Sәrsenbi, 20 Qantar 2021
46 - sóz 1812 1 pikir 13 Qantar, 2021 saghat 13:40

BjGhM-daghy jana ózgerister turaly...

Juyrda Zangha engizilgen jana týzetuler TjKB (tehnikalyq jәne kәsiptik bilim) beru dengeyin de qamtyghanyn aitqan bolatynmyn.

Jana ózgerister turaly tolyghyraq tarqatyp óteyin.

1. Endi studentterding dualdy jýiesi arqyly bilim alghan merzimi enbek ótili retinde esepteletin bolady.

Búl kolledj týlekterining júmysqa aitarlyqtay tәjiriybemen ornalasu mýmkindigin arttyrady.

2. Bekitilgen zannamagha sәikes uәkiletti organnyng kolledjderde oqu merzimderin belgileui turaly norma alynyp tastaldy.

Búghan deyin biz әr biliktilikter boyynsha bilim alu merzimderin qatang bekitetinbiz.

Ortasha eseppen alghanda, oqu merzimi 2 jyldan 3 jyl 10 aigha deyin jalghasatyn.

Endi oqu úzaqtyghy naqty bilim beru baghdarlamasyna jәne qajetti oqu nәtiyjelerine baylanysty bolady.

Jana ózgeristerge sәikes kolledjder júmys berushilermen kelise otyryp, kәsiptik standarttar nemese naryq talaptary negizinde bilim beru baghdarlamalaryn әzirleytin bolady. Keyin ony QR BGhM baghdarlamalarynyng tizilimine qosyp, soghan baylanysty kadrlar dayyndaydy. Osylaysha, júmysshy jәne orta buyn mamandaryn dayarlauda kolledjderding iykemdiligi arta týsedi.

Yaghni, kolledjder júmys berushilermen birlesip, bilim beru baghdarlamalarynyng mazmúnyn ózderi qalyptastyratyn bolady.

Oqu josparlary men baghdarlamalary jastargha qajetti biliktilikter alugha jәne qysqa merzimde júmysqa ornalasugha jaghday jasaydy, sonday-aq olar qajet bolghan kezde oqugha qayta oralyp, basqa da qosymsha biliktilikter men daghdylardy mengere alady.

Búl sharalar óndiristegi tehnologiyalyq ózgeristerge jәne enbek naryghynyng súranystaryna beyimdeluge mýmkindik beredi. TjKB jýiesi oqu ayaqtalghangha deyin is jýzinde júmys berushilerding talaptaryna sәikes keletin mamandardy dayarlaytyn bolady. Aytpaqshy, búghan deyin dәl osynday norma akademiyalyq derbestikti keneytu shenberinde joghary bilim beru jýiesinde de qabyldanyp, ózining tiyimdiligin kórsetken bolatyn.

3. Kolledj ókilderi kótergen taghy bir mәsele sheshimin tapty. Endi kolledjder aqyly negizde qyzmet kórsetip, oqu-óndiristik sheberhanalarda, sharuashylyqtarda, oqu poligondarynda dayyndaghan tauarlaryn sata alady.

Mәselen, «Dәnekerleu isi» mamandyghy boyynsha oqityn studentter praktika kezinde temirden sapaly konstruksiyalar jasaydy, jas kondiyterler keremet ónimder pisiredi, qolóner baghytyndaghy mamandyqtary boyynsha oqityn studentter kiyizden, keramikadan, aghashtan, bylgharydan, zergerlik búiymdardan avtorlyq búiymdar dayyndaydy. Biraq onyng bәrin sata almaytyn.

Endi olar óz qolymen dayyndaghan ónimderin (júmystaryn, qyzmetterin) sata alady jәne týsken tabys esebinen sheberhanalar ýshin qosymsha shyghyn materialdaryn satyp aluyna bolady.

Oqu tәjiriybesi kezinde studentter dayyndaghan ónimderdi satugha rúqsat beru arqyly óndiristik oqytudyng sapasyn arttyrugha bolady.

Tútastay alghanda, múny kadrlardy dayarlau sapasyn arttyru ýshin jasalghan yntalandyru retinde de qarastyrugha bolady.

4. Qazirgi uaqytta joghary oqu oryndaryna qarasty biraz kolledjder júmys isteydi, biraq qoldanystaghy zannamagha sәikes ol oqu oryndary budjet esebinen kadrlardy dayarlau ýshin memlekettik tapsyrys ala almaydy.

Jana týzetulerge sәikes búl mәsele ong sheshimin tapty.

5. Memlekettik tapsyrysty alu ýshin kolledjderding akkreditteuden ótuine qatysty talaptar alynyp tastaldy.

Búl prosedura aitarlyqtay budjettik shyghyndardy talap etetin.

Endi TjKB úiymdary uәkiletti organ belgilegen talaptargha sәikes kelgen jaghdayda akkreditteuden ótpey-aq memlekettik tapsyrysty ornalastyru rәsimine qatysa alady.

Tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beru (TjKB) jýiesi bolashaq mamandardy neghúrlym iykemdi, beyimdelgish, tiyimdi etip jәne júmys oryndarynda talap etiletin qúzyretterdi barynsha ýiretuge daghdylanuy tiyis.

Ashat Aymaghambetov

Abai.kz

1 pikir