1920 jyly Mәskeuge Kirvoenrevkomnyng №2043 mandatymen kelgen Álimhan Ermekov qazaq ólkesining jәi-kýii hәm onyng shekarasyn belgileu mәseleleri jóninde bayandama jasady. Sol kezde uyzday jap-jas jigit, nebәri 29 jasta eken. Komissiyanyng júmysyna Halyq Komissarlar Sovetining predsedateli V.IY.Lenin basshylyq jasaydy. Álimhan Ermekov Stolypin reformasy saldarynan shúrayly jerlerinen aiyrylyp,orys batyryktaryna basybayly qúl bolghan qazaqtardyng taghdyr-talanyn ezilushi taptyng mún-múqtajyn joqtaymyz deytin bolishevikterding aldyna kese-kóldeneng tartady. Búl – bolishevikterding úlyorystyq shovenizm dertimen auyra qoymaghan kezi. RKbP Ortalyq komiytetining mýshesi G.IY.Safarovtyng qazaq jerindegi orys otarshyldyghynyng onbaghan kónisteri haqynda aitqan ashy aiyptau sózi elding kóbin eleng etkizdi.

1916 jyly Áulieata qalasyna Folibaun deytin general keldi. Ol qazaq jastary patsha ýkimetining german soghysyna baryp, qara júmys isteuge, okop qazugha tiyis dep jarlyq berdi. Qazaq enbekshileri odan ýzildi-kesildi bas tartyp, patsha ýkimetine qarsy kóteriliske shyqty. Osy kezde patshanyng jazalaushy otryadtary kóterilis basshylaryn, onyng sarbazdaryn da atyp-asty. El talaugha týsti. Júrtty kiyizge orap, ýsterine kerosin qúiyp órtedi! Tiridey jerge kómdi! Jetisu jaqtaghy orys kulaktary qazaqtargha qaradan-qarap óshikti. Olardy jerlerinen quyp shyghyp, ýsterinen oq jaudyrghan. Kaspiy tenizining teriskey jaghasyndaghy úzyndyghy 70-80 shaqyrymgha, Naryn qúmyna sozylghan manyzdy shyghanaq-búghazdy patsha ókimeti orys pomeshikterine berip jibergen! Stolypinnyng memlekettik dumada qazaq jerin iygeru turaly sózinen keyin «Millionnyy fond» dep atalghan ónirdi orys-japon soghysy túsynda sibirlik kazak-orystargha syigha tartqan!

Mәjilisting qyzghan kezinde G.Safarov:

- Týrkistandaghy orys kulaktaryn Reseyge qayta kóshiru kerek!- dep túryp alady.

Lenin Ermekovke qarap:

- Siz búghan qalay qaraysyz? - deydi.

Álimhan Ermekov búlay istesek, eki júrt arasynda alakózdik payda boluy mýmkin, jergilikti qazaqtardy atamekenine dúrystap qonystandyryp alghansha, ishki Rossiyadan jana kóshpeliler әkeludi toqtata túrghan dúrys deydi. Múny estigen Leniyn:

- Ghajap! Ortalyqtyng ókili, orys kommuniysi orystardy qazaq jerinen kóshirudi súrady. Al partiyada joq qazaq tek kóshti toqtata túrghan dúrys deydi. Oilanatyn jaghday eken! - dep mәz bolyp, Ermekovting arqasynan qaghady.

Kaspiy - Atyrau jaghasyndaghy Astrahani jaqtaghy búghaz-shyghanaqty qazaq avtonomiyasyna qosu mәselesine partiyanyng sol kezdegi kórnekti qayratkerleri Sh.Z.Eliva, N.P.Bruhanov, L.N.Krestinskiy ýzildi-kesildi qarsy shyghady. Sondaghy uәjderi - qazir Reseyde ashtyq. Atyraudyng balyghyna Mәskeu men Petrograd óte zәru. Sondyqtan búl alqapty RSFSR-ge qaldyru kerek desti.

Sodan keyin Leniyn: Astrahani guberniyalyq atqaru komiytetining predsedatelinen:

- Qane, siz aitynyzshy, Kaspiy osy teriskey jaghasyndaghy búghazda túratyn halyqtyng kópshiligi qazaq pa, orys pa? - dep súrady. Ol sonda:

- Vladimir Iliich, qolymda dәlme-dәl sanaq mәlimetter joq edi - dep eki úshtylau jauap beredi.

Leniyn:

- Joq, bizge dәlme-dәl sanaq kerek emes. Siz shamamen Kaspiyding osy jaghasyndaghy el-júrttyng qaysysy kóp, qaysysy az ekenin aitynyz? - dep túryp alady. Astrahani ókili múndaghy túrghyndardyng kópshiligi qazaq ekenin moyyndaydy. Leniyn:

- Onda men búl mәseleni dauysqa qoyamyn dep, Atyraudyng osynau jaghalauyn bolashaq Sovettik Qazaq Avtonomiyasyna qaytaryp berudi úsynady.

Dau-damay úzaqqa sozylady. Sol kezde Álimhannyng mәjilisten shyghuyn asygha kýtip otyrghan Alash ardagerleri arasynda Ahmet Baytúrsynov aitty degen bir sóz elge jayylady: «Bizding Álimhanmen bes saghat sóz talastyrugha shama-sharqy jetken orystyng mynau saqau advokaty Vladimir Uliyanov adamzattyng tóresi eken!» depti...

Lenin mәjilisting sonynda avtonomiya qúru jóninde Últ isteri Halyq Komissary Iosif Stalinmen pikirlesinizder, onda arnayy joba bar degendi aitady. Mәjilisten aq mandayy jarqyrap, alshang basyp shyqqan Álimhan osyny Álihan Bókeyhangha aitqanda, tuasy bekzada, kóringen kýldi-kómeshti kózge ilmeytin Áleken:

- Stalin ne shesher deysin?! Onyng biligi men bilimi belgili ghoy! - dep shalqalap jýrip ketipti. Týp atasy Shynghyshannan taraytyn shynjyr balaq, shúbar tós, tektining túqymy! Arghy atasy -Tәuke han «Jeti jarghyny» somdap, qazaqty el qyludyng alghashqy zannamasyn jasaghan! Qazaq tarihynyng bilgiri Múhtar Maghauinning aituyna qaraghanda, Álihan Bókeyhannyng әuleti anadan shyryldap tughannan Alash júrtynyng tabanyna kirgen shónge mening mandayyma kirsin deytin ústanymmen ghúmyr keshken aqsýiek túqym! 1537 jylghy San — Tashtaghy qyrghynda onyng arghy atasy Toghym han toghyz úly jәne әsker basy otyz jeti súltanymen shәiit bolghan! Osy Toghym hannyng tughan inisi Shyghay hannyng úly – Ensegey boyly Er Esim! Osynday qarakókting túqymynan qazaqtyng qara balasynyng han balasyna ketken esesi kóp edi, sony qaytaratyn kez keldi dep, býkil ghúmyryn qazaq halqynyng últ azattyghyna arnaghan Álihan Bókeyhan tumaghanda kim tuady?!

Alash arystaryn el-júrty Sovet ókimetining kezinde de alasúra izdegen. Álimhan Ermekovting kýieu balasy Arqa ónirine tanymal azamat – Qalken Mәkenbaev, jetpisinshi jyldary Áliaghanyng qasynda jýrip, úzaq syrlasady. «Áliagha, ghafu etiniz, osy Álihan Bókeyhanov qanday adam bolghan edi?» - dep súraydy. «Ol kisi Petrograd uniyversiytetining orman-aghash fakulitetin tamamdaghan. Zang fakulitetine Leninmen qosa eksternat bolyp emtihan tapsyrghan. Tereng dariya múhittay bilimdi ghalym bolatyn. Toghyz tilde erkin sóilep, jaza biletin» - depti Álimhan Ermekov, «- Osy Toqyrauyn ózenin bilesing ghoy. Úzyndyghy 300 shaqyrymday. Balqash kólin jýzip kórgen shygharsyn? Shyghysynan batysyna 600-700 shaqyrymday. Ózing bilesin, qarly jyly Toqyrauyn Balqashqa qúyady ghoy. Al qar az jyly Balqashqa jetpey, orta jolda qalyp, qúmgha sinip ketpey me? Bizding aqyl-oyymyz Toqyrauyn ózenindey bolsa, Ábekeng Balqash kólindey dariya edi ghoy!» (Q.Mәkenbaev «Jadymda bәri jazuly», Astana, 2011).

Jazushy Jayyq Bektúrov alpysynshy-jetpisinshi jyldary Álimhan Ermekovpen syrlas-múndas bolghan kisi. Sol Jәkeng Álimhannyn: «Álihan Bókeyhan jaratylysy bólek, әri kórgeni, toqyghany kóp kisi edi» degenin aitady. - Myna biz kóbinese Tom, Semey, Omby manynan, N.M.Yadrinsevpen G.Potanin órisinen aspadyq. Al Álihan jastyq shaghyn Resey imperiyasy astanasynda ótkizdi. Alghashy Dumagha deputat bolyp, orys-europa elderining kórkem әdebiyetin zerdeledi».

Bolishevizm adamzat tarihyndaghy búryn-sondy bolghan sayasy aghymdardyng eng ayary bolyp shyqty. Ýsh jýz jyl otarlyq ezgide bolghan qazaq júrtynyng ókili Álihan Bókeyhan patshalyq Reseyding kezinde Duma deputaty bolyp, el-júrtynyng múqtajyn ýstem elding zang shygharushylar aldynda aghynan jarylyp aityp, otarshyl memleketting nazaryn bodan júrtyna audara alsa, bolishevikter olardy «halyq jauy» dep jariyalap, jappay qughyn-sýrginge úshyratyp, atyp-asty! Leninning iltipat qúrmetine bólengen Álimhan Ermekovting ózi ýsh ret Stolypin –Stalinning vagondarynda neshe-týrli qiyamet-qayymdy basynan keship, Gulagtyng kýlli týrmelerin kózimen kórip qaytty!

«Neshe-týrli qughyn-sýrgindi basynan keshse de, Álimhan Ermekovting ishki sarayyn tot basqan joq edi» dep jazady Jayyq Bektúrov-- Zerdeli-zeyindi, ziyaly qalpynan tambady. Sheshendigi, bilgirligi sol qalpynda qaldy. Kýlgende, sóilegende dәl bir kýnәdan pәk jas sәbiydey ayauly beynesi kórinip túrdy.

«Búryn az uaqyt Alashta bolghan bizge jabylmaghan jaba joq» - deushi Álimhan Ermekov. «Qazaqstannyng bir týkpirinde әldekimder búzaqylyq jasasa da, Qaraqúmda, Manghystauda, Shúbatauda, Baqtyda, Baqansta ashyqqan júrt ereuildep atqa qonsa da, Jetisu júrty Qytaygha kóshse de, bir auylda kolhoz maly úrlansa da, tipti, bireu әmengerlik jolymen qos qatyn alsa da, gazet-jurnaldarda bir auyz oghashtau sóz jazylsa da, osynyng bәrin bizden kóre bastady. 1921 jyly ataqty Mәdiydi Qarqaralynyng kóshesinde tapa-tal týste GPU adamdarynyng atyp tastaghany mәlim. Tegi, Mәdy Qarqaraly abaqtysynda jatqan bir joldasyna, әlde, osy elding bir bedeldi adamyna, bәlkim, búryn, Ufadaghy «Ghaliya» medresinde oqyghan ózining jerlesi Mústahiymgha jolyqqaly, sonyng hal-aqualyn bilgeli kelse kerek. Áriyne, Mәdy betti, keudeli adam. Ol týrme әkimderine qatty sóileui de mýmkin. Sol ýshin týrmege at ýstinen qamshy siltedi, kýsh kórsetti dep Mәdiydi kóshede atyp tastaghan! Mәdiyding osynau bir qasqyr arqalap әketken toqty-torymday ayanyshty ólimin Jýsipbek Aymauytov pa, әlde Múhtar Áuezov pe, әiteuir osy eki inimizding biri Semeyding guberniyalyq gazetine jay ghana nekrolog retinde jazypty. Sony Qazaqstan partiya úiymynyng 1921 jyly Orynborda ótken túnghysh konferensiyasynda Semey oblystyq partiya úiymynyng delegat-ókili Sablin deytin kisi «Qazaq kommuniysi redaktor bolyp otyrghan Semeyding partiyalyq organynda sovet әskerlerine qarsylyq jasaghany ýshin atylghan bir banditti joqtap nekrolog basty» dep qansha júrtty kinәlady. Búl tek sóz jýzinde ghana qalghan joq. Múnyng salqyny, Á.Bókeyhanovten bastap, bәrimizge de tiydi. Sondaghy aityp otyrghan bandiyti-ataqty әnshi, kýlli elding sýiikti azamaty, Qazdauysty Qazybekting úrpaghy – Mәdiy!».

Á.Ermekovting songhy kezde qatty bir keyitken-ózimizding osy kýngi ghylym doktory B.Serikbevtyng «V.IY.Lenin jәne Qazaqstan» atty kitaby edi. «Osy bir jigit ótken kýnning uaqighalarynyng bayybyna jete barmaydy. Shyndyqty, әdildikti basshylyqqa almay, tek qazaqtyng búrynghy oqyghandaryna qara kýieni ayamay jagha bergen. Tipti, ol Baqytjan Qarataevtyng patsha әkimderine, orys pomeshikterine qarsy sóilegen, V.IY.Leninning ony demep qoldaghan sózining de ónin teris ainaldyryp, kontrrevolusiyashyl dep kórsetken. Osynday zertteu, tarihy derekti súryptau bola ma eken? Ghylymgha adaldyq, shyndyq, әdildik qajet emes pe? Tarih ótirikti kótermeydi. Búl ótirik býgin iske asqanymen, erteng opa bermeydi. Bizding qazaq «Ótirikting qúiryghy bir-aq tútam» demey me? Býgingi keybir solaqay tarihshylarymyz osyny nege oilamaydy. Onay ataq, mansap ýshin enbek etpeu kerek qoy» - dep Álekeng renish-narazylyghyn sypayy aityp otyrushy edi» (J.Bektúrov, «Eneden erte airylghan tól sekildi», Qazaqstan, 2002 j.).

Adamzattan asyp tughan altyn aidarly úldar Álihan Bókeyhan, Álimhan Ermekov, Aqbaydyng Jaqybynyng kindik qany tamghan jeri bizding Qyzylaray – Aqsoran. Qazaqtyng arqaly aqyndarynyng biri hәm biregeyi Dәuitәli Stambekov Sovet ókimeti kezinde yzagha bulyqqanda:

- Aqtoghaygha nege shoyyn jol tartylmaghan?! - deushi edi.

- Ony men qaydan bileyin?

- Ony bilmesen, qolyna qalam ústap, nesine kisimsinip jýrsin?!

Kókemning minezi ózime belgili. Ýndemey qútylamyn... Biraz uaqyt ýnsiz otyrady da:

- Sovet ókimetining ýsh qas jauy osy topyraqtan tughan! Solargha ketken óshin alu ýshin bizdi qús úshyp, qúlan ayaghy baspaytyn qúladýzge qaldyryp otyr! - deushi edi... Múny estigende Aqtoghaydyng kommunisterining zәre-qúty úshyp, oryndarynan túra-túra qashatyn...

Solardyng kóbisining kózi әli tiri.

Qyzylaraydaghy jeri bylqyldap, ózen suy sylqyldap aghyp jatatyn Bylqyldaq – Ermekovterding ata jaylauy. 1914 jyly Álaghang Tomda oqyp jýrgeninde orys oqymystysy Potanindi osynda ózimen ertip kelgen. Potanin osy jerde Ayapbergen auzynan kóptegen qazaq ertegileri men anyzdaryn jazyp alghan kórinedi. Qydyr qonaqqa arnap qúlyn soymaq bolady. Sonda Potaniyn:

- Men desenizder, myna qúlyngha pyshaq tiygize kórmenizder dep shyr-pyr bolady. Sol oqighany Qyzylaraydyng kóne-kóz qariyalary bertinge deyin kýlisip aityp jýrdi. Qúnanbay agha súltan bolarda Álihannyng atasy Ermek by ony osy Bylqyldaq jaylauyna shaqyryp, Arqanyng bir top atqaminerlerimen qonaq qylghan. Tәttimbetting «Bylqyldaq», «Sylqyldaq» kýileri osy jerde dýniyege kelgen. Álaghannyng shapaghatymen ghylym jolyna týsken Qanysh Sәtpaev 1923-1925 jyldary osy Bylqyldaqtyng samal auasymen tynystap qaytady. Qazaqtyng kórnekti memleket jәne qogham qayratkerleri N.Núrmaqov pen T.Jýrgenovting ýilenu toylary osy jaylauda dýrkirep ótken kórinedi. Sonyng bәrining basy qasynda Álimhan Ermekov jýrgen... Bir qyzyghy — Ermekovting arghy atasy, Abylaydyng batyrlarynyng biri - Senkibay bi, Álimhan da, qazaqtyng dauylpaz aqyny Qasym Amanjolov ta osy Senkibaydan taraydy.

Qarqaraly – Qyzylaray Alash ardagerlerining qazaqty qalay el qylamyz dep әngime-dýken qylghan jeri! Aqbaydyng Jaqybynyng auylynda molda bolghan Ábishting Rahymjany osy auylda tughan. Qyzylaraydyng shaldary Súltanmahmúttyng sol mollanyng auzynan jazyp alghan Álimhan Ermekovqa arnaghan ólenin aityp jýretin. Ol kezde biz jas edik. Óz ólenimizben ózimiz әure bolghan kezimiz. Jattap alyp, jadymyzda saqtay almay qaldyq. Este qalghan bir-eki-ýsh joly: «Qyzylaraydan úshqan qyranym, Úlysta bólek úlanym, Tomaghandy sypyryp, Qiyadan eldi sholarsyn, Alatauda qalyqtap, Altayynda shalyqtap, Altyn túghyrgha qonarsyn» degeni ghana. Qanshama sóz úmyt qaldy? On-on ýsh jasta estigen óleng alpystan asqanda qayta eske týse me? Sol Qyzylaraydan úshqan qyran, úlysta bólek úlan, tomaghasyn sypyryp, qiyany kókten shola almay, Alatauda qalyqtap, Altayynda shalyqtap, altyn túghyrgha qona almay-armanda ótti!

1967 jyly Qaraghandynyng oblystyq teatrynda S.Múqanovtyng «Sәken Seyfulliyn» pesasynyng premierasy boldy. Túsaukeserge Sәbit Múqanovtyng ózi de keldi. Zaldyng bir mýiisindegi onashalau jerde Álimhan Ermekov otyrghan. Sәbeng ony syrtynan kórip qaldy ma, әlde, kópten kónilinde jýrgen oiy ma eken, Jayyq Bektúrovqa:

- Ýiine shaqyrghaly túrsyng ghoy? – deydi, - Mening qasyma resmy adamdardy qospa. Osynda Álimhan Ermekov bar dep estiymin. Sol kisining jýzin bir kórgim keledi.

Jayyqtyng ýiinde:

- Ábeke, siz bizden kóp ýlkensiz. Kópti kórdiniz. Myna biz Sovet ókimeti ornaghanda kedey edik, jalshy edik. Áli oqyghan joq edik. Auylda etekbasty bolyp óstik. Bizding kózimizdi sovet ýkimeti ashty — dep, Sәbeng әngimesin bastay jóneledi. – Sodan biz osy jana ókimetting sózin sóilep, soyylyn soghyp, kete bardyq. Sol kýres, shayqas túsynda sizderge, bәlkim, bizding sózimiz de, soyylymyzda tiyip ketken kezi bolghan shyghar dep, әldeneden keshirim súraghanday, aldy-artyn oraghytyp sóilep ketedi. Bireuining jasy seksende, ekinshisining jasy jetpiske kelip qalghan.

- Pesanyzdy kórdik - deydi Álaghan. - Sahnada Sәken bolyp oinaghan artist Bókeyhanovqa «Sen, tóbet!» dep túrdy. Bókeyhanovqa Sәken solay aita alushy ma edi?

Sәbeng qysylyp qalyp:

- Ei, Jayyq, pesada ózi sonday sóz bar ma edi? - dep, ózi jazghan shygharmasynyng sózin úmytyp qalghanday synay tanytady...

Aqtar men qyzyldardyng qyrghyny shegine jetip túrghan azamat soghysy kezinde Mirjaqyp Dulatov eki jaqtyng týrmesine kezek-kezek týsedi. Minezi tik. Kókeyindegi oiyn kýltelemey, aita salatyn betti adam eken. Sol minezimen eki tapqa da jaqpay, eki jaqtyng da qughyn-sýrginine iline beredi. Bir kezde qaranghy Saharagha «Oyan, qazaq!» dep aighay salghan Alashtyng bozdaghyn ózge júrt óz aldyna, ózining qazaghy týsine alghan joq. Týsinuge óresi jetpedi! Áli de jeter emes... Sonday tar jol, tayghaq keshuding kezinde M.Dulatov Álimhan Ermekovting ýiine kelip bas saughalaydy. Onyng osy ýide ekenin basqa bireu emes, qazaqtyng ózi kórsetedi! Qylyshynan qan tamghan qyzyl komissar Ugar Jәnibekov Mirjaqypty tútqyndaugha kelse, esik aldynda intellegentshe kiyingen bir adam túr. Týr keskininen Alashordanyng adamy ekeni kózge úrady:

- Sen kimsin?! - deydi Ugar ala kózimen atyp.

- Men Álimhan Ermekovpin! - deydi әlgi adam komissardan aiylyn jimay.

- Apyrym-ay, ә... deydi Ugar, - Siz Álimhan Ermekov bolsanyz... Sizding ýstinizge basa kóktey kiru úyat shyghar?! Men keteyin. Men sizdi kórgem joq! Siz meni kórgen joqsyz!

Álimhan Ermekov osy әngimeni ylghy sýisine aityp jýredi eken. Álihan da, Ugar da Qyzylaraydyng tumasy. Bir el, bir rudyng balasy. Bir-birimen syrttay tanys-bilis bolghanmen, betpe-bet kezdesip túrghany osy. Qazaqsha aitqanda, qanjyghada jolyghyp túr! Alasapyran zamannyng dauyly ekeuin eki jaqqa laqtyryp jibergen! Proletariaty, lumpeni, qayyrshy, jәlebi bolmaghan qazaqtyng ýstine Qazan tónkerisi jasaghan eksperiymenti, mine, osynday! Ákeni – baladan, aghany – ini-qaryndastan, eldi – aghayyn-júrtynan aiyrghan! Sol tarihy essiz eksperiymentting zardabyn qazaq halqy әli tartyp keledi! Kóresinin sodan kórip jýr! Adamzat qauymdastyghynda jesirin qanghytpaghan, jetimin jylatpaghan, әke otyrghanda – úl, sheshe otyrghanda – qyzy sóilemegen júrt osy qazaq edi! Qazan tónkerisinen keyin otyz ekining ashtyghyna úrynyp, jan-jaqqa bosyp ketti. Otyz jetide bir-birin «halyq jauy» dep ústap berdi! Býginde orys tildi, qazaq tildi bolyp ekige bólinip alghan... Endi kelip bir-birimen aghylshyn tilinde sóileskisi keledi! Orys bolyp kórdim, endi bir mәrte aghylshyn bolyp kórsem, adamzat kóshinining aldynan shygha kelermin degen ospadar oidyng ýstinde otyr әli!

Tyshqandy synaugha bolady. Kójekti de synaugha bolady. Topyraqtan jaralyp, Allanyng demimen adamzat órkeniyetin qúrghan adam balasyna ekperiyment jasaugha bolmaydy! Álihan, Álimhan, Ahmet, Mirjaqyp, Maghjandar, mine, osy ýshin kýresip, altyn bastaryn Alash jolyna qúrban qyldy! Germandyq-fashistik, sovettik-kommunistik rejimderding adam balasyna jasaghan synaqtaryna aqyl-esi týzu adamzat ýmbeti laghynet aityp jatyr. Orystan basqa, bizden basqa... Kommunizmdi qarghap-silegen Baltyr jaghalauy, Batys Europa elderi órkeniyet órine túyaq iliktirip, ekonomikalyq jaghdayyn, últtyq ruhyn da jónge qoyyp, ensesin kóterip aldy. Biz bayaghy Lenin men Stalinnyng qoyyp ketken jerinde kózimiz irindep, kónilimiz túmandany әli otyrmyz. Áli qansha otyramyz?!

Osy Alash qayratkerlerining tarihtaghy keskin-kelbet, bolmys-bitimine qaraghanda, adamzat qauymdastyghyndaghy erekshe orny bar últtyq intellegensiya, últtyq túlghalar haqyndaghy bizding osy kýnge deyingi úghym týsinigimiz tym úshqary, jadan, jaydaq bolyp túr. «Tolkovyy slovari russkogo yazyka» t.b. anyqtamalardaghy intellegensiyagha berilgen týsiniktemege qaranyz: «Intellegensiya – ludy umstvennogo truda, obladayshie obrazovaniyem y spesialinymy znaniyamy v razlichnyh oblastyah nauki, tehniky y kulitury; obshestvennyy sloy ludey, zanimaishimsya takim trudom». Bar-joghy – osy! Últtyq negizden, mýlde, ada kosmopolittik tújyrym! Biz últtyq tar ayada qalyp qoymay, әlemning azamatyna ainalamyz dep jýrgen teksiz kosmopolitterdi tóbemizge oinaqtatyp qoyghan – osy sóz! Últynyng besiginde jatyp, anasynyng aq uyzyna jarymaghan bala qyryq júrttyng tilin bilse de, óz últynyng ziyalysy bola almaytynyn tarih dәleldep berdi. Qazaqatyng has ziyalysy – Abay! Az ghana Alashynyng ghana emes, Adamzattyng Azamatyna ainalghan jalghyz qazaq bolsa, ol da osy - Abay! Sol Abay dýniyening kilti orysta. Sol ýshin onyng tilin bilu kerek dedi. Nege? «Zararynan alys bolargha!». Sovet ókimetining kezinde «Kapital» men «Antiy-Duringke» deyin jatqa biletin qazaqtar az bolghan joq. Biraq olardyng bәri halyq auyz әdebiyetinen habarsyz, últtyq uyzdan júrday biylerding sheshendik sózderinen Lenin men Stalinnyng tezisterin joghary qoyghan pendeler boldy. Orta ghasyrdaghy jyraular poeziyasynyng jauharyn sezinbegen! Abaydan - Demiyan Bednyidy, Maghjannan - Mayakovskiydi artyq kórgen!

«Bir kýni deydi Qalken Mәkenbaev - Álaghanyng ýiinde otyrghanymyzda jasy otyz-qyryqtar shamasyndaghy er adam men әiel adam kirip keldi. «- Biz Leningradtyng túrghynymyz. Men de professor bolamyn, al júbayym dosent. Leningrad uniyversiytetining oqytushylarymyz. Men, - dedi erkegi, - ózinizding ejelgi dosynyz, Tomskide birge bolghan revolusioner Dvoleyskiydin, al myna qyzynyz, ol da dosynyz Bauerding úrpaqtarymyz. Sol әkelerimizdi kórgender bolsa tildeseyik degenbiz. Babalarymyzdyng estelikterinde Sizdin, Álimhan Ábeuovich, atynyz jii atalady. Sondyqtan biz Sizdi súrastyrdyq. Sizdi tiri, osy Qaraghandyda túrady dep Tomskidegiler aitqan son, arnayy izdep keldik, -deydi.

Bir mezgilde Ály agha: «Sening atang Dvoleyskiy bylay deushi edi» dep italiyan tilinde sóilep ketti. Leningradtyng professory italiyan tiline jetik eken, ekeui italiyansha biraz sóilesti. Bir kezde óte symbatty jas kelinshekke: «Sizding ýlken әkeniz Bauer údayy latyn-grek tilinde bylay deytin» dep dosent kelinshekpen latyn-grek tilinde qyzu әngimege kóshti (Q. Mәkenbaev «Jadymda bәri jazuly»).

Qazaqtyng Atyrau – Arqa – Alatau-Altaygha deyingi aumaghyn Alashyna aman alyp qalyp, osy kýngi shekaramyzdy belgileu ýshin Leninmen bes-alty saghat salghylasqan Álimhan Ermekov qazaqpen sóileskende bir auyz orys sózin qospay ketken kisi eken!

Alashordanyng kósemderi Abaydyng altyn túghyryna ayaghyn nyq qoyyp, Alashyn aspangha kóterdi. Sol alasapyran zamannyng ózinde Alashtyng birinshi aqyny Abay ekenin alghash aitqan Álihan Bókeyhan edi. Úly abaytanushy Múhtar Áuezovtyng aldyn orap aitty. Ne degen kemel oi, keremet tarihy qúbylys! HH-shy ghasyrdyng basynda Álihan tanyghan Abaydy HHI-shy ghasyrda ómir sýrip otyrghan qazaq әli týsine almay jatyr. Túshyna almay jatyr Abaygha! Qazaq ýshin kýlli úlystyq qasiret, últtyq tragediyanyng qara basy, mine, osy bolyp túr!

Alashorda joly — Alla joly, Abay joly, Aqiqat joly edi. Abayda tap pen taypa jóninde bir auyz sóz joq. «Qayran, elim, qazaghym» - el-júrt, últ qahyndaghy tereng oy bar. «Adamzattyng bәrin sýi, bauyrym dep» - deydi. «Smirisi , Kavkaz, iydet Ermolov!» demeydi! «Allanyng ózi de ras, sózi de ras,

Ras sóz esh uaqytta jalghan bolmas,

Kóp kitap keldi Alladan, onyng tórti

Allany tanytugha sóz aiyrmas!» - dep — ghalamzattyq, Tәnirlik dengeyge kóteriledi. Alashordanyng kýlli sayasy baghdarlamasy, mine, Abaydyng osy sózinen bastau alady. Alash kósemderi bas-ayaghy jiyrma jyl ishinde Qazaqstandy Aziyanyng aldynghy qatarly eli Japoniya dengeyine kóterudi oilaghan-dy. Sovet ókimeti olardy osy ýshin Japoniyanyng agenti dep aiyptaghan! Eger bolishevikter odaqtas respublikalardyng ózin-ózi biyleui turaly iydeyasyna adal bolyp, imperialistik, shovenistik pighylynan bas tartqanda qazaqty býgingi Japoniya syndy órkeniyetti elge ainaldyrar ma edi, qayter edi?!

Alashorda ýkimetining qúramyna bir sәt kóz salynyz. Shetinen iman jýzdi intelliygent! Professional maman! Alashyna adal patriot! Úlym deytin Alash bolmasa, Alash deytin úl bolama deytin aristokrattyng túqymy! Múnday intellektualdy ýkimet Qazaqstanda búryn-sondy bolghan emes! Alashordanyng oy dýniyesi Qúrannyng qaghidalarymen sabaqtas. Adam – Qúdaydyng ghana qúly. Bir últtyng ekinshi bir últty aitqanyna jýrgizip, aidaghany men órgizuge haqy joq! Aydarynan jel esken alyp imperiyalarynyng bәrining shanyraghynyng ortasyn týskeni sodan!

Alashorda men Abay - egiz. Adamzattyng azattyqty kóksegen asqaq ruhy shiyrshyq atyp, kemeline kelgen sayyn Abaygha degen zәrulik kóbeye beredi. Sonyng bir kuәsi Mәskeudegi «Okupay Abay» atty qalyng sheru. Mәskeu baspagerleri Abay ólenderin әuelde ýsh jýz taralymmen shyghardy. Óte me, ótpey me degen kýdigi bolghan... Bas-ayaghy bir aptada qaytadan ýsh myng taralymmen shygharady. Endi ony otyz myngha jetkizu jóninde әngime kóterilip jatyr. Kýnderding kýninde ol otyz milliongha jetui mýmkin! Adamzat Abaygha kele jatyr!

Álimhan Ermekov 1977 jyly fәniyden baqigha qaytty. Sol kýni últtyq azat tútu rәsimi jariyalanbady. Ony jariyalatugha shama-sharqymyz da joq edi. Qazaq halqy ózin jeke óz aldyna derbes, tәuelsiz el dep jahangha jar salyp, órkeniyet órine sýiremek bolghan Alashordanyng songhy arysynan aiyrylyp qalghanyn sezgen joq. Aspannan Alla bәrin kórip-bilip túr! Ishken – mas, jegen - toq bolyp jatty... Últtyq ruh – ayaqtyng astynda... Jeri - kiyesinen, eli – iyesinen airylghan. Sol qazaq endi kelip Alash arystaryna jete qabyl tegeurindi úldar nege tumay jatyr dep zar iylep jýr. Úlym deytin Alash bolmasa, Alash deytin úl tua ma?! Alla bәrin kórip túr!

Atatýrik eli endi egemen bola bergende Úlybritaniyanyng bir hanzadasyn qonaqqa shaqyrady. Dastarhanda ne kerekting bәri bar — mayysyp túr. Kenet, mәrtebeli qonaqqa qyzmet etip jýrgen dayashylardyng bireui hanzadanyng janyna jete bergende qolyndaghy dәmin jerge tógip alady. Tylsym tynyshtyq. Aghylshyn aristokrattary týrikterdi bizding mysymyz basyp ketti degendey – mәz-meyram. Sol kezde Atatýrik:

- Ua, myrzalar!- dep sanqylday jónelipti. – Men myna elime keudendi Osman imperiyasy túsyndaghyday asqaq ústa dedim. Ústady. Ayaghyndy alshan-alshang bas dedim. Basty. Biraq, osylargha bireuge qúlsha qyzmet etudi ýirete almay-aq qoydym. Ýirenbedi!

Qúlyn - úlgha, kýnin – aru qyzgha ainaldyrghan patshanyng auzynan shyqqan sóz búl! Alashordanyng da bar dittegeni osy edi ghoy?! Býgin iysi qazaq osynday lebizdi estigisi kelip túr. Sol sózdi aitatyn úldyng da tuatyn uaqyty boldy...

Serik Aqsúnqarúlynyng jazbasy

Abai.kz