Beysenbi, 25 Aqpan 2021
Alang 14110 28 pikir 15 Qantar, 2021 saghat 13:23

Orys tilinde ant bergender qazaqqa adal qyzmet ete me?

Býgin Mәjilisting jetinshi shaqyrylymy óz júmysyn bastady. Mәjiliske jana kirgen deputattar Konstitusiyany ústap túrap, Qazaqstan halqyna adal qyzmet etuge ant berdi.

«QR Parlamenti jәne onyng deputattarynyng mәrtebesi» turaly Konstitusiyalyq Zanynyng 6-baby, 3-tarmaghyna sәikes, Mәjilis tóraghasy saylanghangha deyin, tóraghalyqty QR Ortalyq saylau komissiyasynyng tóraghasy atqarady. Soghan sәikes, QR OSK tóraghasy Berik Imashev býgin jana saylanghan deputattardan ant qabyldady.

Ant qabyldau rәsimin bastau ýshin jana deputattar dauys berdi. Qatysyp otyrghandary 94 eken. Onyng bireui әldeqanday sebeppen dauys bermepti.

Sonymen, su jana saylanghandar ne dep ant berdi, qay tilde sóiledi? Qaranyz:

Ant mәtini:

«Qazaqstan halqyna adal qyzmet etuge, Qazaqstan Respublikasynyng Tәuelsizdigi men tútastyghyn nyghaytugha, onyng Konstitusiyasy men Zandaryna qatang baghynugha, deputattyng ózime jýktelgen mәrtebeli mindetterin adal atqarugha ant etemin!».

Osy bir az ghana sóilemdi býgin jap-jana deputattar әrtýrli aitty. Deputattardyng toghyzy orys tilinde ant berse, qalghandary qazaqsha sóiledi. Ras, bireuleri 26 sózden túratyn ant mәtinin ejiktep, әreng oqyp túrdy. Endi bireuleri sózden sýringen ózderine ózderi kýlip túrdy. Al endi bireuleri aldaryndaghy az ghana mәtindi (antty) jatqa aitugha tyrysty.

Jana deputattardyng deni qazaq tilinde taza sóiley almaghanynan ózge masqaralyq bolghan joq. Tek... Tek Bularov Iliyas degen azamat qana eki mәrte ant berdi.

Áuelde minberge shyqqan Bularov: «Qazaqstan halqy... adal... qyzmet etuge, Qazaqstan Respublikasy tútastyghy men Tәuelsizdigin nyghaytugha, onyn Konstitusiyasy men Zandaryna qatan baghynugha, deputatyn ózime mәrtebeli mindeterin adal atqarugha ant beremin...», - dep minberden týse berip edi. Tóragha Imashev: «Qaytadan aityp jiberiniz, asyqpay...»,- dep qayta ant qabyldatqyzdy.

Sosyn ol: «Qazaqstan halqyna adal qyzmet etuge, QR tútastyghy men Tәuelsizdigin nyghaytugha, onyn Konstitusiyasy men Zandaryna qatang batugha, baghynugha, deputattyn ózime jýktelgen mәrtebeli mindeterin adal atqarugha ant bere, ótemin», - dep týsti. Mәtindegi qatelerdi ant berushing óz auzynan qalay estidik, solay qaldyrdyq.

(Bularov Konstitusiyagha qol qoyghan joq)

(Ekinshi joly qol qoydy)

Bularovtyng ekinshi mәrte ant beruining sebebi búl da emes edi. Alghash ant bergende Bularov myrza Konstitusiyagha qolyn qoymapty. Aytpaqshy, osy Bularov ózi ant bererden az búryn ýstelining astynan ant mәtinin qaytalap otyrghan edi.

Al Qazaqstannyng negizgi Zang shygharushy organy sanalatyn Mәjilis minberinen Qazaqstan halqyna oryssha ant bergender kimder? Qaranyz:

AMIRHANYaN Avetik Rubenovich – QHA mýshesi.

KOLODA Dmitriy Vladimirovich – Núr Otan mýshesi.

LY Yuriy Vissarionovich – QHA mýshesi.

LINNIK Andrey – Aq jol mýshesi.

OSIN Shamili Abzaletdinovich – QHA mýshesi.

PAVLOVES Larisa Pavlovna – Núr Otan mýshesi.

PANChENKO Igori Ivanovich Núr Otan mýshesi.

RShETNIKOV Sergey - QHP mýshesi.

SMYShLYaEVA Ekaterina Vasilievna – Núr Otan mýshesi.

Aytpaqshy, býgin Parlament Mәjilisining jalpy otyrysynda Núrlan Nyghmatulin Mәjilis Tóraghasy lauazymyna saylandy.

Taqyrypqa túzdyq retinde aita keetyik, osyghan deyin biz: «Tәuelsiz Qazaqstannyng Parlamenti qazaq tildi, yaghny memlekettik tilde sóileytin Parlament boluy kerek! Búl Qazaqstan halqynyng 80 payyzdan astamyn qúraytyn, memleketti qúrushy últtyng talaby», - dep jazdyq.

Býgin jana deputattardyng deni memlekettik tilde, qazaq tilinde ant berdi. Olardyng arasynda Ábilpaz Hamedov, Vakili Nabiyev, Nataliya Demeniteva, Iliyas Bularov sekildi ózge últ ókilderi de qazaqshagha tilderin búrady. Al keybireuleri (jogharydaghy toghyzy) Qazaqstannyng eng basty Zang shygharushy organynyng minberinen ózge elding memlekettik tilinde, orys tilinde Qazaqstan halqyna ant berdi.

Bizdegi jalqy súraq - oryssha ant bergender Qazaqstan halqyna, qazaq halqyna adal qyzmet ete me?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

28 pikir