Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3760 0 pikir 6 Nauryz, 2012 saghat 07:41

Sәbit Baydaly. «Alash» ruhy jәne memlekettik til

Últtyng últ ekenin anyqtaytyn, osy kategoriyany negizdeytin 3 ólshem bar. Sonyng eng birinshisi - til. Ekinshisi - dil, yaghny últtyq salt-sana, tanym-týsinik. Ýshinshisi - aumaqtyq tútastyq. Tilimiz ata-babadan qalghan asyl múramyz. «Til joq jerde últ joq». Til - bizding barlyq ruhany qúndylyqtarymyzdyng túghyry. Tәuelsizdikting arqasynda memlekettik til mәrtebesine ie bolghan ana tilimizdi kózding qarashyghynday saqtap, qasterley bilu - barshamyzdyng qasiyetti paryzymyz.

Ýkimettegi ýsh qazaqtyng týbine jendetter jetip tyndy

Últtyng últ ekenin anyqtaytyn, osy kategoriyany negizdeytin 3 ólshem bar. Sonyng eng birinshisi - til. Ekinshisi - dil, yaghny últtyq salt-sana, tanym-týsinik. Ýshinshisi - aumaqtyq tútastyq. Tilimiz ata-babadan qalghan asyl múramyz. «Til joq jerde últ joq». Til - bizding barlyq ruhany qúndylyqtarymyzdyng túghyry. Tәuelsizdikting arqasynda memlekettik til mәrtebesine ie bolghan ana tilimizdi kózding qarashyghynday saqtap, qasterley bilu - barshamyzdyng qasiyetti paryzymyz.

Ýkimettegi ýsh qazaqtyng týbine jendetter jetip tyndy

Osy qasiyetti paryzymyzgha jýrdim-bardym qaraytyndargha, memlekettik tilding mәn-manyzyn týsinbeytinderge Alash arystarynyng til mәselesindegi qimyl-qareketterin ýlgi etip úsynugha әbden bolady. Mirjaqyp Dulatovtyng «Oyan, qazaq!» dep jar salghanyn júrttyng bәri biledi. Halel Dosmúhamedov «Óz tilin ózi bilmegen el - el bola almaydy. Tilinen airylghan júrt - joyylghan júrt»- depti. 1905 jyly Álihan Bókeyhanovtyng Mәskeude zemstvo jәne qala qayratkerleri sezinde sóz sóilep, sol kezdegi 5 million qazaq halqynyng teng qúqyghyn ýzildi-kesildi talap etkenin úmytsaq, ony mýlde keshiruge bolmas edi. Keyingi qaldyrugha bolmaytyn әleumettik mәselelermen qatar ol óz sózinde til, saylau erkindigi problemasyn da kóterdi: «...qazaqtardyng juyq aradaghy múqtajy, әsirese aldaghy saylau ýgitine baylanysty qajet bolatyn ana tilin qoldanudaghy erkindik bolyp tabylady jәne men sezde jergilikti tilder qúqyqtaryna oray barlyq shekteulerdi dereu joydy jaqtap pikir aityluyn ótingen joldastardyng úsynystaryna qosylamyn».

Alashtyng sayasy kósemining osydan bir ghasyrdan astam uaqyt búryn patshaly Reseyding dәuirinde aitqan «qazaqtardyng juyq aradaghy múqtajyna» - ana tilining erkindigine әli qol jetkize almay otyrmyz. Sәken Seyfullin Qazaq ýkimetin basqarghan tústa qylyshynan qan tamyp túrghan kenestik kezenning ózinde basyma qater tónedi-au demey «qyrghyz» atauyn qazaq dep týzep, «Qazaqty qazaq deyik» dep maqala jazghan. Partiyanyng qarsylyghyna qaramay, tótenshe sessiya shaqyryp, Dekret qabyldaugha úiytqy bolghan. Sonda «Qazaq tili memlekettik til bolsyn, is qaghaz qazaq tilinde jýrgizilsin, ol qazaq audandary men bolystarynda 1924 jyldyng 1-inshi qantarynan shildege deyin jýzege assyn. Al 1-inshi shildeden әri qaray qazaq pen orys aralas otyrghan jerding barlyghynda da is qaghazy qazaq tilinde jýrgizilsin» dep jazylghan. Búl sol kezenning túrghysynan alghanda kózsiz erlik, tәuelsizdik joq, kýning bireuge qarap túrghan zamanda basty oqqa baylau. Osyny aitqan Sәkendi de qyzyldardyng jyrshysy dep kergigenderding bolghany jasyryn emes.

Taghy bir Alashtyng úlyna jýgineyik. Sәken Seyfullinning ornyna kelgen Nyghmet Núrmaqov әdilet komissariatynyng alqa mәjilisine qatysyp, «aralas aimaqtaghy sot qazylary men tergeushileri oryssha da sauatty bolsyn. Múnday aimaqtardaghy qazaq tilin bilmeytin, qyzmetke jaramsyz barlyq is jýrgizushiler júmystan bosatylyp, qazaqsha jetik biletindermen almastyrylsyn», - dep talap qoyghan. Sol kezdegi ýkimet qúramynda ýsh-aq qazaq bolypty. Aqyry kenestik imperiyanyng jendetteri olardyng týbine jetip tyndy. Endi osy Alash arystary qazirgi tústa últtyng ruhyna ainaluy tiyis emes pe?

... Óz elinde azshylyqtyng tiline ainalu qauipi bar

Tәuelsizdikting 20 jyldyghyn da tarih qoynauyna qaldyrdyq. Sol tәuelsizdigimizding eng myqty túghyrlarynyng biri de biregeyi boluy tiyis memleketting tildi nyghaytu baghytynda anysyn andiyq, aptyqpayyqpen 20 jylymyzdy ótkizdik. Respublika azamattarynyng memlekettik tildi iygeru qarqyny bizding kýtkenimizden әldeqayda tómen. Sondyqtan «Alash» arystarynyng ruhyn kóteru jolyn ústanghan «Aq jol» partiyasy qogham memlekettik tilding shynayy, naqty mәrtebesin tiyisti túghyryna qondyru jóninde jana mindetter qongha tolyq qúqyly dep sanaydy. Búl uaqyt ishinde bizding tәuelsiz memleketimizde tútas bir úrpaq tuyp, ósip jetildi. Eger osy baghytta shyn mәnindegi algha jylju bolmasa, memlekettik til óz elinde azamattardyng azshylyghynyn tili bolyp, ghylymiy-tehnikalyq progresting syrtynda qalyp qong qaupi bar. Memlekettik tilge baylanysty Konstitusiyanyn, «Qazaqstannyng tilder turaly» Zanynyng talaptary oryndalmay otyr. Tilderdi qoldanu men damytudyng talay baghdarlamalary jasaldy. Biraq sony jýzege asyru ýshin jasalghan is-sharalardyng oryndaluyna shynayy niyet tanytpaytyn, tipti elemeytin ahualgha jettik. 20 jyl boyy memlekettik tilimizding ózining zandy túghyryna qonbauy - Konstitusiyany qúrmettemeuden, zandarymyzdy syilamaudan, zandy oryndamaudan shyghady. Sondyqtan endigi jerde tilge qatysty zang talaptarynyng oryndalmaghany ýshin jauapkershilikti kýsheytetin kez keldi.

Til sayasatyndaghy prinsipti mәselelerde solqyldaqtyqtar kórsetuge bolmaydy, ol tipti týptin-týbinde orgha jyghuy mýmkin. Elde dýrligu tughyzghan byltyrghy jylghy ziyaly qauymnyng Ýndeuining shyghuyna sebep bolghan Mәdeniyet ministrligining shynayy emes, joba dengeyindegi qújatynyng taralyp ketuine kinәlini izdemey-aq qoyayyq. Al, osy ministrlikting jauapty hatshysynyng ústanymyn sәl ghana uaqyttan keyin ministrding orynbasarynyng ózgertip týsindirip jatuyn qalay úghynugha bolady? Ministrlik ózining búrynghy pozisiyasynan nege keri qaytty, nege sheginis jasap aqtaldy? Jalpy, ishinde memlekettik syilyqtyng birneshe laureattary bar elge belgili azamattardyng kózqarasyna baylanysty nege Ýkimet óz ústanymyn bildirmedi? Jaqynda Latviyada ótken referendumda osy elding Premier-ministri orys tilin ekinshi memlekettik til retinde qosarlau elding túraqtylyghyn búzatyn eng birinshi faktor dep ashyqtan-ashyq mәlimdedi. Bizde orys tili memlekettik til emes qoy dep búl salystyrudy óreskel kóretinder tabylar. Biraq bizdegi jaghday odan da jaman. Bizding elde orys tili memlekettik til bolmasa da resmy til retinde memlekettik tildi tútastay aiyrbastap, jolyn kesip otyr. Jalpy, bizding Ýkimet mýsheleri qoghamda, el ishinde ótkir mәseleler tuyndaghanda júrt aldyna nege shyqpaydy, nege jauapkershilikten qashady? Kýn ótken sayyn memlekettik últtyq sayasat mәselelerine bey-jay qaray almaytyndar qoghamda barghan sayyn kóbeyip kele jatqanyn biylik sezinui tiyis.

Qazaqtar orystardan qúrmet kýtuge adamgershilik túrghysynan da qaqyly

Adamzattyng qazirgi damu dengeyinde últtyq nyshansyz, últtyq mәdeny ereksheliksiz derbes memleket bolyp qalyptasu mýmkin emes. Al onyng eng basty kórsetkishi - taghy da til. Tipti bәrimiz bilgishsinip aita beretin jahandanu ýrdisine tótep beruimiz ýshin de tilimizdi saqtauymyz kerek. Jahandanu kezindegi týp qazyghymyz  - ana tilimiz ben mәdeniyetimiz. Endeshe ana tilimizding bolashaghyn oilau - memleketimizding basty mindeti. Qazaqstannan basqa birde-bir memleket ýshin qazaq tili qajet emes. Qazaq tili sol Resey ýshin mýldem qajetsiz til. Al bizde orys tilin qajetsiz, mýldem keregi joq dep otyrghan eshkim joq. Álemdik tәjiriybe kórsetkendey, eshqanday tilding damuy basqa tilding esebinen jýzege aspaydy. Múny bilemiz. Biraq bizding elde memlekettik tilding mәrtebesin bekitu ýshin jasaghan әreketterding bәrin qúmgha singen suday joq etip otyrghan faktor - osy resmy til bolyp túr. Ádildigine keler bolsaq, memlekettik tildi bilip túrghan qazaqtardy basqa tilderdi biludi kýshtep tanugha eshkimning qaqysy joq, basqa tilderdi ýirenu әrkimning jeke sharuasy. Bizding elde memlekettik tildi bilmegennen ómir sýru qiyndyghy tuyndap otyrghan joq, kerisinshe orys tilin bilmeseng qiyndyqtargha tap bolasyn. Sol sebepti de qazaq tilin iygeruge qajettilik tuyndap otyrghan joq. Qajettilik bolmasa, myng jerden qazaqsha-oryssha, oryssha-qazaqsha sózdikterdi ýiip tastasanda til ýirenbeysin. Ana tilinde erkin sóileytinderding ana tilinde sóiley almaytyndardyng kesirinen ómir sýruding qiyndyghyn sezinuinen artyq qorlyq bar ma? Tәuelsizdikting 15 jyldyghynda angdyng da memlekettik tildi mengeruine mýmkindik bolghanyn Memleket basshysynyng ózi de aityp qalghany este. Áriyne, múny ol kýiingennen aitty. Sodan bes jyldan keyin de algha qatty jyljyp ketkenimiz shamaly. Ózge elderding eshbirinde múnday soraqylyq joq. Halqyna, últyna shyn jan ashityn memleketter onshaqty jyldyng kóleminde óz respublikasynda túratyn orystildilerdi memlekettik tildi ýirenuge kóndirdi. Tipti slavyan tektes ukrain halqynyng ózi basqynshy tili, shet tili sanap, orys tilining qoldanys ayasyn taryltyp, Mәskeuding ysqyrghanyna pysqyrmay memlekettik tilining mәrtebesin kóterip aldy.

Biz qazaqtar ózimizding ana tilimizden basqa taghy bir shet tilin - orys tilin erkin mengergenbiz dep aituymyzgha әbden bolady. Búl bizding eshkim tartyp almaytyn iygiligimiz. Qazaqtar osynday qúrmetti basqa últtardyng ókilderinen, әsirese orystardan kýtuge adamgershilik túrghysynan da, zandyq túrghydan da qaqyly. Biraq til sayasaty turaly qoghamda talqylau jýrip jatqan kezde, «bosaghadan syghalap túrghan tilimizdi tórge shygharynyzshy» degen jalynudan artylmay jýrgen «últshyldyghymyzdyn» ózine orys «dostarymyz» qatty shamdandy. Úiymshyldyqpen qarsylyq kórsetti. Olardyng birazy naghyz shovinist ekendigin ashyqtan-ashyq tanytty. Pikirsayysty memlekettik tilge óshpendilik bildiruge paydalandy. Olar ana tiline uyzynda jarymaghan qazaqtardy ertip alyp, tasadan tas atqyzdy. Al biz bolsaq, ózimizdi últshyl dep aitpasyn dep óne boyy býgejektep, kýmiljiktep jýremiz. «Aq jol» partiyasy ózining mәlimdemesinde memlekettik tilding mәrtebesi turaly pikir-talasty shydamsyzdyqpen bir-birine til tiygizuge, qorlaugha ainaldyryp jiberuge tyrysqandardy aiyptady. Búl Qazaqstannyng Tәuelsizdigin jәne memleket qúrushy últ retinde qazaq últyn qúrmettemeu kórsetkishi dep atap aitty.

Shynynda da múnday kózqaras elimizding tarihy damuynyng jәne bizge deyingi kóptegen buyndar kýresinin, sonyng ishinde bizding partiya jolyn jalghastyryp otyrghan «Alash» qayratkerlerining kýresining zandy nәtiyjesinde kelgen Tәuelsizdikting manyzyn baghalamau bolyp tabylady. Qalay bolghanda da qazaqtyng namysty úl-qyzdarynyng ózderining «últshyldyghynan» qymsynbay, qayta «Men - Qazaqpyn!»  dep maqtanyshpen aitatyn kezi keledi. Olar erte me, kesh pe, «bizding elde shovinizmge oryn joq» dep bar dauyspen aitatyn bolady. Óitkeni biz «enkeygenge enkeyip, shalqayghangha shalqaya alghan» babalardyng úrpaghymyz.

Býgingi kóterilip otyrghan  mәsele - bir adamnyn, tipti bir ghana Parlamentting mәselesi emes, búl býkil últtyng abyroyy, mәrtebesi. Últ, Memleket jәne últtyng kýretamyry - Til úghymdary: birtútas úghymdar. Búl egemendigin alghan qay elding bolmasyn sayasiy-filosofiyalyq  irgetasy. Endeshe, memlekettik tildi iygeru jәne damytu, oghan ózining tiyisti mәrtebesin beru mәselesi óne boyy «keyinge qaldyrylatyn», «ekinshi dәrejeli» mindet dep emes, memlekettik qúrylystyng eng basym maqsattarynyng biri dep qarastyryluy tiyis. Partiya liyderi Azat Peruashev memlekettik til turaly osynday  ústanymdaryn birtalay basylymdarda bildirdi. Mәselen, byltyrghy jyly "Aytpark" qoghamdyq-sayasy intellektualdyq klubyna kezekti qonaq retinde kelgen kezde"Aq jol" partiyasynyng tóraghasy mynaday oilarymen bólisti. «Internet resurstaryndaghy til turaly pikirlerge qarasam, orystildi oqyrmandardyng pikirleri óreskel eken. Olar "Bizge qazaq tilining keregi joq. Tәuelsizdik bizge aspannan tegin kelgen" dep jazypty. Búl - mýldem qate nәrse. Men búghan týbegeyli qarsymyn. Býgingi tanda qazaq tili - tәuelsizdikting elementi retinde kórinip jýr me? Men orystildi qazaqpyn. Orys mektebin tәmamdadym. Búl mening baylyghym desem de bolady. Biraq ta mening elimde mening memlekettik tilim tәuelsizdikting negizgi belgileri - tuy, eltanbasy, әnúrany siyaqty baghalanuy kerek. Sondyqtan da basqa tilderding bedelin arttyryp nemese azaytudy aitpaghannyng ózinde, memlekettik tilding shynayy qoldanu ayasyn keneytudi qolgha alu kerek. Barlyq mәsele - memlekettik tilding bedelin kóterude jatyr. Meninshe, elimizde orys tili onsyz da layyqty dengeyde. Al qazirgi kezde osy dengeyge ózimizding ana tilimiz jetpey otyrghany qynjyltady» («Týrkistan» gazeti, № 38 (896), 22.09.2011)

«Aq jol» ajyratushy emes, biriktirushi maqsatqa qyzmet etedi

«Aq jol» partiyasynyng Parlament Mәjilisindegi deputattyq fraksiyasy Memlekettik til turaly zannyng әzirlenip, qabyldanuyna, Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn qazaq tilin, QR Konstitusiyasyn jәne Qazaqstan tarihyn bilui jóninen emtihan tapsyrghannan keyin berudi zannamalyq túrghydan bekittiruge kýsh salady. Partiya memlekettik tilding qoldanys ayasyn keneytudi basym baghyttarynyng biri sanaydy. Mәselen, partiya Qazaqstannyng barlyq oblystarynda eresekterge memlekettik tildi oqytyp-ýiretetin jeksenbilik mektepter jelisin ashudy josparlap otyr. Tildi oqytu ýsh dengey boyynsha jýrgiziledi: janadan ýirenushiler ýshin, jalghastyrushylar ýshin jәne terendetip oqytu boyynsha. Úiymdastyru júmystaryna, әdistemelik qúraldargha, jariyalanghan әdistemelik bayqau ótkizuge, oqytushylardyng jalaqysyna júmsalatyn qarjyny «Aq jol» partiyasy óz moynyna alady. Biz qazirgi tanda memlekettik til bolyp otyrghan qazaq tilining kýndelikti ómir pen otandastarymyzdyng ózara qarym-qatynasynda keninen qoldanyluy Alash arystarynyng da ansaghan armany bolghanyn eshuaqytta esten shygharmaymyz.

Qazaq tili men ruhaniyatyn damytudyng jauapkershiligin «Aq jol» óz moynyna alugha dayyn ekendikterin bildirip keledi. «Aq jol» partiyasy QR-nyng 2010-2020 jyldargha arnalghan jana Últtyq sayasatynyng Tújyrymdamasyn jasady. Osy tújyrymdamanyng kóptegen qaghidattary «Aq jol» partiyasynyng saylaualdy túghyrnamasyna engen. Al búl Túghyrnama saylaualdy qújat ghana emes, saylaudan keyingi isterimizding de baghdarlamasy. Partiya jasaghan búl qújattarda memlekettik tilge qatysty ústanymdary aiqyn kórsetilip, onda kelesi basymdyqtar belgilengen:

- qazaq tili men mәdeniyetining el ishinde jәne halyqaralyq dengeyde bәsekege qabilettigin kýsheytu maqsatynda qazaq tildi jurnalister men mәdeniyet qyzmetkerlerin әleumettik qorghau jәne BAQ pen qazaq mәdeniyetin qarjylyq jaghynan qoldaugha basymdyq beru;

- basqa memleketter tәjiriybesine sýienip, zang negizinde últtyq mәdeniyetti qorghau, BAQ, kinoprokat, teatrlar men konsertter repertuarlarynyng últtyq mólsherining sheteldikke qaraghanda basymdyghyn qadaghalau;

- aimaqtardyng erekshelikterin eskere otyryp, memlekettik tilding barlyq salada halyqqa qyzmet etuining naqty merzimderin anyqtau;

- aqparattyq kenistik damu erekshelikterin jәne aqparat infraqúrylymnyn, internetting últtyq bәsekelestikke qabylettik dengeyin anyqtaudaghy ýzdiksiz artyp kele jatqan manyzyn eskere otyryp, jana talaptargha say qazaq alfaviytin qabyldau..;

Osy sekildi praktikalyq mәselelerdi iskerlikpen sheshudi sózbúidalyqqa salu - Konstitusiyada memlekettik mәrtebe berilgen ana tilimizding óz jerinde ógeyding kebin kiygizip otyrghan kim ekenin әshkerelep otyr. Ol bizding orys tildi, yaghny shet tildi ýkimet. Biz Ýkimetten, Parlamentten memlekettik tildi respublika aumaghyna tolyq engizu isin myqtap qolgha aluyn talap etuimiz kerek. Ol ýshin: osy asa manyzdy memlekettik últtyq sayasatty jýzege asyrudy Ýkimet pen Parlament Qazaq elining zandaryn dayyndap, úsynu, talqylau, qabyldau tetikterining bәrin memlekettik tilge kóshiruden bastau qajet. Parlament pen Ýkimet barlyq mәjilisterin, onda qabyldanatyn qújattardyng barlyghyn memlekettik tilde jýrgizui tiyis. Orys tilinen audaryp, is-qaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizip jatyrmyz degen keshegi «jetistigimiz», býgingi bizding basty kedergimiz. Endeshe ózimizdi-ózimiz aldaudy dogharayyq. Kózboyaushylyqqa barmayyq. Arymyzdyng aldynda adal bolayyq. Osy talapty Ýkimet barlyq ministrler men oblystardyng әkimderine qoyyp, barlyq salalyq ministrlikterde jәne respublikanyng barlyq oblystarynda is-qaghazdaryn memlekettik tilde jýrgiziluin juyr manda qamtamasyz etulerin mindetteuleri kerek. Sonymen qatar Ýkimet jәne jergilikti biylik organdary diaspora ókilderining shoghyrlanyp túrghan aimaqtary men eldi mekenderin naqty anyqtap, solarda qajettiligine oray orys tili jәne basqa tilderdi qoldanudyng jaghdaylaryn jasaudy tiyanaqtap qoyghandary jón.       

Osy jәne taghy basqa naqty sharalardy jýzege asyrudy shúghyl bastau arqyly Ýkimet jәne Parlament memlekettik tilding mәrtebesin ózining zandy dengeyine jetkizu mәselesin sheshuge mýddeli ekenin kórsetip, qazaq halqynyng senimine enui tiyis. Memlekettik til mәselesining biyliktegilerding pendelik, ótkinshi mýddelerining tasasynda qalyp qoymauyn azamattyq qogham qadaghalauyn toqtatpauy kerek. Konstitusiyanyn, Zandardyng talaptaryn oryndau saltanat qúratyn elde ómir sýruge barlyghymyz mýddeli bolugha tiyispiz. «Aq jol» memlekettik tilding tolyqqandy damuy jәne ony elimizding barlyq azamattarynyng mengerui әrbir qazaqstandyq ýshin eldi ajyratushy emes, biriktirushi maqsat boluy kerek dep sanaydy jәne osyghan qyzmet etedi.

«Abay-aqparat»

Sәbit Baydaly,

«Aq jol» partiyasy

Ortalyq apparaty

iydeologiya bólimining diyrektory.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3230
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5322