Ol úyalshaq… IYә…IYә… Dúrysy onyng boyynda ishki tәrbiye, yaghny әkening qanymen, ananyng sýtimen darityn tәrtip bar. Músaqoja jalpy asyqpay-aptyqpay, abyrjymay jaybaraqat jýretin jan. Kóp jaghdayda ony erinshek deuge bolady. Ásirese túrmys jaghdayyna baylanysty ol әkimderding aldyna baryp, ýy súrap nemese orden, medali, ataghy joghyn aityp jylap-syqtap, bolmasa «ýy salugha jer beriniz» deytin adam emes. «Búiyrghanyn kórermiz» dep jýre beretin akter. Oryssha aitqanda pofigist. Alayda Músagha «osy auylda pәlen degen ózen bar, onda balyq bar» dep aitsa boldy. Ol tanghy 3-4-te sol jerde bolady. Oghan balyqqa baru degen ýlken baqyt, zor quanysh. Ol osy qarmaq salghan sәti ýshin bәrinen de bas tartugha dayyn. Óitkeni ol osy kezde ómirdegi barlyq qiyndyghyn úmytady. Ol osy kezde ózimen-ózi onasha qalady. Oigha batady.

Músaqojany men sonau abituriyent kezinen beri bilem. Ol satira, әzil oqyghanda bolmasa, anekdot aitqanda birde-bir jan bey-jay qalmaydy. Ishterin basyp, kózderinen jas aqqansha kýledi. Jәne anekdoty bitip qalsa, óz janynan shyghara beredi. Tipti ózine anekdot qúrap alady.

«Birde –deydi Músa balyqqa barghanda ony jylan shaghyp alypty» deydi. Sodan әlgi uly jylan beyshara Músany shagham dep ólip qapty.» deydi. Ol ózine arnaghan anekdoty.

Músaqoja sahnagha shyqqanda dauysy gýrildep, ýlken kózderi baqyrayyp, bajyrayyp, boyy sorayyp ketkendey bolady. Qazaq múndaylardy «arqasy bar» deydi. Músaqoja Ájibekov B.Rimova atyndaghy Almaty oblystyq drama teatrynyng artiysi. Onyng 45 jyldyq sahnalyq ghúmyrynda oinaghan rolideri 100-den asyp ketti. Músaqoja sonday. Roli tandamaydy. Qazaq teatrynyng da «kәsibi» aurulary barshylyq. Mysaly eger akter «Enbek sinirgen qayratkeri» degen ataqqa ie boldy ma, әlgi «әrtis myrza» tek basty rolidi oinaydy. Massovka túrmaq, epizodqa traktormen tartyp sahnagha shyghara almaysyz. Sebebi ol «Qayratker». Yaghny әlgi kisi eskertkishke, mýsinge ainala bastaydy. Manayyna aqyl aityp, planerka-lezdemede oryndy, orynsyz pikir bildirip, «qayratkerlik núryn» manayyna tóge bastaydy. Al, Músaqoja onday emes. Janyna qatty batpasa sóilemeydi. Eshkimge eshqashan aqyl aitqan emes. Onyng bar biletini berilgen kez-kelgen rolidi oinay beredi. Baryn salyp, janyn salyp oinap shyghady. Byltyr ayaghy short synyp, jýrmek týgil, týregep túru da múng bolghanda da Músa eki kýn sahnada boldy. Iә búl jankeshtilik… Kiyeli sahnagha degen qúrmet, syilaghandyq, sýigendik. Alayda Ájibekovtyng osynday «erligin » elep jatqandar shamaly. Osyndayda Nazym Hikmetting «Eleusiz qalghan esil Er» degen piesasy eske týsedi. Músa ol spektaklide assistentti oinady. Qazaq ónerining dara akteri, dana akteri Núrmúhan Jantórinning partneri boldy. Músanyng ol roline kórermen de, kózi qara teatr mamandary da әsirese Núragha qatty riza bolghan. Sol spektaklide «Azda bolsa aibatty, qorashta bolsa qayratty» deytin sózder bar. Qúddy dәl Músaqojagha arnalghan siyaqty. Ájibekovting qolyna tiygen qay keyipker de әrlenip, ajarlanyp, aibattanyp, qayrattanyp shygha keledi.

Músaqoja qazaq rejissurasynyng irge tasyn qalaghan túnghysh kәsiby rejisser Qazaqstannnyng Halyq artiysi, professor Asqar Toqpanovtyng shәkirti. Býginde ol kurstaghy 20 adamnan sahnada qalghan Músaqoja jalghyz ghana.
«Batyr anghal keledi» degen ras. Músanyng boyynda batyldyq, batyrlyq ta, anghaldyq ta bar. Sosyn ol óte namysshyl. Biz ol kezde birinshi kursta oqyp jýrgen kezimiz. Teatr fakulitetining Konservatoriyadan bólinbegen kezi. Auditoriyalar birde jetse, birde jetpeydi. Sol sebepti bizding «akter sheberligi » sabaghy TUZ-ding ekinshi qabatyndaghy ýlken zalda ótedi. Eski TUZ bolmasa órtenip ketken Jastar teatry qazirgi Abylayhan men Qabanbay kóshelerindegi qiylysynda bolatyn. Kóktem kezi. Mamyr aiy… Manaydyng bәri qúlpyryp, alma-órik gýldep, siyrenning iyisi Almatygha mýnkip túrghan shaghy-tyn. Jazghy sessiyagha dayyndyq kezi. Alataudyng basyndaghy appaq qardyng әr jer әr jeri sógilip, kýn tez ysyp ketken kez bolghan son, terezelerding bәri ashyq túrady. Ústazymyz Aseken-Asqar Toqpanov óte syrbaz kisi. Qashan kórseng de ýsti-basy múntazday, qap-qara búira shashyn artqa taraghan, aq kóilek, galstuk, qara kostum shalbar. Bir Aseken-bir Teatr. Abaydan bastap bәrin jatqa soghady. Birese kýlse, bir sәtte jylap qoya beredi. Qolynda әigili trosti tayaghy bar. Ol jay tayaq emes, ol bay tayaq. Ekige bólinedi. Joghary jaghyn búrap suyrsanyz-ishinde jarty metrge juyq ótkir qanjary bar. Al, ong qolyndaghy tórtinshi sausaqta «A.T» degen altyn, al kózderi –Gauhar jýzik bar. Asqar aghamyz óte kidi, kirpiyaz naghyz seri kisi-tin. Ýstinen qashan da hosh iyisti iyis sudyng júpary shyghyp túrady. Birde Asekeng sabaqqa keshigip keldi. Únjyrghysy týsip ketken. Kónil-kýii joq. Búl kez Asekenning kurstasymyz Janyl Qonysbaevagha kónili auyp, sezimge seltigen kezi-tin. Alayda ýidegi Kýlәn apayda ol kezde kóp jaydan habardar bolatyn. Shamasy ýidegi ydys-ayaq syldyrap, synugha shaq túrghan sәtter bolar. Ústazymyz esikten kire sala apshymyzdy quyryp, esimizdi ala bastady. «Býgin kim etud kórsetedi» -dedi. –Ájibekov , qane sen shyq. – Músa iymene basyp etud kórsetti. Etud ol –zatsyz qimylmen ghana kez-kelgen jan-januar, oqighany kórsetu. Músaqoja tramvaydaghy jigitti kórsetuge kiristi. Bir kezde «Tramvay» toqtap, jolaushy jigit tenselip baryp, terbelip baryp, shoyqalaqtap, qúlap qalugha sәl qaldy da, boyyn jinap túryp qaldy. Búryshtan bireu «Biyletterinizdi kórsetinizder» degen dauys sanq ete qalghanda, Músa qasyndaghy jolaushylardy iytere-miytere jabyla bergen esikti әzer ashyp dalagha zyp berdi. Etud bitti. Ánsheyinde bireu jaqsy júmys kórsetse qol shapalaqtaytyn kursymyz tym-tyrys bop qaldyq. Asekeng Ájibekovtyng shanyn shyghardy. – Áy halturshiyk, sorayghan sorly… Nege jýgirdin? Qayda kettin? Týsindir endi esekting miyn jegen esek-dep Asekeng etudti talday bastady. Ár sózinde, «sverh zadacha», «skvoznoe deystviye», «Konstantin Sergeevich Stanislavskiy», «nado veriti»… «Ne veru» degen tirkester ketip jatyr. «Ayt bizge týsindir Sverh zadachang ne? »

-Endi sverh… Zadacha… kontrolerden qashu, Biyletim joq bolghan son…- dep Músaqoja aqtala bastady. Asekeng bolsa qaharyna qayta mindi… Halturshiyk, idiot, әdji-mәdji, byljyraq men sening qashqanyna da, qoryqqanyna da senbeymin. Ne veru- degeni –Kәne qayta kórset…

Taghy da sol «tramvay». Jogharydaghy beldeuden ústap túrghan student shayqalyp túr. Bir sәt ol búryshqa qarady da, kózi baqyrayyp túryp qaldy. Osy kezde tramvay da toqtaghan. Ishke bireuler kirgen siyaqty. Taghy da dauys… «Biyletterinizdi kórsetinizder… Kәne, kәne» Músa taghy da shayqalyp baryp, týzeldi de, jabyla bergen esikti iyghymen iytere ashyp «tramvaydan» atyp shyqty da terezege jýgirgen, kózdi ashyp-júmghansha 2-shi qabattan dalagha bir-aq sekirdi. Býkil kurstyng «ah» deuge de múrshasy qalghan joq. Jýregim zu ete qaldy. Qyzdar jaghy endi shuyldap qoya berdi. Orys tildi Mira Ábjaqanova deytin qyzymyz «Mojet on umer» dep, onsyz da ýreylenip otyrghan bizding esimizdi shyghardy. Kurstaghy starostamyz Jaylaubek Naghashybaev terezege baryp syrtqa qarady. Ústazymyz Asqar Toqpanov bop-boz bop ketken. Ne istep, ne qoyaryn bilmeytin janday oryndyqta ýnsiz otyryp qalghan.

-Aman…Aman Músa… –degen Jaylaubekting dauysy ghana bizding әlde qayda úshyp ketken esimizdi ornyna qayta shaqyrghanday boldy.

-Vot aqymaq, Vot idiot! –degen bir sәt Asekeng –biraq Ájibekov molodes! Esti vera. A eto samoe glavnoe v aktere.

Azdan song bir ayaghyn syltyp basyp Músa kirdi.

-Mine, jaradyng Ájibekov. Sen Sverh zadachany da, skvoznoy deystviyeni de dúrys jasadyn. Otyr «5» -dedi.

Músaqoja oqu bitirgen song janadan ashylghan Taldyqorghan oblystyq drama teatryna júmysqa kirdi. Ol kezde oqu bitirgen jastardyng eng ýlken maqsaty Almatyda qalu. Búl abyroy, ekinshi kino da, teledidar da, dublyaj da, radio da, bәri osynda. Alayda múnday baqyt kez-kelgenning mandayyna jaza bermeytini haq. Músa diplomdyq júmysta K.Golidoniyding «Eki myrzagha bir qyzmetshi» piesasyndaghy basty roli Truffalidinony oinady. Úzyn boyly, aryqtau kelgen, sirktegi klounday biydi de biyleydi, shpagamen de sayysady, sekiru, qúlaudy da ózi jasaydy. Eng bastysy – Músanyng Truffalidinosy naghyz qazaqy – anghal, anqau, aramdyghy joq, elgezek. Ghashyghy Smeralida ýshin bәrine dayyn dalbandaghan jas jigit. Ol eshqashan ótirik aitpaytyn, úrlyq jasamaytyn, adal da senimdi dos… Bireuler mahabbat ýshin óluge dayyn, bireuler óltiruge dayyn bolsa. Al Truffalidino sәl-pәl ghana ótirik aitady. Amalsyz qojayynyn aldaydy. Sebebi ol – sәbiydey pәk, kýnәsiz, perishtedey beykýnә. Sondyqtan da spektakliding sonynda barlyq keyipkerleri óz mahabbattaryna kezdesip, baqytty bolady. Olardyng osynday baqytty boluy – tek Truffalidino Músanyng aq kónil, adal enbegining arqasy.

Jer jәnnaty Jetisu – Músany ózekke tepken joq. Qúshaq jaya qarsy aldy. Teatrdyng sol kezdegi diyrektory –Qalmahan Beysenbinov jas akterge 3–bólmeli ýy berdi. IYә, Qalmahan Beysenbinov talanttardy tany biletin, qazaq teatr tarihyndaghy naghyz kәsiby menedjerding biri de biregeyi bolatyn. Ókinishke oray býginde kóp bastyqtar, sonday-sonday azamattardy da úmytyp ketken zaman boldy.

Jas teatrdyng rejisserlary –Múhtar Qambarov tәjiriybeli, ómirding de, ónerding de qyzyghymen shyjyghyn qatar kórgen agha buyn bolsa Ázirbayjan Mәmbetovting kursyn endi bitirip kelgen Sәulebek Asylhanov edi. Shyny kerek eki rejisser da jana ashylghan óner ordasynyng ayaqtan túryp ketuine orasan zor enbek sinirdi. Alghashqy qoyylymdar akterlardyng diplomdyq júmystary bolsa, Sәulebek kelgen song kóptegen zamanui, tarihy dýniyeler sahnagha jol tartty. Ásirese Aqsudan shyqqan azamat әdebiyetshi , tarihshy, maydanger Tәnirbergen Qalilahanovtyng «Altyn besik» piesasy tyng taqyryp bolatyn. Ol kezge deyin «Aqtaban shúbyryndy» alqa kól súlama, yaghny Jonghar shapqynshylyghyna qarsy qazaq elining erligi tek әdebiyette bolatyn. Múhtar Maghauiyn, Iliyas Esenberliyn, Ánuar Álimjanov, Qabdesh Júmadilov, Tahauy Ahtanov, Dýkenbay Dosjan sekildi jazushylardyng kitaptaryn oqyrman júrt asygha kýtetin de. Al sahna men ekranda ol obrazdar joqtyng qasy-tyn. Ásirese Abylaydyng Erligi, ereksheligi, Túlghalyghy, Talanty, daralyghy men danalyghy kóp aitylmaytyn. Osy taqyrypty jas rejisser Sәulebek Asylhanov qolgha aldy. Abylaydy teatrdyng geroyy Tilek Ábjaliyev pen Músaqojagha senip tapsyrdy. Eki akterde óte nanymdy, óte bir jauapkershilikpen oinady. Tilekting búl roli asyqpay toqtalatyn, at ýstinde amandaspay, arnayy zertteudi qajet etetin júmys. Búiyrsa jazylar degen ýmittemin. Músaqoja Tilek Ábjaliyevke qaraghanda jas janadan kelgen «pasan». Alayda Ájibekov búl rolidi erekshe yjdahattyqpen oinady. Songhy sahna Abylaydyng Sharyshtyng basyn shauyp, Qaldan Serenning qalyng әskerinen Qazaq jerin azat etkendegi Monology.

Sender Erikti El bolsyn dep,
Ertis ýshin egistik,
Barlyq ýshin barystyq.
Jetisu men Arqany
Jaudan qorghap qalystyq.
Sender Erikti El bolsyn dep,
Qyp-qyzyl qangha batystyq.
Endi osy atameken Altyn besikterine Eshbir jaugha attatpandar! Ata-baba qany singen qasiyetti topyraghyn jau tabanyna taptatpandar! Babalarynnan qalghan múra osy senderge!

Dramaturgiyada da әdebiyet sekildi klassika degen úghym bar. Ol qay kez, qay dәuirde de ómirshendigin joghaltpaydy. Ómirden ótip ketse de Tәnirbergen Qalilahanovtyng osy jazghan dýniyesi әli kýnge aktualdyghyn joyghan joq. Kerisinshe kýn ótken sayyn janaryp, janghyryp, jaynay týsken siyaqty.

Músaqojanyng Abylayy Eli ýshin, Jeri ýshin, Altyn basyn ajalgha tikken aqyldy da, arda túlgha. Osy sahnada akter Músanyng eki janary qyp-qyzyl bop qantalap, kózden aqqan ystyq jasy betin jughan. Búl jas ókinishten górng quanysh jasynday. Búl jenis jasy. Búl Abylaydyng adamy bolmysy.Tanghy shyqtay tap-taza Abylay – Músanyng kóz monshaghy. Músaqoja 2 saghat jýretin spektakliding sonynda dauysy zorayghan, alayda qarlyqqan, ýsti basy malmanday su, alayda búl enbekting ashy teri, boyy da óskendey, alayda búl sharshau men aryghan azamattyng kelbeti. Búl artist Ájibekovtyng qazaq sahna tarihyndaghy orny da, jóni de erekshe roli edi.

Músaqoja kóp balaly otbasynan shyqqan. Ákesi Erjúma aqsaqal garmoshka tartyp, dombyra shertetin, әn salatyn edi. Anasy da nәzik dauysy bar әnshi bolatyn. Músanyng alghashqy júbayy Aynagýl horeografiya uchiliyshesin bitirgen biyshi bolatyn. Ásirese alghashqy jyldary teatrdyng spektakliderindegi bi, plastikalyq qozghalys bәri osy Aynagýlding moynynda boldy. Aynagýl jaqsy biyshi ghana emes, erekshe әdemi dauysy bar әnshi de edi. Býginde ekeuinen órgen eki qyz, bir úl bar. Ýlkeni Elivira balaly-shaghaly Almatyda túrady. Móldir bolsa Amerikada. Al Merey әke jolyn qughan akter. Gh.Mýsirepov teatrynyng daryndy akteri. Jazghyshtyghy da bar. Qoly tiygende ony múny jazyp túrady. Músaqojanyng repertuarynda qyzyghugha, qyzghanugha da túrarlyq obrazdar jeterlik. Onyng kez-kelgen rolideri zertteuge layyq dýniyeler. Býgingi tanda shýkir, Qazaqstanda teatrlar jeterlik. Akterlarda da barshylyq. Alayda shyn mәninde talant degen әngime jayly úghym bolsa sóz joq Músaqoja Ájibekovtyng aldynghy qatarda túrary haq. Ol ras talantty adamdar siyaqty Músa da biraz siltedi…
«Sazgerding ózinen búryn qúlaghy tuady» demekshi, Músanyng da talanty erte ashylghan. 2 kurstyng jazghy sessiyasy jaqyndaghan kez bolatyn. Ol kezde «Sayahat» avtovokzaly, qazirgi Pushkin men Rayymbek danghylynyng qiylysynda bolatyn. Ýige Ashysaygha baryp kelem degen. Onyng ýstine stependiya alghan. Aldynan auyldasy Talghat Ýmbetbekov kezdese ketti.
– Jýr, Músa,bizding QazGu-dyng jigitteri syrahanada Múqanmen birge túrmyz.-dedi.
– -Ol kim?
– -Múqaghaly degen aqyn… Kýshti aqyn… Ózimizding Narynqoldan… –Ekeui 3-shi qabattaghy syrahanagha kirgende adam lyq toly eken. Týkpirge taman búryshta 4-5 jigit túr. Ortasynda dausy gýrildegen úzyn boyly, ashang jýzdi kisi bar. Múqang degeni osy aqyn eken. Músa sol keshte úly aqynmen birge boldy, tanysty. Syradan bastap aqanmen ayaqtap, qaltasyndaghy stependiyanyng basyna sol kýni su qúighan. Biraq sol kezdesu Músanyng jadynda mәngi qaldy… Óitkeni Músa Úly aqynmen tanys boldy. Keyin Múqannyng beynesin oinady. Jalpy Músaqoja jan-jaqty akter. Ol Kenesary dan .Qonqaygha deyin, Rayymbekten Vanya aghaygha deyin, Stalinnen Gartenziyagha deyin kez-kelgen rolidi somdaghan talant. Jýz roli, jýz taghdyr.

Músa kóp erkeledi. Sol sebepti ómirden de, ónerden de tayaq jedi. Aynagýlding ómirden ótkeni ókinishti. Qazir qasynda daryndy dramaturg Lidiya Egemberdiyevaday jary bar. Eng bastysy Músa býgin jany jaraly, jýregi syzdaytyn syrbaz jigit. Sol keudesindegi apparatqa qaramay óner maydanynda algha ketip barady. Men býgin akter Músanyng 100-den astam roliderin tizbelemey qoya túrayyn. Sebebi ol kórermenning jadynda, teatrdyng tarihynda qattauly… Baz bireuler 2-3 qana klip týsirip, epti jerding toyynda әn salyp «Enbek sinirgen qayratker» degen ataq alghanyn estigende yzam keledi. «Nege solay?» deymin ishtey.

Kózge kórinbes óner maydanynyng bas qolbasshysy ispetti Músaqoja Ájibekovting ne pәteri joq, ne ataq, tipti birde-bir medali, ordeni joq. Músany kórgende naghyz «Eleusiz qalghan Esil Ersin» deymin. Shamasy Músalardyng taghdyry osylay bolar… Bireuler Jayau Músa, bireuler Bayau Músa bolghan zaman-ay… Qaytesin…

Talghat Temenov, 

QR Halyq artiysi, professor

Abai.kz