Abay múrajayynda songhy uaqytta 21 ghylymy - zertteu basylym jaryq kórdi. Onyng ishinde «Abay múrajayynyng kitaphanasy» seriyasymen basylghan «Abay múrajayy qorynyng sipattamasy» kitabynyng orny erekshe. Kólemi 300 bettik búl kitaptyng shyghuy - múrajay tarihyndaghy eleuli qúbylys. Jetpis jyldyq tarihy bar múrajayymyzdyng qorynda saqtauly qúndy jazba jәdigerlerding sipattamasy alghash ret kitap bolyp basylyp otyr.

Baghasyn bilgen adamgha kitapta jýieli týrde tizilgen jәdigerlerge berilgen sipattamalar asyl qazynagha ten. Múrajaygha kelgen izdenushi, zertteushi qauym óz izdegenderin osy uaqytqa deyin múrajay qorynan taba bildi desek artyq aitpaspyz. Sebebi, basqa múraghat, múrajaylarda joq jazbalar, kitaptar bizding qorymyzdan tabylyp, zertteushiler quanghan sәtter az emes.

1940 jyly Semey qalasynda Abay múrajayyn ashu turaly arnayy qauly shyqqannan bastap úly aqyngha qatysy bar eksponattar jinau júmysy qolgha alyndy. Abay tuystarynyn, úrpaqtarynyng qolyndaghy zattar múrajaygha kelip týse bastady. Zattyq jәdigerlermen qatar sol kezde kózi tiri Abaydyng zamandastary, úrpaqtarynan bar bilgen estelikterin, shygharmalaryn jinau júmysyn Abaydyng nemere inisi Árham Kәkitayúly Ysqaqov bastaghan bolatyn. Ol elden jinaghan estelikter, shygharmalar qoljazbalary bir tóbe bolsa, ózining estelikteri de qazirgi kýnde qúndy jәdigerler qatarynda.

Abay múrajayynda songhy uaqytta 21 ghylymy - zertteu basylym jaryq kórdi. Onyng ishinde «Abay múrajayynyng kitaphanasy» seriyasymen basylghan «Abay múrajayy qorynyng sipattamasy» kitabynyng orny erekshe. Kólemi 300 bettik búl kitaptyng shyghuy - múrajay tarihyndaghy eleuli qúbylys. Jetpis jyldyq tarihy bar múrajayymyzdyng qorynda saqtauly qúndy jazba jәdigerlerding sipattamasy alghash ret kitap bolyp basylyp otyr.

Baghasyn bilgen adamgha kitapta jýieli týrde tizilgen jәdigerlerge berilgen sipattamalar asyl qazynagha ten. Múrajaygha kelgen izdenushi, zertteushi qauym óz izdegenderin osy uaqytqa deyin múrajay qorynan taba bildi desek artyq aitpaspyz. Sebebi, basqa múraghat, múrajaylarda joq jazbalar, kitaptar bizding qorymyzdan tabylyp, zertteushiler quanghan sәtter az emes.

1940 jyly Semey qalasynda Abay múrajayyn ashu turaly arnayy qauly shyqqannan bastap úly aqyngha qatysy bar eksponattar jinau júmysy qolgha alyndy. Abay tuystarynyn, úrpaqtarynyng qolyndaghy zattar múrajaygha kelip týse bastady. Zattyq jәdigerlermen qatar sol kezde kózi tiri Abaydyng zamandastary, úrpaqtarynan bar bilgen estelikterin, shygharmalaryn jinau júmysyn Abaydyng nemere inisi Árham Kәkitayúly Ysqaqov bastaghan bolatyn. Ol elden jinaghan estelikter, shygharmalar qoljazbalary bir tóbe bolsa, ózining estelikteri de qazirgi kýnde qúndy jәdigerler qatarynda.

Úly aqyngha qatysy bar әrbir zatty jinap, saqtap, úrpaqtargha jetkizu maqsatyn algha qoyghan asyl azamattarymyz az emes edi. Árham Ysqaqovpen qatar Qayym Múhamedhanov, Ahat Qúdayberdiyev, Múzdybay Beysenbaev syndy aghalarymyz múrajay qoryna Abaygha jәne onyng tuystyq, óner ainalasyna qatysty derekterdi jinaugha ýlken ýles qosqanyn aita ketu dúrys dep oilaymyz.

Kóptegen jyldar boyy jinalghan múrajaydyng qoljazbalar qorynda 800 - den asa derek kózi saqtauly. Biz ýshin Abaygha, onyng zamanyna qatysty әrbir derek óte qymbat, bagha jetpes asyl qazyna bolyp tabylady. Sonyng ishinde: Abaydyng úly Maghauiyagha haty; Abaydyng óz úrpaqtary men tuys-jaqyndarynyn, zamandastarynyng qoljazba estelikteri, shygharmalarynyng qoljazbalary; Abaydyng aqyn-shәkirtterine qatysty derekter, olardyng shygharmalary, Aqylbaydyng «Zúlys», «Daghystan» atty poemalary, Maghauiyanyng «Medghat -Qasym» shygharmalarynyng qoljazbalary; Abaydyng shәkirti, dosy Kókbay Janatayúlynyng óz qoljazbasy siyaqty qúndy dýniyeler bar.

Kitapta qorda saqtauly әr qoljazba turaly qysqasha sipattama (avtory, jazu týri, kólemi) berilgen.

Qazaqstan kitaphanalarynan HIH-HH ghasyrdyng basyndaghy  qazaq tilindegi basylymdardy , gazet-jurnaldardy tabu óte qiyn.

Al, Abay múrajayynda qazirgi tanda arab grafikasymen basylghan qazaq kitaptarynyng sany 500-den asady. Onyng jartysy úly aqyn oqyghan medresening shatyrynan tabylghan arab, týrik, shaghatay, parsy tilderindegi kitaptar, oqulyqtar, jurnaldar. Medrese kitaptarynyng qysqasha sipattamasy atalghan kitapta jeke bólimde berilgen.

Abay múrajayynyng qorynda týpnúsqa bolmasa da, soghan bergisiz qazaq kitaptarynyn, merzimdi basylymdardyng Mәskeu, Leningrad, Qazan kitaphanalarynan әkelingen kóshirmeleri saqtauly. «Ayqap» jurnalynyng 1911-1915 jyldar aralyghynda shyqqan barlyq 88 nomeri, «Tan» jurnalynyn, «Qazaq tili», «Sana», «Sholpan», «Sәule» basylymdarynyng birneshe nomerleri bar. Búl jurnaldarda ne basylghany jayly derek alu maqsatynda mazmúndary qazirgi әripke audarylghan bolatyn. Atalghan jurnaldardyng mazmúndarynyng tizbesi kitapta jeke berilgen. HIH-HH ghasyrdyng basynda jaryq kórgen, qazirgi uaqytta siyrek kezdesetin qazaq kitaptarynyng kóshirmelerining tizbesi de jasalghan.

Múrajaydyng kitap qorynda orys tilindegi eski basylymdar sany 1500- den asady. Olardyng ishinde: siyrek kezdesetin ensiklopediyalar, orys klassikteri: Pushkiyn, Lermontov, Saltykov-Shedriyn, Tolstoy shygharmalary, Batys Evropa avtorlarynyng kitaptary da bar. Orys tilindegi kitaptar, qoljazbalar tizbesi jeke jasalghan.

Múrajay qyzmetkerlerining arnayy issaparlarynyng nәtiyjesinde qor qúramyna Moskva, Leningrad, Omby, Tom, Qazan, Qazaqstan múraghattarynan tabylghan Óskenbay, Qúnanbay, Abay, Haliolla, Ábdirahman, Maybasar, Tinibay Kәukenúly, Shynghys Uәlihanov, Abaydyng aqyn shәkirtterine qatysty arhiv derekterining kóshirmeleri kelip týsken bolatyn. Solardyng ishinde Qúnanbay Óskenbayúlyna qatysty arhiv derekterining ózi 800 betten asady. Arhiv qújattarynyng tizbesi - kitaptaghy derekter toptamasynyng songhysy.

Kitap Abay Qúnanbayúlynyng ómiri men óner ortasyn terendep tanugha qyzyqqan zertteushiler men әdebiyettanushylargha múrajay qorynda bar derekter turaly maghlúmat beretin birden-bir basylym deuge bolady.

Oqyrman nazaryna úsynylghan osy kitaptaghy derekter tizbeleri, sipattamalary bolashaqta kóptegen zertteulerge negiz bolady degen senimdemiz.

M.S.Qayrambaeva

Abay múrajayynyng bas qor saqtaushysy

«Abay-aqparat»