3.

Sonymen, Mirjaqyp Dulatov jogharyda atap kórsetkenindey:

«Ekinshi qazaq-qyrghyz qúryltayynyng qaulysy boyynsha 11/24 mausym kýni «Alashorda» ýkimeti Alash qalasynda resmy týrde iske kiristi... Semey men Aqmola oblystarynda milisiya jinau isine asa shúghyl kirisip, otryad qúryldy. Otryadtardyng birsypyrasy atty kazaktargha Ham ofiyserlerge (aq gvardiya) qosylyp, Jetisu oblysyndaghy bolisheviktermen soghysugha ketti... Týrkistan jaghynan atty kazak ham bashqúrt jigitteri bas qosyp, bolisheviktermen soghysugha attandy. Ahmet Baytúrsynov 29 iinide Qostanaygha ketti. Mirjaqyp Dulatov eki júma shamasynda sonda barmaq. Qazaqtan shyqqan bolishevikterge eshbir raqym qylmanyz», - degen «Alashorda» kenesining mýsheleri - Á.Bókeyhanovtyn, M.Tynyshbaevtin, H.Ghabbasovtyng atynan jedelhattar jan-jaqqa shúghyl týrde jiberilip jatqan edi.

3.

Sonymen, Mirjaqyp Dulatov jogharyda atap kórsetkenindey:

«Ekinshi qazaq-qyrghyz qúryltayynyng qaulysy boyynsha 11/24 mausym kýni «Alashorda» ýkimeti Alash qalasynda resmy týrde iske kiristi... Semey men Aqmola oblystarynda milisiya jinau isine asa shúghyl kirisip, otryad qúryldy. Otryadtardyng birsypyrasy atty kazaktargha Ham ofiyserlerge (aq gvardiya) qosylyp, Jetisu oblysyndaghy bolisheviktermen soghysugha ketti... Týrkistan jaghynan atty kazak ham bashqúrt jigitteri bas qosyp, bolisheviktermen soghysugha attandy. Ahmet Baytúrsynov 29 iinide Qostanaygha ketti. Mirjaqyp Dulatov eki júma shamasynda sonda barmaq. Qazaqtan shyqqan bolishevikterge eshbir raqym qylmanyz», - degen «Alashorda» kenesining mýsheleri - Á.Bókeyhanovtyn, M.Tynyshbaevtin, H.Ghabbasovtyng atynan jedelhattar jan-jaqqa shúghyl týrde jiberilip jatqan edi.

M.Dulatov (jalghasy): «Endi «Alashorda» ýkimetining jeltoqsandaghy qaulysyn jýzege asyrugha tapsyrma aldyq. Sonyng ishinde eng basty mәsele - halyq jasaghyn úiymdastyru jәne túrghyndardan qarajat jinau edi. Sol ýshin «Alashordanyn» oblystyq bólimi qúryldy. Búl keyin oblystyq әskery kenes dep ataldy. Kenesting tóraghasy Ispolov, al mýsheligine Baytúrsynov, Qadyrbaev jәne men saylandym. Biz Aqtóbe, keyinnen Qostanay uezderine baryp jasaq qúramyna jigitterdi qabyldadyq, qarjy jinadyq. Qaru-jaraq pen әskery kiyimdi Samaradaghy qúryltay mәjilisi komiytetining ýkimeti arqyly aldyq. Al komandalyq qúramany Orynbor әskery basqarmasy berdi».

Mine, kenes ókimetining qadala tergegeni de, keshirimsizdikpen qudalaghany da, aqyry týrmege qamaghany da, M.Dulatovtyng osy әskery keneske mýshe bolyp, alash әskerin qúrghandyghy edi. Samara ókimeti Kolchakty moyyndamay, olardy Reseyding zandy ýkimetinen bas tartty, - dep aiyptady. Al Kolchak ýkimeti olargha qarsy әskery tosqauyl qoydy. Sóitip, qazaq dalasy - Samar qúryltayy men Kolchak ýkimeti men kenes ókimeti әskerlerining soghys maydanyna ainaldy. «Alashorda» ýkimetin moyyndaghan Samara qúryltayynyng әskerimen birlese joryqqa attandy.

M.Dulatov (jalghasy): «Biz Qostanay uezining Denisovka poselkasynda túrghan kezde Kolchaktyng «Alashorda» ýkimetin jong turaly tórtinshi qarasha kýngi jarlyghy týsti. Sol jarlyqtyng sonynan kazak әskeri shtabynan otryadtyng shúghyl týrde Orynborgha kelip, bolishevikterge qarsy soghysugha attanuy turaly búiryq keldi. Biz búl búiryqpen kelispedik. Sóitip, Torghay uezine bet aldyq. General Dashkin men polkovnik Bykov bastatqan komandalyq qúram bizben birge ketuden bas tartty. Ofiyserlerding birazyn biz tútqyngha aldyq, al bir bólimeri ózderi tarqap ketti. Áskery kenes kazak ýkimetimen jәne onyng komandirlerimen baylanysyn osylay ýzdi. Qalghan jigittermen biz Torghay uezining jerine óttik. Onda Torghaydaghy kenes ókimetining ókilderimen kelisim jýrgizdik».

Osy arada Mirjaqyp Dulatovpen qatar týrmege qamalghan Torghay oblystyq kenesining tóraghasy Myrzaghazy Espolovtyng kórsetindisin tútastay keltiremiz. Múnda ghasyrgha bergisiz jyldyng ishindegi bacty oqighalar  bayandalady. Sonday-aq M.Dulatovtyng tergeudegi jauabyn da tolyqtyrady.

Myrzaghazy Espolov (barlyq qújattarda Ispulov): «Qyzylorda. 1929 jyl. Torghay audany, Amankeldi uezi Joldybay auylynda tudym. „Alash" partiyasynyng mýshesimin. 1916-shy jylgha deyin múghalimdik etip, sodan keyin Qazaq pedagogikalyq mektepterinde, memlekettik bankte qyzmetshi boldym. Áyelim, ýsh balam bar. Odan basqa 4 adam menin  kýtimimde. „Alashorda" isine 1919 jylghy Troyski qalasynda aralastym. Sol jyly ýsh ret bir tәulikten týrmege jabyldym. Azamat soghysy jyldarynda Torghay oblystyq kenesining tóraghasy boldym.

Orynbar múghalimder mektebin bitirgender qazaq arasynda tegin ústazdyq qyzmet etti. Qazaq tilinde Troyski qalasynda shyghyp túratyn jalghyz jurnal „Ayqapty" jazdyryp alyp túrdym. Peterburg qalasynda shyghyp túratyn músylmandar gazetine tilshilik ettim. Mening „Erikti adamdar" maqalam ýshin gazetke 400 somgha aiyp saldy. 1916-shy jyly qarashada ol qyzmetten shyghyp, „Qazaq" gazetining ýndeui boyynsha maydandaghy tyl júmysynda jýrgen qazaqtargha kómektesu ýshin Orynbordaghy Baytúrsynovqa keldim. Ol maghan Moskvagha barudy úsyndy. Jolay Samaradaghy Bókeyhanovqa jolyghyp, onyng úsynystaryn jәne joldaghan hattaryn aldym. Moskvada Seydalinmen, Bolghanbaevpen, Músa Sekenbaevpen kezdestim. Olar maghan 1916-shy jyly maydandaghy tyl júmysyna shaqyrylghan qazaqtargha baylanysty zertteu júmystaryn jýrgizudi tapsyrdy. Zertteuding negizinde material dayyndap, komiytetke úsyndym. Basty talabymyzdyng biri - orys bólimi siyaqty komiytetting janynan qazaq júmysshylary bólimin ashudy úsyndym. Oghan qalmaq ókilderi de qosyldy. Dulatov men Bókeyhanov Orynbargha qaytty, qalghandary óz júmystaryn jalghastyrdy. Qazaq júmysshylaryn auylyna qaytaru ayaqtalghan son, jeti adam - Ahatov, Birimjanov, Bekbaev, Bayhojiyn, Tórenqúlov, Sәndibekov Orynborgha keldik. 1917-shi jyly Torghay oblystyq qazaq qúryltayy ótti. Meni tóragha etip saylady. Qúryltaydan keyin biz Aqtóbege qaytar jolda Orynborgha toqtap, Bókeyhanovpen jolyghyp, anadaghy kelispeushilik turaly aqyldastyq. Bókeyhanovtyng Kadet partiyasynyng mýshesi bolghanyna biz emes, Semey, Oral qazaqtary da qarsy boldy. Qazan aiynyng basynda marqúm Birimjanovtyng úsynysymen Bókeyhanov meni  Qostanay uezi kensesining ekinshi kómekshisi etip bekitti. Qostanayda jәrmenke jәne sirk oiynyn ótkizuge jetekshilik ettim. 1917-shi jyly ótken «Alashordanyn» qúryltayyna nauqastyghyma baylanysty qatysa almadym. Qostanaydan ókil bop qatysqan adamdar meni Qostanay uezining túraqty soty etip taghayyndaghanyn aitty. Qostanaydaghy kenes ýkimeti qúlaghan song uaqytsha uezdik basqarma qúryldy. «Alashorda» ókilderi Qostanayda óz qyzmetin jalghastyrdy. Samarada shaqyrylghan Orynbor men Bashqúrt, Sibir ýkimetining mәjilisine Baytúrsynov bastatqan «Alashordalyqtar» qatysty. Sibirlikten basqalar «Alashordany» qoldady.

Orynbordaghy jinalysqa Torghay obylysynan men, Qadyrbaev, Babiyshev qatysty. 1918-shi jyly tamyz-qyrkýiek ailarynda Samara qalasyna bardym. Alashordanyng Torghay bólimshesine qosyldyq. Orynbor ýkimeti men aradaghy qatynasty retteu kerek boldy. Orynbordaghy kazak әskerining qasynan basqa últtardyng әskery bólimin ashyp, qazaq-bashqúrt jasaghyn qúru turaly úsynys jasaldy. Biz derbes әsker jasaqtaudy talap etip, búghan qosylmadyq. Óitkeni, bashqúrttardyng ózining derbes әskery polki bar. Al bizde myltyq ústap kórgen jasaq joq bolatyn. Olardy әskery iske jattyqtyru kerek edi. Men búghan ózim tanityn bir ofiyserdi tarttym. Sol kezde «Qúryltay mәjilisi men ýkimeti» (Samara) men Sibir ýkimetining jәne qyzyldardyng arasynda ózara soghys bastalyp ketti. Bәleden qashyq bolu ýshin biz tarap kettik. Torghay, Aqtóbe, Qostanay uezderining ortalyghy Orynborda edi. Qazaqtardy shapqynshylyqtan qorghau ýshin kerek degen syltaumen Samaradan bir vagon qaru alugha kelistik. Biz qyr qazaqtarynan otryad jasaqtaugha jaqyn bolu kerek degen oimen qarudy Or qalasyna әkeldik. Sóitip, erikti әskery jasaq qúrdyq. Jasaqqa Qaratileuov, Hayretdin Bolghanbaev, Esmaghanbet qosyldy. Biz tegi tatar Dәuletkeldiyev degen ofiyserdi jәne ýsh kazak ofiyserin jasaq qúrugha ýgittedik. Sol arada qyzyl әskerler Orynborgha  keldi, Or jәne Troyski kazaktary qarsy kóterilis jasady. Ol kezde qazaqtardyng kóteriliske qatysatynday mýmkindigi joq edi. Bókeyhanov Ombyda úzaq uaqyt túraqtap qaldy. Kәrim Toqtabaev bizge Kenes ýkimeti jaghyna shyghu turaly úsynys jasaghan Jangeldinning úsynysyn alyp keldi. Ahmet Baytúrsynov, Dulatov, Qaratileuov Torghayda bolatyn».

Osy kórsetindidegi jәne jalpy «Alashorda» tarihyndaghy eleuli oqigha Samaradaghy «Qúryltay jinalysy» ýkimetining qúryluy edi. Búl «Jinalys» ýkimeti (qazaqsha ontayly audarmasy Kenes ýkimeti) bolishevikterge de, Sibir (Kolchak) ýkimetine de qarsy, Birtútas Federativtik Rossiya qúrudy úsyndy. Negizgi kýshi kazaktar, bas qolbasshy ataman Dutov. Ol últtardyng avtonomiyasyn, sonyng ishinde Bashqúrtstan men «Alash» avtonomiyasyn moyyndady. Sol qúryltaydyng 1918 jyly 13 tamyz kýni ótken tótenshe mәjilisine «Alashordanyn» atynan Myrzaghazy Espolov qatysty. Avtonomiya men әsker mәselesi talqylandy. Zaky Validov, tatar Tuhvatulliyn, ataman Dutov t.b. pikir alysyp, qauly qabyldady. Qazaq ýshin Dutovtyng shabyndysynan qútylatyn ýlken kelisim sonda jasaldy. Múnda aitylghan Espolovtyng pikirleri sol kezdegi jaghdaydy barynsha naqty bayandap beretin bolghandyqtan da tolyq keltiremiz әri kórsetindide jazylghan «tamyz oqighalarynyn» eng bastysy osy bolatyn.

Espolov (Ispulov): «Jalpy qazaqtardyng jaghdayymen tanystyryp shyqty. Oral, Torghay oblysy, Týrkistan, Jetisu men Semey oblystary jәne Astrahani guberniyasynda búryn qazaqtar meken etetin. Sodan keyin atalghan jerlerge qonys audarushylar ornalasa bastady, tipti keybir jerlerdi qazaqtardan qonystanushylardyng sany asyp ketti. Ásirese, 1906 jylghy jappay qonystanu erekshe ekpinmen jýrdi. Búl qonystandyrudy memlekettik mekemeler qoldaghandyqtan da, 1912 jyly Qasiyetti sinod bir qazaqqa eki qonystanushydan keletindey etip ornalastyru turaly jospar jasady.

Aqpan tónkerisinen keyin qazaqtardyng arasynda avtonomiya alu mәselesi basty sayasy baghyt retinde kýsh aldy. Barlyghy da: búl mәseleni sheshetin Qúryltay jinalysy shaqyrylady dep ýmittendi. Degenmen de Qúryltay jinalysyn kýtpesten qazaqtar 1917 jyly 13 shilde kýni jalpyqazaq qúryltayynda avtonomiya jariyalady. Ókimetting bolishevikterge ótuine baylanysty 6-13 jeltoqsandaghy oblystyq qúryltay qazaqtardyng avtonomiya jariyalau jónindegi birinshi qúryltaydyng sheshimin bekitti. Ortalyq qazaq ýkimetining túraqty oryny Semey qalasy bolady dep sheshti. Osymen birge jergilikti qonys audarushylarmen kelisim jýrgizilip, olar qazaq ayatonomiyasy qúramynda qala ma, joq pa, sol turaly jergilikti úsaq qúryltaylar ótti, biraqta qúryltaydy bolishevikter taratyp jiberdi. Semeydi bolishevikter basyp alghannan keyin 20 kýn ghana ómir sýrdi. Qalany chehoslovaktar qyzyldardan tazartqannan song qazaq ýkimeti qaytadan iske kiristi. Ayta ketetin mәsele, ýkimet әkimshilikting azamattyq isterine aralasqan joq, tek avtonomiyagha dayyndyq júmystary jýrgizildi», - dep habarlama jasady.

M.Espolovtyng pikiri mayda, tili júmsaq. Ol týsinikti de. Ne astana joq, ne әsker joq, ózi aityp otyrghanday, qús qanaty talatyn keng dalada qazaq ýkimeti taban tireytin últaraqtay jer joq. Torghay oblysynyng ókili Lavanov miz baqpastan:

«Torghay oblysynda qazaqtar - 58 %, al orystar - 42%. Qazaqtardy jeke ajyratyp bóle almaysyn, óitkeni olar orystarmen aralasyp otyr. Torghay oblysy ýsh ýkimetting - Sibir, Qúryltay jinalysy mýshelerining Samar ýkimeti jәne Qazaq ýkimetining yqpalynda túr. Múnday jaghdayda júmys isteu mýmkin emes. Oblystyng ýsh uezi Samaragha ish tartady. Sibir ýkimetine de moyyn búratyndar bar, olar Qúryltay jinalysynan keyin Samaragha ótuge ynghaylanyp otyr. Qalghan eki uezd taza qazaqtar, olardy Sibir ýkimetine qosqannan kóri qazaq «Alashordanyn» territoriyasyna qosqan әdiletti bolar edi», -dep baspaqtay qysty.

M.Espolovtyng jaryssózde ne aitqany belgisiz. Biraqta qaulydaghy:

«1. Bashqúrtstan men Alashorda avtonomiya aluy kerek, biraq orys aralas bolystar zemstvonyng qúramynda qalady, - degen kelisimge qol jetkizui alashtyng tәuelsizdigin moyyndatu degen sóz.

«Alashorda» ýkimeti tórt qúrsaudyng - bolishevikterdin, Kolchaktyn, Samara ýkimeti kazaktarynyn, chehoslovak korpusynyng qorshauynda qaldy. Sonday qysyltayang oqighanyng eng sheshushi jantalasy Torghayda ótti. «Alashorda isindegi» tergeude de, «Alashorda» tarihy ýshin de, jekelegen túlghalardyng taghdyry ýshin de, jalpy qazaq ýshin de erekshe manyzy bar búl oqigha turaly barlyq derekterdi salystyra otyryp berudi jón kórdik. Oqyrman qay kuәning sózine sense de, búl jantalastyng soghys jaghdayynda ótkenin eske salamyz. Al soghys qúrbandyqty tandamaydy.

M.Dulatov (jalghasy): Kelisim jýrgizu ýshin Torghaygha Baytúrsynov jәne men bardym. Kelisimning nәtiyjesinde biz uaqytsha kenes ókimeti jaghyna shyghatyn boldyq, al bizding týbegeyli sheshim qabyldauymyz ýshin Baytúrsynovty Moskvagha jiberu kerek dep sheshtik, kelesi kýni Baytúrsynov Moskvagha jýrip ketti. Kelisim boyynsha Torghay qalasyna kirdik, óz otryadymyzdy jergilikti qyzyl armiya otryadymen biriktirdik, bizding biraz adamdarymyz sovdepting qúramyna kirdi. Búl 1919 jyldyng kóktemining bas kezi edi. Torghay uezine barymtashy retinde aty әigili bolghan Amangeldi Imanov degen bireu әskery komissar bolyp taghayyndalypty».

Torghaydaghy oqighany basynan keshken M.Denisov pen M.Gusmannyng 1919 jyly 10 jeltoqsan kýni Dala әskery komissary Á.Jangeldin rastaghan kuәligi:

«...Kóktemde, shamamen nauryz aiynda «Alashordanyn» әskeri Qostanaydan kenes ókimeti biylep túrghan Torghaygha qaray bet aldy. Qalagha 70-80 shaqyrym qalghanda uezdik atqaru komiytetine ýsh adamdy - Ahmet Baytúrsynovty, Myrzaghazy Espolovty jәne Omar Almazovty ókil etip jiberdi. Olar: «Alashorda» әskeri kazaktarmen barlyq baylanysyn ýzdi jәne kenes ókimeti jaghyna shyqty, sondyqtan da kenes ókimeti jaghyna tolyqtay shyghu ýshin Torghay qalasyna keldi. «Ózge oblystardan kelgen ókilderding aldynda jigitterdi jasytpas ýshin qalagha qarularymen sheru tartyp kiruge rúqsat berinder», - desti. Áskerdi qalagha qarumen jibere me, joq qarusyzdandyryp jibere me - degen mәsele úzaq talqylandy, әskery komissar Imanov songhy úsynysty jaqtady, sóitip, alashordashylardyng әskeri qalagha qarusyz kirdi. Alashordashylar ózderi moyyndamaq bolghan kenes ókimetin ayaqqa taptap, atqaru komiytetine: egerde biz kenes ókimetin aldaytyn bolsaq, onda ózimizding kósemimiz Baytúrsynovty Ortalyqqa kelissózge jibermes ek, - dep narazylyqtaryn bildirdi».

M.Dulatov (jalghasy): «Birde Shalqardaghy qyzyl armiyanyng shtabynan: Torghaydaghy otryadtyng jiyrma tórt saghat ishinde Shalqargha kelip jetui turaly tótenshe búiryq keldi. Tura sol kezde kóktemgi kóksoqta bastaldy. Shalqar men Torghaydyng arasynda qyzyl su jýrip ketip, say-saladaghy ózender tasyp jatty. Búl kezde azyq-týlik, qaru-jaraq tiyelgen qosyn týgil, salt atty adamnyng ózi jýre almaytyn. Imanov tótenshe kenes shaqyrdy. Oghan Imanovtyng ózi tóraghalyq etti jәne sonyng úsynysymen birauyzdan (Imanov birinshi bop qol qoydy) jogharydaghy sebepterge baylanysty otryadtyng joryqqa shyghuy mýmkin emes dep sheshim qabyldap, ony habarlaugha tiyis boldy. Jogharydaghy sheshimdi Shalqargha shúghyl jiberuding ornyna Imanov: joryqqa shyghugha «Alashordashylar» qarsylyq kórsetip jatyr, sondyqtan da búiryqty orynday almadym, - dep habarlaghanyn birneshe kýnnen keyin bir aq bildik. Imanovtyng osy arandatuynyng saldarynan Shalqardaghy, Yrghyzdaghy jәne Aqtóbedegi shtabta: «Alashordanyn» Torghaydaghy bólimshesi kenes ókimeti jaghyna shyghu turaly ózderining uәdesinde túrmady, - degen pikir qalyptasty. Búdan keyin bizge degen senimsizdik pen dúshpandyq kózqaras órshy bastady. Egerde Imanovtyng tarapynan jogharydaghy arandatu bolmasa, onda búdan keyin oryn alghan oqigha tuyndamas edi. Imanov búl mәsele jónindegi aramyzdaghy týsinispestikti joIdan syrt tartty. Imanovtyng arandatuynyng saldarynan oryn alghan týsinispestikti jong ýshin  biz: ne Jangeldinnin, ne Baytúrsynovtyng keluin kýttik. Biz sol kezde túiyqqa tirelip, daghdaryp qaldyq: bir jaghynan aqtardan qol ýzip kettik, ekinshi jaghynan qyzyldar tarapynan sebep-saldarsyz senimsizdik kórsetildi».

M.Denisov pen M.Gusman (jalghasy): «Alashorda» әskeri qalagha kirgen song 18-19 sәuirge deyin kenes ókimetine qarsy eshqanday qarsy әreket jasaghan joq. Sonyng aldynda Aqtóbe maydanynan Torghaydaghy mekemelerdi kóshiru turaly jedelhat kelgen bolatyn. Áskery komissar Imanov qonys audarugha jәne jeke-jeke eskadron boyynsha qozghalugha búiryq berdi. Pashanyng birinshi kýni, yaghni, 20-sәuir kýni men tәrjimashy Ydyrys Iusupov ekeumiz Imanovtyng ýiinde otyrghanda eki orys kirip keldi, olar ózderin Qostanaydyng «kóterilisshilerimiz» dep tanystyrdy (birinshi adam - Taran, ekinshisi - Inozemsev eken). Olar: qaladan 30-40 shaqyrym jerde túrghan otryadtaryn qalagha tolyq qaruymen kirgizuge rúqsat beruin ótindi. Kele jatqan otryad tarapynan qanday da bir arandatu oryn almas ýshin Taran men Inozemsevke qarularyn tapsyru qajettigin ótindi. Taran men Inozemsev oghan tolyq kelisti. Sol kezde Imanov: búlar naghyz kenes ókimetining qorghaushylary eken, Torghay guberniyasy boyynsha tótenshe komissar Jangeldinge qalagha qarumen kiru turaly rúqsat súrap jedelhat joldandar, - dedi».

M.Espolov (jalghasy): «Baytúrsynov pen Jangeldin Alashordanyng kenes ýkimeti jaghyna shyghu mәselesin talqylau ýshin ózara kezdesip, sodan keyin osy mәseleni týbegeyli sheshu ýshin Baytúrsynov Mәskeuge ketti. Torghaydyng әskery komissary bolyp Amankeldi Imanov bekitildi. Kәrim Toqtabaevty «Alashordamen» qarym-qatynasty retteytin kómekshi etip aldy. Amankeldi qazaqtardy jappay әskerge shaqyrudy qolgha aldy.

M.Dulatov (jalghasy): "Birde bizding nazarymyzgha: Imanov bizdi tútqyndaghaly jýr eken, onyng ýiinde Qostanay jaqtan kele jatqan әldebir otryadtyng barlaushysy túrady eken - degen mәlimet týsti. Osy mәlimetti alysymen biz Imanovty jәne onyng ýiinde jatqan belgisiz adamdy tútqyndadyq ta, ózimiz jasaqtyng bir bóligin ertip Torghaygha bettep kele jatqan otryadtyng qarsy aldynan shyqtyq. Qaueset shyn bolyp shyqty, búl Tarannyng partizan otryady eken, al Imanovtyng ýiinde jasyrynyp jatqan belgisiz adam - Tarannyng ózi eken. Torghaydan otyz shaqyrymday shyqqan song otryadpen betpe-bet keldik, eshqanday qaruly qaqtyghys bolghan joq, olardy kazak polkining qughyndap kele jatqanyn sol jerde bildik. Biz, alashordalyqtar, búl otryadty qaytpek kerek dep ózara kenestik, egerde ony Torghaygha qaray ótkizip jibereyik desek, Imanovtan seskendik, óitkeni olar bizden kóri sonyng sózine senedi de, Imanov oiyndaghysyn jýzege asyryp tynady. Búl bir. Mәselening ekinshi jaghyna keletin bolsaq, egerde biz otryadty Shalqargha qaray eshqanday úryssyz әri shyghynsyz ótkizip jibersek, onda olardy ókshelep kele jatqan kazak polki jergilikti halyqty sózsiz qyryp-joyar edi de, eng birinshi kegin bizden  alar edi. Osynyng barlyghyn aqylgha salyp, biz otryadty qarusyzdandyryp, adamdaryn óz erkimen qoya bereyik degenge bәtualastyq jәne solay istedik te. Sharasyzdyqtan mәjbýr bolghan búl әreketti sol arada otryadtaghylargha týsindirdik. Kelesi kýni Torghay qalasyna keshtetip jetkennen keyin ghana bizden bólinip qalghan jastar alasapyran kezinde Imanov pen Tarandy mert etipti. Osydan keyin biz kazak polkining keluin ýreylene kýttik, sebebi, bizding jasaghymyzdyng sany 400-dey ghana adam edi, onyng kópshiligi әli әskery shayqasqa qatyspaghan tәjiriybesiz jasaqtar edi".

M.Espolov (jalghasy): Dulatov kelgennen keyin «Alashorda» kenesining tóraghasy retinde Jangeldinning otryadyn qayta jasaqtady. Sonyng nәtiyjesinde qayshylyqtar tuyndap, belgili qayratkerlerdi tútqyndau bastaldy. Soghan jauap retinde jiyrmasynshy sәuirding mólsherinde Imanov tútqyndaldy. Óitkeni, ol Qostanaydan bizge qaray jazalau otryadining shyqqanyn jasyryp jýripti. Biz vintovkamen qarulanyp, kazak әskerlerining aldynan tosqauyl qoymaq boldyq. Sol kezde Qostanaydan qyzyldardyng jazalaushy otryady shyghyp, Torghaydy qorshaugha almaq bolypty. Biz qarsy shyghyp olardy qarusyzdandyrdyq. Torghaygha qaytyp kelgende Amankeldi Imanovtyng atylghanyn estidik. Sol kezde Qostanaydan shyqqan kazaktardyn, Yrghyz ben Shalqargha kelgen Qostanay jaqtan shyqqan Kolchak armiyasynyng Torghaygha bettegenin, jolynda kezdesken qazaq auyldaryn atyp, tonap jatqanyn bildik. Qyrghyngha úshyramas ýshin qystaqta qalghan jasaqtardy Atbasargha qaray jónelttik».

M.Denisov pen M.Gusman (jalghasy): «Sol kezde «Alash!» dep úrandaghan aiqay men myltyq dauysy estildi. Múny esty sala Taran men Inozemsev Imanovtyng ýiinen syrtqa shyghyp ketti. Biz Imanovpen jeke qaldyq. Sol kezde eskadron instruktory Valeriyan Denisov jýgirip kelip, týrik azamaty Hidayattyng satyp ketkenin, qalany alashordashylar basyp alghanyn aitty. Kelesi kýni atkomnyng jinalysynda Omar Almazov júmys isteuge mýmkindik bermey,  kedergi keltire bergeni ýshin әskery komissar Imanovty jәne kenes ókimeti jaghyndaghy qyzyl armiyashylardy, Imanovty qoldaushylardy alashtyng әskeri tútqyngha alghanyn habarlady. Solarmen birge Qostanay kóterilisshileri Taran men Inozemsev, atbasarlyq bas kóterushiler jәne basqalary da tútqyndady. Tarandy tútqyndaghannan keyin olar onyng otryadyn aldausyrata otyryp qarusyzdandyrdy, olardy Atbasardan kele jatqan jazalau otryadyna qarsy jiberdi».

M.Dulatov (jalghasy): «Bir kýni tanerteng belgisiz bir otryad Torghay qalasyn qorshap aldy da jan-jaqtan oq jaudyrdy. Biz keshke deyin tosqauylda túryp qorghandyq ta, keshke qaray shabuylgha tótep bere almay Torghay qalasyn tastap shyqtyq. Búl Jilyaevting otryady eken. Ol Torghayda bir tәulik qana boldy da әri qaray Yrghyzgha bet aldy. Olardan keyin ýsh kýnnen song Torghaygha kapitan Mogiylev bastatqan kazak polki kelip kirdi. Bizding barar jerimiz qalmady da Torghaygha qaytyp oraldyq. Mogiylev polki bizding barlyq quat-kýshimiz ben jaraqtarymyzdy ózining qol astyna jiyp aldy Búdan keyingi bizding әreketimiz joqqa tәn boldy, eshqanday erkin qimyl jasaugha múrshamyz kelmedi, tek kazak polki men túrghyndardyng arasyndaghy deldaldyq qana mindet atqardyq. Bir, bir jarym aidyng ishinde kazak polki Yrghyz ben Shalqardy ózine qaratty. Alayda az uaqyttan song qyzyl armiyanyng shabuyly bastaldy da tas-talqany shyqqan ontýstik armiya bey-bereket qasha jóneldi. Alashordalyqtardyng toby (Espolov, Seydaliyn, Birimjanov, Toqtybaev, Shonanov jәne men) biraz uaqyt Torghay men Atbasar uezinde túrdyq ta, qantar aiynda Semey uezdine keldik, sonda qystap shyqtyq. Súraq alghan - Shyghys bólimining bastyghy - Petrov".

M.Espolov (jalghasy): 1919-shi jyly zemstvonyng jinalysynan keyin Ábdiqadyrov, Dulatov, Baytúrsynov, Qadyrbaev jәne basqalarymyz Qostanaygha keldik. Qostanayda Kolchak әskeri meni tútqyndady. Qadyrbaevtyng tanys ofiyseri meni bosatty. Sodan keyin Torghay tobymen Atbasargha qaray bet aldyq. Shalqar, Aral manyndaghy qyzyl әskerler Shalqargha qaray qozghaldy degen habar aldyq. Qyzyldardyn, Kolchaktyn, kazaktardyng әskerining jazalauyna úshyramas ýshin men, Dulatov, Birimjanov, Toqtabaev Kәrim, Seidaliyn, Shonanov bәrimiz 15-qazan kýni Torghaydan Atbasar uezine bet aldyq. Torghayda kenes ýkimeti ornady. Semeyge Shonanov, Dulatov, Bókeyhanov ketti. Qadyrbaev óz auylyna jaqyn bolu ýshin Orynborgha ketti. Or qalasynda Validov pen Birimjanov kezdesti. Olar erkin sóilesetin. Qazaq-Bashqúrt әskerin qúru turaly oilasty".

Mine, osynday qandy maydan jýrip jatqan kezde A.Baytúrsynovtyng kenes ókimetining komissarlaryna:

«Alashordanyn» shyghys bólimshesi әzirshe búl jaghdaydan beymaghlúm әri olar Kolchak pen atamandardyng әskerining qúrsauynda. Odan tez arada shygha almaydy», - dep týsinikteme beruining astarynda osynday sayasy qadamdar jatyr.

Sonday-aq әskery túrghydan arandap qalmasyn degen saqtyqta bar edi.

M.Denisov pen M.Gusman (jalghasy): «Arada az uaqyt ótken song kóterilisshi Jilyaevting otryady alashordashylardy talqandap, qalany basyp aldy, pulemetterdi jәne basqa da qaru-jaraqty qolgha týsirdi. Jilyaev pen alashordashylar soghysyp jatqan kezde Almazov pen Temirovten: sәl shydandar, Aqsuat stanisasynan kazaktar kómekke kele jatyr, - dep suyt habar jiberdi. Keyin bilgenimizdey, búl Mogiylevskiyding (Mogiylev shyghar) otryady eken. Jolay Almazov pen Temirov kenes ókimetin qoldaghan adamdardy ústap berdi, mysaly, Bekjan Jasymbaev atyldy. Otryad qalagha kelgen song 18 adamdy atty, búghan basty kinәli adam uezd bastyghy Omar Almazov.

Búl kuәlikke Gusman qosymsha mynany aitty: mamyr aiynda Mogiylevskiyding otryady kelgen kezde maghan alashordashyl Múzafar Qasymov kelip: sen býginnen bastap әskerge alynasyn, «Alashordagha» qyzmet etuge mindettisin, qaru-jaraqty jóndeuge kómektesesin, - dedi.

«Alashordashylardyn» is-әreketi turaly kózi kórgenderding búl kuәligi Torghay uezdik revkomynyng mәjilisinde tyndaldy jәne revkomnyng 12 jeltoqsan kýngi mәjilisinde hattaldy.

Dala ólkesining revәskery kenesining mýshesi jәne әskery komissary Jangeldiyn. Torghay uezdik revkomynyng tóraghasy - (qoly). Hatshysy - (qoly)».

Amankeldi Imanov pen Tarannyng qazasy turaly eng senimdi qújattyng biri osy. Búl -shyndyqtyng ashyluyna tikeley mýddeli dala komissary Á.Jangeldinning oqigha óte salysymen ózi jýrgizgen tergeuding hattamasy. Búl qújatta bir týsiniksizdik bar jәne sol týsiniksizdik ýnemi ózge bir kýdikke jeteleydi. Anyqtap alatynymyz mynau: soghys jaghdayynda bir әsker túrghan qalagha ekinshi әsker qaru-jaraghymen kirmeydi eken. Demek: bolishevikterding «Alashordashylardy» qarusyzdandyruy da, Amankeldining Tarannyng әskerin qarusyzdandyruy da, sonday-aq «alashordashylardyn» bolishevikterdi (Tarannyng otryadyn) qarusyzdandyruy da әskery talap. Súraq: bir әsker ekinshi әskerding qalagha otyz-qyryq shaqyrym qalghansha taqap qalghanyn bilmeui, ne odaqtasy retinde habar bermeui maydan jaghdayynda mýmkin be? Tipti bilmegen jaghdayda da sol otryadtyng komandirlerining ózi nege jasyryn keledi? «Alash!» degen úrandy estigende Taran men Inozemsev nege ýiden syrtqa túra qashady, al Imanov neni kýtip ýiinde eskadron komandiyrin kýtip otyrdy? Basqasyn bylay qoyghanda, Tarandy qorghaugha mindetti emes pe? Eng basty súraq: jogharydaghy oqighanyng ishinde tikeley qatysyp otyrghan Ivan Denisov kim? Taran syrtqa qashyp shyqqannan keyin búl bólmede ne istegen? Eskadron komandiyri kirgen song Amankeldi qanday búiryq berdi? Ýige bireuler basyp kirdi me, olar kimder, Amankeldi sol jerde qolgha týsti me, joq atyldy ma? Tang atqansha Denisov qayda boldy? Mine, revolusiyalyq әskery kenesting súraytyn súraghy, hattaytyn kuәligi osy bolsa kerek. Búdan keyingi tura nemese janama jýrgizilgen tergeuler de tura osy arada túmandanyp sala beredi.

Zaky Validovting ózining «Qatiralarynda» dúrys aitqanynday, Torghaydaghy «Alashorda» әskerine eng basty qauip tóndirgen aqgvardiyashylar da emes, qyzyldar da emes, óz ishinen shyqqan bolishevikter - Jangeldin men Amankeldining әskeri boldy. Óitkeni eki әskerding sýienetini de bir el, azyq-týlikpen qamtamasyz etetin de bir el, bir-birining ómir sýru tәsili men aila-amalyn da óte jaqsy biletin. Negizinen Torghay men Yrghyz ónirinen jasaq qataryna alynghan qosyndar sol bayaghy ru tәsili boyynsha jasaqtalyp edi. Ashyghyn aitayyq, negizinen qyzyldar - qypshaqtar, arghyndar - alashordashylar armiyasyn qúrady. On altynshy jylghy últ-azattyq kóterilisi túsynda qaru ústanyp, әskery iske jattyghyp qalghan búl ónirding azamattary maydan zanyn tez iygerip ketti. Ári Kaspiyden týsirilgen oq-dәriler men azyq-týlik, qaru-jaraq jәne rulyq namys ýgit-nasihattan kóri sheshushi mindet atqardy. Búl soghysta eki qazaq jasaghy ýshin alghy shep te, artqy shep te bireu ghana bolatyn. Bir auylgha bolishevikter týstenip, alashordashylar qonalqagha ornalasyp jýrdi. Ókinishke oray, Oiyl men Jympitydaghy, Qyzylqogha men Ýstirttegi, Sozaq pen Sarysudaghy, Torghaydaghy, Yrghyzdaghy, Semeydegi sarbazdar men sardarlardyn, bolishevikter men alashordashylardyng araqatynasy sol rushyldyqqa negizdelgen eken. Arhiv derekterin oqyp otyryp tóbe shashyng tik túrady. Biz ony taratyp jatpaymyz.

Degenmen de «Alashorda» isindegi» tergeude qamtylatyn oqighalardan habardar etetin, shyndyqqa kóz jetkizuge sebin tiygizetin qújattardy qamty ketemiz. Onsyz kimning aighaghy dúrys, kimning aighaghy qate, kim jorta jauap berdi, ol jaghy tolyq ashylmay qalady. Bizding maqsatymyz - mәndi-mәnsiz maghlúmatty jiyp-teru emes, aqiqatty ajyratyp, adam taghdyryn anyzdan arshyp alu. «Alashorda» men Torghay revkomynyng arasynda «tynshylyq pen arandatushylyq әreketter jasau ýshin» qyzmetke tartylghan B.Almanovtyng 1929 jyly 3 mausym kýni BKP(b) Ortalyq komiytetining Qazaqstandaghy partiyalyq tazalau komissiyasynyng tóraghasy A.S.Bulinge bergen anyqtamasyn da nazargha ile ketemiz. Múndaghy derekter búrynghy oqighalargha «barlaushynyn» kózimen qaraugha mýmkindik beredi:

B.Almanov: «...Jangeldin joldaspen birge A.Imanov bastaghan bizding otryadtyng bir bólimi - 60 adam, sonyng ishinde men de barmyn, alashordashylardan tazartyp, onda kenes ókimetin ornatu ýshin Torghaygha bardyq. Búl 1918 jyldyng jeltoqsan aiy bolatyn. 1919 jyldyng mart aiynda «Alashorda» kontrrevolusiyalyq ýkimeti Torghay men Yrghyzdy basyp alugha úmtylghan eki-ýsh úmtylysy sәtsiz ayaqtalghan son, amal-aylagha kóshti. Ózderining ókilderi arqyly (qazirgi jer jónindegi halyq komissary, Ólkelik komiytetting buro mýshesi Toqtabaev t.b.) dala ólkesining tótenshe komissary j. Jangeldinmen: alashordashylardyng kenes ókimeti jaghyna shyqqysy keletini jәne ony tolyq tanityny turaly  kelissóz jýrgizdi. «Alashordanyn» Baytúrsynov, Dulatov, Kenjin (Qazaq halyq komissarlary kenesining tóraghasy), Qaratileuov, Toqtabaev jәne basqalary kenes ókimeti jaghyna shyqqan alash әskerin qarusyzdandyrmaudy jәne ony sol qalpynda Torghaydaghy qyzyl әsker bólimderining qúramyna qabyldau turaly talapty basty shart etip qoydy. Baytúrsynovty Jangeldin joldaspen birge Moskvadaghy Últtar jónindegi komissargha birge barady dep sheshti. Kontrrevolusiyashyl alashordashylardy, onyng ýstine qaruly әskerdi Torghaygha jiberuge Amankeldi men bizdin, yrghyzdyqtardyng qarsylyghyna qaramastan, alashordashylar ózderining tilegin oryndatty, sәuir aiynyng basynda Torghaygha kelip kirdi. Baytúrsynov Jangeldinmen birge Qaraldindi ertip Moskvagha ketti. Alashordashylar 1919 jyly 17-sәuir kýni Torghayda kontrrevolusiyalyq tónkeris jasady, Amankeldi bastatqan barlyq kommunisterdi tútqyndap, ókimetti óz qoldaryna aldy. Múnday qara niyetti jýzege asyruda ózgelermen birge Kәrim Toqtabaev (qazirgi jer jónindegi halyq komissary) pen Aspandiyar Kenjin (Qazaq halyq komissarlary kenesining tóraghasy), ekeui de Ólkelik komiytetting buro mýsheleri, erekshe belsendilik tanytty.

Ol kezde Qostanay qalasyn Kolchak әskeri basyp alghan bolatyn, kóterilisshil sharualardyng partizandyq otryady Aqtóbe maydanyna, Tashkent temir jolyna qaray shegindi. Torghaygha birinshi bolyp partiyanyng ejelgi mýshesi Tarannyng otryady keldi. Tarangha qarsy alashordashylar Torghay revkomynyng atynan bekitilgen senimhat pen Imanovtyng jeke kuәligimen qamtamasyz etilgen ózderining «ókilderin» jiberdi. Ókilder Tarangha: qasyna eki joldasyn (j. Jilyaev jәne taghy bireudi) ertip Imanovpen kezdesu ýshin Torghaygha barudy, al joldan sharshap kelgen otryadty eki-ýsh kýn auylda tynyqtyryp aludy úsyndy. Taran joldas búghan senip eki joldasyn ertip Torghaygha keldi, qalagha kelisimen eki joldasymen birge tútqyngha alyndy, sol týni ýsheui de atyldy. Sonymen qatar Tarannyng otryady da tútqyndalyp, kópshiligi (60-qa juyq adam) sol jerde atyldy. Búl oqigha kezinde «Alashordanyn» ofiyserleri kapitan Múzafar Qasymov (keyin biz ony Aqtóbe maydanynda atyp tastadyq) jәne Berdimúhamed Siysekenov (qazir Ontýstik týrksib jolynyng 4-bólimshesining bastyghynyng orynbasary) erekshe qatygezdik kórsetti. 3 kýnnen keyin Qostanay jaqtan alashordashylardyng kontrrevolusiyalyq tónkerisinen habardar Jilyaev basqarghan taghy bir partizan otryady Torghaygha keldi,  qaruly kýshpen Torghaydy aldy, alashordashylardy uezd aimaghynan yghystyrdy. Alayda shegingen kezde alashordashylar tútqynda jatqan Amankeldi Imanov bastatqan 22 adamdy atyp ketti. Jilyaevting otryady, olardyng sonynan aty shyqqan qanqúily Mogiylev bastatqan Kolchaktyng әskeri quyp kele jatqandyqtan da Torghayda úzaq túraqtay almady. Sóitip, Torghaydan shegingen «Alashorda» әskeri Kolchaktyng polkimen qosylyp, solardyng shtykterine sýienip Torghaydy qayta basyp aldy, odan әri qyzyldargha tu syrtynan soqqy beru ýshin Yrghyz ben Shalqargha bet aldy (Aqtóbe maydanynyng shtaby Embi st. ornalasqan edi)...», - dep kórsetti.

Keyin osy kórsetindige oray A.Kenjin de jauap berdi. Onda Amankeldining qazasyna baylanysty oigha salyp shayqaugha bolatyn, jaghdaydy anyqtay týsetin derekter bar. Sondyqtan da bizding nazarymyzdy audaratyn tústy ghana qysqasha tәrjimalap beremiz. «Alash» әskerin jasaqtaugha M.Dulatovpen, T.Qaratileuovpen birge qatysqanyn, ózi әskerding sharuashylyq jaghyn basqarghanyn aita kelip A.Kenjiyn:

«...Kenes ókimeti jaghyna shyqqannan keyin meni «Alashordanyn» qúrylymyndaghy Áskery kenesting mýsheligine ótkizdi. Men oghan qarsy túra almadym, búl mening tórtinshi qateligim... Maghan múnday «qúrmetti» lauazymnan bas tartu kerek edi. «Alashorda» kenes ókimetining shartyn qabyldap, ózining otryadymen qosa әskery komissar A.Imanovtyng qol astyndaghy búrynghy Torghay otryadynyng bastyghy Hidayattyng qaramaghyna ótip, birtútas kenes armiyasyna ainalghanyna toqtalyp jatpay, Torghay oqighasyna birden kósheyin.

Torghaygha kelgen kýnnen bastap maghan ondaghy jaghday únamady. Arghyndar men qypshaqtardyng (Torghay túrghyndary arghyn - qypshaq dep ekige bólinedi) arasyndaghy rulyq dúshpandyq bary anyq sezilip túrdy. Olar bir-birimen jii jaulasyp túrady eken. Imanov pen «Alashorda» kósemderining (Dulatov, Ispulov) arasynda bir senimsizdik bar edi. Múnday jaghdayda Qaratileuov ekeumiz Imanovqa kelip, jaghdaydy retteu ýshin shara qoldanudy, «Alashorda»  kósemderining kenes ókimetin satyp ketui mýmkin ekendigin eskertuimiz kerek edi. Búl da mening qateligim ekenin moyyndaymyn.

Keyin anyqtalghanynday, tónkeris bylay jýzege asty: «Alashordanyn» jetekshisi Dulatov  basy qosylghan eki otryadtyng bastyghy, tútqyndalghan týrik ofiyseri Hidayat ekeui ózara kelisip alypty. Osydan bir-eki kýn búryn qyzyldar soghysyp jatqan Shalqar maydanynan Torghaydaghy otryadtyng sonda bet aluy turaly búiryq keldi. Ekinshi ret jedelhat kelgen song (otryadtyng shúghyl týrde Shalqargha jetui turaly) uezdik әskery komissar Imanov otryadtyng joryqqa dayyndaluyna ýsh kýn púrsat berdi, al sharuashylyq bólimining bastyghy retinde maghan arba men azyq-týlik, jem dayyndau búiyryldy. Men shúghyl týrde dayyndyqqa kirisip kettim. Jaqyn mandaghy auyldargha shabarmandar jiberdim, ózim qaladan 15 shaqyrym jerdegi jayylymdaghy attargha kettim. Qaytyp kelsem, tónkeris jasalyp qoyypty. Sodan keyin Imanov ústaldy... Sodan keyin Tarannyng otryady qarusyzdandyryldy (men barmay qalada qalyp qoyghamyn), Jilyaevting partizandarymen soghysty, mening Jilyaevting otryadyna qosylmaghanym da qatelik boldy, atyp tastaydy eken dep qoryqtym... Alash otryady qalagha qaytyp oraldy, úrys qarsanynda Imanovty óltirdi. Ony men Torghaydan sheginip ketken kýnning erteninde bildim. Shegingen týnde otryadtyng deni qashyp ketti, al qalghandarynyng soghysarlyq dәrmeni joq edi. Mogiylev ózining (aqtardyn) otryadymen Torghaydy qaytyp aldy. Sodan bastap Mogiylevting Torghaydaghy qanqúily әreketi bastaldy. Ol atqaru komiytetining mýshelerin tútqyndady, әskeriy-tergeu komissiyasyn qúrdy. Tútqyndalghandardy atyp tastaghanyn kelesi kýni bir-aq estidim. Áskeriy-tergeu komissiyasyna «Alashordashylardan» Shonanov jәne birneshe adam mýshe boldy, naqty esimde joq. Áskeriy-tergeu komissiyasyna da, ýkim qabyldaugha da qatysqamyn joq. Ony tolyq teriske shygharamyn. Ýkimdi Mogiylevting ózi sheshti, mýmkin, alashordashylardyng keybireuimen aqyldasqan da shyghar. Mogiylevpen birge Qasymovtyng qaramaghyndaghy «Alashorda» әskeri qyzyldardyng sonyna týsu ýshin Yrghyzgha bettedi, ishinde «Alashordanyn» ókili A.Temirov boldy», - dep kórsetti.

Damulla Biytileuovtyng 5/1-29 jylghy kezekti jauabynda aldynghy Torghay oqighasyna qatysty kórsetindileri tolyqtyrylyp, búrynghy jauaptaryn óndep, shetine "audarma" dep qol qoyghan. Onda jogharyda aty atalghan adamdarmen qalay tanysty, olarmen qanday qarym-qatynasta boldy, sony bayandaghan.

D.Biytileuov (jalghasy): "Alashordanyn" Torghaydaghy bólimshesi turaly ne biletinim jónindegi súraqqa baylanysty mening biletinim mynau: búl bólim Torghaygha ketip bara jatyp, Or qalasynyng ainalasyndaghy auyldardan jigitterdi jinap, Torghaygha bet aldy, ol jerge kóktemge qaray kelip jetti. Ol kezde Torghay qyzyldardyng qolynda bolatyn, әuelide "Alashordashylar" qyzyldargha qosyldy, alayda biraz kýn ótken song "Alashorda" jasaghy qyzyldardy qarusyzdandyrdy da әskery komissar Amankeldini tútqyngha aldy. Búdan keyin Torghaydaghy ókimet biyligi "Alashordanyn" Áskery Kenesining qolyna kóshti. Qyzyl komandirlerding ishinde ýsh týrik bar edi, olardy "Alashorda" әskery Kenesi qyzyldardy qarusyzdandyrmas búryn óz jaqtaryna shygharyp alyp edi. Búl turaly jigittermen әngimelesip túrghan sәtterining birinde Dulatov aityp berip edi, janaghy týrikterdi maqtady. Onyng sózine qaraghanda, búl komandirlerdi (týrikterdi) "Alashorda" jaghyna shyghugha kóndirgen adam - Dulatovtyng ózi ekenin angharugha bolatyn".

Sodan keyin  Qostanaydan bizge qarsy qyzyldardyng bir otryady shyqqan eken, olargha jolyghu ýshin "Alashorda" jaghynan A.Temirov pen Almasov qarsy attanypty - degen daqpyrt jetti. Búl habardy estigen song adamdardyng barlyghy әbigerge týsip, ózderining zattaryn Torghay ózenining arghy betine tasydy. Kelesi kýni qyzyldarmen bolghan soghysta "Alashorda" jasaghynyng tas-talqany shyqty da, Torghay ózenining arghy betine ótip ketuge mәjbýr boldy. Osy shayqastyng aldyndaghy týnde "Alashorda" әskery Kenesining sheshimimen әskery komissar Amankeldi atylghan boluy kerek dep joramaldaymyn. Búl turaly bizge osy atu rәsimine Bórte bolysynyng Kerey (aty jóni belgisiz) degen adamy aitty. Kereyden estuim boyynsha atu rәsimine ýsh adam qatysypty: olardyng ekeui qostanaylyq Aqjolov pen Maqatov eken de, ýshinshisi Kereyding ózi eken. "Alashorda" Torghayda túrghan kezinde isting barlyghyn әskery Kenes sheshti. Ol Kenesting qúramyndaghylardyng ishindegi eng belsendisi - Dulatov boldy".

Búdan keyingi bergen jauaptaryn tergeushiler qayta-qayta óndetip, әr nәrseni naqtylay týsip, Mirjaqyp Dulatovty nysanagha ala týzettirgen siyaqty. Oqighany óz bastarynan keshken M.Dulatovtyn, M.Denisovtin, B.Almanovtyn, A.Kenjinnin, D.Biytileuovting kórsetindilerin salystyrsaq, jalpy mazmúndary úqsas bolghanymen, negizgi mәsele - Amankeldi men Tarannyng qazasyna kelgende ýilespeydi. Olargha ýkim shygharghan kim, Tarannyng ózi ol kezde qayda edi, ol qay jerde ústaldy, Imanovty atqan kim? «Alashorda» ýkimetinde tyldaghy qamtamasyz etu qyzmetin basqarghan, kenes ókimetinde ýkimet mýshesi bolghan A.Kenjinning partiyalyq baqylau komissiyasyna bergen týsiniktemesindegi «arghyn men qypshaq» mәselesi sheshushi psihologiyalyq qaqtyghys jaghdayyna әkelgenin, kez-kelgen qazaqty sonday bir ynghaysyzdyq sezimge qaldyratynyna qaramastan, moyyndau qajet siyaqty. Últ-azattyq kóterilisi kezindegi maydanda da «arghyn handyghyn», «qypshaq handyghyn» qúryp, jeke-jeke soghysqan әsker sol «qazaqy bәsekeni» «Alash» pen kenesting qaqtyghysy túsynda da saqtaghan. Áliby men Amankeldining jasaghy, yaghni, qypshaqtar - bolisheviyk, arghyndar - «Alashorda» jaghynda soghysqan. Demek, birde shoqynyp, birde músylmandanyp jýrgen Stepnov - Jangeldin rulyq týisigin shoqyndyrmaghan bolyp shyqty.

Jasyratyn eshtene de joq, búl «qazaqy ereges» HHI ghasyrdyng da tabaldyryghyn aman-sau attady. «Alashordashylar» aqtalatyn tústa Baytúrsynov pen Dulatovtyng basyn taghy da qaterge tigip, sol Torghayda «halyqtyq sot» jýrgizilgeni shyndyq. Ondaghy «biylerdin» kózi әli tiri. Osy rette «Alashtyn» isin» arhivten qarap, kóshirip jýrgen kezimde tanysqan, biraq qoljazbasy tosynnan qolyma týsken bir «halyqtyq pikirdi» nazargha úsyna ketkim keledi. Sәl әdepsizdik ekenin bilemin. Alayda maghan da sol sekseninshi jyldardyng ayaghynda búl hatty resmy mekemeler oqytyp, pikir súraghanyn eskere kelip, sondaghy súraqqa endi reti kelip túrghan kezde jauap bere ketkim keledi. Men Qazaqstan ortalyq partiya komiytetine, partiya tarihyn zertteu institutyna, tarih institutyna jazylghan bir adamnyng birneshe hatynyng ishinen mazmúnyn ózime tanystyrghan marqúm M.Qozybaevqa joldanghan núsqany  jәne sol kezde maghan tanystyrghan ghalymnyng jauabyn paydalanudy jón kórdim. Búl tosyn hatqa qayta oraluyma dosym, respublikalyq Bas prokuraturanyng jauapty qyzmetkeri Sәulebek Jәmkenúlynyng da sebepkerligi tiygenin eskerte ketemin.

Ol - alashordashylar jappay aqtalyp jatqan kez edi. Oghan osy joldardyng avtorynyng qatysy alghysózde aitylghan bolatyn. Sol kýnderi Amankeldi men Mirjaqyptyng otanynan pikir súraldy. Soghan baylanysty beyresmy «halyq soty» ótipti. Sonda tarih institutynyng diyrektory, akademik M.Qozybaev aldynda ýiilip jatatyn qalyng qaghazdyng arasynan tómendegi hatty ústatty. Sol kýnderdegi qúpiya sanalatyn әngimeni janghyrtyp otyrghanyma marqúmnyng әruaghynan keshirim súraymyn.

Halyq joqtaushysynyng 1989 jyly 20 tamyz kýni akademikke jazghan hatynyng mәtini tómendegidey:

«Qymbatty Manash Qozybaev!

Men Torghaydaghy «Alash» partiyasynyng kórnekti basshylarynyng biri - Torghayda 1919 jyly Sovet ýkimetin qúlatugha tikeley basshylyq etken A.Imanovty Qostanay partizandarynyng basshysy L.Tarandy óltiruge qatysqan jәne Torghaydaghy ataqty 17 bolishevikti atudy úiymdastyrghan - Mirjaqyp Dulatov turaly estigenderim men bilgenderimdi, gazet, jurnal, tarihy romandarda jazylghandardy dәlel etip, Qazaqstan Ortalyq partiya komiytetine (Ó.Jәnibekov joldasqa), Ortalyq partiya tarihy arhivyna - Jaghyparov joldasqa, belgili chekist, jazushy Serik Shәkibaevqa, Dulatovqa әdeby múralargha shygharugha «qamqorshy» bolyp otyrghan belgili aqyn aghamyz Ábdilda Tәjibaevqa hattar joldap, óz oiymdy keng kólemde bildirgenmin. Onda egjey-tegjeyli Amankeldi Imanovtyn, Lavrentiy Tarannyng jәne torghaylyq 17 bolishevikting qalay atylghany jayynda bayandaghanmyn. Osyghan qaramastan Qazaqstan Ortalyq partiya komiytetining komissiyasy M.Dulatovty tolyq aqtap shyghardy. Ortalyq komiytetting M.Dulatov turaly qaulysynda: «A.Imanovty óltirgeni, oghan M.Dulatovtyng tikeley jauapty ekeni dokumenttermen jәne kóz kórgenderding kuәligimen dәleldenbegen», - dep qortyndy jasaydy. Komissiya búl jerde «Kóz kórgender» dep kimderdi aityp otyr eken? «Sosialistik Qazaqstanda» M.Dulatov turaly kólemdi әdeby maqala jazghan Á.Tәjibaev aghamyz A.Imanov atylghanda 10 jasar bala, búl -bir, ekinshi - Á.Tәjibaev Torghay dalasyn sonau 1919 jyldarda da, odan keyin de kórmegen adam. Al, ataqty aqyn-jazushylar Sәbit Múqanov pen Beyimbet Maylinder ózderining shygharmalary men estelikterinde Amankeldige qatysty búl derekterdi tolyq quattaydy. Al, kózi kórgenderding deregine jýginsek, qazir 91-de, Stalin repressiyanyng kezinde birneshe dýrkin tútqyndalyp, keyinnen aqtalghan, 1923-1924 jyldary Torghay uezdik nachaliniygi bolghan Erden Dosmaghanbetov degen ardager aghamyz bylay dep eske alady:

- Alash partiyasynyng M.Dulatov bastaghan toby (Alash әskerlerimen qosqanda 100 shaqty adam) 1919 jyly qystay Torghaydyng «Saryqopa» kólining manayyndaghy auyldarda boldy, búl kezde Torghayda Sovet ýkimeti ornap, qalany әskery komissar - A.Imanov biylep túrghan. Mine, osy alash adamdary, onyng bastyghy M.Dulatov Amankeldige arnauly adam jiberip: «Biz sizdermen birgemiz. Bizdi Torghaygha jiberinder, senderge baghynyp júmys isteymiz», - dep ótinish jasaydy. A.Imanov alashtardyng búl ótinishin ózining orynbasary Vedeneev arqyly Á.Jangeldinge habarlaydy, búl kezde Tashkentte jýrgen Jangeldin Alashordashylargha mynaday talaptar qoyyp, Torghaygha kirgizbeudi ótinedi. 1. Sovet ókimetining sayasatyn sózsiz moyyndau. 2. Alashordanyng atty әsker polkin qarusyzdandyru. Amal ne, sovet ýkimetine astyrtyn kirip alghan, Torghay soghys komissarynyng jәrdemshisi - Kәrim Toqtabaev opasyzdyq jasap, Alashorda basshylaryn Torghaygha kirgizedi. Alash ýkimeti Torghaygha kirgennen keyin ózderining zymiandyq planyn tezdetip iske asyra bastaydy, Torghaygha kirgennen keyin Alashordashylardyng soghys soveti qúrylyp, olar Amankeldi jaghyndaghy qyzyl әskerlerdi qarusyzdandyra bastaydy, aqyr sonynda neshe týrli aila-sharghymen halyq batyry Amankeldi Imanovty qolgha týsiredi, týrmege qamaydy, al Qostanay jaqtan kele jatqan L.Tarannyng otryadyn aldap qolgha týsiredi, odan arghysy tarihtan belgili. A.Imanovty, L.Tarandy, K.Inozemsevti jәne olardyng 17 bolishevik joldastaryn jappay atumen ayaqtalady. Búlardy jazalau ýshin Alashordashylardyng Torghayda әskery soveti qúryldy. Olar - M.Espolov, M.Dulatov, Omar Almasov, Kәrim Toqtabaev, Múzafar Qasymov, B.Siysekenov. M.Seydaliyn, komendant - R.Maqatov, týrik - Hidoyat, D.Aqtalovtar edi. Búlargha qosa qypshaq  Ábdighapar Janbosynov, Sәlimgerey Qaratileuovter bolady. Ýkim oryndaldy: «Amankeldining sýiegin eshbir adam kórmeytin jerge aparyp kómip tastandar!», - dep M.Dulatov әmir etedi. Alashordashylardyng Torghaydaghy oirany osymen ayaqtalady. Búl kezde Qostanay jaqtan belgili Jilyaevting otryady Torghaygha kiredi, «Alash» basshylary qaruly otryadqa qarsy túra almay, bet-betimen qashyp ketedi. Jilyaev otryady Torghaydy alghannan keyin, ile 1-2 kýn shamasynda Aqtóbe maydanyna jol tartty. Jilyaevtyng odan arghy taghdyry - revvoentribunaldyng atuymen ayaqtalady.

A.Imanovtyng ólimin estigennen keyin Dala komissary - Áliby Jangeldin Torghaygha keldi. Torghayda sovet ókimeti ornap, Torghay uezdik atqaru komiytetining predsedateli bolyp - Seytqasym Kóshimbekov saylanghan. Ol A.Imanovtyng ólimine baylanysty qylmysty isterdi tekseretin komissiya qúrdy. Mine, osy komissiyanyng sheshimimen, Amankeldini óltiruge qatysqan, qypshaq hany - Ábdighapar Janbosynovty, Almasov Omardy, Torghay territoriyasynda ústap, atyp óltiredi. Al, M.Dulatov bastaghan basqa «Alashordashylar» búl kezde Torghaydan qashyp ketedi.

Mine, M.Dulatovtyng Revolusiyagha jasaghan opasyzdyghyn, A.Imanovty, L.Tarandy jәne olardyng 17 serikterin qalay óltirgendligi jayly «kóz kórgen» tirilerding bireui - Erden Dosmaghanbetov qart osylay deydi. M.Dulatov óz zamanynyng aldynghy qatarly progressivti oqyghan adamy, ol búl isting barlyghyn oilastyryp, sanaly týrde istedi, ol ýshin jauap beretinin bildi de! Mine, osynday adamdardy biz bir kýnde dәriptep, búrynghy jazylghan tarihty, kózi kórgen qariyalardyng esteligin qalaysha nolige shygharamyz, búghan keleshek úrpaq ne aitady? Álde, halyqtyng kókeyinde sheksiz qúrmetke bólenip, ólen-jyrgha arqau bolyp kelgen halyq batyry - Imanovtyng enbegin joqqa shygharamyz ba?! Búl olardyng aruaghyn qorlau, esil erlerding ruhyn ayaqqa basu bolmay ma? Ábdilda aghamyz aitqanday «bizge tek әdebiyetshi Mirjaqyp kerek» - dep, onyng revolusiya aldyndaghy qylmysyn keshire salu dúrys pa?! Sondyqtan mening pikirim mynau:

M.Dulatovtyng A.Imanovty óltiruge tikeley qatysqandyghy baspa betterinde anyqtalsyn; ol ýshin qazirgi Amankeldi audanynda «Imanov» atyndaghy sovhozda túrushy A.Imanovtyng tughandarynan súralsyn, búdan keyin A.Imanov turaly Qazaqstan baspalarynda shyqqan barlyq kórkem әdebiyet, tarihy materialdar, azamat soghysy jyldaryndaghy Qazaqstan chekisterining estelikteri izdestirilip, olar jariya etilsin?! Áytpese, halyq ózining jýreginde mәngi oryn alghan Amankeldi siyaqty batyrdyng ólimin izdeydi de joqtaydy! Sonda ne aitamyz?

Sәlemmen Qorghan Ámirhamziyn. Avgust, 1989 j.»

IYә, hattaghy aitylghanday jәne shyndyqqa óte jaqyn joramal - «býkil qypshaq kóteriliske shyqsa ne betimizdi aitar edik?». Manash marqúm ózine tәn әdeptilikpen qayyrghan jauabyn oqyp ta berip edi. Ol kezde biz de jartylay astyrtyn júmys jaghdayynda jәne qalayda alash azamattaryn aqtau shebinde jýrgendikten de, tergeu isine qatysy bolar dep qajetti derekterdi jiystyra jýretinbiz. Sonyng ishinde akademik M.Qozybaevtyng da jauaby saqtalypty. Ony da nazargha úsynamyz. Óitkeni osynda aitylghan uәjge biz de qosylamyz:

«Qúrmetti Qorghan!

Hatynyzgha kesh jauap berip otyrghanyma keshirim súraymyn, demalysta boldym. Siz: «Amankeldini óltirgenderding biri Mirjaqyp Dulatov edi», - dep, onyng esimining aqtaluyna qarsy shyghasyz. Shynynda «Alashordanyn» Amangeldini óltirgeni ras. Búl oqigha 1919 jyldyng mayynyng 18-nen 19-na qaraghan týni boldy. Al 1919 j. apreli aiynda, odan qaldy dekabri aiynda «Alashorda» qozghalysyna qatysushylargha amnistiya (keshirim) jariyalandy. Sol keshirim boyynsha sovet platformasyn qabyldaghandardyng biri - M.Dulatov.

Qadirmendi Qorghan! Óziniz oilap kórinizshi: ataqty Kuprin aq gvardiyashylar qatarynda boldy, Parijge jer auyp, sovet ókimetine laghynet aitty, al sovet ókimeti bolsa ony keshirip, barlyq enbekterin jariyalady. Al, biz nege qazaqtyng at tóbelindey intelliygensiyasynyng barshasyna laghynet aituymyz kerek, olardyng barshasy «Alashorda» qozghalysyna qatysty dese bolady.

Mirjaqyp Dulatovtyng kinәsi de az emes, ony biz Qazaqstan tarihynda aitamyz, sonymen qatar, onyng túnghysh roman jazghanyn, patshanyng otarshyldyq sayasatyna qarsy shyqqanyn, kezinde Amankeldini joqtap maqala jazghanyn aitugha paryzdarmyz. Adam búl dýniyege keledi, ketedi, biraq onyng orny halyq qazynasyna bergen múrasymen eseptelse kerek. Osy tústa Mirjaqyptyng «Oyan qazaghy» der kezinde Sәkendi de, Sәbitti de, Beyimbetti de oyatqany haq. Onyng esimi otarshyldyqtyng sayasatyna qarsy kýresken qauymnyng auzynda boldy desek, qatelespegen bolarmyz. Ómirining ekinshi sәtinde ol barrikadanyng arghy betinde  - Sovet ókimetine qarsy kýresti. Al kýreste oq atylady, qylysh shabylady, qan tógiledi, biz onyng búl kezdegi istegen qylmysyn aqtap aludan aulaqpyz. Mirjaqyptyng Alashordanyng soghys sovetin basqarghany ras, ol Sovetting Amankeldini ólimge keskeni ras. Mirjaqyptyng sol Sovetting mýshesining biri esebinde kinәli ekeni de ras, biraq sheshim auyzsha qabyldanghan, jazba derek joq, endeshe Mirjaqypty eshkim qolynan ústap ala almaydy, tek janama dәleldermen aiyptay alady. Sondyqtan da Ortalyq Komiytetting sheshiminde de Amankeldining ólimine Mirjaqyptyng qatysy turaly ýzildi-kesildi dәlel joqtyghy aitylghan.

Qoryta aitqanda Mirjaqyptyng ómiri ýsh kezennen túrady. 1-shi kezeni -Otarshyldyqqa qarsy kýresken, bostandyqty ansaghan elding ókili. 2-shi kezeni - Alashorda qozghalysyna qatysyp, qolyna qaru alyp, Sovet ókimetine qarsy kýresui. 3-shi kezeni - keshirim alyp, kinәsin aqtaugha tyrysyp, eline halqyna qyzmet etuge talaptanghan jyldary.

Biz Mirjaqyptyng ómirining 2-shi kezenin aiyptay otyryp, ómirining qalghan eki kezendegi paydaly isterin, halyqqa bergen múrasyn kórsetuge qaryzdarmyz. Búl ósken elding belgisi, onyng azamattyq tól isi bolsa kerek. Biz M.Dulatovtyng jeke ómirine, mine, osylay dialektikalyq túrghydan qaraugha mindettimiz. Esinizde bar shyghar, Lenin Plehanovtyng 5-6 jyldyq ómirin ailap bóledi, onyng bolishevik bolghanyn, menishevik bolghanyn, «yaryy menisheviyk», taghy basqa joyympaz bolghanyn ailap anyqtaghan, biz de Dulatovtyng ómirine solay qaraugha mindettimiz. Markstik-lenindik ghylymiy-metodologiya ómirding jaqsylyghyn, jamandyghyn, ashysyn-túshysyn birdey qaraugha mindetteydi. Óleng sózding bir sózin alyp tastaugha bolmaydy.

Sәlemmen - Manash Qozybaev. 12 qazan, 1989 jyl».

IYә, ol azamattyq soghys jyldarynyng oqighasy. Onyng ózge soghystan kóri qasiretti jәne әdiletsiz, sonday-aq keshirilmeytin kekke toly bolatyny da sol. Al jauap hattaghy bir adamnyng ómirin ýshke bólip qarap, «dialektikalyq túrghydan bagha» beru, әriyne, óz qúnyn joyghan joramalgha jatady.

Ókinishtisi, «halyqtyq kek» múnymen de ayaqtalmaghan. «Qypshaqtyng hany» Ábdighapar Janbosynovty «óz qanyn satqany ýshin» qandastary ústap berip, attyrghan. Al Omar Almasovty kenesten baspanalap jýrgen kezinde A.Baytúrsynovtyng auyly «Aqkólde» ata kegin qughan azamat ... andyp jýrip atqan. Búghan Sankt-Peterburgtegi Kunst-kameranyng Aq teniz jaghalauyndaghy bassýiekter qoymasynda jatqan Keyki batyrdyng shýidesinen ketpenmen shabylghan biz kórgen bas sýiegin qosynyz.

1922 jyly J.Aymauytov ashtargha kómek retinde 8 000 bas mal jiyp, Torghaydaghy ashtyqqa úshyraghandargha bólip beredi. Ol ýshin arnayy komissiya qúrylady. Sol kezde taghy da «qypshaq - arghyn maydany» bastalyp: «Alashordanyn» mýshesi Aymauytov maldy alashordashylardyng tuysyna bólip berdi dep, ekinshi jaqtaghylar Á.Jangeldinning tuysyna bólip berdi dep sotqa aryzdanady. Tergeu isi tórt jylgha sozylady. Maldy aidap kelgenderding enbekaqysy men isher tamaghyna bólingen 9 qara mal J.Aymauytovtyng moynyna minedi. Ayyby: olardan qolhat alyp, mór bastyryp, kuәlandirmegendigi. Tura osynday «qaytarylghan nemese qaytarylmaghan kekter» jogharyda biz ataghan qazaq audandarynda әli de oryn alyp otyr. Men kózim kórmese, óz qúlaghym estimese, qújatty kórmesem, múnday obal sózge barmas em. Sonday sәtterdegi syrqyraghan say sýiegimning shanshuy әli basylghan joq. Ertengi kýnning esinde jýretin eskertuim búl.

Al Áliby Jangeldinning tergeu komissiyasynyng qorytyndysy boyynsha Amankeldining ólimine Múzafar Qasymov pen Ábdighapar han Janbosynov (qypshaqty qoldamaghany ýshin) jauapty dep tabylyp, atylghan. Biraq olardyng eshqaysysy da Amankeldini turalap atqan adamdy kórsete almaghan. Al M.Denisov aitqan derekterdi (sol ýiden Tarannyng syrtqa atyp shyqqanyn, onyng ózi Amankeldining qasynda qalghanyn, erteninde ghana komissardyng óltirilgenin estigeni) eshkim «eskermegen».

Bizding oiymyzsha bar kiltipannyng bir kiltipany osy arada jatqan siyaqty. Mysaly, Baltyq jaghalauyndaghy últ mәselesin tez әri bolisheviktik jolmen sheshu maqsatynda Lenin «revolusiya mýddesi ýshin» qyzyl әskerlerdi bir týnde latysh atqyshtaryna qyrghyzyp salady da, erteninde: «Múny istegen últshyldar», - dep jariyalaydy. Sóitip sol kýni-aq bar kelisimdi búzyp, olardyng birin qaldyrmay kózin joyady. Múnday arandatudyng sheberi Kashirin sol kezde de tótenshe bólimning bastyghy bolatyn. Tura sol kýnderi «Alashorda» qayratkerlerine keshirim jasau turaly dekret dayyndalyp jatqan. Qalayda onyng aldyn orap, Imanovty qúrbandyqqa shalu arqyly alashordashylardy bir týnde qyryp tastap, «revolusiyalyq jýkti jenildetip», «týsinispestik boldy» deu maqsatymen jýzege asyrylghan qúpiya operasiya emes pe eken?

Onda: Taran «kóterilisshi» ghana emes, arandatushy da bolghany. Jasyryn kelip Imanovty óltiruge - Kashirinnen, al Kashirin - Stalinnen, ol ma ...ol Leninnen tapsyrma almady dep senimmen aitugha bola ma? Áytpese, Taran keshki apaq-sapaqta nege jasyrynyp keledi? Syrttaghylar әdeyi alasapyran, aiqay-shu shygharghanda, sony paydalanyp Taran, ne «eskadron komandiyri», ne Denisovting ózi qúpiya búiryqty oryndaghan. Olardyng eskermegeni - «Alashorda» әskerining әli de qarsylyq kórsetu mýmkindigi saqtalghany, olardyng da barlau jýiesining jaqsy júmys isteytindigi. Tipti dәl osylay bolmaghan kýnde de F.Ivanovtyng moyyndaghanynday «qanqúily qylmyskerdi» jaldauy da mýmkin. Al ony jýzege asyru «tehnikalyq» mәsele. Mәsele - kenes chekisterinin: «bes jýz qazaq inteliygensiyasyn atyp tastasa, qazaq dalasy kesilgen bas siyaqty qolymyzda bos qalady», - degen Kolchaktyng «tapsyrmasyn» oryndaugha úmtyluynda.

Búl - bizding ghana joramalymyz emes. Kenes túsynda da qúpiya týrde talqylanghan mәsele jәne ol talqylaugha tikeley Stalinning ózi aralasqany: «Imanovty azamat soghysynyng batyry esebinde tanytu qajet», - degen sózi qújattarmen dәleldengen shyndyq. Alayda búghan da joramal dep qaraugha tura keledi. «Alashorda» Áskery kenesining 1919 jyly 24 mausym kýni Bas qolbasshy Kolchakka joldaghan esepti mәlimetinde:

«...Atalghan uezderding ókilderi «Alashordanyn» oblystyq kenesinen olardy kenes ókimetining talan-tarajynan qútqarudy ótindi. Bolishevikterding tonauy men zorlyghy turaly aryzdaryna qaraghanda Torghay men Yrghyz uezderindegi bolishevikterding úzaq ornyghuy olardy barlyq mal basynan, minetin attan aiyratyny anyq boldy. Sol qauipting aldyn alu ýshin «Alashordanyn» Torghay oblystyq bólimi ózining jigitterimen 1919 jyly aqpanda Torghay uezine bet aldy, jolay jigitterding qúramyn jana jasaqtarmen tolyqtyryp, sodan keyin Yrghyzgha joryq jasau kózdeldi. Kóktemgi qyzyl su jýrip jatqan qiyn jaghdayda jýzdegen shaqyrymdy azappen basyp ótti, qataryn jana jasaqtarmen tolyqtyrdy, sóitip sәuir aiynda «Alashorda» Torghay qalasyn aldy, әskery komissaryn tútqyndady, keyin atyldy. Sóitip, Torghay uezdindegi kenes ókimeti qúlatyldy, qalalyq jәne jergilikti basqaru qúrylymy qalpyna keltirildi, búl arada admiral Kolchak bastatqan Býkilrossiyalyq uaqytsha ókimeti jariyalandy. Torghay qalasy alynghan kýnning erteninde, yaghni, 20 sәuir kýni Qostanaydan qúramynda 400 adamy bar qyzyl armiya bólimi kele jatyr, otryadtyng bastyghy Qostanay atkomynyng tóraghasy Taran eken - degen habar kelip týsti. Bizding barlaushylardyng mәlimdeuinshe: Torghaygha bet alghan otryad - Qostanay qalasy men uezindegi kóterilisshiler eken, Torghaydy alyp, Yrghyzdaghy Aqtóbe maydanymen qosylmaq eken, otryad bastyghy Taran aqtardyng týrmesinde jatqanda Qostanaydyng pereselenderi bosatyp alypty. 21 sәuir kýni «Alashorda» bólimining jigitteri Qostanaydan Torghaygha kele jatqan Tarannyng otryadyn Torghaydan 40 shaqyrymday jerden kýtip aldy. 22 sәuir kýni barlyq otryad mýsheleri, jiyny 337 adam qarusyzdandyryldy, Taran bastatqan basshylary - 30 adam tútqyndaldy, keyin atyldy. Tarannyng qarusyzdandyrylghan otryady Atbasargha jóneltildi», - degen derek bar.

Búl, әlde, M.Dulatov pen M.Espolovtyng kórsetindisinde aitylghanynday: Kolchaktyng qanqúily әskerining betin qayyru ýshin jәne qazaq dalasyn qyrghyngha úshyratpay, odaqtas dep júmsaq qaratu ýshin ósirilip jazylghan jorta aqparat pa. Áytpese, kenes ókimeti jaghyna shygha otyryp, A.Baytúrsynovty kepildikke bere otyryp, múnday operasiyany jýzege asyru onyng kósemi A.Baytúrsynovqa qaratylghan arandatu bolar edi. A.Kenjin 1922 jyly 16 qazan kýni Ólkelik obkomnyng prezidium mәjilisindegi tekserude:

«Kenjin joldas: otryadtyng qarusyzdandyryluy men atylghany turaly eshtene bilmeymin. Kóterilisshilerding otryadyn qarusyzdandyrghan jasaq bastyghy Qasymov. Men qúryltayda bólinip ketken toppen birge «Alashordany» ishten ydyratugha barghamyn. Sol ýshin de Qaratileuov ekeumizdi «Alashordanyn» batys bólimi bolishevik esebinde zannan tys dep jariyalady», - dep týsinik berdi.

Biz ýshin A.Kenjin qay jaqtyng barlaushysy bolsa da bәribir. Onyng búl jauabyn amalsyzdyng jantalasy retinde baghalaghan dúrys. Nazar audaratyny - Imanovty tútqyndaghan Múzafar Qasymov dep naqty kórsetip otyrghandyghy. Úzamay Qasymovtyng ózi de dúshpandarynyng qolynan atyldy.

IYә, dýnie esesi dýniyede ketpeydi. Akademik M.Qozybaev aitqanday, ol - azamattyq soghys. Al soghys qúrbandyqsyz bolmaydy. Sol siyaqty kez-kelgen qúrbandyq ta óz qúnyn aqtamaydy. Allanyng bergen janyn Allanyng ózi ghana ala alady.

(jalghasy bar)

«Abay-aqparat»