Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
Estelik 3926 5 pikir 13 Qantar, 2021 saghat 12:17

Bir suretting tarihy...

12 qantarda iri túlgha, qogham qayratkeri, qazaq halqynyng esinde kemenger sayasatshy, abyroyly azamat retinde qalghan Dinmúhamed Qonaevtyng tughan kýni. Osyghan oray bir suretting tarihynan estelik aitqym keledi. Otbasylyq bolsa da, aitar ónegesi orasan dep oilaymyn.

Birde Qazaq memlekettik uniyversiytetinde birge oqyghan kurstas dosym Gýlnar Serikqyzynyn  jeke arhiyvinen Dinmúhamed Ahmetúlymen birge týsken suretti kórip, qayran qaldym. Óz ýiinde, qarapayym ortada, ýstine oyly shapan kiygen Diymekeng dosyma syi-kәdesin úsynyp jatyr. Gýlnardyng aldynda sәby otyr. 

-Oo, búl bir tarihy sәt edi. Esten ketpes oqigha. Búl suret 1992 jyldyng 11 sәuirinde týsirilgen, - dep bastady esteligin dosym. – Mening tizemde otyrghan sәby - Aqdana, mening agham Ernardyng qyzy. Sodan bir  jyl búryn bizding shanyraqty shattyqqa bólegen, ata-anamnyng túnghysh nemeresi dýniyege kelgen bolatyn. Kópten kýtken nәreste. Ákem Serik Ábdirayymúlynyng quanyshynda shek joq. Sodan, ol kezde ýlken әjem bar, anam Shәrbanumen otyryp, ózara aqyldasady. «Dimash aghamyz iri, kiyeli túlgha. Sol kisining batasyn alayyq. Esimin Diymekeng qoysyn» dep sheshedi otbasylyq keneste. Ákem Diymekene qonyrau shalyp, quanyshymen bólisip: «dýniyege túnghysh nemerem kelip jatyr, ómir esigin jana ashqan nәrestening atyn óziniz qoysanyz» dep qolqalaydy. Diymekeng biraz esimderdi tizip shyghady da, ayaghynda Aqdana degen esimge toqtalady.  «Túnghysh bala qyz bolsa, yrys keledi» desedi. Endeshe ózi dana bolsyn, sening esiming -Aqdana» degen Dimash Ahmetúly ýsh ret azan shaqyryp, atyn qoyghan edi. Sodan Aqdana tura jasqa tolghanda әkem «endi Diymekene baryp, sәlem bereyik, nemereme aq batasyn bersin» dep, bizdi – agham Ernar, kelinimiz Ardaq pen meni Tólebaev kóshesindegi ýiine ertip bardy. Ol kezde Dimash aghanyng zayyby Zuhra apay qaytys bolyp ketken, esikti konsierj ashty. Diymekeng bizdi kórip, qatty quandy, bir jaghynan abdyrap qalghany da kórinip túr. Qalbalaqtap, qay jerge otyrghyzaryn bilmey, jalpaqtap jatyr. 

«Diymeke, esimin óziniz qoyghan Aqdananyz qalt-qalt túryp, ayaghyn basqaly jýr. Ýlken ómirge qadamy sәtti bolsyn degen niyetpen, ózinizdey asyl túlghanyng batasyn alugha keldik» dep jay-japsardy týsindirdi әkem. Dimash aghanyng qatty tolqyp ketkenin bayqadym. Aqdanany aldyna alyp, basynan sipady. Aqdanagha, bizge aq jol tilep, aq batasyn bergennen keyin «búl sәby әli perishte ghoy, quys ýiden qúr shyqpa degen, endi ne berem?» dep bәiek boldy. «O ne degeniniz, Diymeke?! Sizdey ór túlghanyng batasynan artyq syi-siyapat, qúrmet joq bizge» dep biz de jinala bastadyq. Sodan  surette sinilim qolyna ústap otyrghan quyrshaqty alyp keldi. «Mynau Ýndi saparynan kelgen quyrshaq edi, al mynau sizderge» dep Aqdananyng anasy Ardaqqa oramal, maghan «Mojet byti» degen әtir úsyndy. Esinde me, Polishada shyghatyn búl әtir sol kezde qolgha týspeushi edi ghoy. IYisi mýnkip, jýrip ótken jerimde júpary biraz uaqytqa deyin túratyn. Bәrinen de, tarihta óshpes izi qalghan, jyldar ótken sayyn halqynyng aldynda qadiri artyp kele jatqan Dinmúhamed Qonaevtay úly túlghadan bata alghanymyzgha, osynday asyl azamattyng kiyeli shanyraghynda bolyp, birer minut bolsyn lebizin tyndaghanyma ózimdi baqytty sanaymyn. Osynday  mýmkindik syilaghan әkeme alghysym sheksiz. Mine, búl suretting tarihy osynday.

-Qanday qarapayymdylyq! Ol kisining túrmysy da ýlde-býldege oranbaghan dep jatady. Esinde joq pa?

-Óte kóp kitap kórdim. Ár jaqtan әkelingen syi-kәdeler, zajigalkanyng kolleksiyasy boldy. Ol kisi zajigalka jinaumen әuestengen eken. Qazir ol ýy Dinmúhamed Qonaevtyng muzeyine ainalghan, - dep ayaqtady әngimesin Gýlnar dosym.

Kinooperator Eskendir Tynyshbaev bir esteliginde bylay deydi: «Sonsha mәrt adamnyng sen bir jaqtan jolaushylap kelgende balasha qolyna qaraytynyna qayran qalamyn. Sondaghy kýtetini Tas shaqpaq (zajigalka). Ákelseng — at mingizgendey quanady, әkelmeseng — «men sening sarang ekendigindi endi bildim» dep, qasqayyp qarap otyrady. Úly adamnyng biz bilmeytin qúpiya jaratylysy bar shyghar».

Osy jerde Serik agha turaly aita ketken de oryndy bolar. Uniyversiytette oqyp jýrgende, ol kisilerding shanyraghynda talay ret bolyp, Shәrbanu apayymyzdyn  til ýiirer palauynan dәm tatqanbyz. Serik Ábdirayymúly  kórnekti jurnalist, Qazaqstan Respublikasy Jurnalister akademiyasynyng akademiygi, Qazaq memlekettik uniyversiytetinde 1974 jyldan dәris oqyghan, talay jastardyng qalamyn úshtap, ómirlik baghyt bergen ústaz. Ár jyldary «Leninshil jas» gazetinde jauapty hatshy, «Óner» baspasynyng redaktory, «Sanat» baspasynyng diyrektory qyzmetterin abyroymen atqarghan. 1993 jyldan D.Qonaev atyndaghy Halyqaralyq qordyng viyse-preziydenti qyzmetin atqardy. «Jalyndy jastyq shaq», «Enbek Eri Ermekov» kitaptarynyng avtory. Dinmúhamed Qonaevtyng «O moem vremeniy», «Aqiqattan attaugha bolmaydy» atty memuarlarynyng әdeby kórkemdeushisi. O.Kemali, P.Kuusberg, B.Vasiliev, F.Shalyapinning enbekterin qazaqshagha tәrjimalaghan talantty audarmashy. 2010 jyly ali-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetining jurnalistika fakulitetinde jazushy Serik Ábdirayymovtyng oqu zaly ashylghanyn maqtanyshpen aitamyz. Serik aghamyz ómirining sonyna deyin qazaq halqynyng birtuar perzenti Dimash Qonaev turaly jaghymdy pikir aityp, úly túlghanyng oiyp alar orny turaly aityp ketken azamattardyng biri. 

Dinmúhamed Qonaevtyng aq batasyn alghan Aqdana Ernarqyzy býginde boyjetip, otbasyn qúrghan, bir úl, bir qyzy bar. Gumiylev atyndaghy Euraziyalyq uniyversiytette doktorantura baghdarlamasy boyynsha oquyn bitirgen. Halqynyng sheksiz sýiispenshiligine bólengen, últynyng Ary men Namysy bola bilgen Diymekendey azamattyng batasy Aqdananyng ómirlik shamshyraghy bolady dep senemin. 

Ayna Eskenqyzy

Abai.kz

5 pikir