi!..

Sóitip Bighadil ózining kóshe "sayasatyna" menen әldeqayda qyraghy, әldeqayda jýirik bolyp alghanyn kórsetti. Túra qalady da әldeneni kórsetip, maghan týsindiredi. Túryp qalghan ekeumizdi sheshemiz neshe shaqyryp, neshe jetektey jónelip, Quandyq túrghan ýige apardy. Men pysynap terlep kirdim ol ýige.

Keng mandayy dýnkiyip túratyn qyzyl shyrayly, aq bórte Quandyq aghamyz totyghyp, aryqtap qalghan eken. Sonda da әli әdemi. Etegining eki jaghy jyryq, syrma shýberek shlyapa kiyip alypty. Basqa kiyimi de býtin, biraq, búrynghyday sәndi emes, meni qúshaqtap betimnen sýidi de, sheshemnen qysqasha hal súrap amandasty.

Onyng qarsy jaghynda siyrek qana shoqsha qara saqaldy, syrma shlyapaly, qara mәuiti pәlteli, qyzyl qonyr, semizshe bireu otyr.

- Smayyl dýngen osy, - dep sybyrlady Bighadil maghan, -  Biygeldi agha osyghan malay boldy.

Quandyqtyng әieli Qaynysh Emil jaqta tórkinining qolynda túrady eken de, ózi kóbinese osy Shәueshekte jýredi eken, ýy ústay almapty. Búl ýy - Áspet apamyzdyng ýii bolyp shyqty. Onyng Boltay atty myrza úly da malaylyqqa túryp ketipti. Balbiyke degen ýlken qyzy kýieuin tastap osy qúizugha tiymekshi eken, onyng sózine Quandyq aghamyz qatynasyp otyrypty. Balbiyke әpkemiz kórinbeydi, búrynghy kýieuinen jasyrynyp bir jerde tyghylyp jatyr degen kýbir estildi.

"Tisteuik" sheshemiz búl ret meni tistemedi de shymshymady. Kýlimsirey qarap qoya saldy. Bighadilding aituynsha, búl ýiding astyghy qazir taqa tausylyp otyrypty. Shay qaynatu ynghayy kórinbeydi. Sheshem Áspet enesimen kimderding qayda, qalay túratyndyqtary jayly biraz әngimelesti de, shyghugha bettedi. Úyashyqtay tar ýide "osynda bol" deuge oryn joq ekenin de, "shay ish" deuge shaynama joq ekenin de jana kýieui aldynda jayyp salghyzbay ishten bilisip, ishten kýrsinisip, syrttay kýlisip aiyrylysty. Túrmys joqshylyghynyng tuys joqshylyghyna da sayatynyn sәby jýregim osy salqyn lepten seze shyqty.

- Qazirgi tiri jýrgen tuystaryng osylar ghoy, - dedi
Qayysbekting әieli, - amal qansha, ózderi ash otyr! Múndayda kimge-kim qaraylasa almaq. Qazir búlar Balbiyke jayly onasha sóilesu kerek bolghandyqtan ýndespey qaldy. - Smayyl dýngennen birdene alyp, qaptaryna astyq týskenshe búlargha tuysqanshylauyndy qoya túr. Jәkeng qaytyp kelgenshe bizding ýiden shyqpay-aq qoy! Jarty qalashymyzdy jaryp jesek te ólmespiz.

Eki "qalendyr" bayyp ýsheu bolyp Qayysbekting ýiine qayta kirdik, Aqtós qaradan aman alyp kirgen aqkónil әieli dereu qojayynnyng ýiine mәlimdep qoigha ketti. "Qayyrshy emes" Qayysbekting qaryndasy ekenin, "qorada qojayynnyng esh nәrsesine ziyan salmauyna ózining kepil bolatynyn aityp shyqty. Mening sheshem Kýmisjan marqúmnyng ornyna týsken әiel bolghandyqtan, onyng eki aghasy - Qarysbek, Qayysbekterge shyn niyetimen qaryndas retinde bolyp, olardy da jalghyz aghasy Múhamәdy siyaqty tórkin tútyp kelgen bolatyn. Olar bizdi de tughan jiyeni Biygeldimen teng erkeletetin.

Bizding kelgenimizdi Qayysbek men qúralyptas jalghyz úlynan estip, qojayynnan rúqsat alypty da, qonaghasylyq birdeme izdep bazargha shyghyp ketken eken. Ol kýn bata sharshap týtigip keldi. Bir qoydyng bas siraghy men ishek-qarnyn әreng tauypty. Kele Bighadil ekeumizdi betimizden sýiip, tizesine qondyra otyrdy. Ózi bayypty sheshen adam edi. Asyqpay syzdyqtata sóilep, shesheme bar jaydy týsindirdi. At jaqty aryq, sirinke qara óz eli, óz jerindegi shyrayly qalpyn saqtapty. Búryn tolyp kórmegen onyng úrty, múnda kelip auyr jalshylyq júmysqa týskende tolmapty da solmapty, bet sýiegi әli shyghyp túrghanymen shyry búzylmapty.

-  "Keng jerde tar otyrsan, tar jerde keng otyrasyn" degen maqal bar edi, - dedi ol bir sózinde, - óte dúrys maqal eken. Bizding jerden auyp kelgenderding ishinde ne qúilysy bar ghoy bayqasan, keng jerde búryn keng otyryp, kerilip ósken adamdar búl jerge kelgen song túnshyghyp quyrylyp qalghanday, es jiya almay jýr. Al, búrynnan tarshylyq kórip, keng jerde biz siyaqty taryghyp ósken adamdar sozylghanymen ýzilmey qalqaqtap búrynghy qalpynda jýrip jatyr әiteuir. Qayysbek aghang da Dórbiljinde. Bir Qytaygha jalshylyqqa túrghan. Qartayyp qalsa da qalpyn búzbay jýrgen adam sol.

Bizding búrynghy bay tuystar búl jaqqa әldeqashan ótse de, әlige deyin es jiya almay, qyzynyng qiyagha, kelinining kerge qashyp jýrgen sebebine sheshem Qayysbekting osy sózinen jauap tapqan siyaqty. Bar yqylasymen basyn iyzep, úiy tyndady.

Qayysbek әielinen úlynyng bir kóilegin súrap alyp, Bighadilge kiygizdi de, әkemning kýn kóris jaghyna kóshti.

- Jappar nedәuirde myqty emshi bolyp shyqsa da, ol kәsipke kóp boy úrmaushy edi ghoy. Endi aurudy ózi izdep baryp emdeytin boldy, - dep kýldi Qayysbek, - kóbinese qúrt auruy tәrizdi sýzilgen salmaqty nauqasqa tәuir edi ózi. Qys boyy sonday eki aurudyng ýiinen kýn kórip shyqty. Qaraghan aurulary jazylyp qalypty. Biraq, ol aurudan aqy súramady da, auru odan aqy súramady.

- Dәrini qaydan tauypty? Ynghay uly dәrimen emdeushi edi.

- Azdaghan almasy, kepireshi, synaby bar eken.

- Jegen tamaghy ýshin dәrisi men ónerin satyp jýr deshi, qasyndaghy jalghyz Bighadildi de bagha almapty.

- Qanghyghan "qalpede" qún bola ma!.. Áyteuir dәrisining esebin jibermeydi, qulyghy oghan jetedi eken, bergen dәrisin "bireuden qaryzgha aldym dep" aurudyng ózine tapqyzyp alady eken.

Ákem ekinshi kýni týsten keyin keldi. Aqtós qarany qatty arsyldatyp kirdi qoragha. Basqa shapshyp, baltyrgha kiymeley órmelep jýrgen óktem itke juan aq tayaghyn bir tiygizbey, qorghanyp qana keldi. Qasqyrgha kórsetetin ónerin kórsetpey, iә saspay tenselip kirdi ýige. Eger óz elinde bolsa múnday shekteusiz itti qara túmsyqtan kóz ilestirmey tyq etkizip qana jer qapqyzar edi. Tenseluinen-aq joly bolmay jasyp, auyr "jýk" kótere almay kelgeni bayqaldy: Aqtay, Sanatpaylar Reseyge qayta qashyp, qútylyp ketipti.

- Dórbiljinde izdep jýrgenimdi bir qu auyz taghy aityp qoyypty, amal qansha! - dedi ol meni qúshaqtap otyryp. Kebersigen ernin dәmil-dәmil jalady, - Shaghantoghaygha sheyin izine týsip baryp, jatqan oryndaryn tayaqtap qayttym. Menen bir kýn búryn shekaradan qayta ótip ketipti!..

Shay iship bolghan song sheshem әkeme, әkem shesheme jýdey qarasyp aldy. "Myna ayaday qara ýishikke panalay kelgen ýsh qayyrshy endi tórteu boldyq. Múnda mýlde syimaspyz, qayda bolsa da ketelik!" deskenderi eken. Bighadil ekeumizdi ekeui jetektep kóshege shyqty. Ýy iyelerine kóp rahmetterin kóliyte aityp shyqty. Kýn ekintige auyp qalghan eken!

- Aldymen býginshe týneytin baspana tauyp alayyq! - dedi sheshem.

- Bazar jabylmay túrghanda, aldymen balalar jeytin bir nәrse satyp alalyq!

Ákem tensele tartty bazargha qaray: ózi ghana emes, tórt adamnyng jútqynshaq talaby «túqyr»! dep tóbesinen basyp kele jatqan siyaqty, basyn tómen salghan boyy ilby berdi, qiyn esepti shyghara almay qinalghanday qabaghy qars jabuly edi onyn.

- Satyp alarlyq birdeme bolsa, irke túr, erteng alarmyz! Býginshe jeytin biraz qatqan bólke, erteng jeytin biraz tary bar. Ákem basyn kóterip, jadyray qarady shesheme. Esebining shyghatyn joly biraz sәulelengendey boldy bilem.

- Azyn-aulaq tiyndy býgin keshte jep alsaq, balalar ertengi jolda qaytyp jýre alar eken dep qauiptenip kele jatyr edim.

- Al, erteng qayda bastamaqsyn?

- Ilushinge barmasaq bolmas... Bighazy jylap әreng qalyp edi. Ol jerde men emdep jýrgen bir auru bar, qúdaygha qarasa, kýileri jaqsy. Soghan sýiene baryp otyrsaq!.. "Bala-shagha kele qalsa dos solanymnan bir auyz ýy de súrap alyp bereyin!" dep edi.

- Elge qaytyp ketemiz be, ne kórsek te shydap túra
túramyz ba?

- Álgi qulardy óltire almay qaldym!.. "Juannyng túqymy" atalghan song qaytyp barsaq, olar endi aidatady ghoy!..

Qalanyng bir shetki jaghyna kýn bata shyqtyq. Qúlaghan ketik dualdardyng syrtynda, oipangha salynghan ýlken mal qora bar eken. Ákem soghan bastap kirdi. Qora tolghan adam, bәri bosqyndar kórinedi. Syrtta әr jerge ot jaghyp, shay qaynatyp jýrgender de bar. Keybir toby alasha, iә kiyiz salyp, tәp-tәuir otyrsa, keybir toby saban shóp-shalang tósep, esh nәrse taba almaghandar maldastaryn qúryp qúr jerde otyr. Keybir top melshiyip ýn-týnsiz otyrdy da, keybiri kýbirlesip, keybir top tipti gýjildesip kisilik qúrysyp otyr. Múndayda әielder jylamay, bigham otyrghan ba, key búryshta ýn salyp joqtau da bar eken. Ákem eng tórge - týpkirge tartty da ýlken shapany men qapty jaydy. Demek, ýy bolyp qayta qúraldyq degen osy. Biraq, shay qaynatyp ishu jónin qúdayym bilsin, shәugim de, shyny da joq edi. Sol qammen bolsa kerek, sheshem "әlemdi" aralay jóneldi de, arghy búryshtaghy bir top әielding qasyna baryp otyra qaldy. Nedәuir otyryp qaldy.

- Ei, qúday taghala-ay, - dedi әkem kórshiles otyrghan toptyng bir kәriyasyna qarap, - qatyndar qydyrugha әli toymapty! Sonan song Ýrjardan beri qaray qydyryp kelip, Shәueshekti aralap bolsa da mening qatynymnyng әli de qydyra týskisi keletin tәrizi bar. Qarashy iyzektesip otyrghandaryn!

- Myna "ýilerinin" iә júmysy, iә qyzyghy bolmaghan song olardy kim bógesin, - dep kýldi shal, - mening kempirim de sonda ketken. Bas qosyp alyp jylamasa ishteri kebedi búlardyn! Qaraghym, ózing Ýrjardan kelgen ekensing ghoy, qaysy tuystan edin?..

Sóitip, ata-babalaryn aitysyp, tanysa ketti de, tabysa qaldy. Tarbaghatay syrtynan qashyp ótken Omar deytin kisi eken, Omardyng kempiri men sheshem búlardyng sózin jylay kelip búzdy.

- Ayttym ghoy, - dep myrs-myrs kýldi olar. Ósek tappasa óksip jylap qaytady búlar.

Estip otyrghandardyng kýlkisi tez jiyldy. Áyelderding búl joly jylasatyn jóni bar eken, qydyryp qaytqan ekeui erinderine ie bola almay kemsendep, әreng aityp shyqty: sol búryshtaghy bir әiel kishkene úlyn býgin ghana satyp, bir dorba talqan әkelipti, sonysyn jey almay jylap otyrghanyn kórip bәri jylasypty. Endi bir kempir boyjetken qyzynan qan bazardyng ortasynda aiyrylyp qalypty da, keshke deyin izdep taba almay, jalghyz ózi jylap enirep jana qaytyp kelipti. Ol da sol búryshta sylq týsip jatyr eken.

Habarlardy estip bolghanymyzsha, sol qos sorlynyng qosyla anyraghan zarlary estildi. Ezilip-egilip joqtau aitady da, enirey jóneledi eki ana! Bireui qolynan berip, qúnyna kelgen bir tabaq talqangha qarap joqtasa, bireui jolynan berip, qanghyryp qalghanyn aityp qaqsaydy. Manynda otyrghan ózining múndasy halqyna shaghynady. Kópshilik tym-tyrys. IYekteri ghana dirildep, selkildeydi: keybir tamaq, kómeyler shiyq-shiq ete týsedi, key múryndar byrsyldap ketedi. Tipti, bar múryngha túmau tiygen be dep qalghandaysyn. Toqtau-sabyr aitarlyq bireu joq siyaqty.

Qyzyn joghaltqan kempir shaghynyp jalghyz qalghanyn, kim "pana bolaryn" aityp, "kóktegi" qúdaygha shertedi múnyn.

Biraq, kókte de múnyna ortaqtasar eshkim kórinbeydi. Qora tóbesining ózi týksiyip, ózi basyp qalghaly túr. Qabaghyn qars jauyp qatulana tónedi... Aspannan da medet joq siyaqty, Kim ara týse alar búl qayghy-zargha?! Ara týse almasyn bilip bәri de jylaydy, adam sharasyzdyqtan, әlsizdikten jylaydy. Tipti, osy qoranyng ózi kóz jasynyng zor bir bóshkesi siyaqty lyqsyp barady kóz jasyna.

Bighadil ekeumiz týiilgen boyy sybyrlasyp "týzge" shyqtyq. Qyrat keneresindegi dualdyng bir ketiginen asyp baryp, qatar otyra qalyp edik, bireuding qaranghylyqtan shygha kelip, arqama shapalaqpen salyp jibergenin bir-aq bildim men. Etpettey berip, túra jónelgenimde symymnyng auyna túsalyp qalyp, úshyp týstim. Jan dәrmen qayta túra salyp yrshydym da, dualdyng syrtyna shyghyp aldym. "Anandy!" dep Bighadildi bas salghan әlgi "dii" birneshe úryp jiberdi. Bighadil shyr qaghyp úshyp, artymnan jetti. Qoragha ýnsiz qashyp kirip, әke-sheshemizding art jaghyna otyryp aldyq. Álgi myqty "dii" emes, qarny kebejedey juan qara saqaldy úighyr eken. Yrsylday kirdi qoragha. Birdeme dep aqyryp qalyp edi, bar adam túqyryp jym bola qaldy. Jylau men joqtau da kilt toqtady.

- Qalaymaqan jýrip atyzgha dәret qylmandar, qalaymaqan shulamandar!.. "Qoradan әmmandy quyp shyghamyn, anandy"! Dualdan bir-birden atyp ótemin! - osy "esiyetpen" qolyn sermep-sermep shyqty.

- Osy jerding qojasy, - dep tanystyrdy Omar, - qora iyesining ózi! Kim shyghyp edi dalagha?

Eshkim jauap qatpady oghan. Ekeumiz bódenedey býrisip tyghyla týstik. Esh jәbir kórmegendey, kómpistigin bildirip, kózi jaynap Bighadil jatyr da, ýnsiz jylap men jatyrmyn. Búl mening jat qoldan túnghysh jegen tayaghym edi. Qatty shapalaq ta, auyma túsalyp jyghylghan asa úyatty qorlyq ta yza-namysymdy qúiynday úiytqytyp túnshyqtyryp әketti. Bighadilge janym ashydy sonan son. Onyng әlgi ayanyshty shyryly qúlaghymnan keter emes. Ol maghan qaraghanda sorly, aryq qoy! "Sorlygha soyyl ósh" barlyq qyrsyq bitken qyryna sorlyny, әlsizdi alady. Otyrghan adamdy it qappaytyny qayda búl, qayta әlsizdi talaydy eken ghoy. "Itting jauy - diuana", "qayyrshygha jel qarsy!" Aldymen maghan kelse de, azuyn Bighadilge basqanyn kórmeymisin!.. Qaraqshy qyrsyqtyng kózine basqa qyz kórinbedi me, qaydaghy әlsiz, sorly kempirding qyzyn әketuin qarashy!.. Álgi mes qarynnyng nesin aldyq osy biz?!".. Shәueshekke kirerdegi "sart" eginin basyp kele jatsaq ta jay ghana kýlip edi. Ol "sartqa" búl sarttyng saqaly úqsaghanymen sapasy úqsamaytyndyghy bayqalghanday boldy maghan. "IYe, sart degen dәl osy beykýnә dәrette otyrghan adamdy sart-súrt sabay jónelgenin kórmeymisin! Áneukýngi eginshi qanday bolghanda da sart emes! Eger ol da sart dep atalsa, mynau - sarttyng ishindegi qyrsyghy bolsa kerek!"

Qojayyn ketse de, qora da sol boyy jym-jyrttyq ornap qala berdi. Ýn salyp jylaudan qorqyp, ýnsiz qystygha shiqyldaumen boldy eki әiel. Erkimen jylap sherlerin tarqatugha da tyiym salynghan jaghdayda byrsyldau da, óksui de qalyp, kópshilikting qysylys-qystyghystary soza-soza kýrsinulerinen ghana bilinip jatty. Qoradan aidaludan bәri qoryqty. Bәri bosqyn, bәri qylmysty.

"Tergeushim", búlardyng ishindegi osy joly jazalanghany - aghaly-inili biz ekeumiz. Onyng ýstine myna júrtty jappay jәbirletken de, qyspaqqa úshyratqan da, tipti jylau erkindiginen aiyrghan da biz. Sondyqtan bәrinen ýlken qylmysty aghaly-inili ekeumiz. Jazalanyp kelgen qylmysymyzdy jasyru ýshin jatyp almadyq pa.

(jalghasy bar)

«Abay-aqparat»



[1] Jangýdey - qojayyn

[2] Sәizi - tonaushy, qaraqshy

 

[3] Lau maghynasyndaghy sóz

 

0 pikir