Seysenbi, 13 Sәuir 2021
Ádebiyet 8512 11 pikir 13 Qantar, 2021 saghat 12:38

«Qylmys» - nobelige ýmitker roman edi

(«Qylmys» shet tilge audarylsa, nobeli syilyghyna ýmitker roman osy bolar edi)

Qazirgi kezde qazaq qalamgerleri turaly sóz bolyp «Qylmys» dese, jazushy Qajyghúmar Shabdanúly, al «Qajyghúmar Shabdanúly» dese, «Qylmys» romany eske oralatyny anyq. 2002 jyldyng sәuir aiynyng songhy mezgili bolatyn, men «Jas Alash» gazetining bas redaktory Jýsipbek Qorghasbekovty әdeyi izdep baryp jolyqtym, maqsatym – basqa emes, jazushy Qajyghúmardyng «Qylmys» romanynan «Jas Alashqa» ýzindi beruin aitu ýshin barghan bolatynmyn. Aman-esendikten keyin, odan:

– Siz Qytayda týrmede jatyp «Qylmys» degen roman jazghan jazushy Qajyghúmar Shabdan degen jazushyny bilesiz be?, – dep súradym. Ol oilanbastan:

– Nege bilmeymin, bilemin. Jaqynda Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasy ol kisige Halyqaralyq «Alash» syilyghyn bergen joq pa? – dedi.

– Onda Qajyghúmardyng aty shuly «Qylmys» romanyn oqyghan boldynyz ghoy? – dedim. Ol:

– Qaydan oqiyn, ol roman bizding qolymyzgha әli jetken joq qoy. Bolsa әriyne oqyp shyghar edim, ol roman kópten beri bizge tansyq bolyp jýr, – dedi.

– Qazir mende jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romanynyng Shynjanda shyqqan eki kitaby bar, mýmkin bolsa osy kitaptan «Jas Alashqa» ýzindi beriniz. Júrttyng búl romandy alystan bosqa ansap jýrgeninen ne payda? Jaqsyny kóruge asyq degen ghoy, – dedim sózimning sonyn әzilge ainaldyryp. J.Qorghasbekov:

– «Qylmys» mende bar deding be, shyn aityp otyrsyng ba? – dedi tandanyp.

– IYә, tolyq bolmasa da, alghashqy eki kitaby bar, – dedim. Ol:

 – Mynauyng keremet janalyq qoy, sen bizge dayyndap әkelsenshi, biz gazetke ýzindi berelik, – dedi, balasha quanyp.

– Osyny aitayyn dep sizdi әdeyi izdep kelgen jayym bar, gazetke ýzindi  berseniz keremet bolar edi. Biraq qazir mende komputer joq, mýmkin bolsa redaksiyagha kelip tóte jazudan oqyp bereyin, qyz-jigitterinizding birine aitynyz, maghan kómektessin, – dedim.

Ol ong jaghynda túrghan telefon tútqasyn kóterip, nómirin terip, – Alau, Janarbek bar ma? Bar bolsa maghan kelip ketsinshi, – dedi. Kóp úzamay jurnalist Janarbek Áshimjan biz otyrghan bólmege kirip kelip, maghan qol berip amandasty da, – Jýke, meni qanday sharumen shaqyrdynyz? – dedi. J.Qorghasbekov: 

– Kel, otyr. Sen Álimjandy búryn tanushy ma edin, – dedi. Ol:

– Nege tanymaymyn, tanimyn ghoy, – dep kýldi de mening qarsy aldymdaghy oryndyqqa kelip jayghasty. J.Qorghasbekov oghan qarap:

– Seni shaqyrghan sebebim, Álimjannyng qolynda Qytaydaghy klassik jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romany bar eken. Sol romannan gazetke ýzindi berelik dep kelisip otyrmyz. Sen Álimjannan bir shaghyn súhbat al, odan keyin romannyng ýzindisin tóte jazudan kirillisagha audarghanda sen komputermen elektrondyq núsqasyn dayyndaugha kómektes, – dedi.

Osy kezdesuden keyin J.Qorghasbekovtyng tapsyrmasymen J.Áshimjan menen súhbat aldy, «Qylmys» romanynyng ekinshi kitabynan biz dayyndaghan «Ala býlik» (No 52-53, 4 mamyr, 2002 j), «Meningiyt» (No 57, mamyr, 2002 j.) degen eki ýzindi «Jas Alashqa» art-artynan jariyalandy. Oqyrmandar jyly qabyldady. Mýmkin bolsa «Qylmystyn» birinshi kitabynan bastap týgel gazetke berip otyrsandar jaqsy bolar edi» dep ótinish aitqan oqyrmandar da boldy... Onday mýmkindik bize qaydan bolsyn.

Sol kezdegi men «Jas Alashqa» bergen shaghyn súhbatta býy degen edim:

Jat jerde janyn jaldap jýrip bir egey tuyndy tudyrghan Qajyghúmardyng taghdyry kóbimizge belgili. Tas qapasta jarty ómirin ótkizgen jazushy turaly qazaq qalamgerleri de az dabyl qaqqan joq. Dabyl nәtiyje berip, Qajekeng tamúqty tastap shyqty, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng Halyqaralyq «Alash» syilyghyn iyelendi. Endi qalyng oqyrmandar da «jazushyny osynsha sarsangha salghan qanday shygharma?» degen oy tuuy әbden mýmkin. Osyghan oray Qajyghúmar Shabdanúlynyng IV tomdyq «Qylmys» romanynan ýzindi berudi jón sanadyq.

Tóte jazudan kirillisa qarpine dayyndap bergen Qúlja qalasyndaghy pedagogikalyq instituttyng qytay tili jәne әdebiyeti fakulitetining týlegi Álimjan Áshimúlynan da bir auyz pikir:

– Belgili jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng tórt tomdyq «Qylmys» romanynyng I-II tomy QHR-dyng Ýrimji qalasyndaghy Shynjang halyq baspasynda jaryq kórdi. Ár tomy 20 myng danamen tarady. Qoldan-qolgha ótip oqylghan tuyndy edi. Basynan qughynnyng qúryghy arylmaghan jazushy Qajyghúmar Shabdanúly búl kitabyn 1979 jyly mamyrda Tarym enbekpen týzetu lagerinen aqtalyp shyqqannan keyin den qoyyp jazdy. Birinshi kitaby 1985 jyly, al ekinshi kitaby 1986 jyly qantarda jaryq kóredi. Romannyng oqighasy kýrdeli. Bir auyz sózben aitqanda әlem әdebiyetinde joq ózgeshe stiyli men daralyghymen әigili shygharma bolary aqiqat.

Qalghan eki tomnyng taghdyry qalay boldy?

– Ókinishke oray, songhy eki kitaby baspada dayyndalyp bolyp, endi oqyrmanyna jol tatar kezinde jazushy jәne qughyn kórip, qolyna kisen salynady. Sóitip, kitaptyng qalghan tomy sol boyy jaryq kórmey qalady. Búl 1986 jyldyng sәuir aiy bolatyn, Men sol kezde instituttyng III kursynda oqyp jýrgen kezim edi. Bizge «Qazaq әdebiyeti tarihynan» leksiya oqityn aghayymyz: «Jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng ómiri men shygharmashylyghyna toqtalmaymyz, sebebi, ol Sovet tynshysy bolyp shyqty», – dedi. Ózimiz sýiip oqityn jazushynyng әlgidey kýige qayta týsui bizding janymyzdy ayazday qarydy. Sodan kóp úzamay jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng «shetel jansyzy» degen qylmys taghylyp, taghy 15 jylgha sottalghanyn estidik. Búryn tarap ketken kitaptary mýmkinshiligine qaray qayta jinalyp alyndy. Basqalar ne istegenin bilmeymin, biraq men qolymda bar ýsh kitapty tyghyp saqtap qalghan edim.

«Qauipti kitapty» elge qalay alyp keldiniz?

– Men 1992 jyly ata-anam jәne tuys-tughandarymmen atamekenge kóship kelgende «Kedennen kitap ótkizbeydi» degenge de qaramay, «Qylmytyn» I-II kitabyn janqaltama salyp ótkenmin. Álem әdebiyetinen ózindik oryn ala alatyn osynday romandy qashangha deyin tyghyp oqimyz. Qashangha deyin býgejektep, jasqanshaqtay beremiz?! 

Sondyqtan asygha, saghyna kýtken oqyrmanymen qauyshsyn degen maqsatpen «Jas Alashqa» romannyng ekinshi kitabynyng «Ala býlik» bólimin úsyndym.

                              *                     *                       *

Osy aralyqta men jaqsy tanityn bir qalamger agham jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romanynyng qoljazbasyn eki bólip sheshesining jәne ózining beline baylap Kedennen ótkizip, elge aman-esen alyp kelipti. Búl naghyz enbek, naghyz erlik qoy. Aty anyzgha ainalghan jazushynyng 6 tomdyq romanynyng birinshi kitaby Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng «Atajúrt» baspasynan 2005 jyldyng sonynda jaryq kóredi. Atalghan romannyng shyghuyna demeushilik kórsetken "Fud Master" kompaniyasynng diyrektory Sәken Seyfullin myrza eken.

Osydan bir jyl búryn 2004 jyly jazushynyng «Pana» romany Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng «Atajúrt» baspasynan basylyp shyqqan bolatyn. Búl roman Shynjandaghy últ azattyq kýresting qaharmany Zúqa batyr ómirin arqau etken shygharma. Osy eki kitaptyng túsauy kesilgende men elaralyq «Qazaq eli» gazetine (No1-2, 12 qantar, 2006 jyly) mynanday janalyq jazghan edim:

«Ótken jyldyng sonynda Ádebiyetshiler ýiinde Qazaqstan Jazushylar odaghynyng basqarmasy men Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng úiymdastyruymen Qazaqstan jazushylary, tipten әlem jazushylary ómirinde túnghysh ret kezdesken tarihy oqigha ótti. Túnghysh ret dep otyrghanymyz – kózi tiri jazushynyng 80 jyldyq merey toyyna oraylastyryp ótkizgen toygha da, Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy janyndaghy «Atajúrt» baspasynan jaryq kórgen bir tomdyq «Pana» men 6 tomdyq «Qylmys» romanynyng birinshi kitabynyng túsaukeserine de ózining qatysa almauy. Ol – kim deysiz ghoy. Ol – ghúmyrynyng 40 jylyn týrmede ótkizip, «Qylmys» degen 6 tomdyq kórkem shygharmasyn týrmede bastap jazyp, týrmede kindigin kesken klassik jazushy Qajyghúmar Shabdanúly. Atalghan kitaptardyng basylyp shyghuyna múryndyq bolghan «Fud Master» kompaniyasynyng diyrektory Sәken Seyfullin myrza eken. Azamat dep osyny ait. Al tóte jazudan kirillisagha audaryp kóshirgen belgili aqyn Jәrken Bódesh bolsa, redaktory Tilek Dәuletov.

Búl keshke jazushynyng ózi qatysa almaghanymen, Shyghys Qazaqstan oblysynyng Úrjar audanynda túratyn 86 jastaghy aghasy men jazushynyng qyzy arnayy kelipti. Búghan da shýkir dedik. Alashtyng azamaty Qajyghúmardyng mereytoyyna qatysyp, alghash sóz alghan Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng tóraghasy Núrlan Orazalin myrza: «Qajekendi bilmeytin qazaq kem de kem shyghar. Ol kisi turaly bayandama jasaudyng ózi artyq. Men ol kisini qapasta jatqan arystangha balar edim», – dedi. Ol Q.Shabdanúlyn elge aldyru ýshin Qytaydyng qúzyrly organdaryna talay ret hat jazghanyn, odan nәtiyje bolmaghandyghyn aitty. Biz biraq azamatyn qúrmettep Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng 2001 jyly Q.Shabdanúlyna Halyqaralyq «Alash» syilyghyn bergenin bilemiz. Odan keyin sóz alghan Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashov myrza: «Qazaq intelleiygensiyasy shetelderde de bar ekenin moyyndauymyz kerek. Sonyng bir ókili – Qajeken», – dedi.

Keshke Qajekendi kórgender men birge jýrgender estelikter aitty. Jazushynyng jerles, kýishi inisi Erkin Ergenúly N.Tilendiyevting bir kýiin shertti. Endigi maqsat ta, mindet te – jazushy Qajyghúmar Shabdanúlynyng elge aman-esen tezdetip oraluy. Layym soghan jetkizsin».

Aragha ýsh jyl salghannan keyin 2009 jyly Qajyghúmar Shabdanúlynyng alty tomdyq «Qylmys» romanyny Qazaqstanda tolyq basylyp shyqty. Týrmeden shyqqannan keyin ómirining sonyna deyin Qytay biyligi ony ýiqamaqta ústaydy. Qajyghúmar Shabdanúly qamauda otyrghan kezde London qalasynda «Amnesty International» adam qúqyghyn qorghau úiymy ony «ar-ojdan tútqyny» dep tanyp, Qytaydyng qúzyrly organdaryna ol kisige baylanysty әdil tergeu men ashyq sot jýrgizuin jýieli týrde talap etken. Biraq ony tyndaghan qytay biyligi bolmady.

Qart qalamger ózining kindik qany tamghan jeri, tarihy otany – Qazaqstangha oralu armanyn aityp, 2006 jyly Qazaqstan Preziydentine hat ta joldaghan. Arada birneshe jyl ótkende taghy hat jazdy. Taghy da búl armany oryndalmay, qazaq qalamgeri aqtyq demi ýzilgenshe tughan jerge jetudi ansap ótti. 

Azattyq radiosynyng tilshisine Qajyghúmar Shabdanúly turaly qysqasha estelik aitqan jazushysy Qabdesh Júmadilov: «Qajyghúmar Shabdanúly Qazaqstan Preziydentining atyna elge oralghysy keletinin aityp eki mәrte ótinish jazghanyn» aityp búl derekti odan sayyn rastay týsedi. Ol hatynda: «Mening tórkinim de, iyem de, art jaqtaghy izdeushim de – sender. Bar tilegim – tughan jerge jetip jyghylu, topyraq búiyrsa degen arman. 12 tomday jazbalarymdy kóshirip, buyp-týiip otyrmyn. Keyingi úrpaqtyng qolyna tiygizsem», – deushi edi. Preziydentting apparatyna da joldaghanbyz, «Qazaq әdebiyeti» gazetine de shyqqan. Biraq, eshkim qol úshyn bergen joq... Ásheyinde abyroyymyz asqaq, dýnie bizben sanasady deymiz. Biraq, bir jazushyny qútqarugha jetpedi ghoy dәrmenimiz», – depti («Qytayda ýy qamaqta otyryp Qajyghúmar Shabdanúly dýniyeden ótti», Azattyq radiosy sayty, 15 aqpan 2011 jyly) jazushy Azattyq radiosyna bergen súhbatynda.

Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng «Atajúrt» baspasynan eki myng danamen jaryq kórgen Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys» romanyn 2010 jyly qantar aiynda Mәdeny sayasat jәne ónertanu instituty Qazaqstannyng Memlekettik syilyghyna úsynghan, biraq syilyq taghayyndaytyn komissiya «búl shygharmanyng Qazaqstangha esh qatysy joq» degendi kóldeneng tartyp, ony tiziminen alyp tastaydy. Úzynqúlaqtardyng aituyna sensek, sol jyly Memlekettik syilyqqa Qazaqstan Preziydenti men Astana qalasyn madaqtaghan shygharmalar layyqty dep tanylypty-mys.

Al, jazushy Dulat Isabekov respublikalyq «Ýsh qonyr» (2010 jyly) gazetine bergen súhbatynda Qajyghúmar Shabdanúlynyng 6 tomdyq qylmys romanynyng memlekettik syilyqqa ilinbey qalghan sebebine bylay uәj aitypty: «Shynyn aitsam, búl memlekettik syilyqqa úsynatynday soqtaldy shygharma emes. Ashu-yzamen jazylghan úzyn sonar maqala siyaqty. Ekinshiden, ol әli ayaqtalmaghan. Al memlekettik syilyq alatyn shygharma «Alasapyrannan» artyq bolmasa, kem bolmauy tiyis».

Men Qytaydan kelgen jazushy Qajyghúmardyng jerles inisi, aqyn-jazushy Serik Qapshyqbayúlymen ótkizgen súhbatymnyng birinde jazushy Dulat Isabekovtyng «Qylmysqa» bergen at ýsti baghasyn aityp, oiyn bilmek bolyp: «Sizding búghan alyp-qosarynyz bar ma? – dep súraq qoyghanymda, jazushy S.Qapshyqbayúly: «Qajekenning kóp tomdyq búl shygharmasyn bastan-ayaq zer salyp tolyq oqyghan adam bolsa, onyng biri – menmin. Alghashqy ýsh kitabyna Qytayda jýrgende qanyqpyn. «Qylmystyn» ýshinshi kitabynyng týpnúsqasyn Shynjang halyq baspasyna kezinde men aparyp bergen edim. Ókinishke oray, ýshinshi kitaby baspadan taralmay jatyp qoldy boldy. Ol bir tarihi, sayasy jaghday. 

Al sizding súraghynyzgha oralar bolsaq, D.Isabekovtyng búl pikirin oqyp men birtýrli titirkenip kettim. Adam balasy ózinen ózi qymsynatynday bir ynghaysyz jaghday bolghan. Atalghan romandy Dulattyq tolyq oqyp shyqqanyna kýmәnim bar. Shygharma bas keyipker Bighabyldyng tútas ómirin ózek etken alasapyran dýnie órby kelip, sonynda atamekeni Qazaqstangha oralyuymen ayaqtaydy. Odan ary ol qayda barady?! 

Men Dulatty jaqsy bilemin, syilaymyn, kókeyine týigenin betke aitatyn, jýrekti, qalamy qarymdy jazushy, dramaturg. Al Q.Shabdanúly turaly búl pikiri oilanbay aitylghany kózge úryp túr. Siz bilesiz be, týrmede jatyp 6 tom kitap jazbaq bylay túrsyn, alty óleng jazudyng ózi qanshalyqty qiyn ekenin. Eshteme jazbaghan kýnning ózinde, 40 jyl boyy tentirep jýru bir jazushy ýshin qanday qasiret ekenin Isabekov basqalargha qaraghanda jaqsy týsinui kerek edi. Amal neshik!.. Múny janylmaytyn jaq joq, sýrinbeytin túyaq joq», dep týsinuimiz dúrys siyaqty. Búl jerde týrmede kórgen azap bir basqa da, kórkem әdebiyet degen bir basqa. Azap pen әdebiyet ólshenbeydi ghoy. Solay bolghan kýnning ózinde «Qylmys» romanynyng kórkemdik dengeyi, oqighasynyng soqtaldyghy, qamtyghan mazmúnynyng úlanghayyr kendigi, shólindi qandyratyn tildik iyirimder, býgingilerge tansyq qazaq tilining órnegimen sheber órilui, ondaghy bergen baghanyng býkil Qytay biyligine әser etui, ony sekem aldyruynyng ózi keremet kýsh qoy. Sol ýshin de jazushy Qabdesh Júmadylov «Qylmys» ýshin janyn saldy, әli salyp keledi», – dep jauap berip edi marqúm aghamyz («Ýsh qonyr» gazeti, No 19, 17 qarasha, 2010 jyly).

Jazushy Serik Qapshyqbayúlynyng búl pikirinen mening alyp, qosarym joq. Dәl, berilgen bagha dep oilaymyn. 

Qalamger Qajyghúmar Shabdanúlynyng 6 tomdyq «Qylmys» romanyna Memlekettik syilyqtyng berilmeui, әriyne, ókinishti boldy. Biraq jazushynyng «Qylmys» romany shet tiline, әsirese, aghylshyn tiline audarylsa nobeli syilyghyna ýmitker birden-bir qazaq romany osy bolar edi. Amal neshik?!

Álimjan Áshimúly 

Abai.kz

11 pikir